lg 1 järgi pärast 01.09.2022 esitatud avalduste suhtes väljaspool kohtu kaalutlusruumi, mistõttu ei ole nende määramata jätmine õiguslikult võimalik. Sunnivahendite määramata jätmine oleks vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega, kuna varem kehtinud
järgse lepitusmenetluse alustamine oleks võimalik ka pärast paarikordset kohtumääruse rikkumist ja põhjustaks vanematele mõttetult uue kohtumenetluse, mille tulemuseks oleks ikka sunnivahendite kohaldamine. Kohus saab lapse huvides määrata suhtluskorra ka isa avaldusest erinevalt, viisil, et laps veedab põhilise aja isa kodus (mis on Ei lapsepõlvekodu) ja külastab regulaarselt ema. Avaldaja on nõus emale pakkuma rohkem koosveetmise aega, kui ema on nõus pakkuma isale, st pikemalt kui laupäeva hommikust laupäeva õhtuni ja pühapäeva hommikust pühapäeva õhtuni ning lisaks mõned tunnid nädala sees. 04.10.2023 menetlusdokumendis jääb M H oma seniste menetluses avaldatud seisukohtade juurde. K Ki seisukohad 12.09.2022 vastuse kohaselt, lapse ema ei toeta suhtluskorra määramist lapse isa poolt taotletud kujul ning palub jätta lapse isa avaldus esitatud kujul täies ulatuses rahuldamata. Lapse ema ei hakka üle kordama kõiki seisukohti, mis on esitatud esialgse õiguskaitse taotluse vastuses, kuid jääb nende juurde. Kahtlemata on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning lapsel on õigus lähedasele suhtele mõlema vanemaga, kuid see ei tähenda, et lapse isa ei peaks arvestama lapse huvidega. Laps muudab sageli oma meelt isa juurde minemise osas ning läheb isa juurde vastu tahtmist. Lapse jaoks on see kurnav ning ei tekita temas turvatunnet ega usaldust. Lapse isa peab mõistma, et laps ei ole kohustatud teise vanemaga suhtlema. Lapse isa süüdistab lapse ema takistuste tegemises isa ja lapse suhtlemisele ja ei mõista, et ema on püüdnud suunata last isaga rohkem suhtlema, kuid laps 9 2-22-12109 ise ei soovi seda ja keeldub kategooriliselt isa juurde minemast. Sotsiaalkindlustusameti konsultandi 06.09.2022 pöördumises on juhitud tähelepanu, et lapsel on õigus mitte kohustus isiklikult vanemaga suhelda. Samuti on viidatud, et probleem on vanemate vahelistes suhetes ning lapsele tuleb aega anda kooli ja uue olukorraga kohanemiseks. Samuti on kirjas märgitud, et tuleb leida võimalusi kompromisside tegemiseks, et mitte survestada last tegema valikuid või ütlema välja seisukohti, mille tagajärgi laps ise veel ei mõista. Lapse ema nõustub eelnimetatud seisukohaga, et lapse heaolust lähtuvalt ei tohi teda survestada, vaid tuleb igakülgselt toetada tema soovides ja tegemistes. Läbi Sotsiaalkindlustusameti on vanemad koos Eiga alustamas teraapia SRT (sotsiaalne rehabilitatsiooni teenus) läbimist. Lapse ema leiab, et lapse heaolu tagamisel ja sobiva suhtluskeskkonna loomisel tuleb eelkõige lähtuda lapse, mitte vanema isiklikest huvidest. Alates vanemate kooselu lõppemisest on ema rääkinud lapsele, et isa armastab Eit ja tahab temaga koos olla ja laps võib igal ajal isaga aega veeta ning emal on selle üle ainult hea meel, kui isal ja Eil on koos hea ja tore olla. Teisalt on kogemus näidanud, et laps tuleb liiga tihti isa juurest tagasi negatiivsete emotsioonidega või ei taha üldse isa juurde minna. Laps on emale põhjendanud seda sellega, et isa juures on igav ja ta vaatab seal ainult televiisorit. Lisaks on laps emale avaldanud, et isa ei mängi temaga, ei pööra talle tähelepanu ja istub sageli telefonis ning tahab et laps lihtsalt seal oleks. Laps läheb isa juurde vastumeelselt ning hiljem on laps öelnud, et ta soovis isa juurest varem koju tulla, kuid isa ei lubanud ja võttis lapselt telefoni ära. Laps sai telefoni tagasi alles mitu päeva hiljem. Isa tegevus viitab sellele, et ta ei arvesta kuidagi lapse soovidega ja lõhub lapse ja isa vahelist suhet. Laps oli tol korral koju jõudes olukorrast silmnähtavalt endast väljas, muserdatud ja sellest rääkides hakkas laps nutma. Laps oli terve nädalavahetuse koos isaga, tundes end ebaturvaliselt ning oli pinges. Lapse ema hinnangul ei vasta kirjeldatud olukord kuidagi lapse huvidele ning isa ei võta tegelikkuses arvesse lapse soove ega huve. Isa süvendab oma tegevusega lapses ebakindlust ja hirmu, mitte ei loo isa-poja vahelist lähedast suhet. Lapse ja isa suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada eeskätt lapse huvidega ja tema soovidega. Lapse sunniviisiline isa juurde saatmine ei ole lapse heaoluga kooskõlas. Samuti ohustab ja lõhub lapse sunniviisiline isa juurde saatmine ka lapse ja ema usalduslikke suhteid, sest laps usaldab ema. Teisalt on emale pandud lapse isa ja ametnike poolt teatav surve, et ema peab rohkem last suunama isa juurde minema. Ema kinnitab, et on teinud endast kõik oleneva, et isa ja poeg saaksid omavahel koos aega veeta, kuid peab oluliseks lapse soovide arvesse võtmist ega pea õigeks lapse saatmist isa juurde, kui laps kategooriliselt keeldub isa juurde minemast. Lapses on vastakad tunded isa juurde minekuga, kord tahab ja kord ei taha. Lapsega lähedaste ja usalduslike suhete säilimiseks peavad mõlemad vanemad pingutama ja seejuures lähtuma eelkõige lapse huvidest, mitte last pidevalt survestama. Lapse emal on tänaseks uus elukaaslane, kelle E võttis kiiresti omaks ning kellega laps suhtleb rõõmuga. Vanemate vahelised suhted on keerulised ning isa vastuseisu tõttu on keeruline koostööd teha. Lisaks suhtlusõigusega seonduvatele küsimustele on vanemate vahel ka hooldusõiguslikes küsimustes erimeelsusi. Laps elab alaliselt koos emaga ning isa ei ole sellele vastu vaielnud, kuid pärast elukoha vahetust ei ole isa ilma ühegi mõjuva põhjuseta andnud nõusolekut lapse elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris. Lapse ema teeb murelikuks lapse isa hoolimatus ja oskamatus mõista ja kuulata oma last ja tema soove. Isa ei arvesta lapse soovidega ja on esinenud olukordi, kus laps on soovinud ema juurde koju minna, kuid isa pole lubanud. Selline teguviis ei tekita lapses usaldust oma vanema vastu, vaid laps hoopis kaugeneb isast. Kuivõrd käesoleval hetkel puudub isa ja poja vahel lähedane suhe, ei ole lapse ema hinnangul lapse huvides veeta isaga aega lapse isa poolt avalduses nõutud viisil. Lapse ema peab tähtsaks, et lapse isa osaleks lapse elus ning et laps saaks ka isaga aega veeta. Lapse ema ei ole kunagi teinud omaltpoolt takistusi isale lapsega suhtlemiseks, mis nähtub ka lasteaia tagasisidest. E on korduvalt lasteaias öelnud, et ta ei taha aga ta peab minema isa juurde. Käesoleval hetkel ei ole isal ja pojal lähedasi suhteid ja ta on pidanud isa juures käima 10 2-22-12109 vastumeelselt. Laps on nendel päevadel tujust ära, kui on isa juurde minek, on sageli isa juurest tulles muserdatud ja nutune. Emotsionaalselt kõige keerulisemad ja raskemad on lapse jaoks ööbimisega kohtumised; Ei jaoks on äärmiselt oluline, et ta teab mis kell täpselt isa ta tagasi toob. Isa ei pea kokkulepitud kellaaegadest kinni ja ka see mõjutab lapse usaldust isa vastu, kui isa ei vii teda lubatud ajal koju tagasi. Kui teraapia abil on võimalik isa ja poja suhteid parandada, toetab ema igati isa ja poja suhtlemist. Suhtluskorras kokkulepitud kellaajad on olulised mitte lapse emale, vaid lapsele endale. Laps vajab turvatunde jaoks teadmist, mis kell ta läheb isa juurde ja mis kell isa ta koju tagasi viib. Samuti ei mõju lapsele hästi igasugune isapoolne ootamatu käitumine. Laps soovib ka alati teada, kes läheb talle kooli peale tunde järgi. Laps on ise soovi avaldanud, et isa võtaks ta kodust peale. Lapse ema on nõus, et kohus määrab suhtluskorra, kuid teistsugusel kujul kui seda on avalduses nõutud. K K teeb omapoolse ettepaneku isa ja lapse suhtluskorra osas. 21.08.2023 menetlusdokumendi kohaselt, lapse isa 05.07.2023 täiendatud avalduses taotletud suhtluskord ei ole vastavuses lapse parimate huvidega. Lapse ema jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega hakka neid menetlusökonoomiast tulenevalt üle kordama. Kui K K ei ole mõnele lapse isa väitele otsesõnu vastu vaielnud, ei tähenda see mingil juhul väite omaksvõttu. Lapse isa oli see, kes teatas 05.07.2023 toimunud kirjavahetuses perelepitajale, et soovib lepituse lõpetamist ning palus lugeda lepitusprotsess edutuks. Lapse emal oli siiralt kahju, et lapse isa soovis lepitust lõpetada, sest nägi arengut isa ja lapse suhtluses. Laps on elanud pärast vanemate lahkuminekut emaga ning saanud isaga veeta nädalavahetusi, käia reisil ja kohtuda ka nädala sees, kui laps on seda ise soovinud ning vanemad on isa ja lapse kohtumised kokku leppinud. Enamjaolt teeb lapse isa küll kokkulepped esmalt lapsega ja lapse ema saab neist teada peamiselt läbi lapse, vahel harva lapse isalt endalt. Korduvalt on pidanud E isa juurde minema vastu oma tahtmist nii isa kui ka ema mõjutusel. Lapsel on väljakujunenud kindel rutiin, kindel elukorraldus ja turvatunne, et ta elab emaga. Laps on ise korduvalt väljendanud vastumeelsust isa juurde minemise osas ning ema on teinud endast kõik, et soosida suhtlust isa ja poja vahel. Avaldaja püüab kogu süüd ema kaela veeretada ning süüdistab ema selles, et ta ei saa pojaga piisavalt suhelda. Ema soosib isa lapse kohtumisi, mida kinnitab see, et isa ja laps on saanud regulaarselt koos aega veeta. Lapse ema on suunanud ning veennud last, et laps ei tunneks sundi/kohustust isaga suhelda ja et ta tahaks rohkem isa juures käia. Lapse ema on korduvalt isale püüdnud selgeks teha, et isa peab rohkem panustama, et suhet pojaga tugevamaks muuta. Isa ei ole suutnud kahjuks pärast lahkuminekut lapsega sellist kontakti ja lähedust tekitada, et laps sooviks temaga rohkem koos olla. Lapse ema hinnangul ei olnud lapsel ja isal tugevat sidet juba vanemate kooselu ajal, sest lapse isa ei tegelenud lapse ja tema kasvatamisega ning veetis aega iseseisvalt oma huvides. Lapsega tegeles peamiselt lapse ema. Kui lapsel oleks turvaline kiindumussuhe mõlema vanemaga, siis Ei jaoks ei oleks probleem isa juurde minemise ja seal ööbimisega. Kevadel (ca veebruar-aprill 2023) läks olukord paremaks ja E hakkas rohkem ilma vastumeelsuseta päevasteks aegadeks isa juurde minema. Muutus kaasnes Ei teadmisega, et ta ei pea isa juurde ööseks jääma, kui ei taha. Kui aga aprilli lõpu koolivaheajal lapse isa Eit taas ööbimisega „survestama“ hakkas, oli koheselt näha Ei vastumeelsuse tekkimist seoses isaga kohtumistega. Lapse ema hinnangul paraneks lapse ja isa suhe oluliselt, kui isa õpiks kuulama ja arvestama lapse soovidega ning laps saaks ka ise tunda, et isale on lapse tunded ja soovid olulised. Ema ei ole teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele, vaid on vastupidi püüdnud last suunata isaga rohkem suhtlema ning temaga rohkem koos aega veetma. Seda kinnitab ka see, et ema on astunud reaalseid samme isa ja lapse kohtumiste toetamiseks. Näiteks, kui E ei soovinud isa juurde minna, siis avaldaja palvel läks lapse ema koos lapsega isa juurde kaasa ning lahkus sealt, kui laps oli isa juures kohanenud. Lapse ema on viinud Ei kahel korral (04.10.2022 ja 07.10.2022) isa juurde. Kui 01.11.2022 keeldus laps isaga peale 11 2-22-12109 kooli minemast, pakkus lapse ema Eile, et kas laps ei võiks siis isaga niisama jalutama minna kodu lähedale. Ema poolt pakutud variant lapsele sobis ja peale telefonikõnet Eilt läks lapse isa lapsele järgi. Ka lapse isa oma 05.07.2023 avalduses välja toonud ühe kohtumise, mis toimus lapsel koos mõlema vanemaga ning koos käidi Ülemiste keskuses. Lapse isa nentis, et kõik sujus suurepäraselt. Taaskord kinnitus sellest, et ema on püüdnud panustada isa ja lapse suhtluse toetamisse. Vahetult enne kohtumise lõppu parkimismaja poole jalutades rääkis isa lapsele, et mõlemad vanemad armastavad teda väga ja mõlemal on hea meel, kui E ka isa juures käib ja mõlemale sobib, kui laps isa juurde ka ööseks jääb. Lapse ema kinnitas samuti lapsele kõike, mida isa rääkis. Lapse isa väide, et emakodus ei ole kas teadlikult või alateadlikult soositud lapse soojasid suhteid isaga, on meelevaldne ja vale. Nii lapse ema kui lapse ema elukaaslane soosivad lapse suhtlust ja häid suhteid isaga. Laps pole mitte kordagi avaldanud soovi isa juurde minekuks väljaspool kokkulepitud aegu ning ema ei eita, et isa ja poja kohtumisi on ära jäänud, kuid seda eeskätt lapse vastumeelsusest tingituna. Kui lapsel peaks kunagi näiteks tekkima soov ka väljaspool kokkulepitud aegu isaga kohtuda, ei teeks ema mingeid takistusi selleks, et isa ja lapse kohtumised aset leiaksid, kui see ei toimu lapse muude kohustuste (kool, huviringid, trennid, teraapiad, arstid jne) arvelt. Samuti esineb jätkuvalt olukordi, kus laps ei soovi isa kõnedele vastata. On näha, et eriti tekib see olukordades, kus isa last „survestama“ hakkab. Muuhulgas jääb lapse emale arusaamatuks lapse isa väide, et kuna kõigi kohtumiste puhul on pidanud last tooma ja viima isa, on seetõttu vähenenud nende koosolemise aeg. Vastupidiselt on see võimaldanud isal ja lapsel natuke pikemalt koos aega veeta ning ka autosõitude ajal on võimalik isal ja lapsel arendada põnevaid vestlusi jms, mis samuti toetab isa ja lapse suhet. Ei vasta tõele lapse isa väited, et Hispaania reisi ajal rääkis laps isale avameelselt kodusest elust ning selgus, et ema sisendab lapsele pidevalt, justkui ema saab niigi vähe aega temaga koos veeta ja ta soovib kogu aeg rohkem Eiga koos olla vaatamata sellele, et nad igapäevaselt koos elavad. Selliseid vestlusi ei ole lapse ema ega kellelgi teisel ema peres Eiga olnud. Lapse ema ja tema elukaaslane on Eile rääkinud, et tema isa soovib temaga rohkem aega koos veeta. Tõepoolest on E hakanud kodust eemal olles emaga suhtlemiseks kasutama telefoni. Väiksemana ta seda ei teinud ning siis ka ema ei helistanud isaga viibides Eile, et temas mitte igatsust tekitada. E on kasvanud ja suhtlemisharjumused, -oskused kasvavad koos temaga. Ei telefonis on tema turvalisuse ja heaolu tagamiseks erinevaid rakendusi, mis tänapäeval on täiesti normaalne. Ekraaniaja piirangut ei muudeta seoses isa juurde minekuga. On olukordi, kus Eil on võimalik ekraaniaega juurde saada (nt autosõidul, kui muud pole teha, internetist meisterduste juhendite vaatamiseks). Samuti ei vasta tõele, et Eil on keelatud asjadest rääkida või pandud kohustust asju varjata. Lapse ema ei ole mitte kordagi takistanud tahtlikult lapsel isa juurde minemast, kuid paraku on laps ise avaldanud emale tugevat vastumeelsust, kui peab isa juurde minema ning on ootamatult meelt muutnud ka siis, kui ta eelneval õhtul oli nõustunud isa juurde minema. Lapse emale jääb arusaamatuks, kuidas on see lapse huvides, et laps kaotab usaldusliku ja sooja suhte ka oma emaga, kellega tal on olnud väga lähedane suhe sünnist saati. Sisuliselt püüab isa kogu vastutuse lapsega suhtluse toimise eest panna emale, kuid selliselt tekib olukord, kus ema rikub oma suhet pojaga. Vastutus oma suhte eest pojaga on ikka lapse isal, mitte lapse emal. Lastekaitsespetsialist suunas vanemad „Tark lapsevanem“ koolitusele, mille lapse isa jättis poolikuks. Seevastu lapse ema läbis kogu koolituse. Lisaks käib E xxx tegevusteraapias ja lapse ema psühholoogiteenusel. Isa ei nõustunud ka allkirjastama Papaveri plaani seoses Eiga. Laps on avaldanud korduvalt soovi varem isa juurest ära tulla, kui algselt kokkulepitud oli. See tähendab, et on mingid põhjused, miks laps isa juures olla ei soovi nii pikaajaliselt. Senini on kohtumised olnud oluliselt lühemad, kui see oleks 50-50 printsiibil suhtlemiskorra puhul, mistõttu leiab ema, et lapse jaoks ei ole selline suhtlemiskord sobilik. Käesoleval juhul on välistatud 50-50 suhtlemiskord ning ilmselt ei hakkaks see toimima, sest laps on harjunud, et tema alaline elukoht on ema juures. Lapse ema 12 2-22-12109 hinnangul ei lahendaks olukorda ka lapse isa taotletud järkjärguline suhtluse suurendamine ning lapse huvides on, kui tal on edaspidi üks kodu, milleks on ema kodu ja ta saab regulaarselt suhelda isaga (ema poolt pakutud suhtluskord). Laps on emale rääkinud, et isa on jätnud reisidel ja veekeskustes lapsega käies teda üksinda ning laps toimetab omaette. Lapsel on tekkinud öösel voodisse pissimise probleem. Esimest korda pärast mähkmetest võõrutusperioodi juhtus see isaga reisil olles (millest ema sai ka alles hiljem teada lapselt, mitte isalt). Ei vasta tõele lapse isa väited, et ema ei tee mingit koostööd selles osas, et laps hakkaks ööbima isa juures. Lapse ema on korduvalt lapsele öelnud, et isegi kui laps esialgu arvab, et ei soovi ööseks jääda, pakiksid nad asjad kaasa ning siis on võimalus jääda, kui laps peaks meelt muuta. Sellistes olukordades on E korduvalt keeldunud asju üldse kaasa võtmast. Kokkulepitud kohtumisi lapsega on aga isa ootamatult ise ära jätnud, seda näiteks 2022.a isadepäeval. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Samuti tuleb arvesse võtta lapse enda soove. Seni toimunud kohtumiste pinnalt võib järeldada, et laps ei soovi ööbida isa juures 2 nädalat järjest, kuivõrd isegi paaripäevastel kohtumistel on laps tihti soovinud varem ema koju tagasi minna. Laps on oma soovi avaldanud mõlema vanema kodus lastekaitsespetsialistiga vesteldes, mis viitab sellele, et laps on oma soovis kindel ning see ei ole kuidagi mõjutatud ühest vanemast ning isa väited lapse ema poolse manipuleerimise kohta ei vasta tõele. Lapse suhtluskord isaga peaks ennekõike lähtuma lapse senisest elukorraldusest, mis tähendab seda, et laps veedaks isaga aega nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Lapse ema on jätkuvalt seisukohal, et tema poolt 12.09.2022 seisukoha punktis 2.22 jj tehtud ettepanek suhtlemiskorra osas vastab lapse huvidele ja tagab lapsele võimaluse jätkata lähedast suhet mõlema vanemaga ning tagab kõige paremini lapse õiguse suhelda mõlema vanemaga. Lapse ema ei vaidle vastu isa seisukohale, et poisi suhe isaga on oluline, isa eeskuju ja isafiguur eriti olulised, kuid ei nõustu sellega, et lapse ema ei luba isal ja lapsel korraga rohkem aega koos veeta. Lapse ema on korduvalt märkinud, et on püüdnud igakülgselt toetada isa ja poja suhet, kuid tuleb arvestada ka sellega, et ema ei rikuks omavahelist lähedast suhet pojaga, kui ta peab last järjepidevalt sundima isa juurde minema. Lapse ema ei nõustu isaga, et kõik eeldused lapse kasvamiseks võrdselt mõlema vanema juures on täidetud. Kuivõrd laps ise ei soovi seda ning on seda kinnitanud lastekaitsespetsialistile mitmel korral. Seda kinnitab ka lapse käitumine reaalsetes olukordades, kus laps on läinud isa juurde ning soovinud sealt varem koju tulla. Samuti ei saa ema nõustuda sellega, et Ei puhul esineb tõsine oht kaotada üks vanem tema elust. Kui vastaks tõele, et ema ei soosi isa ja poja suhtlust ning isa ja poja suhtlus võiks kuidagi katkeda, ei oleks ema lubanud isa ja last mitmel korral reisile ning poleks ka olnud valmis lapse nimel lepituses käima oluliselt rohkem kordi, kui seda tavapäraselt riiklikus perelepituses tehakse. Suhtluskorra kindlaksmääramisel on oluline arvesse võtta ka lapse päevakava ja rutiini. Kui laps hakkaks regulaarselt ööbima isa juures nädala sees koolipäevadel, tähendaks see lapse jaoks oluliselt varasemat ärkamist. Lapse isa ja kooli vahemaa on 20 km, mis tähendab, et laps peab autoga kooli minnes ärkama varakult ning koolibussiga kooli minnes ja koolist tulles veelgi pikemaid koolipäevi. Lõpptulemuseks on väsinud ja kurnatud laps, kellel on üle nädala erinev päevakava. Emakodus on lapse koolipäevad välja kujunenud selliselt, et laps ärkab kell 07:00 ning ema viib lapse hommikul kooli autoga ja tagasi saab laps samuti autoga või liigub ise (jalgsi, rattaga). Lapse ema kodu ja kooli vahemaa on ca 4 km. Kui lapsele jääb kool võimalikult lähedale tema kodule (emakodu puhul täidetud) annab see lapse päevaplaanile paindlikkuse. Kooli ja kodu vahel liikumine võtab ema kodust oluliselt vähem aega, mis jätab lapsele rohkem vaba aega puhkamisega ning huvitegevusega tegelemiseks. Juba seetõttu on lapse huvides, et ta elab ema juures ning saab koolipäevadel liikuda kooli emakodust ning suhelda isaga nädalavahetustel. Lapsel ei ole isa ja ema kodus kord ja reeglid sarnased. Lapsel on olnud korduvalt isa juurest tulles koolitööd tegemata ning lapse isa ei ole ka koolipäevale eelneval 13 2-22-12109 päeval kinni pidanud lapse koju toomise kellaaegadest. See on tekitanud lapses ärevust, kuna E on kohusetundlik ning kui tal on koolitööd õhtuks tegemata ja ta peab neid hakkama tegema oma vaba aja arvelt sel kellaajal, kui ta tavaliselt saab juba mängida, on lapse jaoks pingeline. 50-50 suhtluskord on välistatud, kuna vanemate vaheliste erimeelsuste ning erineva arusaama tõttu suhtlemiskorrast, ei oleks lapse isa taotletud suhtlemiskord lapse huvides. Avaldaja taotletud 50-50 suhtluskord on eelkõige võimalik ja asjakohane juhul, kui vanemate läbisaamine on väga hea, kus kodune kord ja reeglid on sarnased ning kus lapse võimalikud kohanemisraskused ühe vanema juurest teise juurde liikudes on viidud miinimumini. Hetkel on selge, et eelnimetatud tingimused ei ole täidetud, sest vanemate vahelised suhted on pigem keerulised ning nägemus suhtluskorrast on väga erinev. Lapse isa ei ole oma 05.07.2023 täiendatud avalduses arvesse võtnud, et võrdselt mõlema vahel jagatud aeg tähendab seda, et lapsel ei ole kindlat kodu, laps reisib pidevalt kahe elukoha vahel ning on suur tõenäosus, et tal ei teki seeläbi ühe kodu tunnet. Vanemate vahel puudub üksmeel ning lapse ema hinnangul on kokkulepete tegemine lapse isaga keeruline. Kui avaldaja ei saavuta oma esialgset tahet, siis kompromissi arutelu omavahel ei tekigi ning lapse isa hakkab lapse ema ähvardama. Sellisel viisil ei saa vanemate vahel tekkida vanemlikku dialoogi. Avaldaja on taotlenud ka
Lapse ema vaidleb sellele vastu ning palub selles osas jätta lapse isa avaldus rahuldamata, kuivõrd käesoleval juhul ei ole kohtulahendi sundtäidetavuse kaudu võimalik lapse tegelike parimate huvide järgimine ja tagamine. Sundtäitmine oleks põhjendatud olukorras, kus laps ja isa ei kohtuks ning lapse ema teeks selleks takistusi. Lapse ema on käesoleval menetlusdokumendis toonud hulgaliselt näiteid, kus laps ja isa on saanud suhelda nii ööbimistega kui ilma ööbimisteta. Sundtäidetavus ei lahenda ka isa ja lapse omavahelise suhte küsimust. Suhte tugevdamisse peab panustama lapse isa ning seeläbi on võimalik vanemal võita lapse usaldus ning saavutada temaga sedavõrd lähedane ja usalduslik suhe, et laps soovib vabatahtlikult rohkem isa juures käia. Sunnivahendite määramine ei ole E Hi huvides. Käesolevas asjas ei saa tugineda avaldaja poolt viidatud regulatsioonile ning kuna käesoleval juhul on menetlust alustatud enne 01.09.2022, tuleb kohaldada enne 01.09.2022 lahendite ja kokkulepete täidetavuse kohta kehtinud regulatsiooni. K K palub jätta avaldaja 05.07.2023 täiendatud avaldus rahuldamata. 31.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt, lapse ema jääb kõigi varasemalt menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde ning palub kohtul nendega asja lahendamisel arvestada. Riigikohtu 15.02.2023 lahendis on uusim Riigikohtu seisukoht suhtlusõiguse asjas, et võrdsed vanemlikud õigused ei tähenda alati vanemale automaatselt õigust nõuda 50-50 printsiibil suhtluskorda. Lapse ema on läbivalt rõhutanud, kui oluline on arvestada Ei soovide ja tunnetega ning et isal tuleb läbida mõni vanemluskoolitus ja oma suhet lapsega ise püüda tugevdada. Ema pidas silmas seda, et isa ja poja suhte tugevdamiseks ei pea lapse ema rikkuma oma suhteid lapsega, vaid isa peab ise panustama sellesse, et suhe lapsega muutuks lähedasemaks ja tugevamaks. Avaldaja avalduse rahuldamist takistab lapse tahe ja eestkosteasutuse kindel seisukoht, et lapse huvides pole 50-50 printsiibil suhtluskord. E H on 04.10.2023 ärakuulamisel avaldanud kohtunikule oma nägemuse, kuidas ta võiks isaga suhelda ning avaldanud oma nägemust järgmiselt: „Ma ei taha, et kohtunik mulle valmis kirjutaks, millal pean minema isa juurde. Peamiselt tahan käia kord nädalas ja üle nädalavahetuseti. Laupäeva hommikul tuleb isa järgi ja õhtul tagasi, pühapäeval sama moodi.“ See tähendab, et laps on konkreetselt avaldanud enda arvamust, mille kohaselt sobiks talle isa juures aega veeta üle nädala nädalavahetustel. Lapse isa ei suuda jätkuvalt lapse huvide ja soovidega arvestada, kuid seejuures on üllatunud, miks lapsel on kohati vastumeelsus isa juurde minemiste osas. Kui isa hakkaks lapse soove päriselt kuulama ja nendega arvestama, muudaks see lapse ja isa suhet oluliselt. Lapse ema on läbivalt rõhutanud, 14 2-22-12109 kui oluline on Ei soovidega arvestada ja et ka isa peab õppima lapse soovidega arvestama. Laps on oma soove väljendanud väga konkreetselt ja selgelt kohtunikule ning lapse huvides on suhtluskorra kindlaksmääramisel lapse tahet arvestada. Lapse ema ei ole kunagi käinud M Saksniidu vastuvõtul. Küll aga pidas lapse ema vajalikuks täpsustada M Saksniidult üle avaldaja poolt ärakuulamisel avaldatu, mille kohaselt olevat M S öelnud, et M H ja E H suhted on väga head. M S vastas lapse emale, et isa järeldus telefonivestlusest oli kindlasti ennatlik, et M S andis enda arusaamist mööda mõista, et laps ei ole kohtumiste vastu intensiivset vastupanu üles näidanud. Seega ei vasta tõele avaldaja väide 04.10.2023 menetlusdokumendi p-s 1.4, et lapse ja isa tervet, usalduslikku ja sooja suhet on lapse isale kinnitanud psühholoog M S. Ema ei püüagi väita, et isal ja lapsel kunagi koos tore ei oleks. Ema on samuti kinnitanud, et soosib isa ja poja suhtlust. Lisa 1 on lihtsalt Ei vanaema ja vanaisa kirjeldus isa-poja suhtest, mitte tähtsust omava tõend käesolevas asjas. Lisaks on üheselt selge, et lapse isa poolt kogutud arvamused/kirjeldused oma lähedastelt on koostatud avaldajalt kuuldu, mitte vahetult arvamuse koostaja enda poolt tajutu ja nähtu kirjeldamisega. Avaldaja on esitanud 21.09.2022 menetlusdokumendi lisana psühholoogi hinnangu, kuid lapse ema ja E H pole kunagi psühholoog A R kohtunud. Järelikult on arvamus koostatud vaid ühe osapoole (lapse isa) poolt kirjeldatu põhjal, mis ei anna terviklikku ja tõest ülevaadet kogu olukorrast. Avaldaja heidab ette lapse emale, et lapse ema ei pea suhtluskorrast kinni ning teeb takistusi isa ja poja kohtumistele. Avaldaja ei saa justkui tänaseni aru, et suhtluskorra osas sõlmivad kokkuleppe ja selle muudatused omavahel kokku vanemad. Avaldaja aga sõlmib kokkuleppeid Eiga ja lapse ema saab neist teada peale seda heal juhul avaldajalt, kuid tavaliselt lapse käest. Juhtudel, kui lapse isa ei saa suhtluskorras kokkulepitud päeval Eit võtta, lepib ta omavoliliselt muudatused kokku Eiga. Hiljem, kui lapse ema sellest teada saab, ja ilmneb, et muudatuse teostamine ei ole võimalik, nõuab lapse isa asenduspäeva, kuid paraku ei ole see alati võimalik, kui näiteks laps on keeldunud minemast või lapse emal on juba lapsega selleks ajaks plaanid tehtud. Sellele järgnevad süüdistused lapse ema koostöö puudumise osas ja asenduspäevade korduv nõudmine. Samas kui lapse emal on vaja suhtluskorras muudatust ja ema annab sellest lapse isale aegsasti ette teada, siis lapse isa sellele esmalt ei reageeri ning hiljem väidab, et see sõltub tema töögraafikust. Lapse ema on lapsele tõepoolest soetanud nutitelefoni, milles on mitmeid rakendusi lapse turvalisuse tagamiseks, sh kõnesalvesti, millele avaldaja on korduvalt viidanud ja mille avaldaja lapse telefonist kogu sisuga ise ära kustutas. Sh olid seal kõned Ei ja isa vestlustest, mille põhjal oleks olnud võimalik tõendada, et avaldaja suhtlus Eiga oli lapse soovidega mittearvestav ja isa huvide esikohale seadmine. Lapse ema teab seda, sest on mitmeid isa ja poja kõnesid kõrvalt kuulnud, kuna laps räägib sageli telefoniga valjuhääldil. Avaldaja süüdistused lapse nutitelefoni ja selles olevate rakenduste osas pole asjakohased ega oma tähtsust suhtluskorra paika panemisel. Lapse ema vaidleb vastu avaldaja seisukohale, et vajadusel saab kohus lapse huvides määrata suhtluskorra isa avaldusest erinevalt, viisil, et laps veedab põhilise aja isa kodus ja külastab regulaarselt ema. See ei ole mingil juhul lapse huvides ja oleks isegi last traumeeriv, kuna laps on ise väljendanud, et ta ei soovi pikalt isa juures olla ja seal ööbida, sest tal tuleb seal ööbides alati meelde, kuidas ema ja isa karjusid üksteise peale. Ühtlasi selgub, et avaldaja ignoreerib tõsikindlalt K Vallavalitsuse poolt esitatud seisukohti, lapse poolt ärakuulamisel avaldatut ning avaldab, et parem oleks ehk üldse lapse elukorraldust muuta selliselt, et laps viibiks põhilise aja isa kodus. See kinnitab üheselt, et isa ei suuda lapse huvidest ja soovidest lähtuda vähimalgi määral ning tema avaldus lähtub üksnes tema isiklikest huvidest. Lapse ema esitab koos käesoleva seisukohaga ülevaate kronoloogilises järjestustes kogu olukorra kujunemisest, mõistmaks paremini miks perekond täna sellises olukorras on ja miks lapsel on teatav vastumeelsus isa juures käimiste osas (lisa 3 K Ki kokkuvõte olukorra kujunemisest). Lapse ema enda 12.09.2022 suhtluskorra ettepaneku 15 2-22-12109 juurde ning palub kohtul sellega arvestada suhtluskorra kindlaksmääramisel. Eriti oluline on arvestada lapse poolt 04.10.2023 ärakuulamisel avaldatud nägemusega suhtluskorrast. K Vallavalitsuse seisukohad K Vallavalitsuse 12.09.2022 menetlusdokumendi kohaselt, Ei ja vanemate vahelise suhtluskorraga on lastekaitsespetsialist tegelenud alates 23.04.
) § 475 lg 1 p 8 ja
lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse ja suhtlemiskorra määramise vaidlusi hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.
lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt, lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohaselt, vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 143 lg 21 kohaselt, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-113-14 (p 28) asunud seisukohale, et PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel. 19 2-22-12109 Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lapse E H (H) vanematel on ühine hooldusõigus. M H esitas kohtule avalduse lapsega E H suhtlemiskorra määramiseks. Kohus menetleb asja PKS § 123 lg 1 järgi eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulanud isiklikult ära lapse ja lapse vanemad. Kohus on välja selgitanud lapsele menetluses määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukoha. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealise lapse E H (H) vanemad elavad lahus vähemalt alates 2019.a septembrist; 2) laps on elanud ema ja isaga ühes peres alates sünnist 02.02.2015 kuni vanemate eraldi elama asumiseni; 3) laps on elanud pärast vanemate eraldi elama asumist koos emaga; 4) laps on kohtunud isaga vastavalt 2020 oktoobris vanemate vahel kokku lepitud, kuid isa poolt alla kirjutamata isa ja lapse suhtlemiskorrale ning vanemate ühekordsetele kokkulepetele; 5) lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras; 6) mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda; 7) lapsel on käesoleval ajal kodu ja kõik vajalikud tingimused mõlema vanema juures; 8) lapsele ei ole isaga suhtlemine vastumeelne; 9) vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; 10) lapse vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu; 11) lapse vanemad ei saavutanud käesolevas menetluses isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet. Kohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, leiab, et avalduse esitamine on põhjendatud. PKS § 143 lg 21 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja vanematel on küll kokku lepitud lapsega suhtlemiskord, kuid isa soovib seda muuta ja vanemad ei ole jõudnud isa ja lapse uues suhtlemiskorras kokkuleppele. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus laps on elanud viimased 4 aastat ainult koos emaga ja on selle elukorraldusega harjunud. Samuti soovib laps kohtuda oma isaga. Kuna laps on elanud alates sünnist koos emaga ja ema on selle aja jooksul olnud lapse igapäevaseks hooldajaks, siis lapsel on emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see ei tähenda, et isa suhe lapsega oleks vähem tähtis või et isa ei sobiks lapse eest vahetult hoolitsema ja last kasvatama. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama M Hl suhelda oma lapsega, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma lapsega kohtuda ja tegeleda, mistõttu ei pea kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale lapsega korrapärasest suhtlemisest ning last võimalusest oma isaga koos olla ainult selle tõttu, et vanemate vahel puudub üksmeel. Kohtu hinnangul on põhjendatud lapse 20 2-22-12109 suhtlemine isaga olukorras, kus isa soovib lapse kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et isa mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda ja koos olla oma isaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest. Samas on vanematel suhtlemiskorras kokku leppimine käesoleval ajal raskendatud selle tõttu, et vanematel on omavahelised vastuolud. Lapse isa soovib määrata temale lapsega suhtlemiskord nii, et laps veedab alates neljandast suhtlemiskorra kehtimise kuust vaheldumisi ühe nädala kummagi vanemaga ja alates seitsmendast suhtlemiskorra kehtimise kuust kordamööda kaks nädalat kummagi vanemaga. Lapse ema on teinud omapoolse ettepaneku isa ja lapse suhtluskorra osas, milles soovib, et laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal laupäevast pühapäevani ja suvevaheajal igal kuul ühe nädala; suvevaheajal ei toimu muid suhtluskorras kokkulepitud suhtlemisaegu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kohus suunas lapse vanemad 29.09.2022 määrusega osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Sotsiaalkindlustusameti 10.07.2023 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi kohaselt lõppes perelepitusteenus ühe vanema soovil. Kohtu hinnangul ei ole tähendust sellel, millisel põhjusel üks vanem ei soovinud enam perelepitusel osaleda. Milleski kokku leppimine saab olla kahepoolne ja kui üks pool kokku leppida ei soovi, siis kokkulepet ei sõlmita. Kohus saab asja lahendada siis, kui kohtusse esitatud avaldusega seonduvad asjaolud on üheselt selged. Kohus eeldab, et vanemad on lähtunud ka oma lapse huvidest ja on alati teadnud, et laps hakkab sageli koos olema ja suhtlema teise inimesega, keda nad on pidanud niivõrd turvaliseks ja väärikaks, et valisid teda oma lapsele vanemaks. Kuna käesolevas menetluses ei suutnud lapse vanemad jõuda kokkuleppele, siis on põhjendatud määrata isale, kes on käesoleval ajal lapsest lahus elav vanem, lapsega suhtlemiskord. Kohus on lapse vanemad isiklikult ära kuulanud. 04.10.2023 ärakuulamisel jäid lapse vanemad oma seniste menetluses avaldatud seisukohtade juurde ja kokkuleppele ei jõudnud. Kohus on lapse isiklikult 04.10.2023 ära kuulanud. E H vastas kohtule, et kodus elab ema juures ja seal on veel kasuisa A. Eil on seal oma tuba. Päris isa nimi on M ja elab Xxx-xxx. Isa juurde kodust on ikka natuke sõita. Ema juures on hästi, isa juures käib ka. Isa juures praegu käib vähemalt kord nädalas ja üle nädalavahetuste. Vahel on isa juures öösel, hästi harva. E parema meelega ei oleks isa juures, parema meelega oleks ema juures. Isa juures on isa töökaasalane ja kass. Isa juures vahel tahaks ja vahel nagu ei tahaks ka käia. Vahel isa sunnib Eile asju peale, näiteks sunnib vahel öösel olema ja ei luba eriti emaga vestelda. E tahab vahel emale helistada. Isa juures on oma tuba ka olemas. Oma kodus on Eil kõik tema asjad ja see tuba on suurem ka. Pärisisa juures tahab käia ja olla. Suvel isaga käivad kalal, aga praegusel ajal ta teeb telefonis palju tööd. Isal on paat. Isa Mega tahab ikkagi suhelda. E ei taha, et kohtunik talle valmis kirjutaks, millal peab minema isa juurde. Peamiselt tahab käia kord nädalas ja üle nädalavahetuse. Laupäeva hommikul tuleb isa järgi ja õhtul tagasi, pühapäeval samamoodi. Kohtule on esitatud K xxx rühma õpetajate 29.08.2022 vastus, mille kohaselt Ei suhet oma isaga on õpetajatel raske hinnata, kuna isaga kohtusid väga harva ning E ei ole tema suhtes ka mingeid erilisi emotsioone väljendanud. Isa ei ole osalenud lapse arenguvestlustel ega rühma koosolekutel. Ema on osalenud lasteaia ühistegevustes väga aktiivselt, võtnud osa koosolekutest, käinud lapse arenguvestlustel, osalenud kõikidel lasteaia poolt lubatud üritustel ja korraldanud rühma lastele erinevaid ettevõtmisi. Isa osalemine rühma ühistegevustes on olnud tagasihoidlikum. Nelja aasta jooksul on ta osalenud mitmel rühma poolt korraldatud peol ja üritusel. Isaga kohtumised olid tavaliselt väga põgusad ja kui nad Eist rääkisid, toimus see õpetajate algatusel. Kui isa lapsele lasteaeda järele tuli, ei olnud nende suhtlemises näha 21 2-22-12109 mingeid emotsioone, E läks temaga kaasa, sest nii oli kokku lepitud. Kiindumust nende suhtest välja ei paistnud. Õpetajad panid tähele, et nendel päevadel, kui E pidi minema isa juurde, ta oli kogu päeva pinges ja endassetõmbunud. Aegajalt küsis E rühmas olles: „Miks ma pean jälle sinna minema?“. Iga kord, kui E avaldas emale arvamust, et ta ei soovi õhtul isa juurde minna, ei pakkunud ema lapsele võimalust sellest loobuda, vaid jäi kindlaks, et isaga on kokku lepitud ja isa ootab teda. Elevust pakkus isa juurde minek ainult siis, kui isa oli ostnud (või lubanud talle osta) mõne uue mänguasja. Seda tuli rohkem ette vanemate lahkumineku algusaegadel. Küsimusele, kas isaga kohtudes on laps rõõmus, vastasid õpetajad, et pigem mitte, sest nendel päevadel, kui ta pidi isa juurde minema, oli märgata Ei suuremat endasse tõmbumist ning on meelde jäänud tema väljend: „Ma ei taha, aga ma pean“. Ema tundis igal võimalusel huvi, kuidas Eil läinud on, kuulas õpetajate soovitusi ja nõuandeid. Ema oli alati tasakaalukas, Ei suhtes lugupidav, samas nõudmistes järjekindel (nt viisakas tervitamine ja head aega ütlemine). Ema on osalenud rühmaürituste korraldamisel ja läbiviimisel (nt. politsei töö ja töövahendite tutvustamine, rattasõidu reeglite tutvustamine, lõpupeo korraldamine). Laps oli isa juurest tulles hoolitsetud, selles vallas ei olnud muutuseid märgata. E ei olnud jutukas laps, kui midagi põnevat oli toimunud või toimumas, siis ta mainis selle ära, aga emotsioonid väljendusid pigem tema käitumises ja kehakeeles, kui kõnes. Emaga suheldes oli laps oma emotsioonides vaba, väljendades nii rõõmu kui kurbust. Ema oli alati toetav ja olukorda objektiivselt hindav. E rääkis vähe oma kodusest elust õpetajatele, küll aga kuuldi teda sõpradele vabalt rääkimas oma uuest kodust ja kasuisast. Isast ta eriti ei rääkinud. Küsimise peale, mida ta isa juures tegi, vastas E tavaliselt: „Midagi. Telekat vaatasin“. E on kinnine ja vaikse iseloomuga, väga sümpaatne ning arukas poiss. Oma emotsioone ta teiste ees välja ei ela, rasketel aegadel (lasteaiaga kohanemine, vanemate lahkuminek) muutus endassetõmbunuks ning tema olekus oli tunda pinget. Mida keerulisem oli tema jaoks olukord, seda kauem läks tal aega, et rühma tegevustega kaasa tulla. Vabamaks muutus tema käitumine lasteaia viimasel poolaastal. Õpetajate nägemusel sobib Eile stabiilne ja kindel elukorraldus, rahulik keskkond, kus arvestatakse tema tunnete, huvide ja soovidega. K Vallavalitsuse teabe kohaselt on laps E H kohaliku omavalitsuse poolt 2022.a tunnistatud abivajavaks lapseks ning ta on suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele xxx Nõustamisja koolituskeskusesse. Teenuse eesmärgiks on toetada last vanemate vahelise konflikti sees ja uues eluetapis, milleks oli xxx klassi minek. Kohus nõustub K Vallavalitsuse seisukohaga, et lapsega suhtlemise osas peavad kokkuleppeid tegema lapse vanemad ja mitte vahendama teavet lapse kaudu. Samuti on otsustamise kohustuse lapsele panemine lapse jaoks liiga suur vastutus, milleks laps oma east tulenevalt valmis ei ole. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et xxx lapse puhul on õigem kui kohus määrab isa-lapse suhtluskorra, mitte ei jäta selle otsustamise kohustust xx lapsele. Kohus nõustub lapsele määratud esindajaga selles, et vanemate ja lapse vahel suhtlemise korraldamine takerdub vanemate omavahelistele suhetele, mitte sellele, et üks või teine vanem ei sooviks lapsega suhelda või et laps ei sooviks isaga kohtuda. Kohus leiab, et mõlemad vanemad peavad pingutama selle nimel, et lapsel ei tekiks lojaalsuskonflikti ja last ei sunnitaks valima vanemate vahel, mis ei ole kuidagi kooskõlas lapse heaolu ja huvidega. Menetluses esitatud teabe kohaselt elavad laps ja lapse mõlemad vanemad xxx K vallas, vanemate kodude vahemaa on ~20 km. Avaldaja on ettevõtja, kes saab oma töö- ja puhkeaega ise planeerida ja töötada kodukontoris. Vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on mõlema vanema juures head elutingimused, sh oma tuba. Laps õpib K xxx, mis on mõlema vanema elukohast mõistlikus kauguses. Lapsele määratud esindaja 16.08.2023 teabe kohaselt on isa ja poja suhetes toimunud olulised muutused ja praegu pole kokkusaamised enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal pole midagi selle vastu, et isaga koos aega veeta. 22 2-22-12109 Kohus nõustub K Vallavalitsuse arvamusega, et suhtlemiskord, mil laps viibib võrdse aja koos isaga ja koos emaga, ei ole lapse suhtes parim lahendus, sest selline suhtlemiskord on võimalik vaid juhul, kui lapsevanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikult ja ühises koostöös, mis E H vanemate vahel on puudulik. Seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja ka käesoleval ajal väljendatud soovi mitte isa kodus ööbida. Ka tähtaegadega määratud järk-järguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus laps elab üle kahe nädala oma ema või isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ja süvendaks võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra täitmise ja oma emast edaspidi eemal viibimise ees. Laps on kohtus ärakuulamisel ja vestluses K Vallavalitsuse töötajaga ja lapsele määratud esindajaga väljendanud väga kindlaid seisukohti suhtlemiskorra osas. Arvestades välja kujunenud olukorda ja lapse isiklikku suhtumist kindlaks määratud suhtlemiskorda, saaks isa või ema juures võrdselt viibimine toimuda vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel. Kohus ei pea tõsiselt võetavaks ega asjakohaseks väidet, et xxx.a laps ei taha oma isaga suhelda. Kohus on seisukohal, et vanem, kellel on lapsega väga lähedane suhe ja keda laps kõrgelt hindab, saab mõjutada ja veenda last suhtlemise korda täitma isegi juhul, kui ta on varasemalt lapsele väljendanud teise vanema ja lapse suhtlemise suhtes vastumeelsust. See on üldreeglina lapsega kooselava vanema kohustus, sest vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et juhul kui teine vanem ei takista oma tegevuse või tegevusetusega või hoiakutega lapse ja eraldi elava vanema suhtlemist, siis soovib laps oma vanemaga suhelda. Kohus on seisukohal, et lapse ema on käesoleval ajal vaieldamatult lapse jaoks autoriteediks ja seega tema antud arvamusi ja ettepanekuid laps vähemalt kaaluks. Samuti saab ema oma autoriteediga suunata lapse käitumist ning julgustada teda valima konkreetset käitumisviisi. Kohus märgib, et lapsel on ainult üks isa ja see ei muutu sellest, kas isa nimetatakse nimepidi või isaks. Küll aga aitab isa olulisuse väärtustamine kaasa lapse suhtumise kujundamisele üldiselt, sh ka isaga suhtlemisel. Kohtu hinnangul on mõlemad vanemad võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda. Lapse huvides on jätkuvalt suhtlus isaga, mis sisaldab ka ööbimisi isa kodus. Kohus leiab, et lapse rahulikku elukorraldust häirivad vanemate erimeelsused isa ja lapse suhtlemise korraldamisel, sellest stressist mõjutatud laps ei saa rahuneda ja on pidevas lojaalsuskonfliktis, mis kahjustab lapse enesehinnangut ning raiskab tema väärtuslikku energiat, mida ta vajab oma arenguks, mitte stressiga võitlemiseks. Kohus on seisukohal, et kujunenud olukorras on eelkõige otstarbekas võimaldada lapsele stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suurte muutuste läbiviimist ja ootamatusi lapse elukorralduses. Ärakuulamisel on kinnitust leidnud, et lapse mõlemad vanemad soovivad, et laps suhtleks oma isaga. Samuti ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele ebamugavusi isa juurest näiteks kooli minekul. Kohus leiab, et lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja lapsel lojaalsuskonflikti võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos oma mõlema vanemaga, on mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtlemiskorra alusel ja et mõlemad vanemad suhtlemiskorda täidavad. Samas on vahetu lapse elus osalemine igas pisimas üksikasjas võimalik ühes peres elades, eraldi elamise korral tuleb paratamatult leppida vähemaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, et ühine hooldusõigus ei tähenda võrdset õigust lapse eest hoolitseda ja eraldi elamise korral ongi eraldi elava vanema ja lapse koosolemise võimalused väiksemad. PKS § 145 lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja 23 2-22-12109 juba sellest tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda siis, kui laps viibib koos teise vanemaga. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest. Kohus on seisukohal, et täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja selgitada, et lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; et vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; et vanemad ei tohi lapse juuresolekul halvustada teineteist või teineteise lähikondseid. Kohus on seisukohal, et lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, sh istuda kodumaja ees autosse, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on vanemal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus ning vanematel on võimalik võtta vajadusel haigusleht vastavalt sellele, kes haige lapse eest suhtlemiskorra järgi hoolitseb või muuta omavahelisel kokkuleppel suhtlemiskorda. Kohus leiab, et pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal. Pühi saab tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, siis on vanematel õigus lapsega välismaale reisida mõlema vanema nõusolekul. Välisreisiks vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega suhtlemiskorras. Perekonnaautonoomia põhimõttest lähtuvalt ei sekku kohus põhjendamatult pereellu ega reguleeri suhtlemise korra kaudu välisreisideks nõusoleku andmist vanemate eest. Kohus peab puhkusereise väljapoole Eestit tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks ja ei pea põhjendatuks lapse ilma jätmist reisimisest ainult selle tõttu, et vanemad ei suuda reisimise korraldamises kokku leppida oma enesekeskse suhtumise pärast. Kohus on seisukohal, et keeldumisega lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid lapsele, kes ühe vanema otsuse tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida ei saa. Vanemal on võimalik minna välismaale puhkusele ka ilma lapseta, kuid kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks lapsele välisreisil osalemist keelama, kui reisile mineku keelamiseks ei ole ühtegi lapsega seonduvat põhjust või kui ei nähtu, et reisimine oleks lapsele kuidagi kahjulik või ohtlik. Samas ei ole väljapoole Eestit reisimine elutähtis ega kohustuslik tegevus, mistõttu tuleb lapse reisimiseks vanematel kokku leppida täiendavalt. PKS § 119 kohaselt, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Seega on vanematel võimalik pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate takistuste korral avaldusega kohtusse. Suhtlemiskorra olemasolul tuleb reiside kavandamisel arvestada kehtiva suhtlemiskorraga ja reise ei ole võimalik korraldada ilma suhtlemiskorda teadlikult rikkumata ajal, kui laps peab suhtlemiskorra järgi viibima koos teise vanemaga, kui vanemad ei ole suhtlemiskorra muutmises omavahel kokku leppinud. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-91-14 märkinud, et kohtul tuleb määrata võimalikult täpselt suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Suhtlemiskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. 24 2-22-12109 Arvestades menetluses esitatud teavet, asjaolusid ja väljakujunenud olukorda, peab kohus põhjendatuks määrata isale lapsega järgmine suhtlemiskord: -Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaris nädalal reedest pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel koolist koolipäeva lõpul. Kui suhtluskorra esimesel päeval ei ole koolipäeva, siis võtab isa lapse ema juurest kodust kell 12. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18. -Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaritul nädalal ühel päeval. Kui vanemad päevas ja kellaajas paaritul nädalal hiljemalt teisipäeval kokku ei lepi, siis igal kalendri järgi paaritul nädalal neljapäeval võtab isa lapse koolist pärast õppetööd ja viib lapse ema juurde koju kell 18. Kui koolipäeva ei ole, võtab isa lapse kodust kell 11 ja viib lapse ema juurde koju kell 18. -Laps viibib isaga suvel perioodil 01.07 kuni 31.08 igal kuul vähemalt 10 päeva järjest. Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta 30.04. Kui vanemad kuupäevades kokku ei lepi, kehtib käesoleva määruse resolutsiooni p 2.1 ja 2.2 märgitud suhtlemiskord. -Emadepäeval viibib laps koos emaga. Kui laps viibib emadepäeval suhtlemiskorra järgi isa juures, viib isa lapse ema juurde pühapäeval kell 11. -Isadepäeval viibib laps koos isaga. Kui laps viibib suhtlemiskorra järgi ema juures, viib ema lapse isa juurde pühapäeval kell 11. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18. -Laps võib telefoni ja elektroonilise sidevahendiga suhelda mõlema vanemaga ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi ning tagab selle võimaluse. Eemal olev vanem võib lapsega suhelda telefoni teel või elektroonilise sidevahendiga kokkuleppel lapse teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal. -Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida lapsega teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras. -Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult e-kirja ja sms teel nõustunud. Kohus on käesoleva suhtlemiskorra määramisel arvestanud mõlema vanema seisukohti osaliselt ja lähtub vajadusest viia miinimumini vanemate vahel erimeelsuste tekkimise võimalus kokkulepete saavutamisel. Kohtus ärakuulamisel jäid vanemad oma seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis eeldab suures osas vanemate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid, ei ole käesoleval ajal võimalik määrata. Samuti ei oleks kokkulepetel põhinev suhtlemiskord üheselt täidetav. Kohus märgib, et lapse vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda. Kohtu hinnangul vastutavad lapse emotsionaalse seisundi eest mõlemad vanemad ja laps vajab selget teadmist, kuidas eraldi elavad vanemad tema elu korraldavad, kus ja millal ta isa või emaga viibib. Lapsevanematel on kohustus oma lapse igakülgse heaolu nimel vaeva näha oma tunnetega ja kohtu hinnangul on vanematel käesoleval ajal kohustus keskenduda lapsele turvalise elukorralduse säilitamisele. Kohus leiab, et on oluline, et laps veedaks mõlema vanemaga aega ning tunneks emotsionaalset kuuluvust mõlema vanema juures. Lapse vanemate vahel ei ole peale lapse muud kohustust aktiivseks suhtluseks ning vanemad peaksid seadma esikohale lapse huvid ja vältima omavaheliste eriarvamuste võimendamist. Kohus on seisukohal, et lapse vanematel tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt lapse heaolust ja huvidest. On igati positiivne, et lapsel on mõlemad vanemad, kellel on soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Lapse vanematel on 25 2-22-12109 alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Kohtu hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad oma lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas on vanemate omavahelised suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole lapsevanemad teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, kuid kohus leiab, et oma otsuste tegemisel lapse suhtes tuleb vanematel saavutada üksmeel ja eelistada lapse huve. Kohus seab suhtlemiskorra määramisel esikohale lapse meelerahu, mitte vanemate õigused. Lähtudes eeltoodust, kohus rahuldab avalduse lapsega suhtlemiskorra määramiseks, osaliselt.
lg 1 kohaselt, kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.
lg 3 kohaselt, lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (
RS) § 26 lg 1 kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne
RS § 26 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne
lg 3, käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Seega on lapse vanemad kohustatud kohtumäärust viivitamatult täitma. Kohus juhib lapse vanemate tähelepanu asjaolule, et kõige objektiivsema hinnangu annab vanemate tegevusele ja oma lapsepõlvele täisealiseks saades nende laps. Vanematel on võimalik ümber hinnata oma ülikriitiline suhtumine teise vanemasse ja enda tegevuse ja arvamuse ainuõigeks pidamine, mis ei ole vanemate vahel lapsega suhtlemiskorras kokku leppimiseks, teostamiseks ja teineteise mõistmiseks hea alus. Kohus usub, et lapse vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida ühise lapse elu korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapse elu korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. 26 2-22-12109 Kohus selgitab, et
lg 1, lg 6 ja § 430 lg 1 kohaselt võivad vanemad menetluse kuni lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
lg 1 ja lg 3 sätestatust ja jätab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2024 lahendiga. 27
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.