Obsah (11)

§ 207§ 49§ 121§ 133§ 249§ 2§ 201§ 119§ 252§ 210§ 62

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

§ 207lg 2 alusel.

1. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.03.
2. a määruse resolutsiooni p-de 4 ja 5 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus istungi korraldamiseks määruskaebuse lahendamiseks.
2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Tartu Vanglalt erinevate andmete ja dokumentide väljanõudmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (

§-d 119 lg 1, 252 lg 7 ja 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 23.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat anda talle kätte trimmer ning tühistada vastus kaebaja taotlusele ja vaidele. Kaebuse kohaselt saadeti kaebajale väljastpoolt vanglat uus trimmer ja kuller jättis selle 25.09.2023 pääslasse. Paki peal oli nii kaebaja kui P. Kooli (Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja) nimi. Kaebaja esitas trimmeri kättesaamiseks taotluse, kuid talle vastati, et trimmerit ei saa ja arsti luba ei mängi mingit rolli. Kaebaja esitas vaide, kuid vaideotsuses vastati, et kaebajale pole pakki üldse tulnud. Kaebaja hinnangul on tema teinud kõik selleks, et vältida probleeme paki saamisel, kuid vangla käitub pahatahtlikult ja teeb kaebajale liiga.
2. Kaebaja esitas 17.03.2024 Tartu Halduskohtule avalduse, milles viitas varem trimmeri kätteandmise kohta esitatud kaebusele ning taotles, et vangla esialgse õiguskaitse korras annaks trimmeri kohe. Kaebaja palus selle kaebuse raames ka välja maksta hüvitise, kuna vangla trimmerit ei anna ja plätusid ei tagasta.
3. Vastustaja edastas kohtule vaidluse esemega seotud dokumendid.
4. Tartu Halduskohus 27.03.
5. a määrusega ei lubanud täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4) ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. 4.
6. Kaebaja esitas esialgses kaebuses kohustamis- ja tühistamisnõuded seoses talle saadetud trimmeriga. Hiljem esitatud esialgse õiguskaitse taotluses avaldas kaebaja soovi täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Kohus ei luba

§ 49lg 1 alusel kaebajal täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega.

Tartu Vangla 19.02.

1. a otsusega nr 1-13/24/252-2 lahendati kaebaja kahju hüvitamise taotlus kahel alusel: seoses trimmeri kätte andmata jätmisega ja plätude äravõtmisega. Praeguse kohtuasjaga on kahju hüvitamise taotlus seotud vaid osaliselt. Kaebaja esitas 21.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta tugineb vastustaja otsusele nr 1-13/24/252-2 tervikuna. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-24-
2. Kohtu hinnangul on kaebuse muutmine käesolevas kohtuasjas ülearune ning kahju hüvitamise nõude osaline käesoleva asja juurde võtmine takistab mõlema kohtuasja kiiremat ja lihtsamat menetlemist. Kaebajal on võimalik teostada oma õigusi seoses kahju hüvitamise nõudega haldusasja 3-24-901 raames. 4.
3. Kohus tagastab kaebuse 25.09.2023 vanglasse saabunud trimmeri kätteandmiseks kohustamise nõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja eesmärgiks on kätte saada talle pakiga saabunud trimmer. Tartu Vangla 19.02.2024.a otsusest nr 1-13/24/252-2 nähtub, et tegemist on Esperanza nose&ear hair trimmeriga. Internetist kättesaadava info põhjal on niisuguse trimmeri hind vahemikus 3-11 eurot. Seda, kui kaebajal ei õnnestu saavutada eseme kätteandmist, ei saa pidada intensiivseks riiveks. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal alates 05.10.2017 kambris analoogne ese, ninakarvatrimmer Philips 1,5W. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebaja peab saama kasutada olemas olevat trimmerit või uut trimmerit, mida kaebaja hindab mugavamaks või paremaks. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtupraktikas tunnustatakse üldiselt seisukohta, et kinnipeetaval ei ole reeglina õigust saada pakke. Vastustaja on kaebajale selgitanud, kuidas on võimalik saavutada talle erandi tegemist ja eseme pakiga saamist, kuid kaebaja ei ole neid nõuandeid järginud. Kui kaebajal paki 2 saamiseks vastustaja luba puudub, ei ole vastustajal ka kohustust pakiga saabunud ese kaebajale kätte anda. Samadel põhjendustel on

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ka nõudes tühistada otsused, mille vastustaja tegi seoses trimmeri kätteandmisega, s.o 17.10.

1. a vastus nr 6-43/925-2 ja 23.11.
2. a vaideotsus nr 1-11/224-
3. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. 4.3.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Sellist vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid taotleja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid. Kohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutaks kaebaja enne kohtuvaidluse lõppu kaebuse eesmärgi, peavad esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema eriti kaalukad põhjused. Kaebajal on olemas sarnase funktsionaalsusega seade. Kaebaja ei ole välja toonud, missugused olulised pöördumatud tagajärjed kaasnevad sellega, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kohtule ei ole kaebusest, taotlusest või kohtueelse menetluse dokumentidest niisugused tagajärjed äratuntavad. Kui kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole taotluse rahuldamine võimalik. Muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste käsitlemine ei ole vajalik 4.4. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on väga ulatuslik kogemus halduskohtumenetluses osalemisel. Selle põhjal on kaebaja võimeline tegema menetlustoiminguid iseseisvalt. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas 09.04.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.03.
2. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud. Kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu kõnealune määrus ning teha asjas uus määrus, millega kohustada Tartu Halduskohut tema kaebust menetlema, sh hiljem esitatud hüvitamisnõude osas ning leiab, et halduskohus oleks pidanud rahuldama tema taotlused esialgse õiguskaitse ja riigi kulul advokaadi saamiseks. Kaebaja taotleb samuti asjas istungi korraldamist ja Tartu Vanglalt uute tõendite ja andmete väljanõudmist (dokumendid, kus kaebaja on vanglalt viimaste aastate jooksul taotlenud ninatrimmerit; andmed aastatest 2021-2022 selle kohta, mida ja mitu korda toodi vangla pääslasse P. Kooli nimele). Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
3. Kaebajal on ninakarvade eemaldamisega seotud juba valu ja piin, kuna trimmer on vana ja terad on nürid. Kaebajale on trimmeri kasutamine näidustanud, aga vangla ei anna saabunud pakki, milles on uus trimmer, kätte. Vanglal ei olnud õigust pakki lahti teha. Keeldumistega vangla ametnikud tahavad lihtsalt kaebajale kätte maksta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus halduskohtu 27.03.
5. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele

§ 207

lg 2 alusel.

3 § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus selgitas, et kohus ei luba kaebajal täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Tartu Vangla 19.02.

1. a otsusega nr 1-13/24/252-2 lahendati kaebaja kahju hüvitamise taotlus kahel alusel: seoses trimmeri kätte andmata jätmisega ja plätude äravõtmisega. Praeguse kohtuasjaga on kahju hüvitamise taotlus seotud vaid osaliselt. Kaebaja esitas 21.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta tugineb vastustaja otsusele nr 1-13/24/252-2 tervikuna. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-24-
2. Kohtu hinnangul on kaebuse muutmine käesolevas kohtuasjas ülearune ning kahju hüvitamise nõude osaline käesoleva asja juurde võtmine takistab mõlema kohtuasja kiiremat ja lihtsamat menetlemist. Kaebajal on võimalik teostada oma õigusi seoses kahju hüvitamise nõudega haldusasja nr 3-24-901 raames. Samuti selgitati vaidlusaluses määruses kaebajale, mis põhjustel kohus tagastab kaebuse nii tühistamisnõudes kui ka vanglasse saabunud trimmeri kätteandmiseks kohustamise nõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.03.2024. a määruse vastavate põhjendustega kaebuse tagastamise ning kaebuse hüvitamisnõudega täiendamise mittelubamise kohta ja ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebusest ei nähtu ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Seetõttu kuulub J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.03.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale tagastamisele

§ 207lg 2 alusel.

6.1.

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

§ 119

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.

§ 252

lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu vastava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. 6.2.

§ 210

lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus ei sisalda selliseid põhjendust, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada ringkonnakohtus kohtuistung. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. 6.3. J. Kolesnikovi esitatud taotluse koguda määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid (nõuda Tartu Vanglalt välja dokumendid, kus kaebaja on viimaste aastate jooksul taotlenud ninatrimmerit; andmed aastatest 2021-2022 selle kohta, mida ja mitu korda toodi vangla pääslasse P. Kooli nimele), jätab ringkonnakohus rahuldamata.

§ 62

lg 2 järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Kuna halduskohus tagastas esitatud kaebuse ja ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, siis asjas sisulist menetlust ei toimu ja nõutud tõenditel ei ole käesolevas asjas, so määruskaebemenetluses, tähtsust. (allkirjastatud digitaalselt) 4