3-24-641/33

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. mai 2024, Tartu 3-24-641 M.R. kaebus Valga Vallavalitsuse
2. jaanuari
3. a korralduse nr 2 ja
4. veebruari
5. a korralduse nr 29 tühistamiseks ning Valga valla kohustamiseks tagada tugiisikuteenus M.R. määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.R. Vastustaja Valga vald RESOLUTSIOON
8. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
9. märtsi
10. a määrus muutmata.
11. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. M.R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistuse
13. jaanuari
14. a korralduse nr 2 ja Valga Vallavalitsuse
15. veebruari
16. a korralduse nr 29 tühistamiseks ning Valga valla kohustamiseks tagada kaebaja lapsele tugiisikuteenus. Halduskohus võttis kaebaja kaebuse menetlusse.
17. Kaebaja esitas
18. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt loob Valga vald hetkel olukorra, mille kaudu kaebaja lapse abivajadus jääb lünklikuks või tagamata. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset, et tema lapsele oleks tagatud tugiisikuteenus nii nagu oli kuupäevani
19. detsember
21. Tartu Halduskohus jättis
22. märtsi
23. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus selgitas, et kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras Valga valla kohustamist tagada kaebaja lapsele tugiisikuteenus selliselt, et laps saaks vajalikku abi koolis ja pärast koolipäeva ühistranspordis saatmiseks. Põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Kohus arvestab asjaoluga, et vaatamata sellele, et Valga vald ei ole kaebaja lapsele tugiisikuteenust taganud, on vajalik tugi ja abi koolis lapsele tagatud Tsirguliina Kooli poolt. Seejuures on Tsirguliina Kooli direktor
24. märtsi
25. a kirjas selgitanud, et alates
26. märtsist 2024 on kooli struktuuris õpetaja assistendi ametikoht ning kuni ametikoha täitmiseni on kool leidnud viisi, kuidas lapse abivajadus lahendada. Ei ole alust kahelda, et kool ei tegutseks kaebaja lapse parimast huvist lähtuvalt ning kaebaja lapse abivajadus jääks koolis tagamata. Kooli viidatud vastusest nähtuvalt käib ka kaebaja ise oma last koolis toetamas. Arvestades eeltoodut ja seda, et kaebaja ei ole kohtule esitanud põhjendusi selle kohta, et kaebajal või lapse teisel vanemal ei ole võimalik kaebaja last pärast koolitunde transportida koju ning selleks ei ole piisav ka valla poolt pakutav sotsiaaltransporditeenus koos saatjaga, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Seega on lapsevanema kohustus tagada, et laps saaks turvaliselt koolist koju. Kui lapsevanem last ise koolist koju saata ei saa, on vanemal kohustus leida selleks muid viise. Alternatiivse viisi ongi vald välja pakkunud
27. veebruari
28. a korralduses.
29. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu
30. märtsi
31. a määrus tühistada. Kaebaja selgitab, et tema autistist lapsele lõpetati tugiisiku teenuse osutamine
32. detsembril 2023 ja sellest teavitati lapsevanemaid
33. jaanuari
34. a otsusega. Pärast kaebaja pöördumist kohtu poole ennistati 10-ks päevaks tööle endine tugiisik, kuni
35. märtsini
37. märts 2024 külastasid Tsirguliina kooli Valga Vallavalitsuse töötajad, kes jälgisid kahe tunni jooksul olukorda. See oli esimene ja ainus kord, kui reaalselt tunti huvi lapse toimetuleku vastu ja hinnang kinnitas tugiisiku vajadust. Kooli struktuuri kinnitati õpetaja assistendi 0,75 koormusega ametikoht, mis on täitmata. Autisti eripära on raskused uute inimeste ja olukordadega kohanemisel. Teadmata on, kas laps kohaneb uute ja kardetavasti muutuvate abistajatega. Kuidas ja kas laps istub valla poolt pakutavasse sotsiaaltransporti ilma tuttava inimeseta on enam kui kahtlane. Panna kogu vastutus lapsevanematele ei tundu jätkusuutlik. Kaebaja palus kohtult esialgset õiguskaitset, kuni Valga vald on suutnud organiseerida toimiva ja turvalise sotsiaal- ja tugiteenuste süsteemi.
38. Kaebaja selgitas
39. aprilli
40. a vastuses ringkonnakohtule täiendavalt, et kaebaja töötab graafiku alusel ning praegu loodud lahendusega peab ta sõitma, kas töö kõrvalt (lõunapausist) lapsele kooli järele või jätma lapse kooli saatmata, kuna ei tea, kuidas laps koju jõuab. Laps ei julge tulla üksi maakonna liinibussiga, millega liiguti seni tugiisiku saatel. Laps ei tea ise, bussiga koolist tulles, kus asub kodu. Alates esimesest klassist viis kaebaja ise lapse kooli koos tugiisikuga. Praegu käib laps kolmandas klassis. Mitme aastaga on laps harjunud kooliga ja tugiisik oli lapsele turvaisik, kes tagas lapse heaolu, koolis hakkamasaamise, riietumise ja turvalisuse, tunni ajal ja tunniväliselt, ka kooliekskursioonidel ja väljasõitudel. Vald ei ole huvi tundnud, kuidas ja miks on lapsele senitoiminud süsteem, mille vald lõhkus, nii oluline. Selleks, et kogu seda vajadust lapsele tagada, kuhu oli kaasatud tugiisik, tuleks kaebajal lahkuda töölt, aga koolis pereliikmena, ei ole kaebajal õigust lapsega käia. Praegu loodud lahendus on ka rahaliselt kulukam, kuna laps enam ühistranspordiga liikuda ei saa, peab tagama koolist koju saamise autoga. Lapse teine vanem on läbinud raske südameoperatsiooni. Ta abistab võimalusel nii transpordi, kui muudes vajadustes, kuid tervisliku seisundi tõttu ei saa tihti sõita ja see poleks turvaline. Kaebaja on esitanud kohalikule omavalitsusele avalduse sotsiaaltranspordi teenuseks. Kas see toimima hakkab ja kas seda võimaldatakse, ei oska hetkel kommenteerida.
41. Vastustaja leidis vastuses määruskaebusele, et kaebaja määruskaebus ja esialgse õiguskaitse nõue ei ole põhjendatud. 2 Kaebaja lapsele on vajalik tugi ja abi Tsirguliina Koolis tagatud. Kool võttis tööle õpetaja assistendi, kes tegeleb lapse toetamisega. Vallavalitsus on varasemalt hinnanud lapse abivajadust ning asunud seisukohale, et laps vajab abi ja tuge ning seda on võimalik korraldada kooli tugiteenuste ja tugipersonaliga. Lapse erivajadusest tingitud personaalne abistamine haridusasutuses korraldatakse üldjuhul haridusasutuse poolt, erijuhtudel sotsiaalhoolekande seaduse põhimõttel tugiisikuteenuse kaudu. Sotsiaalhoolekande põhimõttest lähtuvalt ei liigitu kaebaja lapse abivajadus koolis erijuhu alla. Kaebaja esitas
42. aprillil 2024 Valga Vallavalitsusele taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks oma lapsele Tsirguliina Koolist koju (Sepa 1, Valga linn) saamiseks. Taotluse kohaselt vajatakse transporti kiiremas korras kuni
43. juunini 2024, viis päeva nädalas, esmaspäevast reedeni. Taotluses ei märgita, et sotsiaaltransport on vajalik koos saatjaga.
44. aprillil 2024 toimus sotsiaaltöö teenistuse kutsel kohtumine kaebajaga, et välja selgitada, missugune on lapsevanemate tegelik tahe, missugused on hetkel lapse vajadused transpordi korraldamisel ja millised on isa võimalused pärast koolitunde transportida laps koju. Kaebaja selgitas igapäevast olukorda ja seda, et kuna ta töötab graafiku alusel ja vabadel päevadel saab ise lapsele kooli järele minna, siis vajatakse transporti ainult teatud päevadel nädalas. Kaebaja annab teada oma töögraafikust ning sõidud planeeritakse vastavalt tegelikule vajadusele. Lapsevanemale selgitati, et lapsele võimaldatakse sotsiaaltransporditeenust ja enamustel aegadel teostab sõite Valga Perekeskus Kurepesa. Võib esineda olukordi, kus Kurepesa auto ja autojuht on hõivatud ning lapsele vajalik sõit korraldatakse muu vedaja abil. Seega ei saa Valga Vallavalitsus garanteerida, et ühed ja samad autojuhid last teenindavad. Kohtumisel räägiti, et õpetaja assistent saadab lapse peale õppetunde transporditeenust osutava auto juurde, mis ootab koolimaja juures. Kodu juures tuleb lapsele õue vastu keegi pereliikmetest, et teda autost saata korterisse. Lapsevanemad on valinud lapsele kooli, mis ei ole lapse elukohale lähim kool. Tsirguliina Kool asub Valga linnast 16 km kaugusel. Kooli valik on lapsevanemate vaba valik, mis tähendab, et lapsevanemad on võtnud vastutuse korraldada lapse transport kooli ja tagasi. Vallal puudub kohustus koolitransporti korraldada. Kuna tegemis on erivajadusega lapsega, kellele määratud puue, siis on tal võimalus sotsiaaltransporditeenust taotleda. Vastav teenus ei pea olema tasuta.
45. aprillil 2024 otsustas Valga Vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistus korraldusega nr 13-2.3/168, et kaebaja lapsele määratakse alates
46. aprillist 2024 kuni
47. juunini 2024 sotsiaaltransporditeenus Tsirguliina Koolist koju saamiseks. Sotsiaaltransporditeenuse omaosalustasu on 0,20 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
48. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud.
49. Kaebaja on vaidlustanud Valga Vallavalitsuse korralduse, millega vald ei jätkanud tugiisikuteenuse osutamist kaebaja alaealisele puudega lapsele. Kaebus on halduskohtu menetluses. Lisaks taotleb kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse korras oma lapsele tugiisikuteenuse osutamist koolis ja pärast koolipäeva ühistranspordis saatmiseks. Halduskohus ei rahuldanud esialgse õiguskaitse taotlust, selgitades ja põhjendades väga põhjalikult, miks ei esine alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
50. Kaebaja leiab määruskaebemenetluses, et kuna vald lõhkus seni toiminud ja lapsele sobinud tugiisiku süsteemi, siis on vaja kohaldada esialgset õiguskaitset kuni Valga vald on suutnud organiseerida toimiva ja turvalise sotsiaal- ja tugiteenuste süsteemi. Kaebaja autistist laps ei kohane võõraste inimestega, ei julge üksi sõita maakonna liinibussiga ega tea, kus asub kodu.
51. Kohtumenetluses esitatud menetlusosaliste seisukohtadest tulenevalt puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja laps vajab abi ja tuge nii koolis kui ka kooliväliselt. Vastustaja on 3 kinnitanud, et koolis saab lapsele vajaliku abi korraldada kooli tugiteenuste ja tugipersonali kaudu. Tsirguliina Kool, kus laps õpib
52. klassis, võttis tööle õpetaja assistendi, kes tegeleb lapse toetamisega koolipäeva jooksul. Vastustaja hinnangul ei liigitu kaebaja lapse abivajadus koolis sotsiaalhoolekande põhimõttest lähtuvalt erijuhu alla, mistõttu korraldab lapse erivajadusest tingitud personaalse abistamise haridusasutus.
53. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud, et pärast tugiisiku teenuse lõppemist esineks probleeme lapse toetamisega koolis. Kaebaja sõnul viib ta ise lapse igal hommikul autoga kooli. Tsirguliina Kool on vastustajale
54. märtsi
55. a kirjas selgitanud, et kuni õpetaja assistendi ametikoha täitmiseni on kool leidnud viisi, kuidas ajutiselt lapse abivajadus lahendada. Vastustaja kinnitas
56. aprilli
57. a vastuses määruskaebusele, et tänaseks on õpetaja assistendi ametikoht täidetud. Kuigi kaebaja märgib määruskaebuses, et koolis loodud õpetaja assistendi koht on selline, mis jätab lapsele abitagamises lüngad, ei ole kaebaja seda seisukohta kuidagi põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohtul ei ole alust kahelda, et kool ei tegutseks kaebaja lapse parimast huvist lähtuvalt ning kaebaja lapse abivajadus jääks koolis tagamata.
58. Kaebaja on rõhutanud, et tugiisik aitas tema lapsel pärast koolipäeva sõita ühistranspordiga Valga linna ja minna koju. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebaja ei ole põhjendanud, et kaebajal või lapse teisel vanemal ei ole võimalik last pärast koolitunde transportida koju ning selleks ei ole piisav ka valla poolt pakutav sotsiaaltransporditeenus koos saatjaga. Ringkonnakohtule selgitas kaebaja, et ta töötab graafiku alusel ja ei saa igal päeval ise last koolist koju tuua. Samuti ei ole lapse teisel vanemal terviseprobleemide tõttu võimalik igapäevaselt last transportida. Kuna laps iseseisvalt bussiga ei sõida, peab kaebaja kaaluma mõnel päeval lapse kooli saatmata jätmist. Kohtumenetluse kestel on selgunud, et kaebaja esitas Valga vallale taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks lapse transpordiks koolist koju ning vastustaja otsustas
59. aprilli 2024 korraldusega nr 13-2.3/168, et kaebaja lapsele määratakse alates
60. aprillist 2024 kuni
61. juunini 2024 sotsiaaltransporditeenus Tsirguliina Koolist koju saamiseks. Vastustaja esindajad leppisid kaebajaga kokku, et õpetaja assistent saadab lapse pärast õppetunde koolimaja juures ootava transporditeenust osutava auto juurde ning kodu juures tuleb lapsele õue vastu keegi pereliikmetest, et teda autost saata korterisse.
62. Eelnevalt väljatoodud asjaoludest lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal puudub vajadus esialgse õiguskaitse korras oma lapsele tugiisikuteenuse saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ülekaalukat vajadust põhivaidluse ette ära otsustamiseks. Kaebaja last abistab koolis igapäevaselt õpetaja assistent ning valla võimaldatud sotsiaaltranspordi abil saab kaebaja laps sõita koolimaja juurest koduni, kus keegi pereliikmetest aitab ta sõidukist tuppa juhatada. Kaebaja sõnul saab ta ka ise vastavalt töögraafikule last koolist autoga koju viia. Praeguses olukorras oleks tugiisiku teenuse osutamine kaebaja lapsele vajalik vaid erandlike asjaolude esinemisel. Kuna kohtule antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu, ei ole põhjendatud kaebaja taotletud tugiisiku teenust esialgse õiguskaitse korras võimaldada. Kohtule arusaadavalt lihtsustas tugiisiku määramine kaebaja ja tema lapse elukorraldust, kuid praeguses olukorras on kaebaja lapsele abi tagatud nii koolis kui ka kooliväliselt ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mille tõttu peaks tugiisiku teenuse osutamist erandkorras jätkama.
63. Kohtule teadaolevate asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohtu määrus on õiguspärane ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
64. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4