TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-22-1842 Otsuse kuupäev 31. mai 2023 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xe kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvit

) § 11 lõikes 8 sätestatud piirangust, mille kohaselt võib kinnipeetav hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduda üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. See tähendab, esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Seega saab kohus lähtuda üksnes nendest kaebuse ja teiste menetlusdokumentide asjaoludest, millele kaebaja on tuginenud kohustuslikus kohtueelses menetluses vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ning mille vangla on rahuldamata jätnud.
2. Edutus kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud kahjunõudes leidis selle esitaja, et tema tervist on kahjustatud ja väärikust alandatud. Kaebuses kohtule leiab kaebaja, et hiljemalt alates 14.05.2022 ei vastanud kambri tingimused eluruumidele kehtestatud nõuetele. Tartu Vangla hoidis kaebajat väärikust alandavates tingimustes kuni 26.05.2022, s.o vähemalt 2 nädalat täielikult ilma ventilatsioonita ja edasi kuni kaebuse esitamiseni nõuetele mittevastava ventilatsiooniga. Lisanduvad kumulatiivsed kõrvalmõjud: ebakohane temperatuur, leevendusmeetmete puudumine, tegevuste piiramine värskes õhus, ülemäärane niiskus jne. Kaebaja leiab, et kogumis on see piinamine.
3. Kohtumenetlus on menetlusosalisele riigilõivu kohustuslik. Kaebaja nõuab kahju kahel faktilisel alusel – ventilatsioon ei töötanud ning puhastusvahendeid ei antud. Tervisekahju (küüneseen) nõue on 300 eurot, mis on riigilõivuvaba ja riigilõivu nõue on kohtukõlbulik väidetava väärikuse alandamisega seoses 666 euro ulatuses. 4
4. Kohtu käsutuses olev tõendikogum. Kaebuse põhistamiseks on kaebaja tõenditena esitanud (I kd, tl 57-116) kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse, väljavõtte detailplaneeringust, kaaskinnipeetavate ja kaebaja kirjavahetuse riigiasutuste ja vanglaga, suvised temperatuuri mõõtmise õiendid kambrites, kaaskinnipeetavate tunnistused
5. a juulist-augustist, vangla vastuse kaebaja taotlusele ja vaideotsuse, kaupade sortimendi kaupluses. 19.12.
6. a menetlusdokumendiga (I kd, tl 197-210) on esitatud väljavõtte kaebaja haigusjuhtude kohta
7. a oktoobris- novembris, kaebaja kirjavahetus vanglaga ja sortimendi kaupluses ning CPT standardite arengust vangistuse alal.
8. Vastustaja kaebusele esitatud vastusele (I kd, tl 182-183) tõendeid ei lisanud.
9. Kohus kohustas 14.04.
10. a kohtunõudes (II kd, tl 1) vanglat kaebaja menetlusdokumentides käsitletud asjaolude kohta tõendite esitamiseks.
11. Kohtunõude täitmiseks esitas vangla kaebusele esitatud vastuväidete põhistamiseks kaebaja kahjunõude koos lisaga, perearsti 17.04.
12. a arstlikud selgitused küüneseene haiguse ja selle ravist kaebajal seonduvalt 09.06.
13. a vastuvõtuga, vangla haldusteenistuse juhi 14.06.
14. a vastuse kaebaja 16.05.
15. a pöördumisele seoses 14.05.
16. a avastatud niiskusega tualettruumis, ning haldusteenistuse juhi 17.06.
17. a, 27.06.
18. a, 05.07.
19. a vastused kaebaja pöördumistele, kaebaja selgitustaotlused ja seletused kaaskinnipeetavate kahjunõuete juurde (II kd, tl 6-28).
20. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
21. Kaebaja 06.06.
22. a kohustuslikus kohtueelses menetluses vastustajale esitatud kahjunõudega on tõendatud, et kaebaja taotles 1 000 eurose mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et vangla kahjustas kaebaja tervist ja alandas tema väärikust seoses 14.05.
23. a avastatud probleemidega kaebaja kambri ventilatsioonis ja puhastusvahendite mitteväljastamisega, mis tingisid kaebaja küüneseene haigusse nakatumise. 25.

§ 45

lõike 1 esimesest lausest tulenevalt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri.

§ 48

lõike 1 esimese lause kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud.

§ 49lõike 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa.

Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.

1. Poolte poolt kohtule esitatud tõendikogumiga on tõendatud vangla E-hoone lõuna poolse külje ventilatsiooni väljatõmbe juhtimissüsteemi tehniline rike kuni 25.05.
2. a, mille raames vajas väljavahetamist andur ja süsteem seejärel seadistamist. Samuti on tõendatud, et kaebaja on enne kahjunõudes nimetatud ajavahemikku haigestunud küüneseene haigusse, mida ei ole saanud põhjustada vaadeldaval perioodil olnud probleemid ventilatsiooni töös, samuti sissetulekut omanud kinnipeetavale puhastuvahendite mitteväljastamine. Kaebajale on 09.06.
3. a vastuvõtul osutatud arstiabi seoses vanade muutustega vasaku suure varba küüne paksuses.
4. Nii kaebaja kui vastustaja on oma väidete põhistamiseks esitanud tõendina kaebaja 16.05.
5. a pöördumise vastuse nr 2-3/1372-2, mille on 14.06.
6. a allkirjastanud vangla haldusteenistuse juht (I kd, tl 63 ja II kd, tl 16-17). 5 Kaebaja pöördumisele on haldusteenistuse juht esitanud järgmise sisuga vastuse: “Olete vanglale esitanud pöördumise, milles annate teada, et avastasite 14.05.22 niiskuse tualettruumis, mis Teie arvates ületas normaalse taseme. Kontrollimisel paberiga tuvastasite, et väljatõmme ei toimi korrektselt. Soovite teada, mis ajaks rike kõrvaldatakse. Teavitame, et ventilatsiooni väljatõmme lakkas korrapäraselt töötamast või töötas osaliselt Ehoone lõuna poolses küljes (sektorid E1, E2, E5, E6, E9, E10) kuni 25.05.
7. Hoone omaniku Riigi Kinnisvara AS sõnul seisnes probleem elektroonilise juhtimisseadme süsteemis (andur), mis vajas välja vahetamist ja uuesti seadistamist. Probleemi lahendamisse kaasati eksperte ja koostööpartnereid väljas t pool t vanglat ning lisaks teostati ka 26.05.22 hooldus ja täiendav kontroll kuupäevadel 30.05, 31.05, 06.06 ning süsteemi väljatõmbe osas enam probleeme ei tuvastatud.“.
8. Vastustaja on vastuväidete põhistamiseks esitanud ka haldusteenistuse juhi 27.06.
9. a vastuse kaebaja 30.05.
10. a pöördumisele seoses ventilatsiooni sissepuhkega (II kd, tl 2021). Kaebaja pöördumisele on haldusteenistuse juht esitanud järgmise vastuse: “ Olete vanglale esitanud pöördumise, milles annate teada, et avastasite 14.05.22, et E6 sektoris ei toimi ventilatsiooni väljatõmme. Teavitate veel, et 23- 25.05.22 ei töötanud Teie arvates ka kambris ventilatsiooni sissepuhe. Anname teada, et ventilatsiooni väljatõmme osas on Teile vastus edastatud 14.06.22 vastuskirjas 2 3/
11. Ventilatsiooni väljatõmbe kontrolli ja hooldus tööde raames kontrolliti ka ventilatsiooni sissepuhet (kuupäevadel 25.05, 26.05, 30.05, 31.05, 06.06 ning hoone omaniku Riigi Kinnisvara AS sõnul ei ole ventilatsiooni sissepuhke töö osas E6 sektoris probleeme tuvastatud.“.
12. Vastustaja on vastuväidete põhistamiseks esitanud ka haldusteenistuse juhi 05.07.
13. a vastuse nr 6-24/3513-2 kaebaja 20.06.
14. a pöördumisele (II kd, tl 22-23). Kaebaja pöördumisele on haldusteenistuse juht esitanud järgmise vastuse: “ Olete vanglale esitanud pöördumise, milles annate teada, et Teie arvates koosneb 23/1372-2 vastuskiri valedest väidetest. Arvate endiselt, et ventilatsioon ei toimi ja soovite teada kuupäeva, millal saab ventilatsioon korda. Soovite, et vangla teostaks kambrites õhuhulga mõõdistamised. Huvitute dokumentatsioonist, millel kirjas väljatõmbe agregaadi mootori tehnilised andmed. Oleme Teile juba vastuse ventilatsiooni väljatõmbe toimimise osas edastanud vastuskirjas 23/1372-
15. Selgitame Teile täiendavalt, et Tartu Vangla kinnistu ja hooned kuuluvad Riigi Kinnisvara AS-le (RKAS), kes teostab vajadusel hoonete ja ruumide hooldust ning remonti (sh ventilatsiooni hooldus ning on ühtlasi teabevaldaja tehnilistes küsimustes (sh väljatõmbe agregaadi mootori tehnilised andmed). Vangla on hoone omanikul palunud korduvalt kontrollida ventilatsioonisüsteemi toimimist ja hoone omanik koostöös vastutavate spetsialistide ja koostööpartneritega on vanglale kinnitanud, et ventilatsiooni toimimise osas ei ole probleeme. Vanglal puudub alus arvata või kahelda hoone omanike väidetes, sellest tulenevalt puudub vajadus ka teostada erinevate parameetrite mõõdistusi. Täiendavalt on Riigi Kinnisvara AS kontrollinud 05.07.22 ventilatsiooni väljatõmbe ja sissepuhke toimimist E6 sektoris, probleeme ventilatsiooni toimimise osas ei tuvastatud. Märkimist väärib ka asjaolu, et vanglale teadaolevalt paiknesite kambris 2062 kuni 14.06.22 ja väitsite enda 30.05.22 pöördumises 2-3/1511-1, et alates 14.05.22 ei toimi kambris 2062 ventilatsiooni väljatõmme ning perioodil 23.05-25.05.22 ka sissepuhe. Käesoleval ajal alates 6 14.06.22 paiknete kambris
16. Peale Teid paigutati 15.06.22 kambrisse 2062 teine kaaskinnipeetav, kuid kaaskinnipeetava poolt ei ole ventilatsiooni töös täheldatud ühtegi probleemi.“.
17. Kohus loeb kaebaja kohustuslikus kohtueelses menetluses vastustajale 06.06.
18. a esitatud kahjunõudega ja Tartu Vangla haldusteenistuse juhi eelpool tsiteeritud vastustega kaebaja pöördumistele tõendatuks, et kaebaja taotleb vanglalt kahjuhüvitist 14.05.
19. a avastatud tehniliste probleemide tõttu ventilatsioonis. Kohus loeb haldusteenistuse juhi vastuskirjadega tõendatuks, et hiljemalt 06.06.
20. a oli Riigi Kinnisvara AS vastavate tehniliste meetmete rakendamisega kõrvaldanud tehnilised probleemid nii ventilatsiooni väljatõmbe osas kui ventilatsiooni sissepuhke osas.
21. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kaebaja väite tõeväärtuses, et kaebaja avastas 14.05.
22. a ventilatsiooni ebakorrektse töötamise. Kohtul puudub igasugune alus kahelda ka haldusteenistuse juhi vastuste tõeväärtuses, mis tuginevad Riigi Kinnisvara AS-i kinnitustel, et ventilatsiooni väljatõmbes võis olla tehnilisi probleeme kuni 25.05.
23. a. Samuti selles, et sissepuhkes pärast 25.05.
24. a ja kuni 06.06.
25. a tehnilisi probleeme ei tuvastatud.
26. Kuna kaebaja esitas vanglale kahjunõude 06.06.
27. a, mida on vanglateenistuse inspektor-kontaktisik samal kuupäeval allkirjaga kinnitanud (II kd, tl 12p), siis sai kaebuses kirjeldatud kaebaja õiguste rikkumine toimuda 14.-25.05.
28. a ja oli täiendavate kontrollide kohaselt kõrvaldatud hiljemalt kaebaja poolt vanglale kahjunõude esitamise ajaks 06.06.
29. a.
30. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja perearst Piret Kooli 17.04.
31. a arstliku arvamuse kohaselt (II kd, tl 14-15) : “ Tervisekaardi andmetel pöördus X perearsti vastuvõtule 09.06.22 sooviga ravida küüneseent. Objektiivselt oli vasaku suure varba küün paks, hallikas pruun, deformeerunud, muutused ammused. Tegemist oli vanade muutusega, mis polnud süvenenud ega kätke endas mingit ohtu tervisele. Küüneseene levik ja haiguse kulg ei sõltu ventilatsioonist.“.
32. Kohtul puudub igasugune alus kahelda, et arsti poolt diagnoositult oli kaebaja enne 14.05.
33. a haigestunud küüneseene haigusesse. Samuti selles, et kaebaja pöördus 09.06.
34. a, s.o pärast kahjunõude vanglale esitamist, perearsti vastuvõtule sooviga ravida küüneseent ja, et perearst seda ka ravis.
35. Neil tõendatud asjaoludel on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud üksnes selle perioodi osas (14.05.-06.06.
36. a) ja kohtul puudub alus kahjunõude lahendamiseks hilisema perioodi osas, sest tegemist ei saanud olla jätkuva kaebaja õiguste rikkumisega. Seetõttu puudub kohtul alus kahjunõude menetlemiseks nii varasema kui hilisema perioodi osas.
37. Kohtu hinnangul kaebaja esitatud ülejäänud tõendid ja kaebaja taotlusel vastustajalt välja nõutud tõendid kaebuse asjaolusid eelpool käsitletud tõenditega tõendatu osas ümber ei lükka ja ei kinnita kaebaja nõude asjaolusid ja põhjendatust.
38. Vaatamata sellele on põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist.
39. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda 7 talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
40. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
41. Vastavalt RVastS § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lõike 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
42. Seega vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1 on mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise määramine õigustatud kaebuses toodud asjaoludel, kui isiku väärikust alandati, tema tervist kahjustati ja isikule põhjustati valu või kannatusi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve õigusvastase riivega.
43. Vangistuses viibivat kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad (

§ 41lg 1).

1. Õiguslikku vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on tekitatud lühiajalist ebamugavust seoses tehnilise rikkega kambri ventilatsiooni töös, millest tingituna võis niiskuse tase kambris suureneda.
2. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64).
3. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale osaks saanud kannatusi pidada tema väärikuse alandamiseks ja tervise kahjustamiseks vastavalt kohtupraktika kriteeriumidele.
4. Vastuseks kaebusele peab kohus tarvilikus käsitelda järgnevat.
5. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vangla haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandjana pannud kaebaja suhtes toime õigusvastast tegu avalik-õiguslikus suhtes, rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ja tekitanud hüvitamisele kuuluvat kahju, mistõttu ei esine ka põhjuslikku seost kaebaja väidetud õigusvastase teo ja kaebajale kahju tekkimise vahel.
6. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Seda isegi juhul, kui üks eelnimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
7. Vangla on vangistusseadusest tulenevad kohustused, millistele sätetele kohus eelnevalt viitas, kaebaja ees täitnud. Vangistusõigus ei reguleeri ja ei kaitse kinnipeetavat tehnilistes süsteemides tekkida võivate tehniliste rikete eest enam kui muus tavakäibes. Kohus on kahjunõude läbivaatamisel seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega 8 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
8. oktoobri
9. a otsus asjas nr 3-3-1-74-14, p 20). Kaebaja poolt kahjuna kirjeldatud tagajärgedega kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise näol tekitatud ei ole.
10. Kohus nõustub kaebajaga, et eluruumile esitatavad nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.
11. aasta määrusega nr
12. Nimetatud määruse § 4 lõikes 1 on sätestatud, et eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi, kusjuures eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti. Kohtu hinnangul ei tõenda kohtule esitatud tõendid, et kambris puudus elutegevuseks vajalik õhuhulk või –ringlus. Kambri aknal on tuulutusava, füüsikaliselt ei ole võimalik õhuringluse kambris lakkamine.
13. Pidades silmas, et arst ei ole tuvastanud kaebajal terviseseisundi halvenemist, mis saaks olla tingitud ventilatsioonist, ruumi liigsest niiskusest või puhastusvahenditest, ei ole kaebuse pinnalt usutav, et lühiajalise ventilatsiooniprobleemist tingitud õhuniiskusega ruumides viibimine põhjustaks kaebajale kas mingisugust tervisekahju või selliseid ebameeldivusi, mis ületaksid vangistusega paratamatult kaasnevate ebamugavuste lubatud määra. See, et sisekliima ei ole kaebajale meelepärane, on võimalik, ent selle näol on tegemist vangistusega paratamatult kaasneva ebamugavusega, mis ei ole käsitatav iseenesest ebainimliku ega õigusvastase kinnipidamistingimusena.
14. Kaebaja menetlusdokumentides nimetatud reeglid, reeglistikud ning CPT suunised on soovituslikud ning ei muuda kehtiva siseriikliku õiguse norme. Eesti Vabariigile siduvate rahvusvaheliste lepingutega ei ole vangistuse täideviimise tingimusi vahetult reguleeritud, mistõttu on vangistuse täideviimise tingimuste reguleerimine siseriiklik küsimus. Seega tuleb nimetatud küsimuses lähtuda eelkõige vangistusseadusest ja selle alusel antud õigustloovatest aktidest ning haldusaktidest.
15. ÜRO piinamise vastase konventsiooni järgi tähendab mõiste „piinamine“ tegevust, millega inimesele tahtlikult tekitatakse tugevat füüsilist või vaimset laadi valu või kannatusi, et saada sellelt isikult või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistusi; et karistada teda teo eest, mille on toime pannud tema ise või kolmas isik või mille toimepanemises teda kahtlustatakse; või et hirmutada teda või kolmandat isikut või et neid millekski sundida; või mis tahes diskrimineerimisel rajaneval põhjusel, kui sellise valu või kannatuste tekitajaks on ametiisik või muu isik, kes täidab ametiisiku ülesandeid, või kui seda tehakse nende kihutusel või nende väljendatud või vaikival nõusolekul. Selle mõiste all ei mõelda valu või piina, mis tekib üksnes seaduslike sanktsioonide rakendamise tagajärjel või on nendest sanktsioonidest lahutamatu või kutsutakse nende poolt juhuslikult esile. 54.

§ 52

lg 2 kohaselt on arst kohastatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

§ 53lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vältimatu abi kättesaadavus.

Tõendikogumi kohaselt on vangla need kohustused kaebaja ees seonduvalt kahjunõude asjaoludega täitnud. Kaebaja on kohtule esitatud tõendite kohaselt kaebuse esitamiseni olnud aktiivses tegevuses, suheldes kaaskinnipeetavatega nendelt tunnistuste saamiseks ja esitanud vanglale erinevaid taotlusi, pöördumisi, vaideid, selgitustaotlusi, mis iseenesest välistab kaebaja apelleerimise piinamisele vanglas põhjendatuse. Vaidlusalusel perioodil on kaebajat arstlikult vaevanud üksnes küüneseen, mida on aga tema soovil ravitud. 9

1. Kaebaja arusaam, et ta pidanuks kambri puhastusvahendid vanglalt saama, on väär. Selline mõtteviis on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga - õpetada kinnipeetavale vajalikke põhimõtteid ja oskusi eluks vabaduses. Kinnipeetav peab võimalikult suures ulatuses ise oma kohustuste täitmisega hakkama saama, sh hoolitsema rahaliste vahendite olemasolu ja kasutamise eest. Sellise käsitluse juurde kuulub kahtlemata ka inimese enda vastutus ja hool leida võimalusi ja vahendeid oma esmaste vajaduste rahuldamiseks, mida seadusandja ei ole pannud täielikult vangla kanda (näiteks toitlustamine). Kinnipeetavas ei tohi vanglas viibimise tõttu tekkida ja süveneda tunne, et ta ongi õigustatud saama riigilt kõike tasuta. Sellise põhjendamatu ootuse tekitamine ja lisahüvede kaudu soodustamine viib üha enam kinni peetava võõrandumiseni ühiskonnast, mille tagajärjeks on riigist sõltuv isik, kes unustades ära oma kohustused, oskab üksnes nõuda õigusi. Vanglast vabanemise järgselt puuduvad isikul garantiid ja hüved, mida ta on harjunud vanglas kasutama ja nõudma. Ka õiguskantsler ja leidnud, et vanglateenistus ei pea kõigile kinnipeetavatele piiramatult tasuta hügieenitarbeid jagama, kuid tagatud peab olema isiku inimväärikus ning vanglateenistus peab kinnipeetavale esmaseid hügieenitarbeid tasuta ja piisaval määral jagama siis, kui isik ei ole ise võimeline neid endale soetama. See, kuidas ja millistel tingimustel kinnipeetavatele hügieenitarbeid riigi kulul antakse, peab olema konkreetset olukorda ja selle iseärasusi arvestav. Kohtu hinnangul on vastustaja arvestanud konkreetset olukorda ja selle iseärasusi. Õhtumaades on tavaks haigusi ravida ravimite mitte puhastusvahenditega. Kaebaja ei nõua aga kahju hüvitamist ravimite puudusest tingituna vaid puhastusvahendite mitteväljastamisele tuginedes.
2. Kaebaja seisukoht, et kambris peab olema avatav aken, ei ole põhjendatud. Nagu vastustaja õigesti osutab, on kambri avatava akna puudumisega seotud küsimust kohtupraktikas Tartu Vangla aspektist korduvalt käsitletud. Haldusasjas nr 3-19-884 tehtud kohtuotsuses on Tartu Ringkonnakohus selles osas asunud järgmisele seisukohale: „Alust ei ole kaebaja väitel, nagu tuleneks õigusaktidest, et kinnipeetavate kambri aknad peavad vanglas lahti käima.

§ 45

lg 1 sätestab, et kambril peab olema aken, kuid ei nõua, et see peab olema avatav. Seda, et kambri aken peaks olema avatav, ei näe ette ka muud kinnipeetava kambri nõudeid reguleerivad õigusaktid. Riigikohtu 21.04.2010. a otsuse nr 3-3-1-14-10 p-s 18 selgitatakse samuti, et

§ 45lg 1 sisustamisel saab arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC

§ 45

lg 1 ei nõua, et kambri aken peab olema avatav, siis ei ole kambris lahtikäiva akna puudumine õigusvastane, kui kambri õhuringlus tagatakse sundventilatsiooni kaudu.“ Eelviidatud seisukohast tuleb lähtuda ka käesolevas asjas.

1. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda mingisuguse kindla õhuniiskusega kambrit ning kuivõrd esitatud andmete pinnalt pole usutav, et suhteline õhuniiskus võiks asjaomastes ruumides olla kaebaja tervist kahjustav või inimväärikust alandav, siis ei kuulu ka kahjunõue rahuldamisele. Keskküttega ruumides kütteperioodil õhuniiskuse langus on paratamatu. Samuti on paratamatu õhuniiskuse kasv kütteperioodi lõppedes. Kahjunõue puudutab maikuu teist poolt juuni algust, mil Eestis siseruume enam tavapäraselt ei köeta. Lisaks sundventilatsioonile on Tartu Vangla elukambrites võimalik avada akna tuulutusluuki. Sellest tulenevalt toimus kinnipeetava kambris (vähemalt osaline) elutegevuseks vajalik õhuvahetus. Kevadine õhk pidi aga kaebaja olmet kergendama mitte raskendama.
2. Kohus nõustub vanglaga, et

§ 45lg-s 1 ja Eh

S §19 lg1 p 4 sätestatud kohustuste täitmine ei suuda mingil juhul välistada, et seade lakkab teatud aja möödudes korrapäraselt töötamast. Seadme loomulik (s.t nõutava hoolduse olemasolul) amortisatsioon ei ole kohustuse rikkumine, vaid objektiivne paratamatus. Kinnipeetavate elukambrites võib aegajalt esineda 10 erinevaid olmeprobleeme, nii nagu esineb neid ka tavaühiskonnas inimestel eluruumides. Ventilatsiooni väljatõmbe rikke näol on tegemist tavapärase eluriskiga, mille talumiskohustus lasub ühtemoodi nii kinnipeetavatel kui ka vabaduses elavatel isikutel. Ka tavaühiskonnas pole inimestel alati võimalik ajutiselt kodudest mujale kolida, vaid talutakse ebamugavusi kuni rikete kõrvaldamiseni.

1. Nagu eelnevalt käsitletud toimus kaebaja kambris vaidlusalusel perioodil vähemalt osaline õhuringlus, niiskus duširuumis ei ulatunud tasemeni, mis võiks põhjustada hallituse teket ja viia terviseprobleemideni. Kohus arvestab muuhulgas Tartus
2. a kevadperioodil mai teises pooles juuni alguses valitsenud ilmaga. On ilmne, et mida palavam ilm, seda väiksem on hapniku sisaldus õhus ja seda suurem on kambris lukustatud kinnipeetavatel vajadus korrapäraselt töötava ventilatsiooni (suurema õhuhulga) järele. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmete kohaselt oli vaidlusalusel perioodil maksimaalne õhutemperatuur Tartus ca 18 kraadi, mis on eluruumidele sätestatud minimaalse temperatuuri lähedane. Seega ei saanud vaadeldaval perioodil olla tegemist niivõrd kõrge temperatuuriga, mis saaks lühiajaliselt osaliselt töötava ventilatsiooni tingimustes kinnipeetava tervist kahjustada või põhjustada talle hüvitamisele kuuluvat tervisekahju. Ka kaebaja tervisekaardi väljavõtetest ja perearsti õiendist ei nähtu, et kaebajal oleks avaldunud mingi terviseprobleem, mida saaks seostada osaliselt tõrkunud ventilatsiooniga.
3. Neil faktilistel jaa õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
4. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta dokumente esitanud, siis jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
5. 3). Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg (allkirjastatud digitaalselt) 11