← Eesti

2-23-10411/12

Obsah (8)§ 113§ 170§ 167§ 171§ 172§ 11§ 108§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik A Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10411 Tsiviilasi Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Eston

§ 113

lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja põhinõue on 12 000 eurot (30 reisijat x 400 eurot hüvitis reisija kohta). Hagejal on õigus

§ 113

lg 2 alusel arvestada viivist alates kostjale nõude esitamisest 19.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.2023. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 199,73 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 12 000 eurot protsendina

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 1200 eurot (30 reisijat x 40 eurot)

§ 113¹ lg 1 alusel.

  1. Hageja 28.09.2023 menetlusdokumendi kohaselt esitab hageja kohtule 24.05.2022 MYX539 (Tallinn – Antalya) reisijate kinnitatud broneeringud, millelt nähtub nii lennu suund, aeg ja number - Tallinn – Antalya, 24.05.2022 lennule MYX539: 1) A L K, A K pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga xxx; 2) M L, M L, M P broneering xxx; 3) I K, L K, M K, R K broneering xxx; 4) A K, A B, E B, O B broneering xxx; 5) S M broneering xxx; 6) J K, K K, K K, V K broneering xxx; 7) A N, A N, M K broneering xxx; 8) M G broneering xxx; 9) A J, O M, R J broneering xx; 10) E P, I Z, K P, S P ja T P broneering xxx.
  2. Hageja leiab, et nõuded on loovutatud reisijate poolt Lennuabi OÜ-le, kuivõrd nõude loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada.

§ 170

käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette põhimõtteliselt kaks 3 2-23-10411 võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele. Esiteks on võimalik, et senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule – sel juhul loetakse, et loovutamine on tema suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei kehti. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega on käesoleval juhul oluline, et võlausaldaja (reisija) oli allkirjastanud dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud. Hageja on lisanud vastusesse ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud lepingud ning leiab, et nõude loovutus oli kehtiv võlgniku suhtes nii hagiavalduse esitamise ajal kui 28.09.2023 vastuse esitamisel. Vastavalt

§ 167

lg-le 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.

  1. Kostja põhjendused seoses alaealiste reisijate A N, A J, K K, K P, K K, L K, M L, R B, A B, R K ja E B nõuetega on pahatahtlikud ja kostja püüab kõrvale hiilida kohustusest maksta hüvitist ka alaealiste reisijate eest. Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud esindajaga ning alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja. A N lapsevanemal A N’il, kes A N’i rahvastikuregistri väljavõttel on märgitud isana, oli õigus loovutada A N’i nõue hagejale. A J lapsevanemal R J, kes on A J’i sünnitõendil märgitud isana, oli õigus loovutada A J’i nõue hagejale. K P lapsevanemal I Z’l, kes on K P rahvastikuregistri väljavõttel märgitud vanemana, oli õigus loovutada K P nõue hagejale.
  2. K K’i ja K K lapsevanemal J K’l, kes on K K’i ja K K rahvastikuregistri väljavõttel on märgitud vanemana, oli õigus loovutada K K’i ja K K nõue hagejale. L K ja R K lapsevanemal M K’l, kes on I K rahavastikuregistri väljavõttelt nähtuvalt viimase abikaasa alates 12.02.2010 ning L K ja R K vanem, oli õigus loovutada L K ja R K nõue hagejale. M L ja M L lapsevanemal E L’il, kes on M L’i ja M L’i sünnitõendil on märgitud M L’i ja M L’i isana, oli õigus loovutada M L’i ja M L’i nõue hagejale. R B’i, A B ja E B lapsevanemal O B’l, kes on R B’i, A B ja E B sünnitõendil/tunnistusel on märgitud R B’i, A B ja E B emana, oli õigus loovutada R B’i, A B ja E B nõue hagejale.
  3. Lennuhüvitise nõuded on loovutatavad vastavalt

§-le 164 nagu kõik muud võlaõiguslikud nõuded ning ei võlaõigusseadus ega määrus ei välista õigust lennuhüvitise nõue loovutada. Selline õigus enda lennuhüvitise nõue loovutada on ka alaealisel lapsel, kelle nimel on nõude loovutamise õigus lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 1 järgi on lapse seaduslikuks esindajaks vanem ning PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitsed alaealise lapse eest, mis hõlmab ka õigust hoolitsed lapse vara eest. Seetõttu on vanemal õigus sõlmida lapse nimel ka lennuhüvitise nõude loovutamise leping lapse nõude loovutamiseks. Kostja väidab, et loovutamise lepingud ei ole kehtivad kuna selleks on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 punktile 11 vaja kohtu eelnevat nõuolekut, kuivõrd vastavalt loovutamislepingule tuleb sissenõutavalt summalt tasuda teenustasu lennuettevõttele. Vastavalt PKS § 183 lõike 1 teisele lausele peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Hageja märgib, et lapsevanemad on mõlemal juhul loovutanud nõude tervikuna hagejale vähendamata nõuet, seega hageja nõuab hagis reisijate A N, A J, K K, K P, K K, L K, M L, R B, A B, R K ja E B eest EU 261/2004 määrus artikkel 7 b) alusel 4400 eurot (11 x 400 eurot), seega ei ole nõude loovutamisega nõuet vähendatud.

  1. Vanemad täidavad seadusest tulenevat kohustust ja kasutavad hageja teenust selleks, et sisse nõuda õigel ajal eestkostetavale kuuluvad nõuded – hüvitised 24.05.2022 kostja opereeritaval lennul MYX539 (Tallinn – Antalya) hilinemise eest vastavalt EU 261/2004 määrus artikkel 7 b)’le. Juhul, kui vanemad ei kasutaks hageja teenust, jääks A N, A J, K K, K P, K K, L K, M L, R B, A B, R K ja E B lennuhüvitised kostjalt ilmselgelt sisse nõudmata. Hageja leiab, et nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei pidanud vanematel olema kohtu nõusolekut, kuivõrd nõude loovutamise lepinguga ei vähendata sissenõutavat summat ja vanemal tuleb on lapse varalt 4 2-23-10411 saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused (PKS § 132 lg 1), milleks antud juhul on hageja tasu 30% nõudest. Ükski reisija ei maksa hagejale ühtegi muud tasu peale tasu, mis arvestatakse maha tulemist, seega kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta ja hageja kannab ise kõik kohtumenetluse ebaõnnestumisega seotud kulud. Kui lapsevanem peaks iga kord kui soovib sisse nõuda EU 261/2004 määrus artikkel 7 a, b või c alusel lapse nõuet pöörduma kohtusse, siis oleks see ebamõistlik ja ükski lapsevanem ei hakkaks sellele protsessile aega kulutama ning lennufirma pääseks kergekäeliselt kohustusest maksta alaealistele lastele EU 261/2004 määrus artikkel 7 a, b või c alusel hüvitist lennu hilinemise eest. On loomulik ja eluline, et lapsevanem nõuab üheskoos enda nõudega sisse ka oma alaealise lapse nõude, kelle pileti eest on ta tasunud ja millisele hüvitisele on alaealisel lapsel õigus. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Kostja esitas 13.09.2023 vastuse hagiavaldusele, milles leidis, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et reisijatel oleks olnud kehtiv lennubroneering. Määruse artikli 3 lg 2 kohaselt on reisijatel õigus saada määruses nimetatud hüvitist, kui reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule. Hageja on kohustatud tõendama, et reisijatel olid kinnitatud broneering lennule 24.05.2022 MYX539 (Tallinn – Antalya). Hageja on esitanud üksnes reisijate M P, M L ja M L lennupileti kinnituse. Hageja ei ole hagiavaldusega tõendanud, et ühelgi teisel reisijal oleks olnud asjaomasele lennule kinnitatud broneeringud.
  3. Hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping allkirjastamisel. Seejuures ei sätesta leping, et leping jõustuks üksnes reisija poolt allkirjastamisel. Käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud. Kuigi Riigikohus on asunud seisukohale, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 06.06.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12), ei tulene nimetatud lahenditest, et poolte endi soovi kohaselt lepingule omistatud vorminõude järgimata jätmine muudaks lepingu kehtivaks. Käesoleval juhul oli lepingus sätestatud, et leping jõustub nõude loovutamise lepingu allkirjastamisel – seda kinnitab ka lepingu vormivabaduse põhimõte, mille kohaselt on pooltel õigus valida, millises vormis leping sõlmida (kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vorminõuet).
  4. Lepingu sõlmituks lugemine alates lepingule kokkulepitud vormi andmisest on poolte vabadus ja sellise kokkuleppe olemasolul ei piisa võlasuhte tekkimisest

§-s 9 sätestatud asjaoludest. Seega kui poolte ühine tahe oli, et leping jõustuks selle allkirjastamisel, nagu seda sätestavad hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise lepingud, ei saa asuda seisukohale, et nimetatud lepingud oleksid jõustunud üksnes selle allkirjastamisel reisija poolt. Kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, siis ei ole hagejale üle läinud ka reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Kuivõrd hageja ei ole esitatud nõuete omanik ning neil puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada, puudub kostjal seoses reisijatega ka lennuhüvitise ja sellega seotud nõuete hagejale hüvitamise kohustus.

  1. Kostja vaidleb vastu seoses reisijaga A N, A J, K K, K P, K K, L K, M L, R B, A B, R K ja E B esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealise reisija nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu 5 2-23-10411 lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust. PKS § 131 lg 1 teise lause kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek. Lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse. Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud lapse huvide kaitseks, vältimaks liiga kergekäeliselt lapse varasse puutuvate otsuste tegemist vanema poolt ning võimalikke kuritarvitusi. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. Lisaks kontrollib kohus sellisel juhul vanema esindusõiguse olemasolu ning ühise esindusõiguse puhul teise vanema nõusolekut lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine (PKS § 189 lg 1).
  2. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised A N, A J, K K, K P, K K, L K, M L, R B, A B, R K ja E B neile määrusest tuleneva lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Lennuabi tasu nõude sissenõudmise eest on nõude loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Alaealistest lastest reisijatel ei ole pärast nõude loovutamist võimalik mõjutada hageja poolt esitatava nõude suurust. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus hageja vastu tulemi osas). Samuti ei takistaks taotluse esitamine kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava kohustuste täitmist, mh kohustust nõuda õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Määrus ei sätesta lennuhüvitise nõuete aegumistähtaega, st lennuhüvitisele nõuetele kohaldatakse siseriiklikku õigust. Seega aeguvad lennuhüvitise nõuded kolme aasta jooksul alates lennu toimumisest. Sellest johtuvalt on vanematel piisavalt aega nii kohtu nõusoleku saamiseks kui nõude esitamiseks, milleks lapse seaduslikud esindajad ei ole kohustatud kasutama hageja teenust.
  3. Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast. Kusjuures, lepinguga antakse hagejale õigus pidada nõude osas läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale äranägemisele. See aga tähendab, et määrusega fikseeritud hüvitissumma, millele alaealisel reisijal võib olla nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt üksnes hageja äranägemisest (nõude loovutamise lepingu punkt 6). Näiteks olukorras, kus hageja otsustab vastavalt oma äranägemisele nõuet mitte realiseerida, ei ole alaealisel lapsel võimalik nõuet maksma panna, kuivõrd sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas alaealine reisija oma nõude ja sellega kaasnevad nõuded (sh viivisenõuded) tervikuna hagejale.
  4. Juhul kui kohus leiab, et alaealiste laste nimel nõude loovutamise lepingute sõlmimiseks ei ole kohtu nõusolekut vaja, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust laste nimel seesuguse lepingu sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud alaealise reisija A N nimel keegi A N; A J nimel keegi R J; K P nimel keegi I Z; K K ja K K nimel keegi J K; L K ja R K nimel keegi M K; M L nimel keegi E L; R B, A B ja E B nimel keegi O B. Samas aga ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Sama perekonnanimi nimetatut ei tõenda. 6 2-23-10411
  5. Kostja 23.10.2023 seisukoha kohaselt on kostja endiselt seisukohal, et nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks alaealise reisija nimel on vaja kohtu eelnevat luba, kuivõrd nõude loovutamisel alaealise reisija nõue lõppeb. Nimelt nõude loovutamise lepinguga lõpetatakse alaealise lapse nõue lennuettevõtja vastu. Võlausaldajaks sai alaealise lapse asemel hageja. Vana võlausaldaja, s.o. alaealine laps, ei saa enam nõuda nõude täitmist ega mõjutada selle suurust. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui vana võlausaldaja on nõude loovutamisest võlgnikule teatanud või kui võlgnikule on esitatud § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokument, ei või võlgnik enam täita senisele võlausaldajale. Juhul kui võlgnik täidab vanale võlausaldajale, hoolimata viimase poolt tehtud loovutamisteatest või loovutamisdokumendi esitamisest, toimub täitmine valele isikule ning see ei too kaasa kohustuse ja sellele vastava uue võlausaldaja nõude lõppemist, kuivõrd vana võlausaldaja nõue on lõppenud. Seega on nõude loovutamise lepingu puhul tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus hageja vastu tulemi osas), millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek.
  6. Lõpetatava või vähendatava nõude suurusele ei ole seadusega sätestatud ülem- või alampiiri, millest suurema või väiksema nõude lõpetamisel või vähendamisel ei oleks vaja taotleda kohtu luba. Samuti ei piira säte nõuete liiki, millise lõppemisel on vaja kohtu nõusolekut. Seega oli seadusandja eesmärk kohustada vanemaid igasuguse nõude lõpetamise või vähendamise olukorras kohtult luba taotlema. Seda kohustust ei muuda ka asjaolu, et vanematel on alaealiste seaduslike esindajatena õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127), nagu leidis kohus tsiviilasjas nr 2-23-
  7. PKS § 188 järgimine ei välista lastevanemate õigust ja kohustust valitseda laste vara, vaid seab selleks täiendavad piirangud. Samuti ei ole sätestatud, et PKS § 188 tulenevaid piiranguid ei pea järgima seetõttu, et normi järgimine võiks lapsevanemale lapse nõude käsutamisega kaasa tuua täiendavaid toiminguid. Kuigi kohtu ülesanne on seadust tõlgendada, ei saa kohus valida, milliste nõuete lõppemisel peab eestkostja kohtu nõusolekut küsima ning milliste puhul mitte.
  8. Kostja leiab, et taotluse esitamine kohtu nõusoleku saamiseks ei takistaks eestkostja kohustuste täitmist, mh kohustust nõuda õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Lisaks ei sätesta Määrus lennuhüvitise nõuete aegumistähtaega, s.t lennuhüvitisele nõuetele kohaldatakse siseriiklikku õigust. Seega aeguvad lennuhüvitise nõuded kolme aasta jooksul alates lennu toimumisest. Sellest johtuvalt on vanematel piisavalt aega nii kohtu nõusoleku saamiseks kui nõude esitamiseks, milleks lapse seaduslikud esindajad vanematel üldjuhul vaja võtta endale menetluses esindajat. Veelgi, seaduse sätte eesmärk ei ole vanemate elu võimalikult lihtsaks teha, vaid tagada alaealiste laste huvide kaitse, mida kohus nõusoleku andmisel ka kontrollib. Asjaolu, et eelduslikult annaks kohus sellise nõude loovutamiseks nõusoleku, ei muuda fakti, et seadus sätestab, et selleks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut.
  9. Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud. Vastavalt PKS § 123 lõikele 1 ja PKS § 183 lõikele 3, tuleb lapse vara hea hoolsusega valitseda, säilitada ja pigem kasu saamise teel suurendada. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest aga tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada loovutatud nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast – mitte 100%, millele alaealisel lapsel oleks Määruse alusel õigus. Seega ei saa asuda seisukohale, et nõue ei ole vähenenud (70% lennuhüvitise nõudest, millele lisandub 70% lennuhüvitisega seotud kõrvalnõuete hüvitisest vs 100% lennuhüvitise nõudest, millele lisandub 100% lennuhüvitisega seotud kõrvalnõuete hüvitisest). Hageja toob välja, et Harju Maakohus on 07.10.2019 tsiviilasjas 2-19-12343 märkinud, et alust pidada nõudeid mitteloovutatavaks ei A ka see, et reisija saab loovutuse korral vahendustasu tõttu hüvitist vähem kui peaks – reisija jaoks võib olla väärtus ka sellel, et ta ei pea tegelema ise hüvitise nõudmisega (sealhulgas võimalike 7 2-23-10411 vaidlustega) ja selle mugavuse nimel on ta nõus saama väiksema rahasumma.“ Nimetatud lahendis vaidlesid pooled selle üle, kas vanemal on üleüldse õigus alaealise lapse nimel nõude loovutamise lepingut sõlmida. Sellest johtuvalt ei oma ka nimetatud otsus selles osas tähtsust, kuivõrd vaidlus on käesoleval juhul selle üle, kas nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks on vaja kohtu eelnevat luba (st kas vanemal on õigus nimetatud lepingut üksnes kohtu loal sõlmida). Lahendi tähtsus seisneb aga tegelikkuses selles, et kohus asus seisukohale, et reisija nõue on nõude loovutamise tagajärjel vähenenud.
  10. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole eelnevalt väitnud, et kõik alaealised reisisid koos oma vanematega samal lennul ja olid märgitud vanematega samale lennu broneeringutele. Sama perekonnanimi nimetatut ei tõenda. Samuti ei tõenda sama perekonnanimi või asjaolu, et nad olid samal broneeringul seda, et nimetatul isikutel oleks õigus lapse nimel nõude loovutamise leping sõlmida. Lapsega reisida võivad ka kolmandad isikud, kellele hooldusõiguslik isik on selleks loa andnud (sh näiteks vanavanemad, kellel võib olla sama perekonnanimi). See aga ei tähenda, et broneeringus nimetatud isikul oleks automaatselt õigus lapse nimel tehinguid sõlmida. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  11. Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg
  12. kirjalikus menetluses, lähtudes
  13. Hageja nõudis kostjalt hüvitist kogusummas 12 000 eurot, sissenõudmiskulusid summas 1200 eurot, viivist põhisummalt 12 000 eurot protsendina

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.2023 kuni hagi esitamiseni 13.07.2023 summas 199,73 eurot, alates 14.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni.

  1. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt A L K, A K, M L, M L, M P, I K, L K, M K, R K, A K, A B, E B, O B, S M, J K, K K, K K, V K, A N, A N, M K, M G, A J, O M, R J, E P, I Z, K P, S P ja T P lennuhüvitise nõuded kostja vastu kogusummas 12 000 eurot (30 x 400). Eelnimetatud reisijad reisisid 24.05.2022 kostja opereeritaval lennul MYX539 suunaga Tallinn – Antalya. Lend pidi saabuma 24.05.2022 kell 09.
  2. Lend lükati edasi ja see saabus 24.05.2022 kell 20.
  3. Seega lend hilines üle 10 tunni ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kõik 30 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
  4. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et reisijatel oleks olnud kehtiv lennubroneering; hageja ei saanud reisijate nõuete omanikuks; alaealise reisija nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek; tõendatud ei ole lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigus.
  5. Hageja tugineb hüvitise nõude puhul määrusele nr 261/
  6. Euroopa Liidu määrust 261/2004 (määrus) kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3

(1)(a) ja
(2)(a)). Euroopa kohus on määruse kohaldamisel selgitanud, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui nad hilinemise tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (Euroopa Kohtu
  1. novembri 2009 otsus liidetud kohtuasjades C‑ 402/07 ja C‑ 432/07, p 61). Määruse artikkel 2 alapunkti g kohaselt on broneering 8 2-23-10411 tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud.
  2. Hageja esitas kehtivate broneeringute tõendamiseks: A L K, A K pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga xxx (dtl 680-681); M L, M L, M P broneeringu xxx (dtl 682); I K, L K, M K, R K broneeringu xxx (dtl 683); A K, A B, E B, O B broneeringu xxx (dtl 684); S M broneeringu xxx (dtl 685); J K, K K, K K, V K broneeringu xx (dtl 686); A N, A N, M K broneeringu xxx (dtl 687); M Gi broneeringu xxx (dtl 689); A Ji, O M, R Ji broneeringu xxx (dtl 688); E P, I Z, K P, S P ja T P broneeringu xx (dtl 690).
  3. Kohus leiab, et reisikorraldaja TEZ TOUR poolt väljastatud broneeringuid (dtl 682, 683, 684, 685, 686, 687, 689, 688, 690) tuleb käsitleda kinnitatud broneeringuna määruse artikkel 2 punkti g ja artikkel 3 lg 2 punkti 1 mõttes. TEZ TOUR kui reisikorraldaja on reisijate M L, M L, M P, I K, L K, M K, R K, A K, A B, E B, O B, S M, J K, K K, K K, V K, A N, A N, M K, M G, A J, O M, R J, E P, I Z, K P, S P ja T P broneeringuid tunnustanud ja neid registreerinud. Kostja pole eelnimetatud reisijate broneeringu dokumentidele sisulisi vastuväiteid esitanud, sh ei vaielnud kostja vastu asjaolule, et TEZ TOUR´il oli õigus selliseid broneeringuid väljastada. Samuti ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid reisijatele A L K, A K väljastatud pardapasside osas (dtl 680681). Eelnimetatud tõenditest nähtuvad kohtule broneeringu detailid, s.o lennukuupäev 24.05.2022, lennunumber MYX539, lähtepunkt Tallinn ja sihtpunkt Antalya, reisijate broneeringu koodid, reisijate nimed, väljalend kell 05.
  4. Pardapassidelt on näha, et 24.05.2022 lennu MYX539 pardalemineku aeg on 4.
  5. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on tõendanud, et kõigil 30 reisijal oli kehtiv broneering 24.05.2022 lennule MYX
  6. Kostja leidis, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõude loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseaduse (

) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse

§ 170

järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12).

§ 170

järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 34.

§ 171

lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt

§ 170ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21.

aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17).

§ 170

esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik

§ 171

lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik

§ 172

kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega. 9 2-23-10411 35.

§ 11

lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hIngul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingu kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et lepingu jõustub allkirjastamisel (dtl 553-606). Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 TallI Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-21-5527 otsuse p 10.2). Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja poolt lisatud allkirjaga lepingud (dtl 694-748).

  1. Kostja esitas vastuväite seoses reisijaga A N, A J, K K, K P, K K, L K, M L, R B, A B, R K ja E B esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealise reisija nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Kohus on seisukohal, et alaealiste reisijate A N, A J, K K, K P, K K, L K, M L, R B, A B, R K ja E B nimel nõuete loovutamiseks hagejale ei olnud kohtu nõusolek vajalik. PKS § 127 kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades ja kohustus nõuda sisse lapsele kuuluvad nõuded.
  2. PKS § 131 lg 1 järgi peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kostja hIngul kohaldub praegusel juhul PKS § 188 lg 1 p 11, mille kohasel ei või kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse. Kohtu hinnangul ei ole vanemad käesoleval juhul alaealise lennuhüvitise nõudest loobunud, vaid kostja poolt hüvitise väljamaksmisel saab alaealine loovutuse vahendustasu tõttu hüvitist vähem. Kostja ei tasunud hüvitist vabatahtlikult ei kohtueelselt ega käesoleva menetluse raames kompromissi korras. Hüvitise saamiseks oli vajalik õigusabi kasutamine (sh tuli tasuda nõudelt riigilõivu). Eelnimetatud põhjustel hüvitise ulatuse vähenemist 30% võrra saab käsitleda tasuna lennuhüvitise sissenõudmise eest kolmanda isiku poolt. Kohus nõustub hagejaga, et kolmanda isiku (käesoleval hageja) teenuse kasutamata jätmisel jääksid alaealiste lennuhüvitisnõuded kostja poolt tõenäolisel rahuldamata. Nagu kostja õigesti osundab, siis nõue, et eestkostja (sh vanem) peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud lapse huvide kaitseks, vältimaks liiga kergekäeliselt lapse varasse puutuvate otsuste tegemist vanema poolt ning võimalikke kuritarvitusi. Eelnimetatud elulisi asjaolusid (nõude loovutamine ja hüvitise summa vähenemine vahendustasu tõttu) pole põhjendatud tõlgendada PKS § 188 lg p-s 11 nimetatud tehingu tunnusteks, mis vajab eelnevat kohtu luba ning mille järgimata jätmise tagajärjeks on tehingu tühisus. Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Seega on vanemad täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, loovutades hagejale alaealiste nimel nõuded lennufirmalt hüvitise sissenõudmiseks. Hageja-poolsel kohustuste rikkumisel (lennuhüvitise maksmata jätmisel) säilib alaealisel reisijal õigus nõuda hagejalt lepingu täitmist, kahju hüvitamist ja õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule, et alaealise lennuhüvitisnõude loovutamine hagejale oleks selline tehing, mis võiks alaealise huve kahjustada ning mis vajaks kohtu eelnevat kontrolli PKS § 188 1 p 11 mõttes.
  3. Kostja on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust laste nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise 10 2-23-10411 lepingu allkirjastanud alaealise reisija A N nimel keegi A N; A J nimel keegi R J; K P nimel keegi I Z; K K ja K K nimel keegi J K; L K ja R K nimel keegi M K; M L nimel keegi E L; R B, A B ja E B nimel keegi O B.
  4. PKS § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Kohtule nähtub tsiviilasja materjalidest, et nõude loovutamise lepingu on alaealise reisija A N nimel allkirjastanud A N (dtl 553-554). Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et A N on alaealise A N´i isa (dtl 749-751); Reisija A J nimel on nõude loovutamise leping allkirjastatud R J (dtl 562563). Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et R J on alaealise A J´i isa (dtl 752). Reisija K P nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud I Z (dtl 571-572). Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et I Z on alaealise K P ema (dtl 753-755). Reisijate K K ja K K nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud J K (dtl 573-574). Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et J K on alaealiste K K´i ja K K ema (dtl 756-761).
  5. Reisijate L K ja R K nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud M K (dtl 575-576, 596-597). Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et M K on I K (kes on alaealiste L K ja R K ema) abikaasa (dtl 762-765). Hageja väitel on M K alaealiste L K ja R K vanem. Kostja ei ole eelnimetatud tõendile ega väitele vastuväiteid esitanud. Reisijate M L ja M L nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud E L (dtl 579-580, 585-586). Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et E L on alaealiste M L ja M L isa (dtl 766-767). Reisijate R B, A B ja E B nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud O B (dtl 589-593). Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et O B on alaealiste R B, A B ja E B ema (dtl 768-770).
  6. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud alaealiste nimel nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikute esindusõigust. Kohus loeb seega tuvastatuks, et alaealistel reisijatel A N, A J, K K, K P, K K, L K, M L, R B, A B, R K ja E B 24.05.2022 lennu nr MYX539 hilinemisest tekkinud nõuded on hagejale kehtivalt loovutatud. Alaealiste nimel sõlmitud nõuete loovutamise lepingud on allkirjastanud õigustatud isikud ning lepingud on kehtivad.
  7. EL 261/2004 määruse art 7 lg 1 p b) kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Käesoleval juhul ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et 24.05.2022 kostja poolt opereeritava lennu MYX539 suunaga Tallinn – Antalya vahemaa on 2513 km. Samuti ei vaidlustanud kostja hageja väiteid, et vaidlusalune lend pidi saabuma 24.05.2022 kell 9.20, kuid saabus sihtkohta 24.05.2022 kell 20.
  8. Seega lend hilines enam kui 10 tundi. Lennu hilinemine nähtub ka kohtule esitatud tõenditest (dtl 551, 552). Määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lendu teostav lennuettevõtja siiski kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Käesoleval juhul ei ole kostja erakorraliste asjaolude esinemisele tuginenud ega esitanud selle kohta mistahes tõendeid. Seega kuulub hageja põhinõue Euroopa Liidu määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p b) ja

§ 108lg 1 järgi rahuldamisele.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 30 reisija osas kogusummas 12 000 (400 x 30) eurot. 43.

§ 167

lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale ka nõudega seotud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Põhikohustuse täitmisele suunatud nõude loovutamisel loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel loovutatuks ka sellega seotud kõrvalkohustused, sh kõrvalkohustused, mille täitmise tähtaeg on saabunud enne nõude loovutamist (RKTKo 3-2-1-124-07, p 14). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on nõude loovutamise teel kehtivalt omandanud kostja vastu 24.05.2022 lennu MYX539 hilinemisega seotud reisijate A L K, A K, M L, M L, M P, I K, L K, M K, R K, A K, A B, E B, O 11 2-23-10411 B, S M, J Ka, K K, K Ka, V K, A N, A N, M K, M G, A J, O M, R J, E P, I Z, K P, S P ja T P nõuded, siis on hagejal õigus nii viivise kui võla sissenõudmiskuludele. 44.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (

§ 113lg 1 ls 2).

Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (

§ 113lg 2).

Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist põhinõudelt 12 000 eurot alates kostjale nõude esitamisest 19.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.

  1. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, sh ei vaidlustanud kostja kohtueelse nõude kättesaamist 19.05.
  2. Kohus saab eelnimetatud andmetel sissenõutavaks viivise summaks 199,73 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.05.202313.07.2023 eest summas 199,73 eurot.
  3. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest 12 000 eurot alates 14.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.11.2023 summas 473,42 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt) ning edasiulatuvalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2023 kuni nõude täieliku täitmiseni. 46.

§ 1131

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta kogusummas 1200 eurot (30 x 40).

§ 1131

lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 1200 eurot.

  1. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 12 000 eurot, võla sissenõudmiskulud 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.05.2023-13.07.2023 eest summas 199,73 eurot ning perioodi 14.07.2023-10.11.2023 summas 473,42 eurot, lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 11.11.2023 kuni põhinõude (12 000 eurot) täitmiseni.
  2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
  3. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 30.08.2023 ja 23.10.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud summas 900 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus 9 tundi mh järgmistele toimingutele: enne hagi esitamist kohtuvälise kokkuleppe ettepaneku edastamine kostjale, ettepanekule esitatud vastusega tutvumine, kommunikatsioon kliendiga, materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, kohtumäärustega tutvumine, hagiavalduse täienduse koostamine, kohtunõuetega tutvumine, kostja hagivastusega tutvumine ja sellele vastamine, kompromissi läbirääkimised kostjaga ja kommunikatsioon kliendiga, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 12 2-23-10411 eurot käibemaksuta. Õigusabikuludele käibemaks ei lisandu, kuivõrd Mals&Mals OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

  1. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Seejuures on hüvitisnõuete puhul tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt. Lisaks on hageja esitanud kulu seoses menetluseelsete toimingutega ja kompromissi sõlmimisega. Kuivõrd pooled kompromissi ei ole sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei ole osalenud, siis ei oma kostja arvates tähtsust, milliseid tingimusi on pooled kompromissi läbirääkimiste käigus arutanud ning sellist kulu ei tohiks ka menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta. Kostja arvates on põhjendamatu ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 min ulatuses seoses 01.08.2023 kohtuasjade ja menetluste eraldamise määrusega tutvumisega, kuivõrd eraldamine puudutas 13 asja.
  2. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Seoses hageja lepingulise esindaja ajakuluga selgitab kohus, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt 22.06.2010 RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Seega jätab kohus rahuldamata hageja taotluse hüvitada õigusabikulud, mis on tekkinud enne 12.07.2023 (alates nimetatud kuupäevast on kulud seotud hagiavalduse koostamisega). Kohtu hinnangul on lisaks põhjendamatu ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 min ulatuses seoses 01.08.2023 kohtuasjade ja menetluste eraldamise määrusega tutvumisega. Arvestades, et eraldamine puudutas 13 asja, siis käesoleva menetluse raames on põhjendatud üksnes 1,5 min kulu (20 min/13). Kohus nõustub kostja vastuväidetega osaliselt ning võtab arvesse kostja argumenti, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Tõenäoliselt saab hageja kasutada eelnevates kohtumenetlustes ette valmistatud seisukohti. Teisalt tuleb aga arvesse võtta ka 25.10.2023 menetlusdokumendis esitatud hageja argumenti, et käesolevas menetluses on 30 reisijat (11 last) ning eelnimetatu eeldab suuremat ja mahukamat ajakulu hagi kirjutamisel ja seisukohtade esitamisel.
  3. Kohtu hIngul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu mh kommunikatsioonile kliendiga, hagiavalduse koostamisele, kohtumäärustega ja kohtunõuetega tutvumisele, kostja vastusega tutvumisele ja sellele vastamisele, kompromissiläbirääkimistele kostjaga, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele, kokku peab kohus käesolevas menetluses hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Kohus märgib, et suures osas põhjustab hageja lepingulise esindaja kulusid just kostja ise, kes erinevates samalaadsetes menetlustes esitab kohtule põhjendamatuid samasisulisi vastuväiteid. Kohtu hIngul peab kostja hüvitama kõik oma tegevuse tulemusel tekkivad kulud põhjendatud ulatuses. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 700 eurot (100 eurot x 7 tundi). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma 13 2-23-10411 käibemaksuta. Kokku on kohtu hIngul põhjendatud menetluskulu 1610 eurot (910+700). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1610 eurot ning menetluskuludelt (1610 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 53. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ A Suik, kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2024 lahendiga. 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.