← Eesti

1-15-8119/4

Obsah (7)§ 320§ 121§ 199§ 74§ 66§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2015, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-15-8119 (14740000229) Kohtunik Anu Ammer Krimi

§ 320

lg 2 järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav X, isikukood xxxx; kodakondsus xxxx, xxxx, emakeel xxxx; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral: 10.04.2014 Harju Maakohtu poolt

§ 121

järgi 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust, asendatud 956 tunni üldkasuliku tööga, seisuga 13.08.2015 tehtud 406 tundi üldkasulikku tööd; 27.05.2013 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi 5 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 26.10.2010 Viru Maakohtu poolt

§ 121

,

§ 74

järgi 4 kuud vangistust katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 27.12.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt Krk § 139 järgi 3 kuud vangistust katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; väärteokorras karistatud 8 korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 22.07.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge, määratud korras Prokurör Enn Pustak Resolutsioon Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3, kohus O T S U S T A S: X süüdi tunnistada

§ 320

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 192 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul selliselt, et alates novembrikuust 2015.a tuleb igas kuus tasuda vähemalt 19 (üheksateist) eurot ja 20 senti lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.08.

  1. 1 Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915400011465 ning selgitus: „X, 1-15-8119, rahalise karistuse osamakse.“ Mõista Xilt riigituludesse menetluskuluna: 585,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ning 48,00 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 633 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates novembrikuust 2015 igakuiselt vähemalt 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 30 senti, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.08.

  1. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700073789 ning selgitus: „X, 1-15-8119, menetluskulu osamakse.“ Kui rahalise karistuse ja menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Xi kahtlustatakse

§ 320lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

II Süüdistuse sisu Xi süüdistatakse selles, et olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis ta Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 12.09.2014 tunnistajana kriminaalasjas xxxx valeütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta, soovides päästa K. R. kriminaalvastutusest. Ta kinnitas, kuidas V. L. põhjendas talle R. A. riiete äravõtmist, et vereplekke kõrvaldada ja ütlusi, mille kohaselt Viru Vanglas viibides ja V. L.a tegelikult nägemata, küsitles viimast jalutusboksis umbes tunnise jalutuskäigu ajal ja mille vältel V. L. tunnistas talle, et tema tappis R. A.. Viru Maakohtu 02.10.2014 kohtuotsusega nr xxxx tuvastati, et tunnistaja Xi ütlused on ebausaldusväärsed ja ei haaku asja kohtuliku uurimise käigus kogutud muude tõenditega. Seega X, andes kohtumenetluses tunnistajana teadvalt valeütlusi, millega rikkus õigusemõistmise põhimõtteid ja millega kaasnes tõendite kunstlik loomine, pani toime

§ 2320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. Karistusregistri andmetel on X kriminaalkorras karistatud isik ja tal on 4 kriminaalkaristust: 10.04.2014 Harju Maakohtu poolt

§ 121

järgi 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust, asendatud 956 tunni üldkasuliku tööga, seisuga 13.08.2015 tehtud 406 tundi üldkasulikku tööd; 27.05.2013 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi 5 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 26.10.2010 Viru Maakohtu poolt

§ 121

,

§ 74

järgi 4 kuud vangistust katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 27.12.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt Krk § 139 järgi 3 kuud vangistust katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Väärteokorras on isikut karistatud 8 korral. Prokurör leiab, et Xi on võimalik karistada rahalise karistusega. X on E OÜ juhatuse liige ja tema 2013.a. isiku üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 34 eurot, päevamäär 3,20 euro. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada X süüdi

§ 320

lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses s.o summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ja

§ 66

järgi määrata tasumine ositi tähtajaga kuni 31.august 2016 aasta 19,20-euroste osamaksetena alustades tasumist novembrist 2015.a. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Xi süüdistuses saabus kohtusse 02.10.

  1. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 02.10.
  2. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud V. L.a tunnistajana ülekuulamise protokolliga, tunnistaja Xi allkirjaga valeütluste andmise eest hoiatamise kohta, kohtuistungi protokolliga kriminaalasjas xxxx, Viru Maakohtu kohtuotsusega nr xxxx, Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega nr xxxx, ja kahtlustatava Xi ülekuulamise protokolliga. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Xi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

§ 320

lg 2 näeb kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või 3 tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav Xi puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb X süüdi tunnistada

§ 320

lg 2 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk 192 eurot. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt

§ 66

lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 10 osamaksena perioodi 30.11.2015-31.08.2016 jooksul. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1 ja 3 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 10 osamaksena perioodi 30.11.2015-31.08.2016 jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.