Obsah (7)

§ 477§ 173§ 172§ 174§ 175§ 138§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-400 Tsiviilasi E H (H) kaebus Tallinna

) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.

1. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi 3/6 2-23-1208 menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja poolt kohtutäituri 29.12.2023 otsuse peale esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule. II Kaebuse lahendamine
2. Kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb rahuldada.
3. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt korraldas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus võlgnikule kuuluva mõttelise osa kinnisasjast registriosa numbriga xxx elektroonilise enampakkumise, mis lõppes 14.11.2023 ja mille tulemuse kohta koostas kohtutäitur 16.11.2023 enampakkumise akti. Enampakkumise õnnestumise hetkeks oli avaldaja suhtes algatatud 25 erinevat täitemenetlust, millised olid muuhulgas ka ühinenud (TMS § 149) kinnisasja suhtes läbiviidava täitemenetlusega. Enampakkumise tulem andis võimaluse rahuldada kõikide täitemenetluse algatanud võlausaldajate nõuded (dtl 13).
4. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus koostas 24.11.2023 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse, milles vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 28, § 29 lg 1, § 30, § 31 lg 1, § 32, § 35 ja Riigikohtu praktikale, otsustas nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu 3480.00 eurot (sh käibemaks 20%: 580.00 eurot). Viidatud otsuse põhjendustes on märgitud, et kõrgema kohtu suuniste kohaselt peab vara müünud kohtutäitur ühendama põhinõuded ja saama ühe põhitasu põhitabeli alusel. Kõnesoleval juhul on viidatud kahekümne viies täiteasjas sissenõudjate põhinõuete summa kokku 62 875,43 eurot, mis annab põhitasu tabeli (KTS § 35) järgi põhitasu suuruseks 2 900.00 eurot +km, e kokku 3 480.00 eurot (dtl 9-11). Otsusest nähtub, et täiteasjas on täitemenetlusega ühinenud nii kohtutäitur Elin Vilippus enda menetluses olnud teiste täiteasjadega kui ka teised kohtutäiturid enda menetlustes olnud täiteasjadega.
5. Kohtutäitur märgib kohtule esitatud seisukohtades, et kohtutäitur ei ole nõudnud põhitasu iga nõude pealt eraldi ega koostanud 25te eraldi põhitasu väljamõistmise otsust. Kuivõrd kohtutäituri põhitasu suurus sõltub sissenõudjate nõuete suurusest ja teatud olukordades ka nende rahuldamise ulatusest (kui nõue õnnestub sisse nõuda osaliselt), on kohtutäitur käesoleval juhul kõik võlausaldajate nõuded (põhinõuete summa kokku 62 875.43 eurot) liitnud ja saanud ühe põhitasu põhitabeli alusel (dtl 39).
6. Menetlusosaliste vahel on vaidlus kinnisasja müünud kohtutäituri põhitasus. Seega peab kohus tuvastama, millist tasu on õigustatud saama täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur TMS § 149 olukorras.
7. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri sellekohane otsus (KTS § 31 lg 1). KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks KTS § 35 lg 1 tabelis toodud nõude summa järgi. TMS § 33 lg 4 sätestab, et kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.
8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. 4/6 2-23-1208 Kuigi TMS § 33 lg 4 järgi saab nõuded summeerida juhul, kui nõuded tulenevad samast täitedokumendist, ei reguleeri see norm olukorda, mil sissenõudja on esitanud ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu täitedokumenti sama võlgniku vastu, ega olukorda, kus sissenõudja on täitmisega TMS § 149 alusel ühinenud. Siiski ei või mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (Riigikohtu 29.01.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17).
9. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks analoogia korras TMS § 33 lg 4 alusel nõuete liitmist ja põhitasu arvestamist kohtutäituri menetluses olevate nõuete summalt olukorras, kus sama sissenõudja on alustanud võlgniku vastu mitut täitemenetlust sama kohtutäituri juures (Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-7169, p 23, vt ka Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15). Riigikohus on 29.01.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13 käsitlenud kohtutäituri tasu puudutavaid aspekte, sealhulgas millist tasu on õigustatud saama ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur ning millist tasu on õigustatud saama täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur TMS § 149 olukorras. Viidatud lahendis sedastas Riigikohus mh, et asjakohane regulatsioon on puudulik. Riigikohus märkis, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Kohtutäitur saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Kinnisasja müüval kohtutäituril on õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest (eelkõige võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu. Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus hilisemas lahendis tsiviilasjas nr 2-21-
10. Tasuotsusest nähtub, et täiteasjas on täitemenetlusega ühinenud nii kohtutäitur Elin Vilippus enda menetluses olnud teiste täiteasjadega kui ka teised kohtutäiturid enda menetlustes olnud täiteasjadega. Tuginedes eelnevalt viidatud kohtupraktikale ei ole kohtu hinnangul põhjendatud käesoleval juhul kahekümne viies täiteasjas sissenõudjate põhinõuete liitmise tulemusel ja KTS § 35 lg 1 tabeli alusel saadud põhitasu suurus. Kohtu hinnangul ei saanud kohtutäitur käesoleval juhul kõigi nõuete summeerimisel lähtuda kohtutäituri põhitasu määrates analoogia korras TMS § 33 lg-st 4 sätestatust. Kokkuvõtvalt tuleb E H (H) kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) 24.11.2023 ja 29.12.2023 otsustele täiteasjas nr 022/2015/544 rahuldada. Kohus kohustab kohtutäiturit tegema uue otsuse võlgniku kaebuse kohta osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu.
11. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri sellekohane otsus ning kaebuse rahuldamise korral peab kohtutäitur alusetult saadud põhitasud tagastama (TMS § 38 lg 2, KTS § 53).
12. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. III Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
13. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 5/6 2-23-1208 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 23.

§ 172

lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

1. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-21-42-08, p 18). Praegusel juhul puuduvad sellised asjaolud, mis võimaldaksid jätta avaldaja menetluskulud välja mõistmata menetlusosaliselt, kelle kahjuks lahend tehti.
2. Kohus jätab avaldaja menetluskulud

§ 172

lg 1 teisest lausest ja lg-st 10 tulenevalt kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 26.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Toimikust nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot, mis tuleb kohtutäiturilt välja mõista. 28.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 6/6