Obsah (9)

§ 633§ 187§ 168§ 4§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus Kohtuasja number 2-23-16353 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2024, Jõhvi Kohtunik nende Heleen Jääger Kohtuasi A. K.i hagi A. S.i vast

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

2-23-16353 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

1. A. K. (hageja) esitas
2. novembril 2023 Viru Maakohtule A. S.i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 770 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja hagejale kuuluva sõiduki viis küljeklaasi. Hagejal kulus sõiduki varasemaga samaväärsesse seisundisse viimiseks 770 eurot. Kostja keeldus kahju kohtuvälisest hüvitamisest.
3. Kostja vastas hagile
4. jaanuaril 2024, märkides, et tunnistab hagejale kahju tekitamist 770 euro ulatuses ning tegi ettepaneku sõlmida kompromiss ja leppida kokku hüvitise tasumises maksegraafiku alusel. Kostja märkis ka, et hageja menetluskulud peaks jääma tema enda kanda, sest kostja võttis kohe hagi õigeks ega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Seejuures viitas kostja

§ 168lg-le 6.

1. Kohus andis pooltele võimaluse esitada allkirjastatud kompromiss, kuid pooled seda ei teinud.
2. Kohus rahuldab A. K.i hagi A. S.i vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
3. Kostja võib kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuet tunnustada, s.o hagi õigeks võtta. Muus kui abielu- ja põlvnemisasjas ning mitme kostjaga menetluses on kohus üldjuhul õigeksvõtuga seotud. Hageja nõude õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi. Seejuures ei hinda kohus nõude õiguslikku põhjendatust materiaalõigusest lähtudes. Kui õigeksvõtt avaldatakse eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (vt

§ 4lg 3, § 206 lg 1, § 394 lg 2 p 2, § 440 lg-d 1, 3 ja 4).

1. Hageja nõudis kostjalt 770 euro suuruse kahju hüvitamist ning viivist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja tunnistas
2. jaanuari
3. a vastuses, et on tekitanud hagejale kahju 770 euro ulatuses. Kohus leiab, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja soovis esmajoones sõlmida küll kompromissi, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Seejuures ei vastanud kostja ise hageja
4. jaanuari
5. a vastuses esitatud ettepanekule. Samas on kostja tunnistanud hagejale kahju tekitamist 770 euro ulatuses ega ole vastuväiteid esitanud, sh kõrvalnõudele. Kostja vastuväited seonduvad üksnes menetluskulude jaotusega. Üksiti on kostja menetluskulude jaotamise taotluses viidanud hagi õigeksvõtmisega seotud

sätetele. Seega pidi ta mõistma, et sisuliselt on tema vastuse näol tegemist õigeksvõtuga. Õigeksvõtu avaldus on esitatud eelmenetluses, mistõttu ei ole asja lahendamiseks vajalik korraldada kohtuistungit. Kostja käsutusõigust ei ole õigeksvõtmisel ka piiratud. Kohalduv õigus võimaldab hagi rahuldamisel mõista välja hageja kasuks kahjuhüvitise ja põhinõudelt arvestatava viivise. Hagi rahuldamine ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega. Kohus rahuldab seega hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 770 eurot ning viivise 770 euro suuruselt põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 8. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Üldjuhul kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (vt

§ 162

lg 1).

§ 168

lg 6 võimaldab sellest üldpõhimõttest kõrvale kalduda ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegu ei ole sellise olukorraga tegemist. Asja materjalidest võib järeldada, et kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Hageja palus kostjal hüvitada kahju kohtuväliselt, kuid kostja seda ei teinud (vt hageja 2

§ 162lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest.

Kuna otsus tehakse kostja kahjuks, kannab tema menetluskulud. 9. Kohus määrab

§ 174lg 2 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja

1. jaanuaril 2024 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on vandeadvokaadist lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 3,75 tundi tunnihinnaga 144 ja 150 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi maksumus on kokku 546 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Õigusabikulud hõlmasid hagiavalduse koostamist, kostja vastusega tutvumist, kliendiga kompromissi osas nõupidamist ning täiendava seisukoha koostamist. Kohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on hagi alust ja nõuet, kostja tegevust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnihind ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist turuhinda. Hageja on vastavalt riigilõivuseaduse lg-le 1 ja lisale 1 tasunud hagi esitamisel
2. novembril 2023 riigilõivu 245 eurot. Ka tasutud riigilõiv on vajalik ning põhjendatud menetluskulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 791 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks märgib kohus hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel, et kostjal tuleb tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 10. Kohus tunnistab õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel

§ 468lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3