Obsah (12)

§ 405§ 5§ 230§ 231§ 429§ 449§ 147§ 173§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-22-141829 PARKIT OÜ hagi U L vastu

§ 405lg-le 1.

Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 18.

§ 5

lõike 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tõendamise üldreegli kohaselt peab

§ 230

lg 1 alusel kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamise koormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet enda tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230

lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 2-17-1722, p 14). 19. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud

§ 231

lõigete 2 ja 4 alusel: 1) Kostja on sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik/vastutav kasutaja (dtl 32). 2) Randla 4, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 24-30). 3) Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 15.07.2019 pargitud Randla 4, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue nr 4549000591 summas 35 eurot (dtl 2326). 4) Randla 4, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 27-30). 5) Hageja tegi päringu maanteeametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxx andmete teadasaamiseks (dtl 32). 6) Hageja ja kostja olid kirjavahetuses leppetrahvide tasumisega seoses 2022 novembris (dtl 40-44). 7) PARKIT OÜ esitas 01.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U Llt 112 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2022 võlgnikule makseettepaneku. U L esitas 18.11.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 01.12.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja andis PARKIT OÜ nõude U L vastu 112 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1-5). 20. Hageja on 20.03.2023 hagist osaliselt loobunud sissenõudekulude ühe euro ja postikulude 3,96 euro nõudes (dtl 77-80). Kostja pole nõuete osalise loobumise osas vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt 5

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas hageja sissenõudekulude ühe euro ja postikulude 3,96 euro nõudes tuleb lõpetada. Kohus menetleb käesolevas asjas hageja 35 euro suurust leppetrahvi nõuet ja viivise nõudeid kostja vastu.

1. Kostja on esitanud vastuväite, et leppetrahvi nr 4549000591 nõue summas 35 eurot on aegunud (dtl 51-53, 101-103). Parkimistrahvi nõue väljastati 15.07.2019 ja maksetähtaeg oli 14 päeva. Seega hakkas kostja hinnangul nõude sissenõutavus kulgema parkimistrahvi väljastamise 15.-ndast päevast ehk peale maksetähtaja lõppu 30.07.20219 (dtl 51-53, 101-102). Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega (dtl 77-80, 97-98, 104-105, 108).
2. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on

§ 449

lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel.

1. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26.01.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS §
2. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust. Leppetrahvi kviitungi asetamist sõiduki kojamehe vahele peetakse leppetrahvi nõude esitanud kostjale tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70, VÕS § 159 lg 1 järgi mõislikuks viisiks.
3. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt arvestab kohus aegumist üksnes kohustatud isiku nõudele. Käesolevas asjas on kostja tuginenud aegumise vastuväitele alates maksekäsu kiirmenetlusest kuni käesoleva hagimenetluseni (dtl 1-5, 51-53, 101-102). Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg 6 nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest ning lõike 2 järgi muutub nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega kohaldub TsÜS tasuliste lepingute ehk tasunõuete puhul ning samuti olukorras, kui tasunõuete puhul esitatakse arve.
4. Kuna kostja rikkus hageja parkimistingimustes sätestatud korda, esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude summas 35 eurot. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul aegumistähtaja arvutamisel TsÜS § 147 lg
5. Parkimistingimuste eiramise tõttu väljastatud leppetrahvi nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on kolm aastat TsÜS § 146 lg 1 kohaselt.

§ 147

lg 3 reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist ja kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-95-08, p 11). Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise nõudega.

1. Puudub vaidlus selles, et hageja on väljastanud 15.07.2019 kostjale leppetrahvi nr 4549000591 nõude summas 35 eurot (dtl 23). Leppetrahvi nõude kohaselt tuleb see tasuda 14 päeva jooksul alates leppetrahvi nõude määramise kuupäevast, so hiljemalt 29.07.2019 (dtl 23).
2. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
3. Hageja leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 30.07.
4. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kulgema alates 30.07.20219 ning lõppes 30.07.
5. Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.11.2022, so ajal, mil hageja nõue oli aegunud.
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hageja leppetrahvi nõue aegumise tõttu rahuldamata ning põhinõude aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõuded ehk viivise nõuded. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKMÄÄRAMINE 30.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 31.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust 7 kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 15.03.2024 (dtl 113). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulud õigusabi osutamiseks aega kokku 4,4 tundi. Kohus on seisukohal, et kõik kostja esindaja toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasumäär on 100 eurot (dtl 113), mis on samuti põhjendatud ega ole ülepaisutatud ning see on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
2. Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks, kuid rahuldab kostja taotluse täielikult. Kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas tsiviilasjas on 440 eurot (4,4 tundi x 100). Seega tuleb

§ 162

lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulu (õigusabikulu) kokku 440 eurot. 34. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab vastava kostja taotluse. 35.

§ 178

lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Reena Nieländer Kohtunik 8