Kostja täitis kohe oma kohustuse hageja ees ja kustutas viivitamatult hüpoteegi, kui äriühing oli osaliselt täitnud oma kohustused nn laenulepingu alusel, st kui äriühing oli osaliselt välja maksnud viivised (tl 48-50). Hageja väljastas leppetrahvi arved ühe tegevuse eest kaks korda. Pandilepingu punktis 5.4 on märgitud, et leppetrahv on 500 eurot, aga mitte 1000 eurot. Leppetrahvi nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja taotleb leppetrahvi vähendamist
Lisaks on kostja ja hageja vahel sõlmitud leping, millel põhineb hageja nõue, tühine (tl 125-126). Lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta (
). Hüpoteekide pantimise kokkulepe peab AÕS § 641 järgi olema notariaalselt tõestatud vormis. Kui panditakse notariaalselt tõestatud lepingust tulenev nõue (hüpoteegiga tagatud nõue), peab pantimiskokkulepe olema
Kohtu põhjendused 5) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 6) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja (pantija) ja kostja (pandipidaja) sõlmisid 26.04.2017 kirjaliku hüpoteekide pandilepingu ja asjaõiguslepingu nr PL70426-2 (edaspidi pandileping), mille kohaselt hageja tagas kostja kasuks panditud hüpoteekidega (edaspidi pandiese) kõiki kostja ja ettevõtte Geldex Financial Group OÜ (GFG) vahel sõlmitud 3 • laenulepingust nr KKFG50924-1 ja selle lisadest tulenevaid nõudeid, sh tasumata intressid ja viivised. Nimetatud leping on poolte poolt digitaalselt allkirjastatud (hagi lisa 1). Investeerimisleping (nn laenuleping) nr KKFG50924-1 sõlmiti Kreedex Financial Group OÜ ja kostja vahel 24.09.2015 (kostja 15.05.2021 vastuse lisa 1). 7) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas pandileping on kehtiv ja kas kostja on rikkunud pandilepingust tulenevaid kohustusi, mille kohaselt on põhjendatud pandilepingu punktist 5.4 tulenev hageja leppetrahvi nõue kokku summas 1000 eurot (2 x 500). 8) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt 20. 06.2011 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt 16.05.2011 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-11, p 10). Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Kohus on 11.07.2022 koostanud määruse, milles on täitnud muu hulgas selgitamiskohustust, sh selgitanud, et hagimenetluses peab kumbki pool oma seisukohti tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt (tl 118-119). 9) Lepinguvabaduse kohaselt on kõik isikud vabad otsustama, kas ja kellega leping sõlmida ning millise sisuga leping sõlmida. Lepinguvabadust võib piirata vaid seaduse alusel (PS § 13). Seega annab lepingu sõlmimise vabadus igaühele võimaluse otsustada, kas sõlmida leping või mitte, samuti kellega ja mis tingimustel leping sõlmida. Lepingupooltel on vabadus kindlaks määrata, millise sisuga lepingu nad sõlmivad. Lepingu sõlmimisel peavad olema täidetud selle vorminõuded. Võlaõigusseaduse (
) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
lg 5 alusel, kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. 10) Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid hageja (pantija) ja kostja (pandipidaja) 26.04.2017 kirjaliku hüpoteekide pandilepingu ja asjaõiguslepingu nr PL70426-2 (edaspidi pandileping), mille kohaselt hageja tagas kostja kasuks panditud hüpoteekidega (edaspidi pandiese) kõiki kostja ja ettevõtte Geldex Financial Group OÜ (GFG) vahel sõlmitud laenulepingust nr KKFG50924-1 ja selle lisadest tulenevaid nõudeid, sh tasumata intressid ja viivised (tl 4-6). Pandilepingu punkti 1.1 ja 1.2 kohaselt on pandi esemeks korteriomandid registriosa numbritega 10880501 ja 8252401 (tk 4-6). Pandilepingu punktis 4 on pooled kokku leppinud asjaõiguslikud kinnistamisavaldused (tl 5). 11) Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 641 nimetatud asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. 12) Hüpoteegi pantimise kehtivuse eelduseks on AÕS § 641 ja AÕS § 315 lg 1 järgi pantimiskokkulepe (käsutustehing) pantija (hüpoteegipidaja) ja pandipidaja vahel, käsutusõiguse olemasolu pantijal ja kanne kinnistusraamatusse. Aktsessoorse pandina on hüpoteegi pandi kehtivuse eelduseks ka tagatava nõude (ja seega ka kehtiva 4 tagatiskokkuleppe) olemasolu. Hüpoteegi pantimise kokkulepe peab AÕS § 641 järgi olema notariaalselt tõestatud. Hüpoteegi pantimisele ei kohaldata AÕS § 315 lg 2, mis näeb ette õiguse pantimisele lepingule kirjaliku vorminõude (Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, 2014, P.Varul, I.Kull jt, lk 572, p 3.3.2). AÕS § 326 kohaselt peab hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Puudub vaidlus selles, et hüpoteekide pandileping ja asjaõigusleping nr PL70426-2 on poolte poolt digitaalselt allkirjastatud, mitte notariaalselt tõestatud (tl 4-6). 13) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1140-07, p 21). TsÜS § 82 kohaselt seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul. Seega on TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine nii notariaalselt tõestamata hüpoteegi pantimise kokkulepe kui ka asjaõigusleping. 14) Hageja leppetrahvi nõude õiguslikuks aluseks on
lg 1 p 1 ja
lg 1, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahv on kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluv summa. 15) Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused, mille tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal (kohus on pooltele nimetatud eeldusi selgitanud 11.07.2022 kohtumääruses): • poolte vahel on kehtiv leping; • võlgnik ehk kostja on lepingulist kohustust rikkunud (
); • võlgnik ehk kostja vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (
, § 160); • võlausaldaja ehk hageja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule ehk kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (
lg 2 - kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab). 16)
kohaselt lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. 17) Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud leppetrahvi nõude esimest üldist eeldust - poolte vahel on kehtiv leping. Kohus asub seisukohale, et hüpoteekide pandileping ja asjaõigusleping nr PL70426-2 on TsÜS § 83 lg 1 kohaselt vorminõude rikkumise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. 18) Seega tuleb hageja leppetrahvi nõue jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivise nõue. 19) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. 5 IV Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus 20) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 21) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 22) Kostja on esitanud 31.08.2022 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse (tl 157-163), mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kokku 1079 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 23) Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi kokku 8,5 tundi. Kostjal on kohtumenetluse ajal olnud erinevatel menetlusetappidel kaks erinevat lepingulist esindajat, kelle esindajakulu kokku on olnud 1079 eurot. Esimese lepingulise esindaja L. K. tunnihind on olnud 11.12.2020 dokumentidega tutvumisel 75 eurot (käibemaksuta, tl 161) ja edaspidi 125 eurot (käibemaksuta, tl 162). Kokku on L.K. poolt ostutatud õigusabikulu olnud 575 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja teise lepingulise esindaja M. Š. tunnihind on olnud 144 eurot (koos käibemaksuga, tl 157-160). Kokku on M.Š. poolt osutatud õigusabikulu olnud 504 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär alates 75 eurot (käibemaksuta) kuni 144 eurot (koos käibemaksuga) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades juristist lepingulise esindaja tasuna mõistlik tasu. 24) Kohus leiab, et kogu kostja õigusabikulu 1079 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Ajaliselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 8 tundi ja 30 minutit. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasumäär on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada juristist esindajate puhul keskmiseks tunnihinnaks. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu kostja õigusabikulu, so kokku 8 tunni ja 30 minuti eest kogusummas 1079 eurot (sellest 575 eurot ilma käibemaksuta ja 504 eurot käibemaksuga). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulu (õigusabikulu) kokku 1079 eurot. 25) Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-4-15 otsuses leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Käesolevas asjas on tsiviilasja hind 1107,34 eurot. Seega ei ületa kostja menetluskulu suurust (õigusabikulu) tsiviilasja hinda. 26) Kostja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks
MS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.