Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6516 Tsiviilasi E P, E P hagi L

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot. 3
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja E P (dtl 8, 10). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Kostja on üksnes märkinud, et on vastavalt vajadusele hagejatele andnud raha sulas ja teinud ülekandeid ka nende kontodele. Samuti on kostja märkinud, et on ostnud hagejatele asju ja tasunud teenuste eest. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena. Seega ei arvesta kohus ülalpidamiskohustuse täitmisena erinevate kaupade ja teenuste ostmist (dtl 82, 85-94, 330-340). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt esitatud tšekid tõendavad üksnes teatud kaupade maksumust teatud ajahetkel ning ei tõenda, mida konkreetselt ja kellele ostetud on. Samuti ei tõenda xxx-le tasutu, kes ja millises ulatuses antud teenust kasutanud on. 4 Kohus on kostjale ka menetluses selgitanud (dtl 78), et kui hagejate isa soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lastele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Seega ei saa kohus otse hagejate kontole tasutud summasid lugeda elatise tasumiseks ning ülekandeid saab pidada elatise väliselt tasutud taskurahaks olenemata, mida kostja on makse selgituseks pannud (dtl 93-95, 335, 336). Ülalpidamiskohustuse täitmisena võib käesoleval juhul pidada üksnes kontodelt nähtuvaid järgmisi ülekandeid: 17.05.2023 ülekanne OÜ-le xxx summas 302 eurot (selgitusega E P xxx), 10.06.2023 ülekanne xxx summas 9,20 eurot (selgitusega E P õp lilled ja kohvilaud) ning 28.05.2023 xxx ülekanne summas 100 eurot (selgitusega xxx reisi raha E P). Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 529 eurot, sh eluasemekulud 225 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 30 eurot, sidekulud 8 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (sporditrennid) 21 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 603 eurot, sh eluasemekulud 225 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 60 eurot, sidekulud 8 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (sporditrennid) 65 eurot. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine. Arvestades hagejate vanusega on ka koolija sidekulud usutavad ning igasugust huvitegevust (s.h kulusid treeningutele) võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Kohtu hinnangul ei saa ka transpordikulusid pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel 5 normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13). 6.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma. Kohtu hinnangul kinnitavad kostja konto väljavõtted, et kostja on hagejatele võimeline elatist miinimummääras tasuma (dtl 132-135, 191-326). Kostja xxx AS oleval kontol oli 18.08.2023 seisuga hoiustatud 8188,39 eurot ning 6 kuu jooksul laekus nimetatud kostja kontole 41 388,04 eurot, s.o keskmiselt ca 6898 eurot kuus. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejaid ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks. 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb mõlema hageja kasuks välja mõista elatis alates 02.05.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad on palunud määrata, et elatis kantaks üle 12.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt

1. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h E Pi osas 17.05.2023 tasutud 302 eurot ja 10.06.2023 tasutud 9,20 eurot ning E Pi osas 28.05.2023 tasutud 100 eurot.
2. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse 6 muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
3. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7