2-22-5452/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5452 Tsiviilasi M M hagi Statistikaameti vastu lisatasu ja tulemustasu väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4100 eurot Menetlusosalised esindajad ja Asja läbivaatamise viis nende Hageja M M (isikukood xxx), lepinguline esindaja E L Kostja Statistikaamet (registrikood 70000332), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata M M hagiavaldus.

2.Jätta menetluskulud M M kanda. Välja mõista M Milt Statistikaameti kasuks menetluskulud 1674 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb M Mil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.02.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad 1. M M (hageja) esitas 02.02.2022 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Statistikaameti (kostja) vastu lisatasu 3030 euro ja 2020. a tulemustasu 1070 euro väljamõistmiseks. TVK jättis 22.03.2022 otsusega avalduse rahuldamata.

2.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja palus kohtule 13.04.2022 esitatud hagis välja mõista kostjalt lisatasu 3030 eurot ja 2020. a tulemustasu 1070 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.01.2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle andmetöötleja ametikohale. Hageja töötab kostja juures samal ametikohal ka praegu.

Hageja tööülesandeks on andmekogumine. Kostja on aga nõudnud hagejalt täiendavate ametijuhendis nimetamata ülesannete täitmist nagu andmeesitajate nõustamist ja andmekogumise eesmärkide täitmist. Samas on nõustamine kostja juures töötavate kõrgemalt tasustatud ametnike (nt vanemandmetöötleja, klienditoe konsultant jne) juhendites, kelle töötasu on suurem hageja omast. Hageja hinnangul on kostja viidatud andmekogumise tegevuse juhend, mis näeb ette andmetöötleja kohustuse ettevõtetega suhelda ja teatud asjaolusid selgitada, on käsitatav tüüptingimusena. Märgitud juhendiga on kostja jätnud endale õiguse muuta ühepoolselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi. Seetõttu on juhend kui tüüptingimus tühine. Alternatiivselt tuleb andmekogumise tegevuse juhend jätta arvestamata, sest hageja tööülesanded sisalduvad töölepingus ja ametijuhendis. Nendes ei sisaldu kohustust nõustada andmeesitajaid.

Hageja on täitnud alates jaanuarist 2019 kuni hagi esitamiseni ülesandeid (andmeesitajate nõustamine ja andmekogumise eesmärkide täitmine), mis ei kuulu tema ametikohustuste hulka. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu viidatud ülesannete täitmise eest kokku 3030 eurot.

Hageja palus välja mõista kostjalt ka tulemustasu 2020. a eest vanemandmetöötleja ühe kuu töötasu suuruses kokku 1070 eurot. Tasu maksmist andmetöötlejatele ei toimunud, kuigi oli olemas õigustatud ootus tulemustasu saamiseks.

3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole hagejalt töötamise aja jooksul nõudnud ülesannete täitmist, mis väljuvad hageja töölepingulistest kohustustest. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Oluline on eristada töökohustuste täitmisega kaasnevat selgitamiskohustust ning teiste ametikohtade poolt teostatavat nõustamiskohustust. Hageja tööülesandeid reguleeriva andmekogumise tegevuste juhendi järgi on tema tööülesanne muuhulgas ettevõtetega suhtlemine. Hageja ametiülesandeks on informatsiooni edastamisel selgitada ettevõtetele küsimustikuga seotud asjaolusid, nt miks seda täidetakse, miks on ettevõte valemisse võetud jne. Hageja tööülesandeks ei ole nõustamine.

Andmekogumise tegevuste juhend ei ole tüüptingimus. Kostja ei muuda ametijuhendi tingimusi töötajaid teavitamata ehk ühepoolselt. Töötajad saavad muudetud ametijuhenditega tutvuda ning kinnitavad nendega tutvumist allkirjaga. Ametijuhendite muutmisel ei ole kostja muutnud hageja töökohustusi. Ametijuhendis sätestatud tingimused ei ole vastuolus töölepinguga.

Hagejal on tema valdkonna (väliskaubanduse) raames kohustus selgitada andmeesitajatele küsimustikega seonduvat. Kui esitatavad küsimused väljuvad hageja vastutusalast või kui need on liiga keerulised või kui hagejal ei ole vastavat informatsiooni, on talle tagatud võimalus edastada ettevõtte küsimus vastamiseks pädevale isikule (nt valdkonna analüütik, vanemandmetöötleja jne).

Kui hageja on ise asunud täitma ülesandeid, mille suhtes tal kohustus puudus, ei anna see talle õigust nõuda kostjalt lisatasu maksmist. Kui ettevõte pidas hagejat oma isiklikuks nõunikuks, pidanuks hageja vaatamata ettevõtte nõudmisele suunama see nõustamiseks ettenähtud isikutele.

2 Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tulemustasu maksmist. Tulemustasu said töötajad, kes saavutasid seatud eesmärgid. Tulemustasu ei lubatud kõikidele töötajatele, veelgi vähem konkreetselt hagejale. Hageja ei ole ka selgitanud, miks ta nõuab tulemustasu vanemandmetöötleja ühe kuu töötasu suuruses.

Kohtu põhjendused 4. Kohus leiab, et hagiavaldus jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − hageja ja kostja sõlmisid 14.01.2019 töölepingu, mille alusel asus hageja andmetöötleja ametikohale. Töölepingu p 1.4 järgi on töötaja ametikohustused määratud ametijuhendis.

Lepingu p 7.1 esimene lause sätestab, et lisaks käesolevale lepingule tulenevad poolte kohustused seadusest, määrustest, tööandja kehtestatud reeglitest ja eeskirjadest (dtl 37-38); − ametijuhend näeb ette järgmised andmetöötleja teenistusülesanded: andmekogumise teostamine ja andmete laadimine; andmetöötluse teostamine; tootmissüsteemi testimine ja pilootimine; valimi haldamisel osalemine; hindamiseks vajaliku sisendi kogumine; ametijuhendis kajastamata ühekordsete ülesannete täitmine; oma teenistuskoha teenistusülesannete täitmisega seotud olulise teabe koondamine ja säilitamine; osakonna ülesannete täitmise olukorraga kursis olemine, töös esinevatest tõrgetest teavitamine, kiiretel tööperioodidel või ameti töös ootamatute tõrgete ilmnemisel ameti teiste teenistujate abistamine (dtl 43–45).

6.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et lisaks andmetöötleja ametijuhendile on kostja kehtestanud ka andmekogumise tegevuse juhendi (dtl 86–101; tl 30–40) ja andmeesitajaga suhtlemise juhendi (dtl 102–106). Töölepingu p 7.1 järgi on viidatud juhendid hagejale siduvad.

Kohus ei nõustu hagejaga, et andmekogumise juhend(id) on käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes. Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust. Praegusel juhul saaks tüüptingimuseks pidada töölepingus ja ametijuhendis sätestatud tingimusi.

Andmekogumise tegevuse juhend ja andmeesitajaga suhtlemise juhend ei ole lepingu tingimused, vaid need on eraldi dokumendid, mis täpsustavad andmetöötleja ülesandeid ja kehtestavad ülesannete täitmise reeglid. Välistatud ei ole, et juhendites võivad sisalduda tüüptingimused, kui pidada juhendeid töölepingu osaks (VÕS § 35 lg 3). Praegu ei ole aga hageja välja toonud, millised juhendites sisalduvad osad võivad olla tüüptingimused.

7.Esitatud andmete järgi näeb hageja juhenditega seotud probleemi selles, et juhendid kahjustavad hagejat ebamõistlikult, sest nendega on rikutud hageja kahjuks lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu. Kohus ei nõustu hageja viidatud etteheitega andmekogumise tegevuse juhendile ja andmeesitajaga suhtlemise juhendile. Märgitud juhendid üksnes täpsustavad andmetöötleja ülesandeid ja näevad ette ülesannete täitmise reeglid. Hageja heidab kostja juhenditele ette ka seda, et nendes sisaldub kostja õigus muuta ühepoolselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi. Kohus ei nõustu hageja väitega. Kohtule esitatud juhendid ei sisalda sellist tingimust. Lisaks selgitas kostja, et hageja ja teised töötajad saavad ametijuhendite muudetud versioonidega tutvuda ning kinnitavad nendega tutvumist allkirjadega. Viimast kinnitab ka hageja 31.01.2020 e-kiri, kus ta tõi välja, et ametijuhendid on kahepoolselt allkirjadega kinnitatud (tl 28).

Käsitletavatele ametijuhenditele ei kohaldu ka VÕS § 38. Esiteks ei ole juhendid tüüptingimused ja teiseks ei ole nende sisu vastuolus töölepingu ja andmetöötleja ametijuhendiga.

8.Hageja tõi hagis välja, et kostja nõudis temalt töölepingus kokku leppimata kahe ülesande täitmist: andmeesitajate nõustamist ja andmekogumise eesmärkide täitmist. Kohus leiab, et hageja 3 ametijuhend sisaldab andmekogumisega seotud ülesandeid (nt andmekogumise teostamine ja andmete laadimine; andmetöötluse teostamine). Ametijuhendis on välja toodud ka tulemuslikkuse kriteeriumid, millele andmekogumine peaks vastama (dtl 43–45). Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja nõudis temalt töölepingus puuduva ülesande – andmekogumise eesmärkide – täitmist. Kuna viidatud ülesanne oli hageja töökohustuseks, puudub tal õigus nõuda kostjalt lisa- ja tulemustasu maksmist ülesande täitmise eest.

9.Hagist nähtuvalt heidab hageja kostjale ette peamiselt seda, et hageja peab nõustama andmeesitajaid, kuigi tema tööleping vastavast töökohustust ette ei näe. Hagiavalduse ja hageja 21.01.2020 e-kirja (tl 27) järgi sisustab ta nõustamist järgmiselt: − kui andmetöötlejale antakse helistamiseks ettevõtted, kes mitte kunagi enne, olenemata kohustusest, ei ole Intrastati küsimustikke esitanud, peab igal juhul neid ka nõustama teemadel: − mida see Intrastat üldse tähendab; − kellel on kohustus andmeid esitada; − kuidas see kohustus tekkib; − millised andmed on kohustuslikud ja milliseid võib vabatahtlikult esitada; − mis ajaks on vaja andmeid esitada; − kust saadakse kaubakoodid; − kuidas andmeid esitada saab; − ja kõike muud Intrastatiga seotut; − lisaks on andmetöötlejale antud ülesanne seni erinevate failidega Intrastati andmeid esitanud ettevõtete andmekogumis rakendusse (eSTAT) suunamine, mis omakorda nõuab andmeesitajatele selgitamist kuidas uues situatsioonis andmeid esitada saab ja mida nad selleks tegema peavad, millised on õiged formaadid jms; − samuti peavad osad andmeesitajad andmetöötlejaid, kui nad on neile kunagi Intrastati kohta veateate saatnud, oma personaalseteks nõunikeks väliskaubanduse valdkonnas ja küsivad nõu otse andmetöötlejatele helistades.

Hageja on esitanud ka e-kirjavahetuse ettevõttega, kus hageja on arutanud andmeesitajaga õiget kaubakoodi (tl 46).

10.Kohus nõustub hagejaga, et hageja tööleping (dtl 37-38) ja andmetöötleja ametijuhend (dtl 43–

45)ei näe ette andmeesitaja nõustamist. Hageja on aga esitanud enne 06.02.2020 kehtinud andmekogumise tegevuse juhendi redaktsiooni (tl 30–34) ja pärast 06.02.2020 kehtinud sama juhendi redaktsiooni (tl 35–40). Viimasena viidatud dokument kattub kostja poolt TVK-s esitatud juhendiga (dtl 86–101). Kostja on esitanud ka andmeesitajaga suhtlemise juhendi (dtl 102–106).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et viidatud juhendid on hagejale siduv.

Andmekogumise tegevuse juhendi mõlemad redaktsioonid sätestavad andmetöötleja ülesanded ja muu hulgas näevad ette, et andmetöötleja suhtleb ettevõtetega. Pärast 06.02.2020 kehtinud juhendi redaktsioonis on helistamise sisu selgitatud palju detailsemalt (ettevõtetele helistamine andmete esitamise kohustusest teavitamiseks, ettevõtete küsimustele vastamine, küsimustiku täitmise abistamine jne), kui enne 06.02.2020 kehtinud redaktsioonis (helistamine alustamata või pooleli seisundis küsimustikele) (tl 30–40). Ka andmeesitajaga suhtlemise juhend näeb ette asjaolud, mida andmetöötleja peab andmeesitajale suhtlemise käigus selgitama (dtl 102–106).

4 Eeltoodust nähtub, et ettevõtetega suhtlemist saab pidada andmetöötleja töö iseloomust tulenevaks kohustuseks. Hagejal kui andmetöötlejal on TLS § 15 lg 2 p 1 alusel kohustus täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Kui andmetöötleja helistab oma ametikohustuste raames ettevõttele, võib viimane esitada andmetöötlejale küsimusi. Kui töötleja leiab, et küsimus väljub tema tööülesannete või pädevuse piiridest, on tal õigus jätta küsimusele vastamata TLS § 15 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, ning suunata küsimuse esitaja kolleegi poole, kes on pädev küsimusele vastama.

Kostja on menetluses kinnitanud, et teistel töötajatel on pädevus nõustada andmeesitajaid sellistes küsimustes, millele hageja ei pea tema tööülesannetest tulenevalt vastama. Kui osa andmeesitajaid peavad andmetöötlejaid oma personaalseks nõunikeks ja pöörduvad nende poole küsimustes, mis ei ole seotud andmetöötleja ametiülesannetega, on viimasel õigus keelduda küsimustele vastamisest või alternatiivselt suunata andmeesitaja kolleegi poole, kelle töökohustuseks on vastata andmeesitaja küsimustele. Kui hageja on otsustanud asuda täitma ülesandeid, mis väljuvad tema ametikohustuste raamest, ei anna see talle õigust nõuda kostjalt lisatasu maksmist.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt lisatasu 3030 eurot.

11.Hageja on esitanud kostjale etteheiteid seoses sellega, et hagejale on ametiülesandeid andnud vale isik hageja töölepingu/ametijuhendi tähenduses (tl 47). Kohtu hinnangul on töötajal õigus keelduda ülesannde täitmisest juhul, kui ülesande andnud isikul puudub töölepingust ja ametijuhendist tulenevalt õigus töötajale korraldusi anda. Hageja märgitud etteheide ei anna talle õigust nõuda kostjalt lisatasu.

12.Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tulemustasu maksmist 2020. a eest vanemandmetöötleja ühe kuu töötasu suuruses kokku 1070 eurot. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt koostatud tulemustasu maksmise kriteeriumid (dlt 66; tl 48). Dokumentidest nähtuvalt olid tulemustasu saamise kriteeriumid järgmised: osakonnajuhataja jaotas tulemustasu töötajate vahel, kes tegid eelmisel aastal üle ootuste tulemuse ja kelle väärtuspõhine käitumine oli ootuspärane; tulemustasu saamise aluseks on osakonna/üksuse (mis ei kuulu osakonda) eesmärkide saavutamine 100%; osakonna/üksuse tulemustasu fond arvestatakse tulemuse saavutanud osakondade kuu põhipalgafondi summeerimisel saadud proportsioonide alusel tulemustasu eelarvest; personaalse tulemustasu suuruse määrab juht vastavalt teenistuja panusele, kuid mitte rohkem kui 20% aasta palgast (mis on seaduse järgi muutuvtasu piir). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta on vastanud tulemustasu saamise tingimustele. Hageja väide, et hageja meeskonna liikmed on saanud tulemustasu, mida kinnitab kohtule esitatud e-kiri (tl 48), ei ole tulemustasu saamise seisukohalt asjakohane, sest tasu maksmine kolleegidele ei anna automaatselt hagejale õigust tasu saada. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt tulemustasu 1070 eurot.

13.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

14.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 09.02.2023 ja 21.02.2023. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud 1674 eurot. Nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) mahus kokku 13 tundi 56 minutit. Käibemaksukohustuslase registri andmetel on kostja käibemaksukohustuslane, mistõttu on tal õigus nõuda kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

15.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär tasuna mõistlik.

16.Kostja lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi TVK-s ja kohtumenetluses.

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud TVK-s ja kohtumenetluses on põhjendatud menetluskulud (TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja 4). Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja 5 keerukust ning hinnates ja analüüsides kõiki kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

17.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja lepingulise esindaja kulu seoses 15.10.2022 dokumendi esitamisega on põhjendamatu. Kostjal oli õigus esitada seisukoht ka ilma kohtu korralduseta. Kostja esitas 15.10.2022 sisulise arvamuse ja hagejal tuleb hüvitada kostjale dokumendi koostamise kulusid.

18.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1674 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.

19.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.