← Eesti

3-22-2713/14

Obsah (8)§ 9§ 3§ 74§ 76§ 75§ 126§ 1§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2023, Tartu Haldusasja number 3-22-2713 Haldusasi Xi kaebus Setomaa Vallavolikogu 2

§ 9lg-t 1.

6.

  1. Vastustaja on üldplaneeringut nõuetekohaselt põhjendanud. Vastustajale ei ole etteheidetav, et ta ei kajastanud üldplaneeringu kehtestamise otsuses ka kõiki üldplaneeringu eskiisi avalikul väljapanekul esitatud arvamusi, eriti olukorras, kus nendega ka arvestati Keskkonnaametile esitatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses. 6.
  2. Vastustaja esitas Keskkonnaametile taotluse EKV vähendamiseks Setomaa valla üldplaneeringu alusel peale üldplaneeringu avalikku väljapaneku algust
  3. oktoobril 2021 ning seda täiendati ja täpsustati
  4. detsembril
  5. 4

(15)3-22-2713 6.
  1. LKS § 38 lg 1 p 3 sätestab tiheasustusala mõiste. Tiheasustusalad määratakse kindlaks üldplaneeringuga ning see on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Üldplaneeringuga ei ole Lüübnitsa küla nähtud ette tiheasustusalana. Seega ei rakendu Lüübnitsa külas EKV 50 meetrit. Üldplaneeringuga on vastustaja määranud EKV ulatuses, millega on nõustunud Keskkonnaamet. Seletuskirja punktis 4.15 on välja toodud, et üldplaneering toetab hajakülade ja tiheasustusalade elujõulisena püsimist, võimaldades nendes eluasemekoha rajamist või ettevõtluse arendamist. Need eesmärgid toetavad ka valla arengu laiemat strateegilist suunda ning olemasoleva asustusstruktuuri tugevdamist ning lähtuvad laiemast avalikust huvist. Tiheasustusaladena on määratud üldplaneeringus kindlaks üksnes kohalikud keskused. Hajaasustusega alal paiknevate kinnistute omanikel on võimalik osaleda hajaasustuse programmi raames erinevate toetuste taotlemisel ja seeläbi on kohalikul omavalitsusel võimalik tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele paremaid elutingimusi ning aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades (Riigihalduse ministri 22.02.2018.a määruse nr 14 § 1 lg 2). See oli ka üheks vastustaja oluliseks kaalutluseks Lüübnitsa küla hajaasustusega alaks määramisel. Kaebaja püüab ekslikult luua muljet, nagu takistaks ühisveevärgi välja arendamine Lüübnitsa külas kuidagi hajaasustuse programmi raames toetuste taotlemist. 6.
  2. Kaebaja on ebaõigesti kajastanud oma kaebuses veepiiri asukohta ning sellest tulenevalt on ka kaebaja mõõdistused ebaõiged. Kaebaja on ebaõigesti mõõtnud ehituskeeluvööndi laiust, võttes üheks mõõdistuste lähtepunktiks enda poolt ebaseaduslikult järve pinnase täitmise tulemusena moodustatud ala. Maa-ameti fotolao väljavõttelt on Q kinnistu täitmine selgelt tuvastatav. Veepiiri asukohast mõõdetuna on vahemaa Vana tänava ning veepiiri vahel ca 1530 meetrit sõltuvalt konkreetsest asukohast ja veepiiri paiknemisest. Vastusele lisatud Maaameti põhikaardilt nähtub sinise joonega veepiiri asukoht. Üldplaneeringuga on ehituskeeluvööndit vähendatud Vana tänava kaldapoolse piirini. 6.
  3. Õige ei ole kaebaja väide, nagu üldplaneeringuga hoopis suurendataks ehituskeeluvööndit. Sõltuvalt konkreetsest asukohast on ehituskeeluvööndi ulatus ca 20-30 meetrit looduslikult vee piirist ning kogu küla ulatuses alla 100 meetri. 6.
  4. Ebaõige on kaebaja väide, nagu peaks ehituskeeluvööndi ulatus olema üldplaneeringus kindlaks määratud iga kinnistu osas meetrilise täpsusega. Kinnistu detailsusega määratakse ehituskeeluvööndi ulatus kindlaks detailplaneeringus. Üldplaneeringu ülesandeks on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine. LKS-st ei tulene, et ehituskeeluvööndi kindlaksmääramine peab olema toimunud n.ö meetri täpsusega. 6.
  5. Vastustaja on algatanud kaebaja taotluse alusel Q kinnistu detailplaneeringu menetluse, mille üheks eesmärgiks on kaaluda Q kinnistu suhtes kehtiva ehituskeeluvööndi võimalikku vähendamist ning ebaseaduslikult rajatud ehitiste seadustamist ning selles menetluses annab seisukoha ka Keskkonnaamet . Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et ehituskeeluvööndi arvestamise alguspunktiks oleks järve ja õigusliku aluseta vette ehitatud rajatise/kunstlikult täidetud pinnase piir. Arvestades veepiiri asukohta Q kinnistuga piirneval alal, sealjuures kinnistust lõunas oleva kanali veepiiri asukohta, jääksid igal juhul kinnistule õigusliku aluseta püstitatud ehitised ehituskeeluvööndisse ka juhul, kui ehituskeeluvööndi laius oleks 20 meetrit. 6.
  6. Keskkonnaamet on faktilisi asjaolusid kirjeldades korrektselt käsitlenud varem kehtinud üldplaneeringut ning ka kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringut, mille kohaselt on Lüübnitsa küla näol tegemist hajaasutusega, kus kehtib ehituskeeluvöönd (ilma vähendamata) 100 m ulatusega. 6.
  7. Asjaolu, et üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndisse jäävad ka osad olemasolevad ehitised, ei tähenda, et vastustaja ei oleks nendega arvestanud. Samuti ei muuda 5
(15)3-22-2713 seda asjaolu kaebaja (tõendamata) väide, et nendel kinnistutel elavad enamus vene keelt rääkivad elanikud. Ehituskeeluvööndi vähendamine on põhjendatud vastavalt looduslikule kaldajoonele, mitte aga arvestades ehituskeeluvööndisse rajatud või püstitatud ebaseaduslikke ehitisi. Ilma õigusliku aluseta ehitatud ehitise osas ei saa kinnistu omanikul tekkida õiguspärast ootust, et ehitist võetakse arvesse ehituskeeluvööndi asukoha määramisel ning et ehitis igal juhul ka seadustatakse.
  1. Kaasatud haldusorgan esitab järgmised seisukohad. 7.
  2. Keskkonnaamet ei pidanud oma
  3. märtsi
  4. a otsuses põhjendatuks EKV vähendamist kogu küla keskuse ulatuses 30 meetrini kaldajoonest, kuid nõustus EKV vähendamisega teatud ulatuses EKV-d vähendati Q katastriüksuse läänepoolse servani (Q katastriüksus asub EKVs.). Kui varasema Mikitamäe valla üldplaneeringuga oli Lüübnitsa küla ajalooline tuumikala, kus asus ka Q kinnistu, oli määratud kompaktse hoonestusega alaks, jäi Q kinnistu ka Mikitamäe valla üldplaneeringu järgi ehituskeeluvööndisse (50 m vastavalt LKS § 38 lg 1 ple 3). Lüübnitsa küla oli kompaktse hoonestusega alana detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, kus ehitamine oli lubatud vaid detailplaneeringu alusel. 7.
  5. Pärast Keskkonnaameti EKV vähendamise nõusolekut ja Setomaa üldplaneeringu kehtestamist on EKV ulatus (hajaasutusalal) vähenenud ja EKV piir on selgelt määratletud. Keskkonnaameti praktika ebaseaduslikult ehitatud ehitiste seadustamisega nõustumisel, sh ka tagantjärele EKV- vähendamise kaalumisel, on hinnata, kas ehitise püstitaja oleks õiguspärase käitumise korral saanud enne ehitise püstitamist selleks nõusoleku. Seda põhimõtet on Keskkonnaamet ka Setomaa üldplaneeringuga EKV vähendamise kaalumisel arvestanud. 7.
  6. Loodusliku veepiiri muutmine on nähtav Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduses ortofotodel 2006-
  7. Ebaseadusliku tegevuse tulemusel kujundatud ja põhikaardile kantud veepiir ei ole ranna kasutamise kitsenduste lähtejoon.
  8. veebruari
  9. a seisuga ei ole ehitisregistrisse kantud ühtegi Q katastriüksusel asuvat hoonet ega rajatist. Keskkonnaamet ei pea põhjendatuks EKV vähendamist kogu Lüübnitsa küla keskuse ulatuses 30 meetrini kaldajoonest, kuna taotletav ehituskeeluvööndi joon tuleks eelkõige määratleda lähtudes olemasolevatest looduslikest tingimustest (nt tänavad, katastriüksuste piirid, olemasolev hoonestus, õuemaa ja haritava maa kõlvikud, lokaalreljeef). Kuna praktika näitab, et piirkonnas praktiseeritakse omaalgatuslikku Pihkva järve kaldajoone muutmist, võib järve kaldajoonest lähtuva fikseeritud EKV määramine olla segadust tekitav ning ei arvesta kalda looduslikku situatsiooni ega olemasolevat hoonestust. 7.
  10. Vastupidiselt eksperdi arvamusele leiab kaasatud haldusorgan, et veekogu kaldal ning järves paikneva roostiku ja kõrgrohustu eemaldamine, pinnasetööd, ebaseaduslik paadikanalite ja muude analoogsete ehitiste rajamine on negatiivselt mõjutanud kaldal asuvaid looduskoosluseid. 7.4.
  11. Kalda kaitse eesmärk on säilitada maksimaalselt looduslikku kaldajoont ning kaldal asuvat taimestikku, sest veekogu vajab puhvrit toitainete sissekande vastu ja veekogude kaldad on loomadele olulised liikumiskoridorid. Kanalite, muulide jms rajamisel väheneb loomade liikumiskoridor, rikutakse kaldavööndi looduslikku veeringlust ning põhjustatakse toitainete kuhjumist veekogus. Ida-Eesti veemajanduskava lisa 23 järgi on Pihkva järv halva ökoloogilise, keemilise ja koondseisundiga looduslik maismaaveekogum ning selle põhjuseks on ka väikeasulast või väikeselt reoveekogumisalalt veekogusse jõudev heitkoormus. Veekogude ökoloogilise keskkonna hoidmiseks on eriti oluline säilitada rannal ja kallastel inimtegevusega alade ja veekogude vaheline loodusliku taimkattega puhverala, mis on ette nähtud ehituskeeluvööndina. 6
(15)3-22-2713 7.4.
  1. Keskkonnaamet nõustub eksperdiga selles, et kaldajoone muutmine (liigendamine) on toimunud inimtegevuse tulemusel – paadikanalite rajamise ja süvendamise, järve kallaste ning paadikanalite vaheliste maaribade täitmise ja kindlustamise tagajärjel. Paadikanalite vaheliste muulide ja järve kallaste kindlustamine kividega lisab üldjuhul mikroelupaiku väikestele kaladele ning mitmetele põhjaloomastiku rühmadele. 7.4.
  2. Eksperthinnangu järeldus, et kaldajoont muutvate tegevuste tõttu võib tõenäoliselt olla kaldaala kalastik, põhjaloomastik ja veetaimestik liigirikkam kui külast põhja- ja lõunapoole jäävatel inimmõjuta kaldaaladel, on tehtud eelduslikul alusel ega pruugi vastata tegelikkusele, sest vastavat uuringut ei ole ekspert läbi viinud. Ekspert on eelduslikul alusel ja tõenäosuspõhiselt jõudnud kindlalt esitatavale järeldusele, et inimtegevusliku tegevuse mõju võib hinnata kalastikule positiivseks. 7.4.
  3. Keskkonnaamet ei nõustu eksperthinnangu järeldustega, mis põhinevad eelduslikul ja mitte teaduslikult põhjendatud alustel (uuringutel). EKV vähendamise tõenäoline mõju veeelustikule ei ole seotud vaidlusaluse teemaga – EKV vähendamisega. Seega on eksperthinnang praeguses vaidluses asjakohatu. Ekspert ei ole hinnangu andmisel lähtunud kalda ja ranna kaitse eesmärgist, vaid andnud hinnangu Lüübnitsas Q detailplaneeringuga kavandavate tegevuste mõjust Peipsi (Pihkva) järve vee-elustikule, sh kaitsealustele liikidele. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedeja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS § 40). KOHTU SEISUKOHT
  4. Kaebaja on vaidlustanud Setomaa Vallavolikogu
  5. novembri
  6. a otsusega nr 28 (I kd tl 7-9p) kehtestatud Setomaa valla üldplaneeringu osas, millega vähendati ehituskeeluvööndit Lüübnitsa külas, ning palub kohustada vastustajat üldplaneeringut selles osas uuesti menetlema.
  7. Kaebaja on rõhutanud, et ei vaidlusta üldplaneeringut üksnes talle kuuluva kinnistu osas, vaid Lüübnitsa küla osas tervikuna ning kaebaja väidetest nähtuvalt on kaebus esitatud ka Lüübnitsa küla elanike huvides ulatuslikumalt.

§-st 94 tuleneb igaühe õigus pöörduda üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohtupraktika on planeeringuvaidlustes pidanud oluliseks eristada subjektiivsete õiguste kaitseks ja objektiivsele õigusvastasusele tuginedes avalikes huvides esitatud kaebusi (Riigikohtu 19.03.2012 määrus haldusasjas nr 3-31-87-11, p 13 ja seal viidatud praktika). Kohus möönab, et kaebaja ei ole subjektiivsete õiguste ja avaliku huvi tähendust kaebuse alusena kuigi selgelt määratlenud. Ühelt poolt heidab kaebaja vastustajale ette Lüübinitsa küla elanike ebapiisavat kaasamist ja teavitamist, mis muu hulgas seondub elanikkonna omapäraga (väidetavalt olulises osas vene emakeelega elanikud) ja väidab, et EKV on Lüübnitsa küla osas tervikuna ebaõigesti määratud ning et EKV kehtestatud ulatuses on vastuolus küla ajalooliselt väljakujunenud hoonestuslaadi ja elukorraldusega. Teisalt väidab kaebaja tema enda ettepanekute kajastamata jätmist üldplaneeringu põhjendustes ning toob välja talle endale kuuluva kinnistu (Q) osas EKV väidetavalt õigusvastases ulatuses määramise. Kaebuse sõnastusest lähtuvalt ja kaebaja eesmärki arvestades peab kohus kaebust nii tema enda subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides esitatuks. 7

(15)3-22-2713 10. Planeering on konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused (

§ 3lg 1).

Üldplaneeringu eesmärk on

§ 74

lg 1 kohaselt kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 11. Kaebaja heidab vastustajale ette kaasamiskohustuse rikkumist üldplaneeringu menetluses. Kaebaja väitel tulnuks Lüübnitsa küla elanikke teavitada planeeringumenetlusest tavapärasest intensiivsemalt.

§-s 9 on sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet. Viidatud sätte kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid (lg 1). Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta (lg 2). Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse

§ 76

lg 2 kohaselt valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

§-des 77 – 91 on kirjeldatud üldplaneeringu menetlusetappe ja -toiminguid, mis tuleb enne planeeringu kehtestamist läbida ning mille raames toimub avalikkuse kaasamine erinevate huvide väljaselgitamine ning arvesse võtmine. 11.

  1. Setomaa Vallavolikogu algatas Setomaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
  2. septembri
  3. a otsusega nr 41 (I kd, tl 106-107). Otsuse resolutsiooni p 2 kohaselt tuli vallavalitsusel korraldada koostamise algatamise teate avaldamine planeeringu algatamisest arvates 14 päeva jooksul Setomaa valla veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes ning 30 päeva jooksul ajalehes LõunaLeht ja ajalehes Setomaa ning p-st 5 nähtuvalt sai üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega tutvuda valla veebilehel ja vallavalitsuse kantseleis tööaegadel. 11.
  4. Üldplaneeringu eskiislahenduse avalike arutelude teade on lisaks laiemale avalikkusele teatavaks tegemisele saadetud ka kaebajale (vt adressaatide loetelu I kd, tl 108p-109). Ajavahemikus
  5. oktoobrist 2020 kuni
  6. novembrini 2020 toimunud üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku käigus esitas ka X eskiisile oma ettepaneku (I kd, tl 6-6p), mille sisuks oli määrata Lüübnitsa küla kompaktse hoonestusega alal, sh ka X kinnistul, ehituskeeluvööndi laiuseks 20 meetrit veepiirist ning lähtuda ehituskeeluvööndi piiri määramisel mitte ehitusjoonest, vaid järve veepiirist. Vastustaja selgituste kohaselt kaebaja ise eskiislahenduse aruteludel ei osalenud (vastus kaebusele p 1.2). Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud ning vastupidist ei kinnita ka ükski asjas esitatud tõend. Eskiislahenduse avalikul arutelul Mikitamäel on käsitletud ka Lüübnitsa küla puudutavaid küsimusi (I kd, tl 110-111), mistõttu ei ole alust väita, et Lüübnitsa küla elanikud polnud üldplaneeringu menetlustoimingutest teadlikud ega saanud osaleda ning et nende intensiivsemalt kaasamata jätmine oleks takistanud menetluses osalemist. Kohtu hinnangul ei tinginud intensiivsemat kaasamist ka kaebaja väide Lüübnitsa külas vene keelt emakeelena rääkiva elanikkonna rohkusest. Haldusmenetluse keel on haldusmenetluse seaduse 8

(15)3-22-2713 (HMS) § 20 lg 1 kohaselt eesti keel ning kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid tinginud HMS § 20 lg-s 2 sätestatud erandi (võõrkeele kasutamine) tegemise. 11.
  1. Setomaa valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.10.2021 kuni 02.12.2021 ning
  2. jaanuaril 2022 toimus üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud arvamuste ja seisukohtade avalik arutelu (protokoll I kd, tl 185-187p). Vastustaja on pidanud oluliseks rõhutada, et kaebaja avaliku väljapaneku ajal seisukohti ega arvamusi ei esitanud ega osalenud ka avalikul arutelul. Setomaa valla vastuvõetud üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Setomaa valla seisukoht ettepanekute kohta, sh kaebaja ettepanek eskiislahendusele ja valla vastus sellele on kajastatud vastava koostöötabeli lk-l 107 (I kd, tl 168-168p). Vastustaja on kaebaja ettepaneku kohta selgitanud, et on üldplaneeringu raames EKV vähendamise teemat oluliselt täpsustanud ning taotlenud Lüübnitsa külas EKV vähendamist 30 m joonele, kuna see võimaldaks valla hinnangul veekoguga seotud tegevusi paremini ellu viia ning oleks piirkonna eluviisiga kooskõlas. Rahandusministeeriumis
  3. augustil 2022 toimunud ärakuulamisel osalesid isikud, kelle üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustega jäeti üldplaneeringus arvestamata. Samuti need isikud, kes esitasid ehituskeeluvööndit puudutavad vastuväited peale avalikustamise perioodi lõppemist, kuna Keskkonnaamet tegi EKV osas otsuse alles pärast avalikku väljapanekut. Vastustaja selgituste kohaselt ei olnud kaebajat sellele ärakuulamisele kutsutud, kuna tema ettepanekut EKV vähendamiseks oli osaliselt arvestatud. 11.
  4. Lüübnitsa küla elanike huvide väljaselgitamist ja soovi nendega arvestada kinnitab ka vastustaja
  5. oktoobri
  6. a taotlus Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastu võetud Setomaa valla üldplaneeringu alusel (I kd, tl 175-176p), milles punktis 2 on vastustaja muu hulgas kirjeldanud Lüübnitsa küla väljakujunenud elulaadi ja selgitanud ehituskeeluvööndi vähendamist vajadusega tagada kõigile järveäärsetele küla keskuses tihedama asustusega piirkonnas paiknevate kinnistute omanikele võrdsed võimalused traditsioonilist eluviisi säilitada ning selleks vajalikke ehitisi rajada. Samast eesmärgist oli kantud ka
  7. märtsi
  8. a kirjaga nr 7-1/610 arvamuse küsimine Maa-ametilt (I kd, tl 18189p). 11.
  9. Eelnevast ei järeldu, et vastustaja oleks viinud üldplaneeringu menetluse läbi avalikkuse ja menetlusest võimalikult intensiivsemalt puudutatud isikute huve rikkudes. Lüübnitsa küla elanikud üldisemalt ja seejuures ka kaebaja on olnud menetlusest teavitatud ning saanud üldplaneeringu menetluses arvamusi ja ettepanekuid esitada. Asjaolu, et kaebaja ettepanekuga on arvestatud vaid osaliselt, ei mõjuta kohtu järeldust kaebaja kaasatuse ega tema suhtes ärakuulamiskohustuse täitmise suhtes. Planeeringumenetluses ettepanekuid teinud isikutel on küll subjektiivne õigus nõuda, et nende ettepanekuid menetletaks ja läbi vaadataks, kuid mitte sellele, et kõik nende ettepanekud leiaksid lõpptulemusena väljundi üldplaneeringus. Kohalik omavalitsus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas arvestada ettepanekuga või mitte. Ettepaneku(te)ga mittearvestamine ei muuda vaidlustatud üldplaneeringut õigusvastaseks (nt Tartu Halduskohtu
  10. juuli
  11. a otsus asjas nr 3-17-2085, p 13.1.;
  12. aprilli
  13. a otsus haldusasjas nr 3-21-2678, p 17.5). Samuti ei saa üldplaneeringut pidada õigusvastaseks vaid põhjusel, et lõpptulemus ei ole kooskõlas kaebajate ettepanekutega ega nägemusega planeeringulahendusest.
  14. Kaebaja heidab vastustajale ette ka põhjendamispuudusi. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud 9
(15)3-22-2713 kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Ülemäärane on motivatsioon, mis on näiteks ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähemalt põhimotiivid (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku (

§ 3lg 2).

Seega tuleb üldplaneeringu põhjendustena käsitada nii üldplaneeringu kehtestamise otsuses ja seletuskirjas kui ka planeeringudokumentides tervikuna kajastatud vastustaja seisukohti. Kohtu hinnangul on vastustaja planeeringu kehtestamise otsuses ja seal viidatud dokumentides ning seletuskirjas ja selle lisades kogumina esitanud piisavad põhjendused. Üldplaneeringu kehtestamise otsus (I kd, tl 7-9p) sisaldab kõige üldisemaid selgitusi üldplaneeringu ja selle menetluskäigu kohta, samuti avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutega arvestamist ja mittearvestamist ning on refereeritud Rahandusministeeriumi järelevalve tulemust. Planeeringu kehtestamise otsuses sisaldub link valla üldplaneeringu veebilehele https://setomaa.kovtp.ee/uldplaneering, millelt avanevad nii planeeringu seletuskiri kui ka asjakohane kaardimaterjal. Lüübnitsa küla EKV vähendamist puudutavad selgitused on esitatud seletuskirja p 4.15 all koos viitega otsustamisel aluseks olnud Keskkonnaameti

  1. märtsi
  2. a kirjale (otsusele) nr 7-13/21/21995-
  3. Kuigi vastustaja ei arvestanud kaebaja ettepanekuga tervikuna, vaid ainult osaliselt, ei nõustu kohus kaebaja väitega nagu poleks vastustaja kajastanud üldplaneeringu dokumentides kaebaja ettepanekuga mittearvestamist – vastustaja on selgitanud sellega osalist arvestamist. Kohtu hinnangul on vähemalt vormilise õiguspärasuse seisukohast vastustaja üldplaneeringut kehtestades põhjendamiskohustust piisavas ulatuses täitnud. Seda, kas põhjendustes esitatud kaalutlused on ka sisuliselt õiguspärased, käsitleb kohus allpool.
  4. Kaebaja ei nõustu üldplaneeringuga osas, millega vähendati Lüübnitsa külas Setomaa Vallavolikogu
  5. septembri
  6. a otsusega nr 19 (I kd, tl 114) vastu võetud Setomaa valla üldplaneeringus ette nähtud ehituskeeluvööndi ulatust. Esmalt nägi vastu võetud üldplaneering ette teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 m joonele Lüübnitsa küla keskuse alal kus hoonestus paikneb tihedalt, moodustades küla tuumiku (läänest järve äärt pidi liikudes alates Uus tn 39 kinnistust kuni Pääsu kinnistuni k.a.) Keskkonnaamet on üldplaneeringu menetluses oma
  7. märtsi
  8. a otsuse nr 7-13/21/21995-8 (I kd, tl 59-75p) punktis b.)2 andnud Lüübnitsa külas EKV vähendamiseks tingimusliku nõusoleku, mille kohaselt ei pea põhjendatuks EKV vähendamist kogu küla keskuse ulatuses 30 meetrini kaldajoonest (I kd, tl 59p). EKV piir vähendatud ulatuses nähtub Keskkonnaameti vastuse manusest (Keskkonnaameti ettepanek Lüübnitsa külas: looduslikest oludest lähtuv EKV piir; I kd, tl 76). EKV vähendamine Keskkonnaameti kooskõlastatud ulatuses võrdluses LKS-st tuleneva ehituskeeluvööndiga (100 m) on võrreldavalt kajastatud üldplaneeringu joonisel
  9. 14 .

§ 75

lg 1 p-st 12 tulenevalt on üheks üldplaneeringuga lahendatavaks küsimuseks ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine või vähendamine. 15. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 4 p 1 järgi tuleb kohalikul omavalitsusel ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitada taotlus ja planeerimisseaduse kohaselt vastu võetud üldplaneering Keskkonnaametile, kes vastavalt LKS § 40 lg-le 5 hindab seejärel 1 https://setomaa.kovtp.ee/documents/17842494/36151787/Joonis_7_Ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6nd_L%C3 %BC%C3%BCbnitsa_30112022.pdf/48344a3c-defb-43a5-b239-af956190e1fc 10

(15)3-22-2713 ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lg-s 1 sätestatule. LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Kaebaja seisukoht, nagu üldse puuduks lõplik otsus Lüübnitsa küla ehituskeeluvööndi vähendamise kohta ja Keskkonnaameti seisukohta saaks käsitada üksnes ettepanekuna, mille vastustaja pidanuks veel eraldi heaks kiitma, on kohtu hinnangul ekslik. Sõltumata kasutatud sõnastusest on kaasatud haldusorgani ülal viidatud otsus oma õiguslikult tähenduselt siduva iseloomuga kooskõlastus, millega vastustajal oli LKS § 40 lg-st 3 tulenevalt üldplaneeringut kehtestades kohustus arvestada, ning vastustaja on sellele tuginedes teinud otsustuse üldplaneeringu kehtestamisel. Seega ei ole vastustaja jätnud läbimata mingeid üldplaneeringu menetlemise etappe – vastustajal puudus kohustus pärast kaasatud haldusorganilt ettepanekule osalise kooskõlastuse saamist uue ettepaneku tegemiseks, et saada veel uus kooskõlastus.
  1. Kaebaja on arvamusel, et üldplaneering Lüübnitsa küla EKV kindlaks määramise osas tugineb Keskkonnaameti ebaõigel seisukohal. Kohus ei nõustu sellega alljärgnevatel põhjustel.
  2. LKS § 40 lg 1 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Keskkonnaamet pidas väljapakutud alal EKV vähendamist 30 meetrini kaldajoonest osaliselt põhjendatuks, märkides oma otsuses, et kaldajoont on ebaseaduslikult ümber kujundatud ning nõustub EKV vähendamisega ainult vastavalt looduslikule kaldajoonele. Keskkonnaamet pidas põhjendatuks määratleda taotletav EKV joon eelkõige lähtudes olemasolevatest looduslikest tingimustest (tänavad, katastriüksuste piirid, olemasolev hoonestus, õuemaa ja haritava maa kõlvikud, lokaalreljeef) (otsuse punkt .2.6.).
  3. LKS § 38 lg 1 p 3 kohaselt on linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (tiheasustusala) ehituskeeluvööndi ulatus 50 meetrit ning Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit. Vaidlust ei ole selle üle, et Lüübnitsa küla asub Pihkva järve ääres. Vaidlustatud üldplaneeringu järgi on Lüübnitsa küla määratud hajaasustusalaks. Kaebaja on arvamusel, et vastustaja on ekslikult määratlenud Lüübnitsa küla hajaasutusalana, ning sellest tulenevalt on õigusvastaselt piiravas ulatuses kehtestatud Lüübnitsa küla EKV, mis hõlmab ka kaebaja Q kinnistut. Kaebaja hinnangul asub Lüübnitsa küla tiheasustatud (kompaktse asustusega) alal, kus on iseloomulik hoonestuse paiknemine Pihkva (Peipsi) järve ehituskeeluvööndis. Kaebaja möönab, et looduslikku keskkonda on külas inimtegevuse tulemusel aegade jooksul oluliselt muudetud, märkides, et külas on puhastatud järve kallast roostikust ning kaevatud kanaleid. Üldplaneeringu seletuskirja p-s 3.1 on tiheasustusalana määratud 4 aleviku- ja külakeskust ning sätestatud, et hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid. Tiheasutusalana mõistetakse linna ja alevit ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala (LKS § 38 lg 1 p 3).

§ 75

lg 1 p-st 27 tulenevalt lahendatakse üldplaneeringuga ka tiheasustusega alade määramine looduskaitseseaduse tähenduses. Seega on kohaliku omavalitsuse üksusel üldplaneeringu kehtestajana tiheasustusalade määramise pädevus ülal toodud normidest tuleneva otsustusruumi piirides. Pädeval haldusorganil on samas pädevus ka välistada uue üldplaneeringuga tiheasustusalade hulgast varasemalt nendena 11

(15)3-22-2713 määratletud alad. Nagu tuleneb ka eeltoodud definitsioonist, võivad planeeringuala arenedes ja muutudes muutuda ka näitajad, millele tuginedes on mingi ala varem tiheasutusalaks määratud. Kaebaja väitel ei ole vastustaja kohaselt põhjendanud varasema tiheasustusala määratlemist hajaasustusalana. Kohus sellega ei nõustu. Üldplaneeringu seletuskirja p 3.
  1. järgi on tiheasustusala määratud piirkondades, kus on keskmisest intensiivsemas kasutuses olev ehitatud keskkond, kuhu on koondunud rohkem inimesi, huve ning väärtusi. Tiheasustusala iseloomustab lähestikku ja tihedalt paiknev hoonestus ning asustus, funktsioonide paljusus, sidus tänavavõrk ning soovituslikult ühtsete tehnovõrkude olemasolu. Samas on vastustaja Lüübnitsa küla kui väikekeskust (p 2.1) iseloomustanud järgmiselt. Tegu on väljakujunenud ajaloolise kalurikülaga, kus kohalike elanike tegevused on veekoguga tihedalt seotud. Üldplaneeringu järgi on küla peamiselt elamualaks kavandatud ning tihendamine on võimalik olemasoleva väljakujunenud tihedama asustusega ala piires, ehitades tühjadele kruntidele või tihendades ettenähtud reeglite alusel olemasolevat hoonestust (seletuskirja p 4.
  2. alapunkt 2)
  3. Kaebaja ei pea ka Lüübnitsa küla hajaasustusalana määratlemisel asjakohaseks vastustaja viidet hajaasustuse programmile ning märgib, et Setomaa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 eelnõu kohaselt on Lüübnitsa külas kavandatud ühisveevärgi väljaarendamine, ning osundab riigihaldusministri
  4. veebruari
  5. a määrusega nr 14 kinnitatud „Hajaasustuse programm” § 2 lg 4 p-le 3, mille kohaselt ei kuulu hajaasustusega piirkonna hulka veevarustussüsteemide valdkonna puhul piirkonnad, kus on toimiv ühisveevärk või mis on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 4 määratletud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kohtu hinnangul on kaebaja tõstatanud küsimuse Lüübnitsa küla hajaasustusalana määratlemise õiguspärasusest seonduvalt EKV ulatusega ega ole seda otsustust kahtluse alla seadnud muudel põhjustel (sh elanikele võimaldatavad hüved või teenused). Praeguse vaidluse raames ei lahendata küsimust, kas ja kuivõrd mõjutab Lüübnitsa küla määramine hajaasustusalaks seal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist ning kas ja mil määral on sealsetel elanikel võimalik saada hajaasustuse proogrammi raames erinevaid hüvesid. Kaebajaga võib nõustuda selles, et hajaasustuse programmist saadavad hüved on vastustaja argumendina esitanud alles kohtumenetluses, mitte aga detailplaneeringu dokumentides esitatud kaalutluste raames. Seega ei ole seda kohtu hinnangul põhjust pidada ka asjakohatuks kaalutluseks, mis kujutaks endast kaalumisviga HMS § 4 lg 2 tähenduses. Kohtul puudub veendumus, et vastustaja on seda argumenti üldplaneeringus EKV ulatust kindlaks määrates arvestanud. Kohus märgib siiski, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, määratledes ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni mõiste ja sätestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise eeldused ja tingimused, ei seo seda piirkonna määratlemisega haja- või tiheasutusalana.
  6. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganiga selles, et üldplaneeringuga on nö küla tuumikalas vähendatudki EKV-d 30 meetrini nagu seda on ka taotlenud vastustaja Keskkonnameti kooskõlastust taotledes. Vastustaja taotluse osalist rahuldamist otsuse p-s 2.6 põhjendades on Keskkonnaamet märkinud, et arvestades ala aktiivset kasutust, väljakujunenud asustust, infrastruktuuri ning loodusliku keskkonna eripära, peab Keskkonnaamet väljapakutud alal EKV vähendamine põhjendatuks, kuid kuna kaldajoont on ka ebaseaduslikult ümber kujundatud, nõustuks Keskkonnaamet EKV vähendamisega ainult vastavalt looduslikule kaldajoonele. Lisaks ei pea Keskkonnaamet põhjendatuks EKV vähendamist kogu küla keskuse ulatuses 30 meetrini kaldajoonest, vaid leiab, et taotletav EKV joon tuleks eelkõige määratleda lähtudes olemasolevatest looduslikest tingimustest (nt tänavad, katastriüksuste piirid, olemasolev hoonestus, õuemaa ja haritava maa kõlvikud, lokaalreljeef). Keskkonnaamet on oma kaalutlustes arvestanud ka inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise vajadust (p 12
(15)3-22-2713 2.3) ja kalda eripära arvestavat asustust (p 2.4). Seejuures on ka Keskkonnaamet pidanud oluliseks arvestada Lüübnitsa külas ulatuslikumalt, aga ka kaebajale kuuluval kinnistul toimunud õigusliku aluseta ning senini seadustamata ehitustegevust. Loodusliku veepiiri muutmist on Keskkonnaamet tõendanud Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduse ortofotodega 2006-
  1. aasta kohta (II kd, tl 8).
  2. Kohus nõustub kaasatud haldusorganiga, et ebaseadusliku tegevuse tulemusel kujundatud ja põhikaardile kantud veepiir ei ole ranna kasutamise kitsenduste lähtejoon LKS § 35 lg 2 ja veeseadus § 118 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei eita ebaseaduslike ehitiste olemasolu. Asja materjalidest ilmneb, et Q kinnistu osas on algatatud detailplaneering, mille eesmärgiks on lisaks olemasolevate ehitiste seadustamisele ka üldplaneeringuga kehtestatud EKV vähendamine detailplaneeringu ala üksikasju arvesse võttes. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saa detailplaneeringu menetluse asemel detailplaneeringu eesmärki saavutada üldplaneeringu menetluses esitatud ettepanekutega EKV vähendamiseks, arvestades üldplaneeringu eesmärke (

§ 74

lg1) ja ülesandeid (

§ 75lg 1) ning sellele detailplaneeringuga võrreldes omast suuremat üldistusastet.

Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja väidet, et saavutamata talle meelepärast EKV ulatust üldplaneeringuga, peab ta jätkama aja- ja rahakulukat detailplaneeringu menetlust. Ebaseaduslikke ehitisi rajades võtab isik paratamatult riski, et tal tuleb tegeleda nende seadustamiseks vajaliku asjaajamisega ning arvestada ka kaasneva aja- ja võimaliku rahakuluga. Praeguse vaidluse lahendamise seisukohast ei ole ka määrav, et Keskkonnaamet on lõpetanud menetluse väärteoasjas nr 94002000045, milles kaebajat süüdistati veeseadus § 258 lg-s 1 nimetatud teos (veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimata tegemise või registreeringu nõuete rikkumine). Kuigi Keskkonnaamet on

  1. jaanuari
  2. a otsusega (II kd, tl 16) menetluse aegumise tõttu lõpetanud, ei tõenda viidatud otsus asjaolu, et kaebajale ette heidetud tegevust (ilma vastava loa või registreeringuta tahkete ainete Peipsi järve uputamine) poleks toimunud, ega muuda kuidagi olematuks asjaolu, et kaebaja kinnistul on õigusliku aluseta rajatised, mis muu hulgas moonutavad looduslikku kaldajoont. HKMS § 61 lg-st 4 tulenevalt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega.
  3. Kuna Lüübnitsa küla ei ole määratletud tiheasustusalana, tuleb seal EKV määramisel lähtuda esmalt LKS § 38 lg 1 p-st 2 (EKV laius 100 meetrit). Vastustaja on määranud EKV laiuse Lüübnitsa külas Keskkonnaameti poolt aktsepteeritud, s.t LKS § 38 lg 1 p-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses ning osaliselt isegi vähendanud 30 meetrini. Hajaasustuses kohaldub ka LKS § 38 lg 4 p 1, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebajale kuuluv Q kinnistu jäi ka enne haldusreformi kehtestatud Mikitamäe valla üldplaneeringu järgi ehituskeeluvööndisse. Seega ei ole uue üldplaneeringu järgi kaebaja õigusi omandi kasutamisel varasemast enam piiratud.
  4. Menetlusosalised on erineval arusaamal Vana tn 36, Q ja 38a kinnistute osas kujunenud EKV ulatuse osas. Kaebaja väitel on tegelikkuses ehituskeeluvöönd hoopis suurenenud ning kaebaja enda tehtud mõõdistuste kohaselt on ehituskeeluvööndi ulatuseks Q kinnistu osas ca 104 meetrit, Vana tn 38a kinnistu osas ca 111m ja Vana tn 36 kinnistu osas ca 114 m. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebaja ebaõigesti lähtunud mõõtmisel tema enda tegevuse (järve pinnase täitmise) tulemusena moodustunud ala ja järve piirist, mitte looduslikust veepiirist. Vastustaja märgib asjakohaselt, et ranna või kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse arvestamisel on lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu 13

(15)3-22-2713 põhikaardile kantud veekogu veepiir (LKS § 35 lg 2 ja lg 1 p-d 1 ja 2). Vastupidiselt kaebajale on vastustaja välja toonud veepiiri asukohast (Maa-ameti põhikaardi väljavõte; I kd, tl 226) tehtud mõõtmistulemused, mille kohaselt on vahemaa Vana tänava ning veepiiri vahel ca 1530 meetrit sõltuvalt konkreetsest asukohast ja veepiiri paiknemisest. Seega pole kaebaja väide EKV suurendamisest tõendatud ega põhjendatud. 24. Kaebaja arvates ei ole Keskkonnaamet arvestanud Peipsi järve veepiiriga, pole selge milliste kinnistute osas toimub ehituskeeluvööndi vähendamine ja milliste osas ehituskeeluvöönd suureneb. Ettepanek ei ole üheselt mõistetav, on vastuoluline ning ei järgi Eesti põhikaardile kantud Peipsi järve veepiiri. Haldusasja tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest ilmneb, et Lüübnitsa külas, sh kaebajale kuuluval Q kinnistul on toimunud ulatuslikult teadmata taustaga ehitustöid (paadikanalid, hooned ehituskeeluvööndis ja veekaitsevööndis, pinnase täitmine). Keskkonnaamet on rõhutanud, et kaldajoont Lüübnitsa külas on ebaseaduslikult ümber kujundatud ning on nõustunud EKV vähendamisega vastavalt looduslikule kaldajoonele. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganiga, et EKV ulatuse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena kujundatud veepiiirist. Ebaseaduslike ehitiste olemasolu ei eita ka kaebaja, kelle taotluse alusel on algatatud Q detailplaneering, mille eesmärgiks on EKV vähendamine, ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete rajamiseks, samuti kaldakindlustuste, paatide sildumiskohtade ja slipi rajamiseks.

§ 126

lg 1 p 16 kohaselt on üheks detailplaneeringuga lahendatavaks küsimuseks ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Kaebajaga võib nõustuda selles, et kõiki paadikanaleid ning ehituskeelu vööndisse jäävaid hooneid ei pruugi olla alust pidada ebaseaduslikeks ehitisteks. Samas on iga hoone puhul oluline ükshaaval õigusliku aluse olemasolu välja selgitada. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks vastustaja etteheidet, et kaebaja pole vastavasisulist analüüsi teinud. Üldplaneeringu üldistusaste ei eelda üksikute hoonete rajamise õiguspärasuse analüüsi. Samas ei saa kaebaja eeldada, et vastustaja lahendaks üldplaneeringu raames ära seni õigusliku aluseta ehitiste seadustamise küsimuse ning arvestaks sellega ka juba üldplaneeringuga EKV-d kindlaks määrates. 25. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei ole toimunud ehituskeeluvööndi suurendamist ning EKV Keskkonnaameti nõusoleku alusel vähendatud ulatuses on kantud üldplaneeringu seletuskirja juurde lisatud kaardile. Maa-amet on kinnitanud, et saab kanda masinloetavate andmete alusel maakatastri kitsenduste kaardile ehituskeeluvööndi sellisel kujul nagu see planeeringuga kinnitatakse, s.t koos vähendamise eranditega (I kd, tl 211). Kohus ei nõustu kaebaja väitega nagu muudaks üldplaneeringu vaidlustatud ulatuses õigusvastaseks asjaolu, et üldplaneering ei sätesta iga kinnistu osas EKV ulatust numbriliselt meetrites. LKS § 38 lg-s on küll sätestatud EKV laius meetrites, kuid sellest ei tulene nõuet sätestada EKV ulatus kinnistute kaupa meetrites. Samaväärselt võimaldab mõista EKV ulatust selle joonena kaardil kujutamine.

§ 3

lg-st 2 tulenevalt moodustavad planeeringu ühtse tervikuna planeeringu seletuskiri ja selle juurde kuuluvad joonised. 26. Kaebaja väidab ka erinevate piirkondade erinevat kohtlemist vaidlustatud üldplaneeringu raames. Kaebaja on välja toonud, et Värska alevikus on võimalik ehituskeeluvööndi vähendamine veekaitsevööndi piirini (20 m põhikaardile kantud veepiirist), kuid Lüübnitsa ja Beresje külas ei ole võimalik ehituskeeluvööndi määramisel lähtuda põhikaardile kantud veepiirist ega vähendada ehituskeeluvööndit 20 meetrini. Üldplaneeringu ülesanne on ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (

§ 74lg 1). Planeerimismenetlusele 14

(15)3-22-2713 üldisemalt on omane erinevate aspektide ja huvide arvestamine (

§ 1lg 1).

Ranna ja kalda EKV ulatuse kindlaksmääramisel ja selle vähendamisel on eesmärgipärane arvestada ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Nimetatud asjaolud erinevad eelduslikult sama üldplaneeringu ala piires, mistõttu ei pruugi nendega arvestamine igas asutusüksuses viia samasuguse tulemuseni ning üksnes arvulistel näitajatel põhinev võrdne kohtlemine ei ole

§ 40lg 1 mõttega kooskõlas.

Vastustaja viitab planeeringu kehtestamise otsuses Keskkonnaameti nõusolekule Lüübnitsa küla EKV osas ning esitab vastavad põhjendused ka üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.15 (I kd, tl 38). Erineva ulatusega EKV määramine erinevates asutusüksustes ei kujuta endast võrdse kohtlemise nõude rikkumist põhiseaduse § 12 tähenduses.

  1. Kaebaja väitel on tema omandiõigust oluliselt piiratud ilma seda piisavalt põhjendamata. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et vastustaja on üldplaneeringut praeguses haldusasjas vaidlustatud osas piisavalt põhjendanud. Samuti selgitanud, et kaebaja kinnistuga täpsemalt seotud piirangute küsimused lahendatakse algatatud detailplaneeringu raames.
  2. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Setomaa Vallavolikogu
  3. novembri
  4. a otsus nr 28 on käesolevas haldusasjas vaidlustatud osas nii sisuliselt kui vormiliselt õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna kohus peab vaidlustatud otsust õiguspäraseks, pole ka täidetud kohustamisnõude rahuldamise eeldused vastavalt riigivastutuse seaduse §-le
  5. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 tulenevalt jäävad ka teiste menetlusosaliste kulud, kui need on tekkinud, nende enda kanda.
  7. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja aadressi otsuses tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). allkirjastatud digitaalselt Sirje Kaljumäe kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.