Obsah (12)

§ 428§ 172§ 168§ 162§ 651§ 657§ 662§ 171§ 165§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-6112 Kohtuasi Haabe

§ 428

lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt vastu võtta ning tsiviilasja menetlus nende nõuete osas lõpetada.

1. Maakohus tuvastas, et avaldaja I on korteriühistu liige alates 18.01.2021 ning enne seda oli korteriühistu liige avaldaja II, s.o perioodil 18.04.2004 kuni 18.01.
2. Ajavahemikul 03.12.2020-20.12.2020 toimus korteriühistu üldkoosolek koosolekut kokku kutsumata (KrtS § 21). Avaldaja II üldkoosolekul ei osalenud. 24.12.2020 üldkoosolekul on vastuvõetud järgmised otsused: 1) 2021.a majanduskava kinnitamine; 2) 2021-2022.a remonditööde kava kinnitamine (orienteeruv hind):kanalisatsiooni ja veepüstakute remonditööde lõpetamine korterites 8000 eurot; M92 küttesüsteemi ümberpaigaldamine 4500 eurot; tuleohutussüsteemi kordaviimine vastavalt Päästeameti nõuetele 3000 eurot. 3) korteriomanikud peavad kinnitama KÜ juhatusele otsust Benisso OÜ-ga sõlmitud lepingu lõpetamise kohta seoses sellega, et firma põgenes objektilt töid lõpetamata. Lepingus ei olnud ettenähtud sanktsioone lepingu rikkumise eest; 4) korteriomanikud annavad juhatusele volituse ehitustööde hangete korraldamiseks ning ehitustööde teostajate valimiseks.
3. Maakohus asus seisukohale, et avaldajate nõue, millega palutakse tuvastada korteriühistu 24.12.2020 koosolekut kokku kutsumata üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisus 2021.a majanduskava kinnitamise osas (protokolli p. 1) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele otsuse vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu (KrtS § 29 lg 1, KrtS § 21 lg 2, TsÜS § 38 lg 2). Üldkoosoleku toimumise ajal oli korteriühistu liikmeks avaldaja II. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et korteriühistu oleks saatnud avaldajale II üldkoosoleku materjalid (sh otsuse eelnõu) või teavitanud teda hääletamisest muul viisil. Puuduvad tõendid, et avaldajad oleks vaidlustatud otsuse heaks kiitnud. Vaidlustatud otsusega kehtestati
4. a majanduskava ja korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad tariifid. Vaidlus puudub selle üle, et nii avaldaja I kui ka avaldaja II olid korteriomanikud
5. aasta jooksul, st mõlemale tekkis rahalisi kohustusi vastavalt majanduskavale. Seega on mõlemad avaldajad õigustatud ka otsuse tühisusele tuginema. 9.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas loobus avaldaja otsuse kahe punkti vaidlustamise nõudest ning menetlusse jäi ühe punkti vaidlustamise nõue. Avaldajad ei väitnud, et nad oleks loobunud nõuetest seetõttu, et puudutatud isik oleks need nõuded täitnud. Seetõttu puudub alus nimetatud osas menetluskulude jätmiseks puudutatud isiku kanda, vaid pigem esineks alus jätta avaldaja kanda. Kokkuvõttes, arvestades asjaoluga, et avaldaja on vaidlustatud otsuse kahe punkti osas nõudest loobunud, ülejäänud osas avaldus kuulub rahuldamisele, siis leidis kohus, et õiglane on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4 Määruskaebus

1. Avaldajad esitasid 21.04.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotamise osas ning teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud korteriühistu kanda, ilma asja maakohtusse uueks arutamiseks saatmata. Avaldajad paluvad määrata nende menetluskulud kindlaks summas 1400 eurot.
2. Määruskaebuse kohaselt oli remonditööde, nende maksumuse kinnitamise ning hanke korraldamise otsuste osas tegemist tööde maksumuse kinnitamisega, milliste tegemiseks oli puudutatud isik kohustatud jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-17-6423 käesoleval ajal avaldajale I kuuluvas ruumis. Korteriühistu 24.12.2020 otsusega kinnitatud tööde maksumus 4500 eurot oli tunduvalt väiksem tööde tegemiseks varem esitatud hinnapakkumistes küsitud maksumustest, mis ei lubanud töid nõuetekohaselt teha. Menetluse, mis kestis peaaegu kaks aastat, ajal, on korteriühistu täitnud otsust tsiviilasjas nr 2-17-6423, teostades nõutavaid töid 9420 euro eest, millega tõendatakse avaldajate väidet otsusega kinnitatud tööde maksumuse ebapiisavuse kohta. Seoses korteriühistu poolt avaldajate tööde tegemise nõude täitmisega kaotasid avaldajad huvi tööde tegemiseks vajalike kulude suuruse tuvastamise ning hanke korraldamise vastu, mistõttu, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, loobusid avaldusest tööde tegemisega seotud otsuste vaidlustamise osas.
3. Korteriühistu juhatuse 29.11.2022 koosoleku protokolli kohaselt kinnitas juhatus tööde maksumuse 9420 eurot, tühistades sellega, avaldajate arvates, maksumust 4500 eurot kinnitavad vaidlusalused otsused. Sellega puudutatud isik tunnistas (rahuldas) avaldajate nõudeid, seoses millega avaldajad nendest nõuetest loobusid. Seega tuleb menetluskulude jaotamisele kohaldada

§ 168

lõigetes 4 ning 5 sätestatut, milliste kohaselt kui hageja (arutataval juhul avaldajad) loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja (puudutatud isik) on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja (puudutatud isik) hageja (avaldajate) menetluskulud. Kui loobumise põhjus jäi kohtule ebaselgeks, oleks maakohus pidanud küsima avaldajatelt täiendavaid selgitusi. 13. Avalduse rahuldamise alus - korteriomanike otsuste eelnõu mitteesitamine, laieneb kõikidele 24.12.2020 vastuvõetud otsustele, kaasa arvatud nendele, milliste vaidlustamisest avaldajad loobusid. Mistõttu osade otsuste vaidlustamisest loobumine ei mõjuta kuidagi menetluskulude suurust. Tulenevalt asjaolust, et kohtusse pöördumise vajadus tekkis korteriühistu poolsest seaduse rikkumisest hääletamise korraldamisel, on alusetu ja ebaõiglane vabastada korteriühistut tema poolt avaldajatele tekitatud kahju hüvitamisest rikutud õiguse kohtus kaitsmiseks kantud kulude näol ning motiveerides sellega korteriühistut seaduse edasiseks rikkumiseks. Eriti arvestades erinevate rikkumiste regulaarsust, millistest tingituna kannavad avaldajad pidevalt kulusid oma õiguste kaitseks. Tulenevalt avalduse rahuldamisest, peaks kohus jätma menetluskulud puudutatud isiku kanda kooskõlas

§ 162lg 1 sättega.

Avaldajate menetluskulude nende endi kanda jätmine pole õiglane ka tulenevalt menetlusökonoomia eesmärgist. Menetluse edasine käik

1. Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on avaldajad vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotamise osas. 17. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 18.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldajate poolt määruskaebusele tõendina lisatud korteriühistu juhatuse 29.11.2022 koosoleku protokolli. 19. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid avaldajad avalduse kirjaliku hääletamise teel 24.12.2020 vastu võetud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avaldajad vaidlustasid vastu võetud otsuseid 2021.a majanduskava kinnitamise osas (protokolli p 1); 2021-2022.a remonditööde kava (orienteeruv hind) kinnitamise osas seonduvalt M92 küttesüsteemi ümberpaigaldamisega 4500 eurot (protokolli p 2) ning osas, milles korteriomanikud andsid juhatusele volituse ehitustööde hangete korraldamiseks ning ehitustööde teostajate valimiseks (panga nõutud sõnastus) (protokolli p 4). Avaldajad loobusid menetluse kestel protokolli punktide 2 ja 4 vaidlustamisest ning nende nõuete osas lõpetati menetlus nõudeid sisuliselt lahendamata. Majanduskava kinnitamise (protokolli p 1) osas rahuldas maakohus avalduse ning tuvastas selle tühisuse. 20.

§ 168

lg 2 järgi kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§-s 168 sätestatud regulatsioon on kohaldatav ka hagita menetluse lõpetamise korral (vt nt RKTKm 20.10.2010, 3-2-1-90-10, p 11; RKTKm 11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16 ). Riigikohus on selgitanud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). 21. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega, milles avaldajad leiavad, et avaldusest loobumisega seonduvad menetluskulud tulnuks käesoleval juhul jätta

§ 168lg-te 4 ja 5 alusel korteriühistu kanda.

Praeguses asjas on avaldajate eesmärgiks olnud tuvastada vaidlustatud osas korteriühistu otsuste tühisus või kehtetus. Avaldusest nähtuvalt ei nõustunud avaldajad sellega, et korteriühistu 2021-2022 remonditööde kavas kinnitati ruumi M92 küttesüsteemi ümber paigaldamine ja selle orienteeruv hind 4500 eurot. Samuti ei ole avaldajad nõustunud sellega, et juhatusele anti volitus ehitustööde hangete korraldamiseks ning ehitustööde teostajate valimiseks, sest nad soovivad ise selle üle otsustamisel osaleda. Sealjuures on avaldajad põhjendanud, et vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal oli korteriühistu 6 ja avaldajate vahel pooleli vaidlus selle üle, millisel viisil ruumis M92 küttesüsteemi ümberpaigutamise töid tuleb teostada ning et tööde tegemiseks vajalik maksumus on vähemalt 10 000 eurot. Otsuse punktide 2 ja 4 vaidlustamisest loobumist põhjendasid avaldajad sellega, et korteriühistu on kohtumenetluse ajal teostanud küttesüsteemi ümberpaigaldamisega seotud tööd. Sealjuures esitasid avaldajad tõendina korteriühistu 29.11.2022 juhatuse koosoleku protokolli, mille punktis 1 on märgitud, et juhatus on teostanud M92 ruumi küttesüsteemi ümberpaigutuse hanke ning lepingu sõlmimiseks otsustati valida Divitiae OÜ hinnaga 9420 eurot. Avaldajad leiavad, et korteriühistu on sellega sisuliselt tühistanud 4500 eurot kinnitava vaidlusaluse otsuse ning tunnistanud nõudeid, millest avaldajad loobusid.

1. Kolleegiumi hinnangul ei saa avaldajate väitest, et ruumi M92 küttesüsteemi ümberpaigutusega seotud remonttööd on menetluse ajal teostatud, järeldada, et avaldajad olid avaldusega taotletud eesmärgi saavutanud. Avaldusest nähtuvalt ei olnud avaldajate eesmärk korteriühistu otsuse vaidlustamisel küttesüsteemi ümberpaigaldamiseks vajalike remonttööde saavutamine või nende tellimine mingi konkreetse hinnaga. Avaldajad on vaidlustanud seda, et ruumi M92 küttesüsteemi ümberpaigutamisega seotud tööd 2021-2022.a remonttööde kavas üldse kinnitati, sest pooled ei olnud veel küttesüsteemi ümberpaigutamise viisi osas kokku leppinud ning avaldajate hinnangul oli ümberpaigutamiseks vajalike tööde maksumus suurem kui remonttööde kavas märgitud orienteeruv hind. Samuti soovisid avaldajad ka ise ehitustööde teostaja valimisel osaleda. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et korteriühistu on 29.11.2022 juhatuse otsusega tühistanud vaidlustatud otsusega kinnitatud remonditööde kava, milles märgiti küttesüsteemi ümberpaigaldamise tööde orienteeruvaks summaks 4500 eurot. Korteriühistu juhatuse 29.11.2022 otsusega ei ole muudetud ega tunnistatud kehtetuks korteriühistu 24.12.2020 vastu võetud otsust 2021-2022 remonditööde kava kinnitamise kohta M92 küttesüsteemi ümberpaigutamist puudutavas osas. KrtS § 41 lg-st 3 tulenevalt saab majanduskava kehtestada korteriomanike üldkoosolek. Seega puuduks juhatusel sellise otsuse vastuvõtmiseks ka pädevus. Korteriühistu juhatuse volitus ehitustööde hanke korraldamiseks ning tööde teostaja valimiseks tulenes praegusel juhul vaidlustatud 24.12.2020 korteriühistu üldkoosoleku otsuse punktist
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldajate esitatud põhjendustest ei saa järeldada seda, et korteriühistu on avaldajate nõuded

§ 168

lg 5 mõttes täitnud või et avaldajad on saavutanud avaldusega taotletud eesmärgi. Seega leidis maakohus põhjendatult, et nende nõuetega, millede menetlemisest avaldajad omal initsiatiivil loobusid, seotud kulusid ei saa jätta puudutatud isiku kanda. 23.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

§ 172

lg 1 alusel menetluskulude jaotamisel kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus põhjendatult võtnud menetluskulude jaotamisel arvesse, et avaldusest loobumisega seotud osas oleks antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldajate kanda ning avalduse rahuldamist puudutavas osas korteriühistu kanda, mistõttu on kokkuvõttes õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, millest võiks 7 järeldada, et sellisel viisil menetluskulude jaotamine oleks praegusel juhul avaldajate suhtes äärmiselt ebaõiglane. 24. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal et maakohtu määrus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata. 25. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171

lg 1 ja

§ 165lg 3 alusel solidaarselt avaldajate kanda.

Ringkonnakohus määrab

§ 174lg 3 järgi kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse.

26. Korteriühistu on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub avaldajatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 168 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on määruskaebusele vastuse koostamisega seonduvalt kulunud lepingulisel esindajal 1,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku 150 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamisele on kulunud 0,20 tundi tunnihinnaga 90 eurot, kokku 18 eurot. Avaldajad ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, võib pidada 1,5 tunnist ajakulu seisukoha koostamisega seotud toiminguteks põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti võib pidada mõistlikuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega. Korteriühistule on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 90-100 eurot, mis jääb ringkonnakohtu hinnangul keskmise turuhinna raamesse. Käibemaksu hüvitamist ei ole taotletud. Seega tuleb avaldajatelt solidaarselt korteriühistu kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu summas 168 eurot. Korteriühistu on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb

§ 177

lg 4 alusel avaldajatelt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8