Obsah (12)

§ 663§ 667§ 659§ 660§ 372§ 664§ 477§ 392§ 393§ 423§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ele Liiv, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-1813 Kohtuasi X kaebus kohtutäitur El

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

§ 667

lg 2 ning

§ 659

ja § 656 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Avaldus tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 7.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

-st ei tulene luba esitada määruskaebus määruse peale, millega on avaldus menetlusse võetud (

§ 372lg 1 ja § 477 lg 1).

Kuna määruse peale osas, millega oli avaldus menetlusse võetud, ei saa määruskaebust esitada, siis on maakohus selle ebaõigesti menetlusse võtnud ja selles osas tuleb määruskaebus

§ 664lg 2 järgi jätta läbi vaatamata.

1. Avaldaja esitas maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles tõi esile, et täitemenetlus tuleb lõpetada TMS § 48 lg 1 p 6 alusel, kuna sissenõudja Y suri 02.11.2022 ning pankrotihaldur ei saanud sissenõudja esindajana täitmisavaldust esitada. Pärast füüsilisest isikust pankrotivõlgniku Y surma ei saa pankrotihaldurit pidada tema seaduslikuks esindajaks. Lisaks tõi avaldaja esile, et avaldaja ja Y olid kokku leppinud, et Y ei pööra tsiviilasjas nr 2-12-8248 tehtud Harju Maakohtu 11.04.2014 otsusest tulenevat rahalist kohustust täitmisele. Avaldaja hinnangul tuleb eeltoodut arvestades tunnistada täiteasjas nr 022/2023/8895 täitemenetluse algatamine tühiseks ja täitemenetlus lõpetada.
2. Maakohus palus 05.02.2024 e-kirjaga avaldajal täpsustada, kas avaldaja soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele vastavalt TMS §-le 218 või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel, kuid täpsemalt ei selgitanud, arvestades avaldaja poolt esile toodut, milliste asjaolude korral milline õiguskaitsevahend on kohane. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus kohtutäitur on otsusega jätnud rahuldamata avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, on kohane õiguskaitsevahend kaebus kohtutäituri otsusele (TMS § 218). Samas on maakohus jätnud tähelepanuta avalduse p-s 2.3 toodud väite, mille kohaselt oli avaldajal ja Yl kokkulepe, et Y sissenõudjana loobub võla sissenõudmisest. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 16). Seega avaldaja väite õigsust eeldades on avaldaja ja sissenõudja (pärandavara pankrotihalduri) vahel materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab täitedokumendist tulenevat nõuet ja sellisel juhul on asjakohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus võib olla ennatlikult pidanud avaldaja esitatud avaldust kaebuseks kohtutäituri otsusele, jättes täpsustamata võlausaldaja poolt nõudest loobumise väite aluseks olevad asjaolud ja selgitamata nende esiletoomise vajadust.
3. Kui jaatada, et esitatud avaldus on kaebus kohtutäituri otsusele, tuleb maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud,

§ 659

ja § 656 lg 2 alusel olenemata määruskaebuse põhjendusest tühistada põhjusel, et maakohus ei küsinud puudutatud isikute seisukohta. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna on ühe ja sama määrusega võtnud kaebuse menetlusse ja selle lahendanud ning jätnud küsimata 3 2-24-1813 kohtutäituri ja sissenõudja seisukoha avaldusele.

§ 477

lg 1 kaudu kohalduvad hagita menetluses ka hagimenetlust reguleerivad eelmenetluse sätted (

§ 392jj), arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Menetlusosalistele tuleb avaldusest teatada (

§ 393

). Üldjuhul ei ole kohtul kohustust avaldust menetlusosalistele kätte toimetada (

§ 477

lg 9) ning menetlusosalistel ei ole kohustust avaldusele vastata, kuid

§ 393

lg 2 p 1 kohaselt oli puudutatud isikutel õigus avaldusele vastata ning selleks tuli kohtul anda neile seaduses ettenähtud tähtaeg vastamiseks. Maakohus ei teavitanud puudutatud isikuid enne avalduse lahendamist selle esitamisest ega andnud võimalus avaldusele vastata. Ringkonnakohus möönab, et kohtutäitur ja sissenõudja on saanud oma seisukoha esitada vastuses määruskaebusele, kuid leiab siiski, et võimalik ei ole avaldust sisuliselt lahendada, kuna avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Juhul, kui selgub, et avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust, või avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, võib maakohus jätta avalduse

§ 423lg 2 järgi läbi vaatamata.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel avaldaja nõue uuesti kvalifitseerida ja enne avalduse lahendamist küsida puudutatud isikute seisukohad.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetlusse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata osas, millega maakohtu määrus tühistati. Määruskaebuse osaliselt läbivaatamata jätmise peale pole samuti võimalik esitada määruskaebust, kuna avalduse menetlusse võtmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 4