Obsah (4)
§ 5521§ 116§ 124§ 1372-23-7078 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 31.juuli 2023.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7078 X avaldus lapse Y suhtes vanemate ühise ho
§ 5521
lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama ja lg 3 kohaselt lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel. /…/ Kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest ka siis, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse /…/ käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. D on 7-aastane. Kohus jätab lapse ära kuulamata, kuna veendus lapse esindaja ja eestkosteasutuse seisukohtade põhjal, et D soovib isaga suhelda. Käesolev vaidlus on hooldusõiguse küsimuses. Kohtu seisukoht on, et hooldusõiguse osas ei oska D tulenevalt oma vanusest arvamust anda. Kohtu põhjendused ja järeldused 6. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 7. Perekonnaseaduse (
) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
§ 116
lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 124
lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
§ 137
lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle; lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega; lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 8. Y on sündinud 16.05.2016.a. Laps on seega 7-aastane. Tema vanemad on X ja J M. Lapse vanemate kooselu lõppes, kui D oli 3-aastane. Laps jäi elama koos emaga. 9. Lapse isa koos oma esindajaga on esitanud teadlikult valedel faktidel põhineva avalduse. Lapse isa poolt esitatud alljärgnevad väited ei ole tõendamist leidnud: 1) Laps elab oma vanaema L B (avaldaja X ema) juures aadressil xxx. 2) Lapse viib eelkooli ja võtab sealt lapse vanaema L B. 5
(7)2-23-7078 3) L B on avaldanud, et oma vanuse ja tervise tõttu on lapse eest hoolitsemine talle koormav. 4) Laps veedab rohkem aega vanaema, kui ema elukohas. Alates 01.septembrist läheb laps 1.klassi ja lapse ema kavatseb korraldada lapse koolielu ka samamoodi, 5) Lapse ema ei saa hakkama lapse kasvatamisega. 6) Laps tahab käia jalgpalli treeningutel, kuid lapse ema ei võimalda seda, seades oma huvid lapse omadest ettepoole. 7) Lapsel on probleemid kõnelemisega ning ta vajab logopeedi abi. 8) Avaldaja on mitu korda pöördunud lapse ema poole lapse probleemide lahendamiseks, kuid tulemusteta.
- Aluseid ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole. Ema hoolitseb lapse eest igapäevaselt, ta on olnud alates vanemate kooselu lõppemisest 2019.a lapse peamine hooldaja. Lapse igapäevaelu korraldamise küsimused ning suuremad otsustused on teinud lapse ema üksi. Menetluses ei ilmnenud, et isa oleks ühegi lapsega seotud otsustuse tegemisel osalenud. Ema kanda on olnud nii lasteaia kui ka tulevase kooliga, huvitegevusega ja tervisega seotu.
- Isa ei ole lapse hooldamisega seotud küsimuste vastu huvi tundnud (ei ole käinud lasteaia üritustel ega last lasteaeda viinud; ei teadnud, kuhu kooli laps läheb; laps on tema kodus ööbinud üksikutel kordadel st isa pole teostanud lapse igapäevast hooldust; ei ole käinud lapsega arsti juures ega olnud hoolduslehel). Isa on lapsega suhelnud nädalavahetustel kahel korral kuus, üksikutel kordadel koos ööbimisega.
- Isa ei tunne lapse vajadusi, kuna ta pole lapse eest hoolitsenud. Isa elukohas puuduvad hetkel lapsele elamistingimused. Isa möönis kohtuistungil, et ta pole lapsega piisavalt tegelenud ning kinnitas, et hakkab lapse eest hoolitsema ja lapsega tegelema siis, kui laps asub sügisel tema juurde elama.
- Ühise hooldusõiguse lõpetamine isa avalduse alusel ei ole põhjendatud. Laps kasvab ema juures ja ema juures on lapse vajadused olnud tagatud. Lapse huvides ei ole, kui tema eest hakkab hoolitsema vanem, kes seda siiani teinud ei ole. Lapse huvide vastane on, kui tema senine stabiilne ja tema vajadustest lähtuv elukorraldus lõpetatakse ja laps suunatakse elama keskkonda, mis on talle võõras.
- Kohtu hinnangul isa avaldus ei ole lapse huvides. Asjaolu, et isa sellise avalduse esitas, osundab, et lapse isa ei mõista vajalikul määral lapse vajadusi ja huve.
- Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab käesolevas asjas erandlikult lapse ema menetluskulud lapse isa kanda. Isal ei olnud alust ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse esitamiseks, ema ei ole lapse hooldusõigust rikkunud. Isa on avalduses esitanud mitmeid valesid faktiväiteid. Samuti on isa valede faktiväidete põhjal teinud järeldused TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtulahendis. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses 6
(7)2-23-7078 kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 16. Lapse ema menetluskulud on tema esindaja Anastassia Rumjantseva 9,75 töötunni hinnaga 130 eurot tund alljärgnevad: Avaldusega tutvumine ja kliendiga arutamine 1,5 t 195 e Vastuse koostamine ja kohtule esitamine 3t 390 e Linnavalitsuse seisukohaga tutvumine ja kliendiga arutamine 1t 130 e Lapse advokaadi seisukohaga tutvumine ja kliendiga arutamine 1t 130 e Kohtuistungiks ettevalmistamine 1t 130 e Menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 t 32.5 e 20.04.2023 kohtuistungil esindamine 2t 260 e KOKKU (ilma 20%) 9,75 t 1267.5 Käibemaks ei lisandu 1267.5 Puudutatud isiku (lapse ema) õigusabikulud on esindaja töömahu osas põhjendatud. Esindaja tunnitasu hind on mõistlik. Kohus jätab välja mõistmata menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0.25 tundi hinnaga 32.5 eurot. Nimetatud kulu ei ole esindaja töötasu. Väljamõistetav menetluskulu on seega 1232.5 eurot. Eeltoodust tulevalt mõistab kohus lapse isalt Xlt välja lapse ema J M kasuks menetluskulu 1232.5 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 7
(7)