lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist loobumine jätta vastu võtmata.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus kontrollis, et rahvastikuregistris on tehtud kanne, et poolte abielu on 08.05.2024. a Tartu Linnavalitsuses lahutatud ja see kanne on kehtiv. Seega puudub vajadus edasiselt menetleda abielu lahutamise nõuet kohtus. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Antud juhul lõpetab kohus menetluse, põhjusel, et hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et seetõttu tuleb
Kohtule ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist, seega puudub vajadus määrata kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude suurust.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud 13.03.2024. a hagilt riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kuna hageja on hagist loobunud, siis
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.