KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 14. aprill 2023.a, Tallinn Menetlusosalised esindajad Menetluse

) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet 4 osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.

§ 166

lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Vastavalt

§ 166

lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. 6.1. Kohus peab käesolevas asjas seega tuvastama:

§ 166

lg 1 annab osanikule õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega ilma oma õigustatud huvi põhistamata – st tema õigustatud huvi eeldatakse. Avaldaja on puudutatud isiku osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada. 8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson 04.10.2022

§ 166

lg 1 alusel puudutatud isiku registrikaardile kantud eposti aadressil xxxx teabenõude, milles palus võimaldada tutvuda/edastada teabe puudutatud isiku tegevuse kohta (dtl 11-13). Puudutatud isiku nimel vastas lepinguline esindaja 18.10.2022, et juhatuse liige C viibib haiguslehel, mistõttu pole võimalik teabenõuet täita, kuid peale tema tervenemist antakse teada, kuidas dokumentidega tutvumist on võimalik korraldada (dtl 11). 8.1. Kohus tuvastab, et puudutatud isikule 04.10.2022 esitatud teabenõuega ja kohtusse esitatud avaldusega nõutud dokumendid ja teabe sisu kattuvad. Seega on avaldaja esitanud puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist nõuetekohase avalduse dokumentide ja teabe saamiseks. 9.

§ 166

lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. 9.

1. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus avaldaja dokumentide saamiseks puudutatud isiku poole 04.10.2022 e-kirjaga (dtl 11-13). Avaldaja esitas avalduse kohtule 01.11.2022 (dtl 3-6). Seega on avaldus esitatud kohtule tähtaegselt. 9.
2. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik ei ole vastuseks 04.10.2022 teabenõudele midagi esitanud, viidates puudutatud isiku juhatuse liikme töövõimetusele ja alates 5 14.07.2022 kuni vähemalt töövõimetuslehtedele (dtl 70). 15.01.2023 väljastatud ja järjest pikendatud 9.2.
3. Puudutatud isik leiab, et 18.10.2022 e-kirjast (dtl 11) on selgelt näha, et puudutatud isik ei ole keeldunud info avaldamisest, vaid puudutatud isikul on objektiivsed põhjused, miks ei ole võimalik infot just avaldaja poolt nõutud ajahetkeks väljastada. Puudutatud isik on märkinud, et annab avaldajale koheselt informatsiooni peale juhatuse liikme tervenemist ja töövõime taastumist (dtl 36, p 2.9). Puudutatud isiku väitel ei ole ta keeldunud oma kohustuste täitmisest ning avaldaja õigusi pole üldse rikutud. Seega puudus avaldajal üldse alus kohtusse pöördumiseks ning esineb alus jätta avaldus läbi vaatamata (dtl 36, p 2.7). 9.2.
4. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga sellest, et juhatuse liikme tervis või töövõimetusleht oleks

§ 166

lg 3 mõttes asjaoluks, mis annaks õigustuse teabenõuet mitte täita või selle täitmist (teadmata aja võrra) edasi lükata või et osanikul puuduks õigus kohtusse pöörduda, kui osaühing sõnaselgelt ja kategooriliselt ei keeldu teavet ja dokumente väljastamast, vaid, vastupidi, lubab seda edaspidi teha. 9.2.3.

§ 166lg 3 kohaselt võib osanik esitada avalduse kohtule, kui:

§ 166lg 3 esimest alternatiivi, s.t.

puudutatud isik ei ole keeldunud dokumentide ja teabe esitamisest. 9.2.5. Kohtu hinnangul on

§ 166

lg 3 teise alternatiivi all silmas peetud olukorda, kus juhatus ei ole teabenõudele vastanud küsitud teabe ja dokumentide esitamisega nõutud mahus ja viisil (allakirjutanu rõhutus). Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et põhimõtteliselt mistahes juhatuse vastus, millega kategooriliselt ei keelduta teabe ja dokumentide andmisest, võiks olla aluseks sellele, et osanikul puudub alus kohtusse pöördumiseks. Nii võiks juhatus lubadustega dokumendid ja teave kunagi esitada lõputult takistada osanikul oma õiguse maksma panekuks kohtu poole pöördumast. Antud juhul ei ole puudutatud isik kuue kuu jooksul alates teabenõude esitamisest sellele sisuliselt vastanud. Ei ole välistatud, et puudutatud isiku juhatuse liikme tervislik olukord takistabki tal seda tegemast (ehkki vastavat väidet puudutatud isik tõendanud ei ole). Sellisel juhul aga peaks juhatuse liige ilmselt võtma tarvitusele abinõud, et tema seaduses sätestatud kohustused saaksid täidetud muu isiku vahendusel. Ilmselgelt on kuus kuud piisavalt pikk aeg olnud, et vastavad korraldused teha, kui puudutatud isik oleks seda soovinud. 9.2.6. 10. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis puudutatud isik avaldaja nõudele midagi sisulist vastanud ei ole. Seega esineb

§ 166

lg 3 nimetatud olukord, kus puudutatud isik ei vastanud avaldajale nõutud teabe ja dokumentide esitamisega, mistõttu oli avaldaja õigustatud kohtusse pöörduma. Riigikohtu praktika kohaselt peab avaldaja piisavalt selgelt ära näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (vt RKTKm 3-2-1-132-07, p 14 ja 3-2-1-108-10, p 12). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (RKTKo 3-21-108-10, p 12). 10.

1. Kohtu hinnangul on nõue enamikus piisavalt määratletud. Puudutatud isik on 6 raamatupidamis-kohustuslane. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamis-registris kirjendati. Kõik dokumendid, millega tutvumist avaldaja nõuab, on koostatud selle perioodi sees ja seega puudutatud isiku valduses või puudutatud isiku poolt hõlpsasti kättesaadavad (nt pangakonto väljavõtted). Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, et tal nõutud teave või dokumendid puuduksid (v.a. juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2023.a. majandusaastaks, dtl 37, p 2.12, mida kohus käsitleb allpool). 10.
2. Siiski jätab kohus avalduse osaliselt rahuldamata avalduse nõude punkti 2.5 osas, jättes sealt välja fraasi „ja muud olulised asjaolud (tagatised jms)“. Tegemist on lahtise loeteluga konkretiseerimata asjaoludest, mille puudutatud isiku poolt täitmist või mittetäitmist poleks võimalik kontrollida. 10.
3. Avaldaja on palunud puudutatud isikul esitada ka juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2023.a. majandusaastaks (dtl 27, p 2.12). Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et teda ei saa kohustada juhatuse liiget seda esitama, kui sellist tegevuskava koostatud ei ole (dtl 37, p 2.12). 10.3.
5. Kohus leiab, et sellega on avaldaja soovinud puudutatud isiku tegevuse kohta teabe saamist (juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2023.a. majandusaastaks) ja sellise teabe andmine võib toimuda ka suuliselt. Seega taotletud teabe andmine ei eelda tegevuskava või dokumentide koostamist, kui puudutatud isik seda määruse täitmise raames ise ei soovi teha. Lisaks ei ole puudutatud isik ka selgesõnaliselt eitanud, et sellist kava ei ole koostatud. Vastavalt

§ 166

lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohtu praktikas on sisustatud

§ 166lg-t 2 eeskätt isikuandmete ja ärisaladuse kaitsega (vt RKTKm 2-18-13213, p 20).

11.1. Puudutatud isik ei ole

§ 166lg-s 2 toodud asjaoludele tuginenud ega vastavaid asjaolusid esile toonud.

1. Puudutatud isik leiab, et avaldajale raamatupidamise dokumentatsiooni tutvustamine avalduse punktis 2.3 ja 2.4 nõutud viisil oleks puudutatud isikule ebamõistlikult koormav ja paneks puudutatud isiku olukorda, kus ta on kohustatud panema kokku eraldi raamatupidamise dokumente erinevate dokumentide hulgast ainuüksi selleks, et avaldajal oleks parem ülevaade (dtl 36, p 2.10). Kuigi raamatupidamise kannete tegemisel on võetud arvesse küll kõiki alusdokumente, kuid vastavad pangakontode väljavõtted ei ole raamatupidamises arhiveeritud selliselt, et seal iga kande juures oleksid ka vastavad alusdokumendid, vaid alusdokumendid asuvad siiski arvete vmt väljamakseid/sissemakseid tõendavate dokumentide juures. Sarnaselt ei ole mõeldav, et puudutatud isik esitaks kassa ja pearaamatu väljavõtted selliselt, et iga kande juures oleksid vastavad alusdokumendid, vaid vastavad alusdokumendid on süstematiseeritud eraldi (dtl 36-37, p 2.11). 12.
2. Kohus puudutatud isiku vastuväitega ei nõustu. Avalduses ei ole nõutud, et alusdokumendid peavad asuma arveldusarve, kassa või pearaamatu väljavõtte juures. Nõutud on arveldusarvete ja raamatupidamise kannete aluseks olevate alusdokumentidega tutvumise võimaldamist, mis on äriühingu raamatupidamise tavapäraseks osaks ja nendega tutvumise võimaldamine ei saa olla ebamõistlikult koormav. 7
3. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puudutatud isiku juhatuse liiget tuleb kohustada esitama tutvumiseks: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11) 12)
4. Käibeandmik iga kalendrikuu kohta perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016; 01.01.2017 kuni 31.12.2017; 21.05.2020 kuni käesoleva määruse kuupäevani. Bilanss ja kasumiaruanne käesoleva määruse kuupäeva seisuga. Äriühingule kuuluvate pangakontode väljavõtted, näidates ära panga nimetuse, arveldusarve numbri, konto jäägi perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2017 ja perioodil 01.01.2020 kuni käesoleva määruse kuupäevani, lisades sinna alusdokumendid väljamaksete, sissemaksete kohta. Äriühingu kassa ja pearaamatu väljavõtted perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016; 01.01.2017 kuni 31.12.2017 ja perioodil 01.01.2020 kuni käesoleva määruse kuupäevani, lisades sinna alusdokumendid väljamaksete, sissemaksete kohta. Kohustuste nimekiri võlausaldajate lõikes seisuga 31.12.2020 kohta; 31.12.2021 kohta ja käesoleva määruse kuupäeva kohta, märkides ära kohustuse sissenõutavaks muutumise aja. Äriühingu põhivara nimekiri seisuga 31.12.2016; 31.12.2017; 31.12.2020; 31.12.2021 ja käesoleva määruse kuupäeva seisuga. Ostu -ja müügireskontro seisuga 31.12.2016; 31.12.2017; 31.12.2020; 31.12.2021 ja käesoleva määruse kuupäeva seisuga. Maksu- ja Tolliametile esitatud raieõiguse ja metsamaterjali müügi või ostu teatised seisuga 31.12.2016; 31.12.2017; 31.12.2020; 31.12.2021 ja käesoleva määruse kuupäeva seisuga. Lepingud kinnisasjade omandamise ja võõrandamise kohta perioodil 01.01.2016 kuni käesoleva määruse kuupäevani. Lepingud vallasasjade omandamise ja võõrandamise kohta perioodil 01.01.2016 kuni käesoleva määruse kuupäevani. Vallasasjade raamatupidamisest mahakandmise aktid perioodil 01.01.2016 kuni käesoleva määruse kuupäevani. Juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2023 majandusaastaks. Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra ja viisi, s.o saata teave ja dokumendid talle e-posti aadressil või alternatiivselt võimaldades nendega tutvumist äriühingu asukohas. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväited ega seisukohta tutvumise korra osas. 14.
5. Kohus võtab arvesse, et avaldusega kohustatakse võimaldama päris paljude dokumentidega tutvumist, mis pärinevad alates
6. aastast. Pole teada, et kõik need oleksid olemas elektrooniliselt. Osaühingut ei saa kohustada paberkandjal olevaid dokumente digiteerima osaniku teabenõude täitmise raames (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse asjas nr 2-20-9006, p 12.6). Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on määrata kindlaks dokumentide ja teabega tutvumiseks võimaldamise viis avaldaja alternatiivselt palutud viisil.
7. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
8. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avaldus rahuldati valdavas osas. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
9. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu 8 summas 2574 eurot (dtl 87-89). 17.
10. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 50 eurot. 17.
11. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ja 165 eurot (lisandub käibemaks). Puudutatud isik palub mitte välja mõista avaldaja esindaja tasu suuremas tunnitasumääras kui 120 eurot, arvestades mh asja keerukust. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja esindaja tunnitasu määr on arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, kõrge. Kohus peab avaldaja esindaja tunnitasu määra kooskõlas olevaks Tallinna õigusteenuse turuhindadega. Võrreldes puudutatud isiku viidatud Riigikohtu lahenditega on elukallidus ja hinnad, sh õigusteenuse hinnad, tõusnud.
12. Avaldaja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 13,5 tundi. Puudutatud isik vaidleb nimetatud ajakulule vastu ning leiab, et maksimaalne põhjendatud kulu on 7,75 tundi. 18.
13. Kohus leiab, et avaldaja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 13,5 tundi on arvestades käesoleva asja keerukust ning esitatud menetlusdokumentide mahtu ülepaisutatud ning kuulub vähendamisele. Avalduse esitamisele kulunud ajast peab kohus koos materjalidega tutvumisega põhjendatuks 3,5 tundi (2 tundi vähem) x 150€ + km. Puudutatud isiku poolt 22.11.2022 esitatud seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks peab kohus põhjendatuks 3 tundi (2,25 tundi vähem) x 165€ + km. Vastustaja 07.02.2023 seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele ja sellele omakorda 08.02.2023 seisukoha koostamisele peab kohus põhjendatuks 0,75 tundi (1,5 tundi vähem) x 165€ + km. Ülejäänud osas, seega kokku 7,75 tundi, on avaldaja lepingulise esindaja töömahud vajalikud ja põhjendatud. 18.
14. Kohus arvestab vastaspoolelt väljamõistetava töömahu vähendamisel asjaoluga, et esitatud vastused puudutatud isiku seisukohtadele kordavad algselt esitatut. Seega leiab kohus, et põhjendatud avaldaja esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 8 tundi. 18.
15. Seega on vajalik ja põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja kulu 1372,50 eurot (3,5h x 150€ + 3,75h x 165€ = 525€ + 618,75€ x 20%= 1143,75 x 20% = 1372,50€).
16. Eelnevast tulenevalt kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1422,50 eurot, s.o riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 1372,5 eurot.
17. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 9 Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.04.2023 kohtumäärus. 10