Obsah (4)

§ 100§ 101§ 96§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2024.a, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-1169 Tsiviilasi L M hagi K M vastu elatise nõu

§ 100lg 4) 10-ndaks kuupäevaks, maksekorralduse selgitusse märkida: „L elatisraha“.

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hagejale (so hageja seadusliku esindaja arvelduskontole) kostja poolt menetluse ajal (so aprillis ja mais 2024) tasutud elatisemakseid.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
3. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista alates 01.02.2024 igakuine elatis miinimummääras. Elatis tuleb kostjal tasuda igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja T Mu (M) arvelduskontole nr XXXX, maksekorralduse selgitusse märkida: „L elatisraha“. Hageja igakuised püsikulud on kokku summas 780 eurot (eluasemekulud 100 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulu 150 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, hügieenitarvete kulu 30 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot ning lemmikloomadele minev kulu 100 eurot). Hageja selgitas hagis, et kostja viskas lapse oma kodust välja ja vahetas korteri ukselukud ning andis korteri kolmandatele isikutele tasuta perioodiks 01.02.2024-01.02.2026 kasutada. Lapse heaolu ja toimetulek kostjat ei huvita, kostja on oma kirjas öelnud, et kaob kusagile alates 01.02.2024 ja ei suhtle enam. Hageja elab Xxxx hageja seadusliku esindajaga (isaga). Kostja keeldub hagejale miinimummääras elatist (so 260 eurot) tasumisest. Hageja seadusliku esindaja keskmiseks igakuiseks töötasuks on 500 eurot, töövõimetoetuse suuruseks on 328 eurot, omab ühisvarana korterit Xxxx. Hageja selgitas, et 2022.a lõpus mõistis kohus kostjalt välja elatise miinimummääras, millest arvestati maha igakuised lapsele minevad kulud ning lõplikuks elatise summaks jäi 150 eurot, mis kattis vaid osaliselt ära lapse kooliskäimisega kaasnevad transpordikulud (dtl 6, 7, 38).
4. 20.02.2024 seisukohas viitas hageja sellele, et kostja tõi välja rea kulutusi, mida palus elatisest maha arvata. Sülearvuti järelmaks 21,63 eurot, mis on hävinenud. Hageja palus jagada summa pooleks kuni järelmaks lõpeb (vist august 2024) ehk siis 10,815 eurot. Apple I Phone järelmaks on kuus 22,20 eurot ja hageja seaduslikul esindajal on hageja telefoni järelmaks 13,86 eurot (lõpeb augustis 2025). Eeltoodu palus hageja jagada võrdselt (22,20+13,86/2=18,03 eurot). Netflixi blokeeris kostja ära. Seega palus hageja kostjalt igakuise elatise summas 231,485 euro väljamõistmist (arvutuskäik: 260.3310.815-18.03=231,485 eurot) (dtl 106-107). 21.02.2024 seisukohas märkis hageja, et kulud on juba 600 eurot, mille hulgas ei ole kodukulusid (toit, elekter, internet, tv, küte, lemmikloomad, autokütus). Igapäevaseks toimetulekuks on hageja seaduslik esindaja pidanud võtma laenu, mida tasub tänaseni (dtl 118).
5. 02.04.2024 vastuses jäi hageja 20.02.2024 seisukohas toodud elatise nõude, so 231,485 euro juurde. Hageja õpib xxxx, xxxx-ndas klassis. Toidupoe (kus on ka lemmikloomade toit)- ja küttepuude arveid hagejal alles ei ole. Küttepuid kulub aastas 20 m3 (halupuu odavaim turuhind on 55eur/m3)(dtl 1692 170). Kostja vastuväited
6. 19.02.2024 vastuses leidis kostja, et menetlus tuleks lõpetada, kuna kostja on oma kokkulepetest kinni pidanud. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuses selgitas kostja, et pooled leppisid 08.12.2022 istungil kokku, et kostja tasub hagejale elatise alates hagi esitamisest, so 03.10.2023 150 eurot ja lisaks jätkab kostja hageja igakuiste püsikulude tasumist summas 74,63 eurot (so telefoniarved 30 eurot, sülearvuti järelmaks 21,63 eurot, kunstikooli arved 15 eurot, Netflix ja Go3 jagatuna kolmeks, so 9 eurot). Tänaseks on muutunud igakuiste püsikulude summa, mis oli veebruari 2024 seisuga 73,33 eurot (so 20,05 eurot, mob tel nr xxxx arve, sülearvuti XXXX järelmaks 21,63 eurot, Apple iPhone 13 128GB, XXXX järelmaks 22,20 eurot, Netflix ja Go3 jagatuna kolmeks 9 eurot). Kostja on tasunud veebruaris 2024 hageja esindaja arvelduskontole 152 eurot läbi oma õe pangakonto. Kostja kolis hageja tõttu augustis 2023 Eesti tagasi, kuna hageja korraldas kodus aadressil Xxxx, kostja kodust eemalviibimise ajal salaja pidusi, kus lõhuti vara, lagastati elamist, tarbiti alkoholi ja kanepit. Kostja vestles hagejaga ja pakkus talle välja, et kui hageja soovib kodus elada, siis tuleb lõpetada kodus sõpradega pidutsemine, vara lõhkumine ja kodus ei ela hageja sõbrannasid, hageja lõpetab kodus kanepi tegemise, hoiab korras oma toa ja koristab enda järelt, suhtleb kostjaga viisakalt tsensuurseid sõnu kasutamata. Hageja eeltooduga nõus ei olnud ja hageja läks sõbranna juurde. Kostja juures käis hageja söömas ja end pesemas, pesi enda ja sõbranna pesu ning veetis aega õhtuni ja läks ööseks sõbranna juurde. Kostjal oli tihe kontakt hageja sõbranna emaga. Kostja kinnitas, et on igakuiselt tasunud elatist 150 eurot hageja pangakontole, so jagatult, et hageja kõike summat ära ei kulutaks. Väide, et hageja on elanud hageja seadusliku esindaja juures, so Xxxx, on ebaõige. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hageja seaduslik esindaja igakuiselt tasus kostja arvele 100-150 eurot elatist, kui hageja enamuse ajast viibis tema juures ning hageja seadusliku esindaja igakuine lapsele minev transpordikulu 150 eurot. Kostja on tasunud alates september 2023 hageja rongi kuukaartide eest summas 73,91 eurot, kuna hageja käib Xxxx koolis (sept kuni dets k.a). Kui hageja ei elanud seadusliku esindaja juures, siis ei ole hageja kulutused summas 780 eurot tõendatud. Kostja selgitas, et saatis 16.01.2024 e-kirja, milles väljendas, et viibib määramata aja eemal ja lubab noorel perel kommunaalteenuste eest korterit kasutada ning hagejal on võimalik käia korteris ennast ja oma pesu pesemas. 19.01.2024 vahetas kostja korteri uksel luku seetõttu, et hageja oli kahel korral 01.01.2024 öösel ja 16.01.2024 päeval kostjat füüsiliselt rünnanud, mille kohta tegi kostja PPA-le avalduse. Kostja on alates 21.12.2023 Töötukassas arvel. Kostjal ei olnud kavas elatise maksmisest loobuda. Hageja viimane telefoniarve oli 20.50 euro asemel 33,27 eurot, siis arvestas kostja üle läinud summa elatisest maha ning kostja kannab märtsis 2024 hageja seadusliku esindaja pangakontole 140 eurot. Alates aprillist 2024 tasub kostja elatist igakuiselt 173 eurot, kuna hageja telefoni number liikus üle hageja seaduslikule esindajale. Igakuine peretoetus summas 80 eurot laekub kostja kontole, sest hageja seaduslik esindaja pole siiani esitanud digiallkirjastatud avaldust kontonumbri muutmiseks. Kostja kannab peretoetuse igakuiselt hageja seaduslikule esindajale (dtl 45-47).
7. 20.02.2024 kohtule edastatud e-kirjas on kostja välja toonud enda kulutused: laenud kokku summas 402,19 eurot; korteri aadressiga xxxx kommunaalkulud 230 eurot, elekter 30.65 eurot; korteri kodukindlustus 11,42 eurot, kostja enda elukindlustus 22,48 eurot; Elisa Eesti AS teenuste arve: 169.76 eurot jaanuar 2024, 184,33 eurot veebruar 2024; Netflix 11.99 eurot; Go3 11.99 eurot, so alates veebruarist 2024 on summa12,19 eurot. Kohustused olid jaanuaris 2024 kokku summas 890.48 eurot. (dtl 88).
8. 05.04.2024 seisukohas tõi kostja esile kulud: hageja sülearvuti XXXX igakuine järelmaks summas 21.63 eurot (kuni august 2024), millise kulu on kostja elatisest maha arvestanud. Kostja ei nõustunud poolte vahel järelmaksu poolitamisega, so summas 10,82 eurot, sest järelmaksu näol on kostja jaoks 3 tegemist kuluga, mis puudutab otseselt hagejat. Kostja selgitas, et alates september 2024 (so pärast järelmaksu lõppemist) tasub kostja elatist 21,63 euro võrra rohkem. Kui järelmaksuga ostetud sülearvuti katki läks, siis osteti hageja seadusliku esindaja kodukindlustuse kaudu hüvitatud summa eest uus sülearvuti. Hüvitist ei kantud kostjale ja järelmaksuga allesjäänud osamaksed tuleb tasuda lepingu lõpuni. Apple iPhone 13 128GB, XXXX järelmaks on summas 22,2 eurot, mida kostja tasub igakuiselt ja arvestab hageja elatisest maha (otsene hageja kulu). Hageja seadusliku esindaja kanda on eelmine telefon, mis katki kukkus. Nüüd soovib hageja seaduslik esindaja need kokku liita ja siis kaheks jagada. Iga pool tasub hagejaga seotud otsesed kulud ise. Go3 ja Netflix teenus jagati kolmeks. Kostja, hageja ja hageja õe vahel. Kostja vahetab ära nii Go3, kui ka Netflixi paroolid ja alates aprill 2024 lisab antud summa 9 eurot igakuisele elatisele juurde. Kostja otsesed kulutused seoses hagejaga olid ajavahemikus 22.01.2024 - 18.03.2024: 22.2 eurot - Apple iPhone 13 128GB, XXXX 21.63 eurot; sülearvuti XXXX järelmaks; Elisa Eesti AS jaanuar 2024, tel nr xxxx telefoniteenuse arve summas 20,45 eurot (maha arvestatud veebruarikuu elatisest). Elisa Eesti AS veebruar 2024, tel nr xxxx, telefoniteenuse arve oli summas 33,27 eurot (arvestatud märtsikuu elatisest maha). Edaspidiselt on hageja tel nr xxxx telefoniteenused liikunud edasi hageja seadusliku esindaja teenuse osutaja juurde ja jooksev igakuine keskmine summa 20,50 eurot lisandub elatisele alates aprillist
9. Kostja arvestus oli järgmine: veebruar 2024 oli kogu elatise summa 225 eurot - 22,20 eurot (Apple IPhone järelmaks) - 21,63 eurot (sülearvuti järelmaks); 20,5 eurot (telefoniteenuste arve); 9(Go3/Netflix kolmeks jagatud) = 151,67 eurot; märts 2024 oli kogu elatise summa 225 eurot- 22,20 eurot (Apple IPhone järelmaks) 21,63 (sülearvuti järelmaks) - 33,27 eurot (telefoniteenuste arve) – 9 (Go3/Netflix kolmeks jagatud) = 138,9 eurot. Kostja kandis hageja seadusliku esindaja kontole elatise summas 150 eurot. Märtsis 2024 oli elatise kogusumma 225 eurot - 22,20 eurot (Apple IPhone järelmaks) - 21,63 eurot (sülearvuti järelmaks) = 181,17 eurot. Alates aprill 2024 tasub kostja hageja seadusliku esindaja kontole igakuiselt elatist summas 185 eurot; arvestus: 225 eurot on kogusumma - 22,20 eurot (Apple I Phone järelmaks) = 202,8 eurot. Alates september 2024 tasub kostja hageja seadusliku esindaja kontole igakuiselt elatist summas 205 eurot. Kostja ei nõustunud sellega, et tsiviilasjas nr 2-24-14706 igakuist elatist välja ei nõutud. Kostja hinnangul oli igakuise elatise, so 225 eurot paika pandud, so kuni 02.03.
10. Elatise tasumine katkes hageja seaduslikule esindajale ajutiselt seniks, kui hageja elas kostja juures ning hetkest, kui hageja otsustas asuda elama mujale, taastus igakuise elatise tasumine hageja kontole. Kostja viitas tsiviilasja nr 2-22-14706 otsuses toodule, kus pooled leppisid istungil kokku, et kostja poolt hagejale makstava elatise summaks on alates hagi esitamisest, so 03.10.2022 150 eurot kuus ning kostja jätkab hageja igakuiste püsikulutuste tasumist kogusummas 74,63 eurot (so telefoniarved 30 eurot, sülearvuti järelmaks 21,63 eurot, kunstikooli arved, Netflix ja GO3 jaotatuna kolmeks 9 eurot). Kohtuistungil saavutasid mõlemad pooled läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe, et edaspidine igakuine elatise suurus on summas 225 eurot kuus, millest arvestatakse maha kulud, mis on otseselt seotud hagejaga. Kui ühel hetkel ei suutnud hageja seaduslik esindaja hageja kasvatamisega toime tulla, siis läbi lastekaitse tehti hagejale kohustuslikuks pöörduda Soome kostja juurde. Kui kostja koos hagejaga Eesti tagasi kolis ja koduses elus tekkisid probleemid, siis tasus kostja esimesest hetkest hageja kontole igakuise elatise kuu vältel erinevates summades, et hageja kõike korraga ära ei kulutaks. Kostja järgis kohtupoolset ettekirjutust, mis oli saavutatud läbirääkimiste tulemusel. Vaidlus toimus tagasiulatuva elatise tasumise kohta, kus kostja pidi tõestama kulutusi, mis olid seotud hagejaga ajavahemikus 01.06.2022 - 02.10.
11. Tsiviilasjas 2-22-14706 rahuldati hagi osaliselt. Kohus andis kostjale enne otsuse tegemist lisa aja, et esitatud tõendid üle vaadata. Kostjal jäid tähelepanuta ülekanded, kus oli selgituses välja toodud: "Ülekanne, eilne ülekanne tagasi saadetud". Kostja kandis ühel korral hageja seaduslikule esindajale hageja uue ID-kaardi tellimise jaoks raha, mille hageja seaduslik esindaja tagastas. Põhjenduseks toodi välja, et siis tasub kostja selle võrra vähem elatist, samas nõuti kostja poolt uue ID-kaardi tasumist. Kostja kandis hageja kontole raha, mis tagastati samalaadselt. Kostja tegi uue ülekande ning lisas selgitusse lause: "Ülekanne, eilne ülekanne tagasi saadetud". Edaspidi kostja poolt tehtud ülekanded, mida ei tagastatud, olid sama selgitusega ja kohtule jäi arusaamatuks, kas ülekanne toimus või raha tagastati. Tänu tähelepanematusele pidi kostja peale 4 kohtuotsust tasuma juba tehtud ülekanded kahes jaos uuesti. Kostja ei vaidlustanud kohtuotsust, kui avastas oma eksimuse. Kostja hinnangul tuleb arvestada asjas ka asjaolu, et hageja seaduslik esindaja lasi oma varad ümber kantida kolmandale isikule valeandmeid esitades (dtl 186-190). Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda, et lapse kasvamiseks ja arenguks oleks tagatud vajalik ülalpidamine (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-21-118-12, p 13; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12). Seega kui vanem ei ela lapsega koos, siis tuleb vanemal täita ülalpidamiskohustust lapsele perioodiliselt rahalist elatist makstes.

§ 101

lg 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101g 5).

10. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -Rahvastikuregistri andmetel on L Mu (isikukood: xxxx; hageja) vanemateks T M ja K M (dtl 13 ja 14; dtl 19 ja 20; dtl 26).

§ 96ja 97 p 1 kohaselt on mõlemal vanemal lapse ülalpidamiskohustus.

-hageja elab hageja seadusliku esindaja T Mu juures aadressil xxxx (dtl 18 rahvastikuregistri väljavõte; dtl 38, 01.02.2024 hageja vastus; kohtu infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kostja tsiviilasjas nr 2-2214706 23.01.2024 e-kirjas kinnitanud, et hageja ei ela kostjaga ja kostja tasub hagejale igakuiselt 5 elatist). Seega

§ 101

lg 6 asjas ei kohaldu, sest vahetut ülalpidamist ei esine; -hageja õpib Xxxx, xxxx-ndas klassis (dtl 169); -kostja on alates 21.12.2023 töötu (dtl 47; dtl 59-61 Eesti Töötukassa 06.02.2024 töötuskindlustushüvitise määramise otsus nr xxxx); -hagejale perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 alusel makstav lapsetoetus summas 80 kantakse kostja arvelduskontole ning kostja kannab lapsetoetuse igakuiselt hageja seadusliku esindaja T Mu arveldusarvele (dtl 2; dtl 193 ja dtl 194).

1. Tsiviilasjas nr 2-22-14706 03.04.2023 Viru Maakohtu otsuse resolutsioonist lähtuvalt rahuldati hageja L Mu hagi kostja K Mu vastu osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.06.2022-02.10.2022 (k.a) eest 300 eurot; perioodi 03.10.2022-10.03.2023 eest mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis kokku summas 161.73 eurot. Otsus jõustus 05.05.
2. Kostja on oma vastustes väljendanud, et tsiviilasjas nr 2-22-14706 08.12.2022 istungil kokkulepitu alusel on alates 03.10.2023 (ka edasiulatuvalt) hagejale igakuiselt makstavaks elatiseks 150 eurot ja kostja on vastavat kokkulepet täitnud ja antud asjas tuleb seetõttu menetlus lõpetada. 18.03.2024 kohtumääruses (dtl 156) on kohus selgitanud, et eelmärgitud otsusega lahendati elatise nõuded üksnes perioodide 01.06.2022-02.10.2022 ja 03.10.2022-10.03.2023 osas ja igakuist edasiulatuvat elatist kostjalt hageja kasuks viidatud lahendiga välja ei mõistetud ning pooled tsiviilasjas nr 2-22-14706 kokkulepet ei sõlminud. Kostja vastuväidetele vastusena märgib kohus, et eeltoodud põhjendustel ei ole antud tsiviilasjas nr 2-24-1169 menetluse lõpetamine põhjendatud ja hagejal on õigus kostjalt nõuda edasiulatuvalt igakuist elatist. Tsiviilasjas nr 2-22-14706 on kohus 23.01.2024 e-kirjas samuti kostjale selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-22-14706 tehtud otsus ei käsitle enam ülalpidamiskohustust ja selle täitmist elatise maksmisena alates 11.03.2023 ning olukorra muutumisel ei ole välistatud lapse poolt uue elatisenõude esitamine ülalpidamist andma kohustatud isiku vastu.
3. Hageja esitas kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja on 01.02.2024 hagi täienduses palunud elatise väljamõistmist alates 01.02.2024 (dtl 38). 20.02.2024 vastuses palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 231,485 eurot. Igakuine elatis summas 231,485 eurot on kujunenud hageja arvestusel järgnevalt: hageja on lähtunud miinimum elatise suurusest 260,33 eurot, millest tuleb maha lahutada kostja poolt tasutav hageja sülearvuti (on hävinenud) järelmaksu osamaksest pool summas 10,815 eurot (so 21,63/2= 10,815 eurot; kuni järelmaks lõpeb, so august 2024); kostja poolt hageja mobiiltelefoni Apple I Phone järelmaksu osamakse 22,20 eurot, millele tuleb liita juurde hageja seadusliku esindaja poolt hageja mobiiltelefoni järelmaksu osamakse 13,86 eurot (järelmaks lõpeb augustis 2025) ning vastavad summad omakorda liita, so 22,20+13,86= 36,06 eurot, jagades vastava summa kaheks, so 36,06/2= 18,03 eurot. Igakuise elatise arvutuskäik on kokkuvõtvalt järgnev: 260,33-10,815-18,03=231,485 eurot (dtl 106). Seega on hageja lähtunud edasiulatuvalt miinimummäära suuruses igakuisest elatise nõudest, millest hageja arvestab maha vanemate poolt hageja mobiiltelefonidele ja sülearvuti järelmaksu osamaksed (so arvestuslikult jagatuna).
4. Hagiavalduses toodult on hageja igakuised püsikulud kokku summas 780 eurot (eluasemekulud 100 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulu 150 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, hügieenitarvete kulu 30 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot ning lemmikloomadele minev kulu 100 eurot (dtl 7). Teisalt märkis hageja, et kulud on 600 eurot, mille hulgas ei ole toidu-, elektri-, internet-, televisiooni-, kütte-, lemmikloomade- ja autokütuse kulutusi. Igapäevaseks toimetulekuks on hageja seaduslik esindaja pidanud võtma laenu, mida tasub tänaseni (dtl 118). Hageja- ja lemmikloomade toidukulutuste osas tõendeid alles ei ole. Küttepuid kulub aastas 20 m3 (halupuu odavaim turuhind on 55eur/m3)(dtl 169-170). Kostjale jäi arusaamatuks hageja transpordikulu suurus, so 150 eurot. Kui hageja ei elanud seadusliku esindaja juures, siis ei ole hageja kulutused summas 780 eurot tõendatud (dtl 46). 6 Hageja lähtub elatist nõudes seaduses sätestatult miinimum määrast ja vaidlust ei ole selles, et hageja elab hageja seadusliku esindaja T Mu juures ja sellest järelduvalt on hageja tema ülalpidamisel ning hageja seadusliku esindaja kanda on hageja püsikulud. Ka kostja on tsiviilasjas nr 2-22-14706 23.01.2024 e-kirjas kinnitanud, et hageja ei ela kostjaga ja kostja tasub hagejale igakuiselt elatist. Vahetut ülalpidamist

§ 101lg 6 mõistes ei esine.

Kohus selgitab, et elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Kuna hageja lähtub käesolevas asjas elatist nõudes miinimum määrast, siis ei ole hagejal vaja enda vajadusi ka tõendada (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-160-12 p 17, lahend nr 3-2-121-15 p 14, lahend nr 2-16-118651 p 14). Seega ei hinda kohus lapsele tehtavate kulutuste suurust ega analüüsi kulutusi kinnitavaid tõendeid. 14.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole selles, et kostja on Töötukassa 06.02.2024 otsusega nr xxxx (dtl 59-61) tõendanud, et ta on töötu, kuid eelnev ei ole

§ 102lg 2 mõistes elatise suuruse vähendamise aluseks olev asjaolu.

Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ka ajal, mil ta on töötu, ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. 15. Pooltel on asjas eeskätt vaidlus selles, kas ja millises suuruses tuleb kostja poolt lapse vajaduste katmiseks tehtud kulutused lugeda ülalpidamiskohustusena täidetuks. Riigikohus on lahendis nr 3-21-35-17 p-is 28.2 selgitanud, et muu asjaolu

§ 102

lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks kulude jooksva katmisega, kuid seda juhu, kui asjaolu piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule tõendid, millest nähtuks tema poolt hageja ülalpidamine, kuid kostja on tõendamiskohustust täitnud vaid osaliselt. Kuivõrd hageja nõuab elatist alates 01.02.2024, siis saab kohus ülalpidamisega kaasnevaid kulutusi arvestada alates 01.02.2024 ja sellest tulenevalt ei arvesta kohus hageja seadusliku esindaja ja kostja pangakontoväljavõtetes kajastuvaid ja enne 01.02.2024 teostatud makseid/ülekandeid erinevatele isikutele ning kulutusi perioodil 01.01.202331.01.2024 (dtl 2-4; dtl 50-56; dtl 57-58; dtl 83-87; dtl 94; dtl 100-101; dtl 171-172). Kostja 05.04.2024 vastuses esitatu kohaselt täidab kostja kokkuvõtvalt lapse suhtes ülalpidamiskohustust järgmiste kulude kandmisega (sh millised veebruaris ja märtsis 2024 kantud kulud tuleb kostja hinnangul elatisnõudest maha arvata): -hageja sülearvuti XXXX igakuine järelmaks 21,63 eurot (järelmaksu lõpptähtaeg august 2024); - hageja mobiiltelefoni Apple iPhone 13 128GB, XXXX igakuise järelmaksu osamakse suurus on summas 22,20 eurot; - Go3 ja Netflix teenus kolmeks jagatuna (so hageja, hageja õe ja kostja vahel) on 9 eurot kuus; -hageja Elisa Eesti AS mobiiltelefoni nr xxxx teenuse arve veebruaris 2024 20,50 eurot, märtsis 2024 33,27 eurot; hageja mob tel nr xxxx telefoniteenused on liikunud edasi hageja seadusliku esindaja teenuse osutaja juurde ning kostja hageja telefoniteenuste eest kulu enam ei kanna. 7 Hageja leidis, et hageja seadusliku esindaja poolt hageja telefoni järelmaksu ja kostja poolt hagejale sülearvuti ja telefoni järelmaksu osamaksete summad tuleb jagada kaheks ja saadav tulem arvestada maha igakuisest miinimum elatisest. Arvestades siinjuures, et kostja poolt tasutava hageja sülearvuti järelmaksu osamakse tuleb jagada pooleks kuni järelmaksu lõppemiseni (so hageja väitel vist august 2024; kostja kinnitas, et järelmaks lõpeb augustis 2024). Netflixi teenuse osas märkis hageja, et vastav teenus on kostja poolt blokeeritud. Kostja seevastu ei nõustunud järelmaksude poolitamisega, sest kostja jaoks on tegemist kuluga, mis puudutab otseselt hagejat. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja elab eraldi kostjast, siis tuleb kostjal anda ülalpidamist ehk elatist eeskätt rahas (

§ 100lg 1), katmaks hageja igakuiseid (so eluks vajalikke) püsikulutusi.

Järelmaksude osamaksete miinimum elatisest maha arvamise tulemusel võivad aga lapse esmavajadused jääda katmata, mistõttu kohus seda õigeks ei pea. Samas on hageja andnud heakskiidu või nõusoleku siiski eraldi võetuna sellele, et kostja poolt tasutavate hageja sülearvuti ja telefoni järelmaksude osamaksed jagatakse pooleks (kaheks) ja arvestavalt, sülearvuti osas kuni järelmaksu lõppemiseni, so august

1. Ei ole kahtlust, et sülearvuti ja mobiiltelefoni omamine on kooliealisele lapsele suhtlemiseks ja arenguks (sh õppimiseks) vajalikud. Samas on kohus seisukohal, et kostja poolt kantavad järelmaksu osamaksete summad tuleb jagada pooleks, sest osamaksete summad on ülemäärased (mh arvestades, et lapsele on võimalik ka odavamat mobiiltelefoni osta). Kohus ei pea põhjendatuks lugeda ülalpidamiskohustust sülearvuti järelmaksuga seonduvalt täidetuks kuni augustini 2024 (vaid üksnes veebruar ja märts 2024 osamaksetega seonduvalt, so eelmärgitult pooles ulatuses) sest kostja ei ole tõendanud, et vastavad järelmaksulepingud kehtiksid augustini 2024 ning seejuures ei saa ette teada seda, kas lepinguid ka lõpuni täidetakse. Kohus selgitab, et mõlemal vanemal lasub miinimummääras lapsele elatise andmise kohustus. Hageja seadusliku esindaja, so hageja mobiiltelefoni järelmaksu osamaksete summade kostjale otsusega määratavast elatisest mahaarvamine ei ole põhjendatud ja kohus hageja Elisa Eesti AS 01.08.2022 arvet nr 2035417992 (dtl 108-109) ei analüüsi.
2. Hagiavaldus esitati kohtule 22.01.2024 ja hageja nõuab kostjalt elatist alates 01.02.
3. Alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 oli ühele lapsele miinimummääras elatise suuruseks 260,33 eurot (so baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 1685 x 0,03=50,55 eurot; 50,55+249,78= 300, 33 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest 80/2= 40 eurot, seega on igakuine miinimum elatis lapsele 300,33-40=260,33 eurot). Alates 01.04.2024 on igakuine miinimum elatis ühele lapsele 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, mille lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 1832 x 0,03=54,96 eurot; 54,96+272,76=327,71999999999997 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest 80/2=40 eurot, seega on igakuine miinimum elatis lapsele 327,71999999999997 - 40 = 287,71999999999997 ~ 287,72 eurot). Seega perioodil 01.02.2024-31.03.2024 oli miinimum elatis lapsele kokku summas 520,66 eurot (2 kuud x 260,33=520,66 eurot). Alates 01.04.2024 on miinimum elatis summas 287,72 eurot. Hageja nõuab elatist alates 01.02.2024 miinimummääras. Seega on hageja tahteks kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmine, millest lähtuvalt tuleb asjas arvestada seda, et elatise miinimummäär muutus alates 01.04.
4. Kostja on kohtu poolt eelpool toodult põhjendatuks loetult (sh tuleb arvestada kostja poolt tasutud elatist) ülalpidamiskohustust täitnud järgnevalt: Veebruar 2024: 01.02.2024 tasutud elatis 152 eurot (dtl 49 ja dtl 192); sülearvuti järelmaks 10,82 eurot 8 (21,63/2=10,815~10,82 eurot); mobiiltelefoni järelmaks 11,10 eurot (22,20/2=11,10 eurot). Kokku on kulud (sh tasutud elatis) summas: 173,92 eurot (152+10,82+11,10=173,92 eurot). Tasumisele kuuluv elatis on summas 86,41 eurot (260,33-173,92=86,41 eurot). Kohus telefoniteenuse kulu summas 20.50 eurot ülalpidamiskohustuse täitmisena ei arvesta, kuivõrd tegemist on detsember 2023 teenusekuluga (dtl 201-203 Elisa Eesti AS 01.01.2024 arve nr 2041056350, teenuseperiood detsember 2023, tel nr xxxx, summas 20,450 eurot). Märts 2024: 08.03.2024 tasutud elatis 150 eurot (dtl 174 ja dtl 194), sülearvuti järelmaks 10,82 eurot (21,63/2=10,815~10,82 eurot); mobiiltelefoni järelmaks 11,10 eurot (22,20/2=11,10 eurot). Kokku on kulud (sh tasutud elatis) summas: 171,92 eurot (150+10,82+11,10=171,92 eurot). Tasumisele kuuluv elatis on summas 88,41 eurot (260,33-171,92=88,41 eurot). Kohus telefoniteenuse kulu summas 33,27 eurot ülalpidamiskohustuse täitmisena ei arvesta, kuivõrd tegemist on jaanuarikuu 2024 teenusekuluga (dtl 198-200; dtl 97-99; Elisa Eesti AS 01.02.2024 arve nr xxxx summas 33,269 eurot). Kohus märgib, et kostja ei ole asjas tuginenud sellele, et tema majanduslik seisund ei võimaldaks lapsele elatist miinimummääras tasuda. Kohus tuvastas, et kostjal on piisavaid rahalisi vahendeid miinimummääras hagejale elatise tasumiseks. Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt sai kostja veebruaris ja märtsis 2024 laekumisi Maksu- ja Tolliametilt ja Töötukassalt kokku summas 4085,84 eurot (Töötukassalt 07.02.2024, 08.02.2024, 07.03.2024 kokku summas 2637,03 eurot, dtl 197 ja 07.03.2024 MTA-lt tulumaksu tagastus 1448,81 eurot, dtl 195). Asjas ei esine kostjal

§ 102lg 2 mõistes elatise vähendamiseks mõjuvaid põhjuseid.

Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista elatised veebruarikuu 2024 eest 86,41 eurot ja märtsikuu 2024 eest 88,41 eurot, aprillikuu 2024 eest 287,72 eurot, 01.05.2024-12.05.2024 perioodi eest 111,38 eurot (287,72/31 päeva x 12 päeva=111,375~111,38 eurot). Alates 13.05.2024 (otsuse tegemisest) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 287,72 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so xxxx. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt hagejale (so hageja seadusliku esindaja arvelduskontole kantud elatis) aprillis ja mais 2024 tasutud elatisemakseid ja selle arvelt on kostjal võimalik väljamõistetud elatise suurust vähendada. Ka selgitab kohus siinjuures, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-12). Seega tuleb kostjal ülalpidamiskohustus täita, so elatis kanda eeskätt hageja seadusliku esindaja kontole ja vanema nõusoleku puudumisel ei saa alaealisele lapsele tehtud ülekandeid lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja tasumisele kuuluvast summast ei saa maha arvata alaealisele lapsele tehtud ülekandeid. 17. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb väljamõistetud elatised tasuda hageja seadusliku esindaja T Mu (M) pangakontole XXXX ja jooksev elatis tuleb kostjal tasuda iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4) 10-ndaks kuupäevaks, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „L elatisraha“.

§ 100

lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

1. Kohus ei arvesta kostja tõendeid: 07.02.2024 kriminaalasja nr xxxx lõpetamise määrus (dtl 62-64); e-kirjavahetus (dtl 69-70 ja dtl 75) viimistuspahtli kotist fotod (dtl 76, dtl 79, dtl 82); 23.12.2023 ja 30.12.2023 sõnumid (dtl 77-78); kuivatusrestist fotod (dtl 80 ja dtl 81) ja kinnistusraamatu väljavõte 9 (dtl 196), kuna vastavad tõendid ei ole asja lahendamisel haginõudest lähtuvalt asjakohased ega muuda kohtu otsustust.
2. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2083,41 eurot (9 x 260,33=2342,97 eurot).
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest ja sellest, et asjas menetluskulusid ei esine, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 10