← Eesti

5-24-9/3

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-24-9

  1. juuni 2024 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Saale Laos ja Urmas Volens Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. mai
  3. a otsuse nr 106 peale Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Riigi valimisteenistus teavitas
  5. jaanuaril 2024, et
  6. mail 2024 kell 10.00 viiakse läbi elektroonilise hääletamise prooviläbimine (prooviläbimine) ning
  7. ja
  8. mail 2024 toimub koolitus, millel läbitakse e-hääletamise protseduurid, räägitakse lahti süsteemi turvalisust tagavad meetmed ja vastatakse osalejate küsimustele.
  9. Riigi valimisteenistus teavitas
  10. mail 2024, et prooviläbimise aega muudetakse ja uueks ajaks määrati
  11. mai
  13. Riigi valimisteenistus korraldas
  14. mail 2024 Euroopa Parlamendi valimiste prooviläbimise. Prooviläbimisel osales vaatlejana Märt Põder (kaebaja).
  15. Kaebaja esitas
  16. mail 2024 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles taotles elektroonilise hääletamise seadusevastaseks kuulutamist osas, mida oli võimalik prooviläbimise piiratud tingimustes hinnata, või kuulutada seadusevastaseks seaduse nõudeid eirav prooviläbimine. Kaebaja oli seisukohal, et tal ei olnud vaatlejana
  17. mail 2024 toimunud prooviläbimisel võimalik tehtud toiminguid vajalikus ulatuses vaadelda või see oli raskendatud. Kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et süsteemi prooviläbimise aja muutusest teavitati vaatlejaid liiga lühikese etteteatamisajaga ja see takistas vaatlemist. 5-24-9
  18. Kaebaja märkis kaebuses ka seda, et riigi valimisteenistus ei olnud kinnitanud enne prooviläbimist selle ajakava ega ulatust, kuigi varem on seda tehtud korraldusega ja aegsasti enne prooviläbimist. Kuivõrd prooviläbimise ulatust ei olnud korraldusega kinnitatud, oli kaebaja eksituses ning eeldas, et see toimub piiritlemata ulatuses. Seda seisukohta toetab Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lõike 4 punkt
  20. Jälgimist takistas asjaolu, et elektroonilist hääletamist puudutavat dokumentatsiooni uuendati alles
  21. mail
  22. Elektroonilise hääletamise süsteemi lähtekoodi prooviläbimise ajaks ei uuendatud.
  23. Prooviläbimisel kasutatud süsteem ei vastanud Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 2 lõigetele 2–4 ega võimaldanud EPVS § 161 lõikes 1 nõutud vaatlemist. Elektrooniline hääletamine on seadusega vastuolus, kuna vaatlejal ei olnud võimalik valimistulemuse kindlakstegemise sammudega vahetult tutvuda. Vastavad protseduurid ei ole EPVS § 591 lõike 7 mõttes avalikud. Elektroonilist hääletamist ei saa võrrelda EPVS § 57 lõikes 12, § 58 lõikes 6 ning § 59 lõikes 5 sätestatud valimisjaoskonnas läbiviidavate sammudega.
  24. Kaebuses juhiti tähelepanu väidetavatele elektroonilise hääletamise süsteemi ebausaldusväärsuse ning ebaturvalisuse probleemidele. Elektroonilist hääletamist puudutavate sisuliste otsuste tegemisel ei lähtuta seadusest. Elektrooniline hääletamine ei vasta salajasuse põhimõttele. Valijal on võimalus oma häält tõendada, salvestades kogumisserverile edastatud digiallkirjastatud konteineri ning selles sisalduva krüpteeritud tahteavalduse ning dekrüpteerides selle häälekontrolliks mõeldud QR-koodis sisalduva krüpteerimisvõtmega. Valimiste korraldajatel on võimalus dekrüpteerida valijate isikustatud tahteavaldused. Isikustatud tahteavalduste avamiseks vajalikud krüpteerimisvõtmed genereeritakse ebaturvalises süsteemis. Tagatud pole valimissaladus, sest igas hääletamisetapis ei järgita salajasuse põhimõtet, hääle edastamisel on võimalik tuvastada, kelle poolt isik hääletas ning alamääratletud on isikuandmete eraldamine elektroonilisest häälest enne elektrooniliste häälte lugemist. Häälte anonüümsust ei ole tagatud. Elektroonilise hääletamise süsteem töötleb ja talletab rohkem isikuandmeid kui vaja. Kui isik on hääletanud mitu korda, ei ole võimalik tõendada, milline tema antud elektrooniline hääl arvesse läks. Elektroonilise hääletamise süsteemi protseduurid on alamääratletud. E-hääle selge definitsioon puudub. Seadus ei võimalda üheaegselt tuvastada kustutatud või kehtetuid sedeleid. Süsteem eemaldab sedeleid, mis ei võimalda arvestada viimasena antud häält. Valimistulemuste avalikkus ei ole tagatud, sest vaatlejatel pole võimalik veenduda elektrooniliste häälte vastuvõtmise, töötlemise, tühistamise, anonüümimise, miksimise, dekrüpteerimise ja muude protseduuride korrektsuses sisulises tähenduses. Samuti kogub elektroonilise hääletamise süsteem kehtetute digiallkirjadega e-hääli.
  25. VVK jättis
  26. mai
  27. a otsusega nr 106 (RT III, 04.06.2024, 7) kaebuse rahuldamata osas, milles kaebaja vaidlustas riigi valimisteenistuse prooviläbimise toimingut. Ülejäänud osas jättis VVK kaebuse läbi vaatamata.
  28. VVK leidis, et kaebus tuleb läbi vaadata üksnes osas, mis puudutab kaebaja vaatlemisvõimaluste väidetavat piiramist. Kaebaja õigusi vaatlejana rikutud ei ole. Seadusest ei tulene nõuet, et prooviläbimise ajakava ja ulatus tuleb kinnitada korraldusega enne prooviläbimist. Elektroonilise hääletamise koolituste, protseduuride aja ja nende kirjeldused avaldas riigi valimisteenistus
  29. jaanuaril
  30. Kaebaja oli veebilehel avaldatud prooviläbimise ajakava ning ulatusega tutvunud, seega ei olnud takistust prooviläbimist vaadelda.
  31. Prooviläbimise aja muutusest hiline teavitamine ei mõjutanud kaebaja osalemist ega takistanud vaatlemist. Kaebaja osalemine prooviläbimisel on kinnitatud riigi valimisteenistuse raportiga ning kaebaja andis ka testhääli. 2

(5)5-24-9
  1. RKVS § 482 lõike 4 punktist 1 ei tulene tähtaega, millal on kohustuslik tehniline dokumentatsioon kinnitada. Praegusel juhul kinnitati tehniline dokumentatsioon enne elektroonilise hääletamise algust. Dokumentatsioon peaks siiski olema aegsasti kinnitatud ja avalikustatud, tagamaks vaatlejate võimalus sellega üksikasjalikult tutvuda. Riigi valimisteenistus ei ole seaduse vastu eksinud ka osas, mis puudutab lähtekoodi avaldamist, sest seadus ei nõua selle avaldamist enne prooviläbimist.
  2. VVK jättis ülejäänud osas kaebuse läbi vaatamata. Esitatud väited ei puuduta kaebaja õigusi elektroonilise hääletamise vaatlemisel ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega on selles osas esitatud valimiskaebus avalikes huvides. VVK saatis kaebuse osas, mille jättis läbi vaatamata ja mis teemadel kaebajale ei ole varem vastatud, vastamiseks riigi valimisteenistusele.
  3. VVK märkis, et seadusandja on ette näinud elektrooniliselt antud häälte lugemise avalikkuse, kuivõrd vaatlejatel on võimalik elektrooniliselt antud häälte lugemise ja prooviläbimise juures viibida ja seda vaadelda. Elektroonilise hääletamise vaatlemisel ei ole võimalik tulenevalt hääle salajasuse põhimõttest valija e-hääli näidata, kuid elektroonilise hääletamise toimingud on auditeeritud ning vaadeldavus on tagatud matemaatiliste kontrollidega. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  4. Kaebaja esitas
  5. juunil 2024 kaebuse Riigikohtule, mille Vabariigi Valimiskomisjon edastas Riigikohtule
  6. juunil
  7. Kaebaja selgitas järgmist.
  8. Kaebaja osales
  9. mai
  10. a prooviläbimisel, kuid ei saanud vaatlejana protseduure sisuliselt jälgida, s.o veenduda elektroonilise hääle vastuvõtmise, töötlemise, tühistamise, anonüümimise, miksimise, dekrüpteerimise jm protseduuri korrektsuses.
  11. Riigi valimisteenistus ei olnud toimingu läbiviimise ajaks prooviläbimise ajakava kinnitanud. VVK väide, mille kohaselt oli kaebaja veebilehe vahendusel teadlik vaatlemise ulatusest ja tähendusest, on ekslik. Kaebaja uuris vaatlemise kohta
  12. jaanuaril 2024, kuid sai valimiste korraldajalt üldsõnalise vastuse. Prooviläbimisel puudus kinnitatud ajakava ning selle formaalne kellaaeg määrati põhjendamatult lühikese etteteatamisega, mis ei võimaldanud toimingut läbi viia stabiilsetes ja korrapärastes tingimustes.
  13. Kuna riigi valimisteenistus ei kinnitanud prooviläbimise ulatust, oli kaebajal alust eeldada, et prooviläbimine toimub kõige laiemas ulatuses. Prooviläbimine toimus vastakates tingimustes ja seetõttu polnud kaebajal võimalik vaatlejana täita oma ülesandeid. Riigi valimisteenistus ei osanud selgitada, missugusest seadusest lähtuvalt protseduurid toimuvad. Riigi valimisteenistus polnud uuendanud elektroonilise hääletamise dokumentatsiooni ega elektroonilise hääletamise lähtekoodi. Lähtekood peab olema avaldatud proovihääletamise ajaks, mitte vahetult enne elektroonilise hääletamise algust, nagu väidab VVK. Kuna lähtekoodi polnud
  14. maiks avaldatud, siis ei olnud kaebajal võimalik puudusi avastada.
  15. Prooviläbimisel katsetatud elektroonilise hääletamise süsteem ei vasta EPVS § 2 lõigetes 2–4 ja § 591 lõikes 7 sätestatud nõuetele ega võimaldanud vaatlemist. Vaatleja ei saanud aegsasti tutvuda vajaliku dokumentatsiooni, seaduste, lähtekoodi, käsiraamatute jm materjaliga. Vaatleja ei saanud tutvuda valimistulemuste kindlakstegemise sammudega, st veenduda sedelite korrektses vastuvõtmises, töötlemises ja kokku lugemises. Sedelitega tehtavad protseduurid polnud avalikud. 3
(5)5-24-9
  1. Elektroonilise hääletamise süsteem ei taga valimissaladust, sest valija ei saa tõendada oma antud häält. Valimiste korraldaja võib krüpteerimisvõtmega valija tahteavalduse dekrüpteerida. Krüpteerimisvõtmed genereeritakse ebaturvalises süsteemis. VVK
  2. veebruari
  3. a otsuses nr 95 kirjeldatut ei ole võimalik kontrollida.
  4. Protseduurid on alamääratletud, nt puudub elektroonilise hääletamise definitsioon. Süsteem eirab digiallkirja standardit ja kogub ka hääli, millel puuduvad kehtivad digiallkirjad. Hääletamise korrapärane toimimine pole tagatud, kuna VVK delegeeris
  5. veebruari
  6. a otsusega nr 95 vastutuse umbmäärasele elektroonilise hääletamise süsteemile. Suurem osa sisulisi valikuid tehakse juhtumipõhiselt.
  7. Seadusandja pole siiani loonud seaduse tasemel selget elektroonilise hääletamise regulatsiooni. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  8. VVK vaidleb kaebusele vastu, jääb otsuses nr 106 toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Vaidluse esemeks on riigi valimisteenistuse
  10. mai
  11. a toiming Euroopa Parlamendi valimiste prooviläbimine (EPVS § 67; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg 1).
  12. Kaebajal on kaebusega võimalik kaitsta EPVS § 161 lõikest 1 tulenevat õigust vaadelda valimiste korraldaja tegevust ja toiminguid. Valimiste vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis seonduvad tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (RKPJKo 5-23-33/2, punkt 23 ja seal viidatud praktika). Vaatlejal puudub üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (samas).
  13. Kaebaja õiguste rikkumisena ei saa käsitada seda, et ta ei saanud elektroonilise hääle vastuvõtmise, töötlemise, tühistamise, anonüümimise, miksimise, dekrüpteerimise jm protseduuride tehnilist lahendust isiklikult sisuliselt kontrollida. Hääletamissedeliga ja elektrooniliselt hääletamine toimuvad erinevalt. Viimasel juhul kasutatakse hääletamisel tehnilisi lahendusi ja vahendeid, mis tingib erisused ka vaatlemisel. Elektroonilise süsteemi toimimise selgitamiseks korraldab riigi valimisteenistus enne valimisi koolitusi (praegusel juhul toimusid koolitused
  14. ja
  15. mail 2024). EPVS § 161 lõike 4 kohaselt ei ole vaatleja ülesandeks ega rolliks VVK ja valimiste korraldaja pädevuses olevate toimingute tegemine. Vaatleja tegevuse iseloom on passiivne, mis tähendab seda, et ta üksnes jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda komisjoni tööd (Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 160 SE, seletuskiri, lk 11). Vaatlejale on tagatud õigus esitada avaldusi leitud puuduste kohta valimiste korralduses (samas). Lisaks sätestab
  16. juunil 2024 jõustunud EPVS § 591 lõige 1, et riigi valimisteenistus kontrollib infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja. Seega on elektroonilisele hääletusele kaasatud infosüsteemide audiitor, kes on sõltumatu isik ja kelle ülesandeks on kontrollida elektroonilisi toiminguid. Vaatleja staatus ei kattu infosüsteemide audiitori rolli ja õigustega. Nagu öeldud, kehtiva seaduse järgi on vaatleja staatus passiivne. 4
(5)5-24-9
  1. Kaebaja hinnangul on riigi valimisteenistus rikkunud tema õigusi mh sellega, et kinnitas elektroonilise hääletamise proovihääletuse ajakava ja ulatuse pärast proovihääletust. Riigi valimisteenistus kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise ehk prooviläbimise ajakava, ulatuse ja tulemused ning avalikustab tulemuste raporti (RKVS v.r § 482 lõige 4 punkt 3). Kuigi seaduses ei ole sätestatud tähtaega, millal peavad olema tehtud RKVS § 482 lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevused, on mõistlik eeldada, et prooviläbimise ajakava ja ulatus kinnitatakse enne prooviläbimist (RKPJKo 5-21-15/3, punkt 30). Riigi valimisteenistus kinnitas
  2. mai
  3. a korraldusega nr 13 prooviläbimise ajakava ja tulemused pärast vaidlusaluste toimingute läbiviimist. Viimati märgitust siiski ei järeldu, et kaebaja subjektiivseid õiguseid oleks rikutud ja kaebus tuleks rahuldada.
  4. VVK leidis õigesti, et prooviläbimise ajakava ja ulatuse kinnitamine korraldusega pärast prooviläbimise toimumist ei rikkunud kaebaja EPVS § 161 lõikes 1 sätestatud õigusi. Riigi valimisteenistus avaldas
  5. jaanuaril 2024 veebilehel elektroonilise hääletamise koolituste ja protseduuride toimumise ajad ja protseduuride kirjeldused. Kaebaja osales vaatlejana
  6. mai
  7. a prooviläbimisel. Kaebaja sai osaleda testhääletusel, e-valimiskasti allalaadimisel kogumisteenusest, e-valimiskasti töötlusetappidel (s.o digitaalallkirjade kontrollimisel, korduvate e-häälte tühistamisel, ühe topelthääletanu e-hääle tühistamisel, anonüümimisel, miksimisel), tulemuste salvestamisel DVD-le, häälte lugemiseks moodustatud DVD loomisel, võrguühenduseta arvutis käivitatud mälukettal DVD-lt kopeeritud võtmerakenduse protseduuridel ning häälte avamisel ja nende lugemisel. Samuti sai kaebaja kuulata audiitori järeldusi. Kuigi prooviläbimine lükati
  8. mailt
  9. maile 2024, ei nähtu kaebusest, et see oleks takistanud kaebajal vaatlemist. Kaebaja väidab küll, et toimingu läbiviimine toimus ebastabiilsetes ja korrapäratutes tingimustes, kuid kolleegiumile ei ole ära tuntav, et prooviläbimise ajakava ja ulatuse kinnitamine pärast prooviläbimist oleks takistanud tal toiminguid vaadelda. Eeltoodule vaatamata peab kolleegium oluliseks, et elektroonilise hääletamise asjakohane dokumentatsioon (sh RKVS v.r § 482 lõige 4 punkt 3) oleks aegsasti ja formaalselt korrektselt kehtestatud, tagamaks hääletamise usaldusväärsus ja läbipaistvus.
  10. Kolleegium nõustub VVK seisukohtadega seoses tehnilise dokumentatsiooni kinnitamise ja lähtekoodi avalikustamisega ega korda neid põhjendusi.
  11. Asjaolus, et kaebaja pole nõus elektroonilise hääletamisega ja ta esitab selle kohta vastuväiteid, ei tähenda, et tema kui vaatleja õiguste teostamist oleks riigi valimisteenistus õigusvastaselt takistanud. Seetõttu on VVK õiguspäraselt jätnud kaebaja need väited, mis puudutavad elektroonilise hääletamise süsteemi toimimist, usaldusväärsust ja turvalisust tähelepanuta. Seadus ei näe ette kaebuse esitamist teiste isikute ja avalike huvide kaitseks (RKPJKo 5-23-24/3, p 24). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.