1-20-2760/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2024 1-20-2760 Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Jarno Tomson (isikukood 37212174210) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Jarno Tomson Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Jarno Tomson tunnistati süüdi Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega. Harju Maakohtu
9. juuni
10. a määrusega tunnistati selle kohtuotsuse täitmine Eestis lubatavaks ja määrati, et J. Tomsonil tuleb Eestis ära kanda 5 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti
11. juuli 2019, karistus lõppeb
12. oktoobril
15. märtsil 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid J. Tomsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad J. Tomsoni ennetähtaegset vabastamist.
16. Viru Maakohtu
17. aprilli
18. a määrusega jäeti J. Tomson vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et vaatamata kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisele, vanglas töötamisele, sotsiaalprogrammide läbimisele, teatavatele rahalistele vahenditele ning õe toetusele, oleks tema vabastamine hetkel ennatlik. Kohus põhjendas seda muu hulgas sellega, et J. Tomsoni on kriminaalkorras karistatud 13 korral eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, arhiveeritud karistusi on 6 ning vangistuses viibib ta
19. korda. Tal on 4 kehtivat välisriigi karistust, sh on teda karistatud 2 korda Soomes mootorsõiduki joobes juhtimise (ühel neist kordadest polnud tal ka juhtimisõigust), 1 kord Itaalias omastamise ja 1 kord Rootsis narkokuriteo toimepanemise eest. See osutab asjaolule, et J. Tomson pole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. J. Tomson ei ole varem pidanud kinni katseaja tingimustest. J. Tomsoni sõnul tagab tema sõber talle vabaduses elu- ja töökoha, kuid elukoht on kontrollimata ja töötanud pole ta pikka aega. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab see, et tal on võlgnevusi kokku pea 100 000 euro ulatuses. Ehkki J. Tomsoni väitel on suurem osa neist aegunud, pole kohtule esitatud selle kinnituseks ühtegi tõendit. Lisaks ei soosi J. Tomsoni vabastamist tema suhtlusringkond, kuhu kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus kahtles, kas napp lähedaste isikute ring hoiab ära J. Tomsoni uusi kuritegusid.
20. Maakohtu määruse vaidlustas J. Tomson, kes taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest vabastamist. J. Tomsoni sõnul töötas ta ametlikult nii Soomes kui ka Norras, mille tõenduseks on kaebusele lisatud Norras sõlmitud tööleping ja Norra D-number Norras ametliku töötamise loa kohta. J. Tomsoni väitel on tema rahalised võlgnevused praeguseks märkimisväärselt vähenenud (1400 euroni). Ta on motiveeritud vabanedes asuma tööle, et tasuda ka järelejäänud võlgnevused. Lisaks ei suhtle J. Tomson enam kriminaalkorras karistatud isikutega, vaid tema suhtlusringkonda kuuluvad tütred, ema, õde ja poolvend ning Valga Betaania Baptistikoguduse pastor koos abikaasaga. J. Tomsonil pole tahet ega võimalust mõjutada prokuröri seisukoha põhjendatust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses esitatud seisukohad ei too kaasa selle määruse muutmist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Kohus pole seejuures seotud prokuröri seisukohaga. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Maakohus võttis J. Tomsoni vabastamata jätmist otsustades aluseks KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ja asus nõustumisväärsele seisukohale, et teda ei saa vaatamata tema vabastamise kasuks rääkivatele asjaoludele veel vabastada. Kohtu kaalutlused on selged ja asjakohased. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata kõiki maakohtu määruses toodud põhjendusi, vaid keskendub peaasjalikult määruskaebuse väidetele vastamisele.
22. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolusid aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid tuleb kohtul hinnata kogumis, võib ta asuda seisukohale, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Seda ongi maakohus menetletavas asjas teinud, tuginedes eeskätt J. Tomsoni varasemale karistatusele, sh seni kantud karistuste mõju puudumisele.
23. Määruskaebuses on märgitud, et J. Tomson on varem töötanud nii Soomes kui ka Norras, mille tõendamiseks on kaebusele lisatud Norras
24. juulil 2018 sõlmitud tööleping (kestusega kuni
25. detsembrini 2018) ja norrakeelne dokument (pealkirjastatud „Bekreftelse på D-nummer“). Kolleegium leiab, et kumbki neist dokumentidest ei kummuta kahtlust, kas J. Tomson hakkab vabanedes tööd tegema ja jääb selle harjumuse juurde. Vangla materjalidest nähtub, et J. Tomsoni ametlikud töösuhted on varem kestnud vaid paar kuud. Ka kaebuse lisaks olevast Norras sõlmitud töölepingust selgub, et töösuhe kestis küllaltki lühikest aega. Teine lisatud dokumentidest (väidetav Norra D-number) ei näita aga seda, kas J. Tomson ka tegelikult töötas. 2