Obsah (14)

§ 162§ 180§ 172§ 663§ 659§ 171§ 217§ 163§ 174§ 177§ 445§ 462§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-263 Kohtuas

) § 162 lg-t

1. Puudutatud isikute seisukohad
2. Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata. 9.
3. Sissenõudja täitmisavaldus vastas täitemenetluse seadustikus esitatud nõuetele. Sissenõudja esitas täitmisavalduse korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn sundvabastamiseks ning sissenõudja avalduse kohaselt oli korteri valdajaks mh ka avaldaja, kes on ka korteri sundvabastamisele suunatud täitemenetluses kohustatud isikuks ehk täitemenetluse võlgnikuks. 9.
4. Täitemenetluse alustamisel on kohtutäitur avaldajale kätte toimetanud täitmisteate, milles on selgesõnaliselt märgitud kõik menetlusega seotud asjaolud ning muuhulgas ka võlgniku peamised õigused ja ka kohustused, mis kõik on seotud võlgniku õigustega kinnisasja sundvabastamisele suunatud täitemenetluses. 9.
5. Asjaolu, et korteriomandi omanik on esitanud kohalikule omavalitsusele nõude isikute väljakirjutamiseks, ei taga seda, et korteri valdus selle tagajärjel vabastatakse. Kohtutäiturile teadaolevalt ei võtnud avaldaja pärast kohaliku omavalitsuse poole pöördumist sissenõudjaga ühendust ega ole mingil määral kinnitanud korteri vabastamist enda poolt. 9.
6. Vältimaks menetlusosaliste õiguste kuritarvitamist ja samas tagamaks nende õiguste säilimise, on kohtutäitur kaebuse lahendamisel palunud sissenõudja seisukohta menetluse jätkamise kohta ning eraldi palunud ka avaldajalt ühest ja selgesõnalist kinnitust, et tema sundvabastatava korteri ega selles asuva vara valdajaks ei ole. Sissenõudja palus avaldaja suhtes täitemenetlust jätkata, kuivõrd korteri valdust talle üle antud ei ole. Avaldaja kohtutäiturile ei vastanud ega selgesõnaliselt valduse vabastamist ei kinnitanud, millest sai järeldada vaid seda, et ta korterit endiselt kasutab. 9.
7. Võib vastata tõele, et avaldaja oli juriidiliselt korteri omanik kuni
8. aastani, kuid korteri valdamisega on ta vahetult seotud ka oluliselt hiljem. Asjaolu, et avaldaja ja tema perekonnaliikmed vara aktiivselt kasutasid, kinnitas ka majas tegutsev korteriühistu. Asjaolu, et korteris olid endiselt avaldajale kuuluvad asjad, on avaldaja ise selgesõnaliselt märkinud kohtutäiturile esitatud kaebuses. Avaldajaga kohtus XXX, Tallinn korteris isiklikult kohtutäituri abi Sergei Volf 03.10.2023 kell 11.00, korteri enampakkumise läbiviimise ajal ja selle huvilistele tutvustamise käigus. 3 2-24-263 9.
9. 24.01.2024 on korteri valdus sissenõudjale üle antud ning täitemenetlus avaldaja suhtes on lõpetatud. Kuigi eluruum vabastati pärast täitemenetluse alustamist ja täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist, oli see siiski toimingu läbiviimise ajaks inimestest ja asjadest tühjaks tehtud ning kohtutäitur ei nõudnud põhitasu tasumist täies ulatuses. Tasumisele kuulus vaid pool kohtutäituri põhitasust.
10. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata. Vaidlusaluses korteriomandis elasid Q ja avaldaja. 20.01.2022 eluruumide rendilepingu kohaselt andsid Townhouse Invest OÜ ja PB nõusoleku elamisõiguseks korteriomandis mh avaldajale kuni 31.12.
11. Tallinna Linnavalitsus on 23.10.2023 selgitanud vastuseks sissenõudja päringule, et korteriomandis on sisse registreeritud avaldaja ja Q. Korteriomandi korteriühistu juhatuse liige TL on telefonivestluses kinnitanud, et
12. aasta oktoobrist kuni
13. aasta jaanuarini elasid korteriomandis Q ja avaldaja. Maakohtu määrus ja põhjendused
14. Harju Maakohtu 07.02.2024 määrusega jäeti kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et kuivõrd asjas ei nähtu, et kohtutäituril ja sissenõudjal oleksid tekkinud menetluskulusid, siis kohus nende menetluskulusid avaldajalt välja ei mõista.
15. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas sissenõudja 03.11.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendina 05.10.2023 sundenampakkumise akti (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 15) täiteasjas nr 022/2023/
16. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus koostas 20.11.2023 täiteasjas nr 022/2023/8229 kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise osas, millega kohtutäitur otsustas sisse nõuda avaldajalt kohtutäituri põhitasu 300 eurot. 23.11.2023 esitas avaldaja kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 18.12.2023 otsusega täiteasjas nr 022/2023/8229 rahuldamata.
17. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsuse tasu määramise kohta, põhjendades kaebust sisuliselt sellega, et kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetlust alustada, kuna avaldaja ei olnud täiteasjas võlgnik.
18. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 10).
19. Kohus nõustus kohtutäituriga, et kohtutäitur võib alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt, sõltumata sellest, kas neil on õiguslik alus vara kasutamiseks või mitte. Riigikohtu praktika kohaselt saab lugeda võlgnikku ja kaasvaldajat enampakkumise akti alusel toimuva täitemenetluse osalisteks ehk võlgnikeks TMS § 5 mõttes. Sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. TMS § 2 lg 1 p 15 lihtsustab eelkõige enampakkumisega kinnisasja omandi kaotanud kinnisasja seniselt omanikult kinnisasja valduse väljanõudmist, ilma et selleks tuleks esitada kohtusse vindikatsiooninõue asjaõigusseaduse § 80 mõttes (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15 p-d 15, 18). 4 2-24-263
20. Avaldaja valdust korteriomandi osas kinnitavad järgnevad asjaolud. 16.
21. Esiteks kohtutäituri poolt avaldatu, et vara enampakkumiste läbiviimisel (periood kuni 03.10.2023) vara tutvustamisel viibis avaldaja korteris ja keelas korteris fotode tegemise, viidates isiklikele asjadele. Avaldaja ei ole eitanud, et viibis 03.10.2023 korteris vara tutvustamise juures. 16.
22. Teiseks, kuigi avaldaja väidab, et Townhouse Invest OÜ lasi korteriomandit eelmistel omanikel kasutada üksnes mingi perioodi jooksul ning pärast seda anti see üürile kolmandatele isikutele, on eluruumi rendileping sõlmitud oluliselt pikemaks perioodiks. Kui korteriomand oleks olnud kolmandate isikute valduses nagu avaldaja väidab, puudunuks avaldajal igasugune mõistlik põhjus viibida korteris vara tutvustamise juures. Seal oleks viibinud kolmandad isikud, kellele korter oli välja üüritud ja kelle valduses korter tegelikkuses oli. Avaldaja ei ole väitnud, et esindas vara tutvustamisel korteri tegelikke üürnikke. 16.
23. Kolmandaks, 23.11.2023 esitatud kaebuses toob avaldaja välja, et korterisse jäid mõned temale kuuluvad esemed, sh mööbliese ja kodutehnika asjad, mida ei olnud võimalust ära viia. Kuivõrd kinnisasja sundenampakkumise käigus tuleb välja tõsta nii seda valdavad isikud kui ka kinnisasjal olevad asjad ning avaldaja on 23.11.2023 avalduses kinnitanud, et korteriomandis asuvad temale kuuluvad esemed ja asjad, oli täitemenetluse algatamine tema suhtes põhjendatud. Avaldaja ei ole kohe pärast tema suhtes täitemenetluse algatamist pöördunud kohtutäituri poole üheselt mõistetava avaldusega, et tegelikult tal korterile valdus puudub, ta on korterist ära viinud oma isiklikud asjad ja andnud korteri võtmed üle selleks õigustatud isikule. Avaldaja ei ole sellist ühest kinnitust andnud ka pärast kohtutäituri e-kirja 04.12.2023 sissenõudjale ning avaldajale ja tema esindajale. Alles Harju Maakohtule esitatud kaebuses toob avaldaja välja, et korteriomandi omanikuga kokkuleppel pidid korteriomandis olevad ja temale kuulunud esemed jääma korteriomanikule. 16.
24. Neljandaks kinnitab sissenõudja poolt avaldatu avaldaja viibimist korteriomandis. Sissenõudja tasus oktoobrist kuni jaanuarini korteriomandi kommunaalmakseid ja sellest tulenevalt uuris, kas korteriomand on asustatud või reaalselt tühi, korteriomandi ühistu juhatuse liikmelt, kes omakorda kinnitas, et korteriomandis põlevad tuled ja liikumine käib ning elanikeks on Q ja avaldaja.
25. Tulenevalt eelnevast saab leida, et kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisel ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise hetkel (20.11.2023) kuulus korteriomandi valdus endiselt avaldajale. Avaldaja väide, et kui ta sai 14.11.2023 teadlikuks sellest, et korteriomandi uus omanik on taotlenud avaldaja rahvastikuregistri andmete muutmist, on ta oma andmeid muutnud, ei ole piisav, et välistada valdust korteriomandi üle. Rahvastikuregistri andmete muutmine on võimalik ka olukorras, kus valdaja säilitab valduse korteriomandi üle.
26. Kuivõrd kinnisasja sundvabastamise käigus kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud ning tulenevalt asjaolust, et avaldajal oli valdus korteri suhtes täitemenetluse alustamise ajal säilinud, tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri peale jätta rahuldamata (TMS § 218 lg 1). Kohtutäitur on korrektselt alustanud täitemenetlust, kuivõrd on olemas korrektne täitedokument ja vastav avaldus sissenõudjalt. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus lisaks omalt poolt teinud kõik, et kontrollida avaldaja vastu suunatud täiteavalduse põhjendatust.
27. Kohtutäituri tasu otsuses väljatoodud põhitasu suurus on kooskõlas seadusega. 5 2-24-263
28. Avaldaja taotlus analoogia korras

§ 162lg 3 kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

Erinevalt

§-s 173 sätestatud regulatsioonist, mil kohtul on diskretsiooniõigus menetluskulude kindlaksmääramisel, siis kehtiv kohtutäituri ametitasu regulatsioon ei võimalda kohtutel võõranduda seaduses välja mõistetud kohtutäituri põhitasu suurusest selle õiglase suuruse tagamiseks. See tähendab, kui kohtutäituri ametitasu vastab seaduses sätestatud määrale, siis ei ole võimalik kohtul konkreetse menetluse siseselt kehtestatud kohtutäituri tasu suurusele hinnangut anda. Täitemenetluse võlgnikule ei ole võimalik anda ka menetlusabi tulenevalt

§ 180

lg 1 p-st 4, kuivõrd menetlusabi võib saada täitemenetlusega seotud kuludega seoses vaid sissenõudja. 21. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (

§ 172lg-d 1 ja 10).

Asjas ei nähtu, et kohtutäitur ja sissenõudja oleksid kasutanud lepingulise esindaja abi, seega neil hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja palus avalikustada lahend pärast jõustumist selliselt, et menetlusosaliste nimed asendatakse initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustamata isikukoodi ning e-postiaadressi andmed.
2. Maakohus ei andnud avaldajale võimalust esitada omapoolne seisukoht kohtutäituri ja sissenõudja seisukoha kohta. Kohus on rikkunud sellega avaldaja ärakuulamise õigust.
3. Sissenõudja esitatud selgitus selle kohta, et maja haldava korteriühistu liige arvab ennast teadvat, et avaldaja elab selles korteris, on valeväite esitamine ja kuuldus. Seega on maakohus sellele ebaõigesti tuginenud.
4. Puuduvad tõendid selle kohta, et avaldaja oli korteri valdaja. Avaldaja on tunnistanud, et mõni üksik ese kuulus korteris veel talle, kuid ta oli jätnud üürniku otsustada, mis ta nende asjadega teeb, kuna üürnik oli tema tuttav. Kohtutäitur nõudis ebaõigesti korteriomandi vabastamist isikult, kes seda tegelikkuses ei valda. Korteri otsene valdaja oli korteri üürnik PB. Avaldaja viibis 03.10.2023 korteris üürniku külalisena. PB helistas ja palus, et avaldaja viibiks korteris, kui kohtutäituri esindaja tuleb sinna, et saada selgust selles, mida üürnik peab edasi tegema, kui korter enampakkumisel maha müüakse, sh mis kuupäevani on võimalik ära viia korterist kõik asjad. Ebaõige on maakohtu järeldus, et avaldaja viibimine korteris 03.10.2023 kinnitab seda, et ta võis olla selle korteri valdaja. Tõendamata on kohtutäituri väide, et avaldaja keelas tema isiklike asjade pildistamise korteris. Vale on kohtutäituri järeldus, et avaldaja on kuidagi korteri valdamisega seotud, kuna mõned asjad (kohtutäituri poolt täpsustamata) selles korteris kuuluvad veel avaldajale.
5. 03.10.2023 enampakkumise läbiviimisel ei öelnud kohtutäitur seda, et ta kavatseb koostada kõigile korteriga seotud isikutele täitmisteate ja tasuotsuse, korteris viibinud üürnik ja avaldaja said nii aru, et tegemist on vabatahtliku korteri vabastamise tähtajaga ilma mingi sunnita ja kohtutäituri poolse tasuotsuseta ja väljatõstmise ähvarduseta. Menetlusosaliste seisukohad
6. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajal tuli esitada väide, et ta ei ole õige valdaja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagivaidluses kuuluvad hindamisele tõendid, mis näitavad, kas avaldaja valdab asja ja kas sissenõudja saab nõuda asja valduse vabastamist 6 2-24-263 avaldajalt. Kohtutäitur teeb seda, mida sissenõudja oma avalduses nõuab ja milleks täitedokument sissenõudjat õigustab. Kuna avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale, siis oli oluline tuvastada, kas täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused on täidetud. Praegusel juhul olid täitemenetluse formaalsed eeldused täidetud, seda tuvastas ka maakohus. Täitemenetluse formaalsete eelduste puudumisele avaldaja määruskaebuses ka ei viita.
7. Sissenõudja selgitas, et tal oli alust tugineda sellele, et avaldaja on üks võlglastest, kelle käest XXX korteri valdus välja nõuda. Võlgnikud on sissenõudjale andnud eksitavat informatsiooni reaalsete elanike kohta. Seoses sellega tekkis sissenõudja esindajal põhjendatud kahtlus, et korteris elavad teised isikud lisaks PB-le (või tema asemel). Seega pöördus sissenõudja Õismäe tee 128 KÜ juhatuse liikme TL poole ja Haabersti Linnavalitsusse, et saada selgus reaalsete elanike ja sisse kirjutatud isikute kohta. KÜ juhatuse liige kinnitas, et korteris elavad Q ja avaldaja. Haabersti Linnavalitsus kinnitas, et korterisse on sisse kirjutatud Q ja avaldaja. Elanike välja kirjutamise protsessis protesteeris Q enda kui elaniku välja kirjutamise vastu ja esitas 20.01.2022 üürilepingu lisa, kus on elanikuna välja toodud avaldaja. Täituri abi Sergei Volf andis avaldajale võimaluse kirjalikult kinnitada, et tal puuduvad XXX korteri osas igasugused nõuded ja õigused. Sissenõudjale teadaolevalt kinnitust ei saabunud. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. 03.05.2024 menetlusdokumendis palub avaldaja, juhul kui ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määrata menetluskulude tasumine ositi, st mitte rohkem kui 50 eurot kuus.
2. 08.05.2024 seisukohas märgib täitur, et ta on nõus kohtukulude tasumisega ositi, st mitte rohkem kui 50 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 33. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kohtutäitur on 05.02.2024 vastuses avaldaja kaebusele selgitanud, et täitemenetlus avaldaja suhtes on lõpetatud. Kohtutäitur on selgitanud, et 24.01.2024 on korter asukohaga XXX, Tallinn sissenõudjale üle antud (dtl 58-61) ning täitemenetlus avaldaja suhtes on lõpetatud. 24.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise akti kohaselt saatis Q ööl vastu 24.01.2024 teate ja foto, et on öösel korteri vabastanud ja võtme (üks võti) korteriühistu postkasti jätnud. Täituri abi avas korteriühistu esinaise abil postikasti ja korteri võti oli seal. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse osalistel peab olema võimalus vaidlustada kohtutäituri võimalikke eksimusi täitemenetluse korraldamisel TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras ka pärast täitemenetluse lõpetamist, et tagada nende õiguste tõhus kaitse (vt ka RKTKo 18.12.2019, 2-17-14925, p 14). 7 2-24-263
2. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2023/
3. Täitedokumendiks on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 05.10.2023 koostatud sundenampakkumise akt täiteasjas nr 022/2023/
4. Sissenõudja täitmisavalduse kohaselt on võlgnikeks (kinnisasja XXX, Tallinn valdajateks) avaldaja, PB ja Q. Ringkonnakohus märgib, et sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 18, 19). 20.11.2023 on kohtutäitur koostanud avaldaja suhtes kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja 20.11.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. 23.11.2023 esitas avaldaja kaebuse 20.11.2023 kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Avaldaja leiab, et tema ei olnud korteriomandi valdaja ning korterisse jäid vaid mõned temale kuulunud esemed (mõni mööbliese ja kodutehnika). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõenditest koosmõjus saab järeldada, et avaldaja oli korteriomandi valdaja. Avaldaja vastupidised väited on jäänud paljasõnaliseks. Igal juhul on avaldaja viidanud sellele, et korteris olid veel temale kuulunud asjad. TMS § 180 lg 3 teise lause järgi kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud. Lisaks on avaldajal on olnud võimalus esitada täiturile sõnaselge kinnitus selle kohta, et ta ei ole seotud korteri valdamisega. Nimelt on avaldaja kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri abi palunud 04.12.2023 e-kirjas avaldajalt ühest kinnitust, kas ta on sundvabastava korteri kasutamise ja valdamisega mingisuguselgi määral endiselt seotud või puuduvad tal selles osas igasugused nõuded ja õigused (dtl 65). Avaldaja kohtutäituri e-kirjale ei vastanud. Seega arvestades ka muid esitatud tõendeid, sai kohtutäitur järeldada, et korteriomand on avaldaja valduses.
5. Avaldaja märgib, et korteri otsene valdaja oli korteri üürnik PB. Ringkonnakohus märgib, et asjas esitatud tõendid on pigem kooskõlas sellega, et korterit kasutasid avaldaja ning Q. Nimelt 24.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise akti kohaselt saatis Q ööl vastu 24.01.2024 kohtutäiturile teate ja foto, et ta on öösel korteri vabastanud ja võtme (üks võti) korteriühistu postkasti jätnud. 20.01.2022 eluruumi rendilepingu kohaselt andsid Townhouse Invest OÜ ja PB nõusoleku elamisõiguseks korteriomandis mh Qle ja avaldajale kuni 31.12.2027 (dtl 54). Tallinna Linnavalitsus on 23.10.2023 selgitanud vastuseks sissenõudja päringule, et korteriomandis on sisse registreeritud avaldaja ja Q (dtl 55). Seega on paljasõnalised ja vastuolus asjas esitatud tõenditega avaldaja väited, et avaldaja viibis 03.10.2023 korteris ainult üürniku PB külalisena. Olgugi, et selle kohta, et Õismäe tee 128 KÜ juhatuse liige kinnitas sissenõudjale, et korteris elasid Q ja avaldaja, kirjalikud tõendid puuduvad, on juba eelnevalt viidatud tõenditega sissenõudja muutnud piisavalt usutavaks selle, et korteris elasid Q ja avaldaja.
6. Kohtutäitur märgib 18.12.2023 otsuses, et enampakkumise läbiviimisel vara tutvustamisel viibis avaldaja korteris ja keelas muuhulgas korteris fotode tegemise, viidates isiklikele asjadele. 05.02.2024 seisukohas selgitas täitur, et kohtutäituri abi Sergei Volf kohtus 03.10.2023 kell 11.00 XXX Tallinn korteris avaldajaga isiklikult korteri enampakkumise läbiviimise ajal ja selle huvilistele tutvustamise käigus. Kuigi avaldaja märgib, et kohtutäituri väited on tõendamata, puudub ringkonnakohus alus kahelda kohtutäituri väidete õiguses. Avaldaja ei ole neid väited usutavalt ümber lükanud.
7. Avaldaja kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kohtutäituri abi selgitas 03.10.2023 enampakkumise läbiviimisel, et kohtutäitur kavatseb koostada kõigile korteriga seotud isikutele täitmisteate ja tasuotsuse. Tähtsust omab see, et kohtutäitur on selgitanud, et menetluse alustamisel on kohtutäitur avaldajale kätte toimetanud täitmisteate, milles on selgesõnaliselt märgitud kõik menetlusega seotud asjaolud, sealhulgas võlgniku peamised õigused ja 8 2-24-263 kohustused, mis kõik on seotud võlgniku õigustega kinnisasja sundvabastamisele suunatud täitemenetluses. Avaldaja ei ole sellele vastu vaielnud.
8. Asjaolu, et maakohus ei andnud avaldajale võimalust esitada omapoolne seisukoht kohtutäituri ja sissenõudja seisukoha kohta, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldajal oli võimalus esitada vastavad väited määruskaebuses.
9. Kuna kohtutäituril oli õigus esitada avaldajale täitmisteade, oli tal õigus koostada sellega seonduv tasuotsus. Maakohus on oma määruses õigesti selgitanud, et kohtutäituri põhitasu suurust kohus

menetluskulude regulatsiooni alusel vähendada ei saa.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ning jätab ülaltoodud põhjendustel määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtul puudub alus selles osas maakohtu määruse muutmiseks.
3. Avaldaja leiab, et määruskaebemenetluses tekkinud kohtutäituri menetluskulud tuleb jätta kohtutäituri kanda

§ 162lg-st 4 ja § 163 lg-st 2 tulenevalt.

Avaldaja on töötu, tema sissetulekuks on vaid töövõimetoetus ja tervise tõttu ei saa avaldaja tööd teha. Täituri poolt lepingulise esindaja kasutamine ei ole põhjendatud, arvestades asja keerukust või olulisust. Kohtutäituril puudus vajadus kasutada vandeadvokaadi abi määruskaebusele vastamiseks. Kohtutäituri büroo on piisavalt suur ja kompetentne, et tuleks leida esindaja oma büroost, seda enam, et maakohtus esindas kohtutäitur ennast ise. Mingeid uusi asjaolusid ei ole ilmnenud, mis nõuaksid seda, et kohtutäituril tuleb menetluses kasutada vandeadvokaadi abi. Lisaks ei ole täitur huvitatud kompromissist. 44. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

Praegusel juhul puudub alus kohtutäituri menetluskulude tema enda kanda jätmiseks ja

§ 162lg 4 ja § 163 lg 2 kohaldamiseks.

45.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

§ 162

lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (RKTKm 04.04.2024, 222-17383, p 13.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Avaldaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust pidada menetluskulude avaldaja kanda jätmist avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. See, et avaldaja on töötu, tema sissetulekuks on vaid töövõimetoetus ja väidetavalt tervise tõttu ei saa avaldaja tööd teha, sellisteks asjaoludeks ei ole. Kohtutäituril on õigus kasutada menetluses vandeadvokaadi abi (

§ 217lg 1, § 218 lg 1 p 1).

Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, puudub alus kaaluda

§ 163lg 2 kohaldamist.

46. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et puudutatud isikutel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse määruskaebemenetluses kantud kulude osas (

§ 174lg 3).

1. Asja materjalidest nähtuvalt sissenõudjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 9 2-24-263
2. Kohtutäitur esitas menetluskulude nimekirja 07.03.
3. Kohtutäituri menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 825 eurot (5,5 h x 150 eurot/h). Lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu on järgnevad: 1) vastuse koostamine määruskaebusele – 2,5 h; 2) kohtutoimikuga tutvumine 3 h. Esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtutäitur kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohtutäitur palub menetluskuludelt välja mõista viivise.
4. Ringkonnakohus peab põhjendatuks vähendada kohtutäituri lepingulise esindaja ajakulu. Arvestades asja mahtu ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahu, peab ringkonnakohus kohtutoimikuga tutvumise põhjendatud ajakuluks 2 h ja määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 1,5 h. Kokku peab ringkonnakohus seega kohtutäituri esindaja poolt määruskaebemenetluses teostatud toiminguid põhjendatuks 3,5 h ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et lepinguline esindaja liitus menetlusega alles määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri esindaja tunnitasu 150 eurot (millele ei lisandu käibemaksu) on käesoleval juhul esindaja kvalifikatsiooni ja teostatud toiminguid arvestades põhjendatud ja mõistlik. Kohtutäituri põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 525 eurot (3,5 h x 150 eurot/h). Nimetatud summa kuulub avaldajalt kohtutäituri kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
5. Vastavalt täituri taotlusele määrab ringkonnakohus

§ 177

lg-st 4 lähtuvalt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluste lahendamine 51. 03.05.2024 menetlusdokumendis palub avaldaja, juhul kui ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määrata menetluskulude tasumine ositi, st mitte rohkem kui 50 eurot kuus. Kohtutäitur on 08.05.2024 seisukohas nõustunud kohtukulude tasumisega ositi, st mitte rohkem kui 50 eurot kuus. Kuivõrd kohtutäitur on avaldaja taotlusega nõustunud, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks taotlus rahuldada.

§ 445

lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Ringkonnakohus määrab määruse täitmise korra kindlaks selliselt, et avaldaja on kohustatud tasuma temalt välja mõistetud summa (525 eurot) kohtutäiturile osamaksetega selliselt, et kümne esimese osamakse suurus on 50 eurot ja viimase, üheteistkümnenda osamakse suurus on 25 eurot. Osamaksed tuleb tasuda alates määruse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. 52. Avaldaja on esitanud määruskaebuses taotluse avalikustada lahend pärast jõustumist selliselt, et menetlusosaliste nimed asendatakse initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustamata isikukoodi ning e-postiaadressi andmed.

§ 462

lg 2 esimene lause järgi andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja jõustunud kohtulahendis asendada avaldaja nimi tähemärkidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi. Ringkonnakohus märgib, et

§ 462lg 2 kohase taotluse saab esitada andmesubjekt ise või tema esindaja.

Seetõttu ei saa avaldaja esitada taotlust teiste menetlusosaliste nimede asendamiseks initsiaalide või tähemärkidega ning ringkonnakohus jätab selles osas taotluse rahuldamata. 10 2-24-263 53. Käesolev määrus on

§ 696

lg 3 järgi edasikaevatav.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 11