) § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel hagiavaldusest loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. 5.2.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad on kohtule teatanud, et nad loobuvad hagist, kuivõrd hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel talumiskohustus. Maakohus tuvastas, et hagejad ei loobunud hagist seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu jäid menetluskulud
5.3. Praegusel juhul ei esine aluseid
lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude täielikult või osaliselt poolte endi kanda jätmiseks, sest kulude väljamõistmine hagejatelt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejad tuginesid oma taotluses asjaolule, et hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel talumiskohustus. Nimetatud asjaolu ei ole kohus tuvastanud. Talumiskohustuse olemasolu või puudumine kuulunuks tuvastamisele asja sisulisel lahendamisel. Tegemist on hagejate tõlgendusega. Maakohus ei nõustunud hagejatega, et kohus peaks arvestama ka sellega, et hagejad on esitanud kostjatele kompromissettepaneku asja menetluse lõpetamiseks selliselt, et hagejad loobuvad hagiavaldusest ning poolte kulud jäävad nende endi kanda. Hagi esitamisel peavad hagejad arvestama, et kostjatel tekivad menetluskulud. Juhul kui hagejad otsustavad menetluse kestel hagist loobuda, kaasneb sellega vältimatult kohustus hüvitada kostjate menetluskulud. 5.4. Kooskõlas
lg-ga 3 on kostjad 17.11.2023 teatanud, et nad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejatelt. Kostjate 17.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabi kokku 15 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku summas 3060 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus on kontrollinud ja kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
lg 10), mistõttu mõistis maakohus kostjate menetluskulud hagejatelt välja koos käibemaksuga. Kostjate lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
lg-t 8, kui ei andnud hagejatele võimalust menetluskulude nimekirjale vastamiseks ja rahuldas kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täies ulatuses. 6.2. Hagejate hinnangul on neilt kostjate menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine
lg 4 tähenduses ebaõiglane, kuivõrd hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel kohustus. Seega on kostjad enda käitumisega põhjustanud hagejatele kahju, mille hüvitamisest nad keeldusid ning mis kokkuvõttes on kaasa toonud hagiavalduse esitamise vajaduse. Sellises olukorras ei ole põhjendatud hagejatelt kostjate (kogu) menetluskulude väljamõistmine. 6.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas jätta
10.
lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kostjate menetluskulude hagejate kanda jätmist ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramist (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3–5, mida on parandatud 21.11.2023 määrusega), mistõttu on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud (
11. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus jättis kostjate menetluskulud õigesti hagejate kanda. Hagejate hinnangul oleks maakohus pidanud kohaldama
Ringkonnakohtu arvates on maakohus menetluskulud õigesti jaotanud. Menetluse lõpetamise tingis hagejate loobumine hagist.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjad ei ole hagi peale selle esitamist rahuldanud. Seega jättis maakohus põhjendatult menetluskulud
4
lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu
lg 4 kohaselt on kohtu diskretsiooniotsus.
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTK0 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1; 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt nt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Hagejad ei ole esile toonud ning ka asja materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid. Kuigi hagejad leiavad, et kostjad põhjustasid kohtusse pöördumise vajaduse sellega, et rajasid ebaseaduslikult hagejate kinnisasjale vaidluse all olnud torustiku, oleks tegevuse õiguspärasuse/heausksuse tuvastamine olnud asja sisulise lahendamise küsimus. Samuti oli menetluses poolte vahel vaidlus selles, kas hagejatel oli toru talumise kohustus või mitte. Kuna eeltoodud küsimused olid vaidlusalused, ei olnud maakohtul põhjust jätta menetluskulusid poolte endi kanda hagejate tõendamata ja sisuliselt analüüsimata väidete alusel. 12. Määruskaebuse väidete kohaselt on vaidlustatud määruses kostjate menetluskulud kindlaks määratud liiga suures summas, kuna kulud on ülepaisutatud ning tõendamata. 12.1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hagejate väidet, et kulud on tõendamata ja kohus peaks nõudma kostjatelt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid (arved ja ülekannete maksekorraldused).
lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus on selgitanud 04.01.2024 määruskaebuse ringkonnakohtule edastamise kaaskirjas, mis on menetlusosalistele nähtav, et hagejate nimetatud kostjate vastuolulist käitumist käesolevas menetluses maakohus ei täheldanud, millest tulenevalt ei pidanud maakohus vajalikuks
Kostjate menetluskulude suurus ja koosseis on tavapärane taolises vaidluses ega tekitanud maakohtus kahtlusi, kas kulud on päriselt tekkinud. Kostjate lepinguline esindaja on menetluses läbivalt teinud neid toiminguid, millised menetluskulude nimekirjast nähtuvad. Ringkonnakohus ei pea samuti vajalikuks kostjatelt vastavaid tõendeid nõuda, kuna hageja ei ole määruskaebuses väitnud, et kostjad ei pea tegelikult menetluskulusid kandma, st et nad on õigusabi saanud tasuta, ega toonud esile muid väiteid või asjaolusid, miks kohus peaks kostjate menetluskuludes kahtlema. Riigikohus on võtnud seisukoha, et kui menetlusosalise lepinguline esindaja on
lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma
Kuna praegusel juhul esindas kostjaid advokaat, oleks kolleegiumi hinnangul tulnud vastaspoolel tuua selgelt esile, miks on alust arvata, et kuigi poolt esindas menetluses advokaat, ei ole tal õigusteenuse eest tasumise kohustust tekkinud. Hageja on esitanud oletuse, et kuna kostjad on käitunud vastuoluliselt, siis tuleks neid kohustada kulude kandmist tõendama. Isegi kui kostjad oleksid käitunud menetluses vastuoluliselt, ei järeldu sellest, et kostjatel ei ole käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud. Maakohus kontrollis menetluskulude nimekirja vastavust toimiku materjalidele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise eelduseks ei ole, et tekkinud õigusabikulude eest on juba tasutud. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et kostjaid esindav advokaat oleks esitanud menetluskulude nimekirjas ebaõigeid andmeid tekkinud kulude kohta. 5 12.2. Teiseks võtab ringkonnakohus seisukoha hagejate väite kohta, et arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole põhjendatud kostjate kasuks välja mõista menetluskulusid suuremas summas kui 2000 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, mistõttu sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel sekkuda üksnes hagejate üldsõnalisel väitel, et kostjate menetluskulud on liiga suured. Hagejad ei ole esile toonud ühtegi konkreetset lepingulise esindaja toimingut, mis oli üleliigne või millele kulunud aeg oleks ülepaisutatud. Maakohus hindas kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja kulusid ja põhjendas, miks ja kui palju on puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud ning nendele kulunud aeg põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus on
lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes kostjate lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. 13. Hagejad heidavad maakohtule iseenesest põhjendatult ette, et kohus ei määranud neile tähtaega kostjate menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks.
lg 7 sätestab, et menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Samas ei ole see rikkumine toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lahendit. Hagejatel oli võimalik oma seisukohad kostjate 17.11.2023 menetluskulude nimekirja osas esitada määruskaebuses, mida hagejad on osaliselt ka teinud, kuid arvestades määruskaebuses esitatud väidete üldsõnalisust, ei ole nende vastuväidete põhjal alust teha teistsugust lahendit. 14. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud
Eeltoodu puudutab üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulu, kuivõrd
16.
lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjate 22.12.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on nende õigusabikulu määruskaebemenetluses 3,5 tundi, mis vastab summale 714 eurot (sh käibemaks 119 eurot). Kostjatele osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks). Kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu on kulu arvestatud käibemaksuga. Kostjate lepingulisel esindajal kulus hagejate määruskaebusega tutvumisele 10 minutit ja määruskaebusele vastamisele 3 tundi ja 20 minutit. Lepingulise esindaja tunnihind 170 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Kolleegiumi hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades kostjate lepingulise 6 esindaja ajakulu 3,5 tundi määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik. Siiski ei saa kolleegium rahuldada kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlust tervikuna, kuivõrd nimekirjas kajastatud toimingud hõlmavad nii menetluskulude jaotuse kui ka rahaliselt kindlaksmääramise osas määruskaebusega tutvumist ja seisukoha esitamist. Kostjad vastasid 20.05.2024 kohtunõudele, et nende määruskaebuse vastusest seondus menetluskulude jaotusega ca 30%. Hagejate hinnangul on kostjate vastuses menetluskulude jaotust puudutav osa nii lühike, et ei võimalda kostjate menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamist. Maksimaalselt sai vastuse koostamisele kuluda hagejate arvates 10 minutit. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et kostjate vastuses on menetluskulude jaotusega seoses esitatud üksnes 3 lauset. Lisaks seisukoha p-le 1.1 on kostjad menetluskulude jaotuse osas määruskaebusele vastu vaielnud põhjalikumalt p-s 1.4.1. Menetluskulude jaotust puudutav osa on esitatud ca 1,5 leheküljel kogu määruskaebuse vastusest, mis on kokku 5 lehekülge. Arvestades ainuüksi asjaolu, et menetluskulude jaotust puudutav osa kostjate vastusest oli kirjutatud 1,5 leheküljele, kulus selle koostamiseks kindlasti rohkem kui hagejate väidetud 10 minutit. Kuna hüvitatavad on ainult menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulud, mis moodustasid kostjate õigusabikuludest 30%, tuleb hagejatelt mõista solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitis 214,20 eurot (714 x 30%). Lisaks peavad hagejad tulenevalt kostjate taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt
lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 17.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.