Obsah (7)

§ 173§ 157§ 166§ 49§ 167§ 168§ 171

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1385 Määruse kuupäev 8. mai 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Kaitseväe diviisi luurepataljoni staabi ülema taotlus 3. mai 2024. a käskkirjaga nr 91

) § 49 lg-s 2 (ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas), Kaitseväe sisemäärustiku (SM) p 8 ap-s 11 (kaitseväelane on kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes) sätestatud kohustuse rikkumise eest. Karistatav on tutvunud teenistusliku juurdluse kokkuvõttega ning luurepataljoni ülema

1. mai
2. a käskkirjaga nr 915P distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt tutvustati reamees Toomsalule kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi
3. aprillil 2024 ning võimaldati tal esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 2.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 3.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3).

§ 49

lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. SM p 8.3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Lähtudes

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 168

lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.

1. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati rms X selle eest, et ta lahkus
2. veebruaril 2024 kell 19.05 ülema määratud asukohast, s.o Tapa sõjaväelinnakust Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn, Loode 35, selleks ülema luba omamata ning naasis territooriumile
3. veebruaril 2024 kell 19.
4. 5.

§ 49

lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ p 88 kohaselt loetakse ajateenija omavoliliseks lahkumiseks lahkumist nõuetekohase loata struktuuriüksuse territooriumilt või struktuuriüksusest väljalubatud tähtajaks teenistusse mitteilmumist.
3. Kuivõrd ülema määratud asukohast ilma loata lahkumine on vastuolus

§ 49

lg-ga 2, on kohus seisukohal, et rms Xle süüks arvatud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on rms Xle tehtud teatavaks tema õigused ning ta on
2. veebruaril 2024 ja
3. aprillil 2024 andnud süüteo asjaolude kohta selgitused. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning rms Xle on tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on kohtu hinnangul rms Xle tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda.
4. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Et distsiplinaararesti määras M. Parts diviisi luurepataljoni ülema ülesannetes, ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararest on määratud pädeva isiku poolt. 9. Juhindudes

§ 173

lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et rms X on

1. mai
2. a käskkirjaga nr 915P distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollis üksnes

§ 173

lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab 2 kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3