Obsah (6)

§ 118§ 145§ 119§ 137§ 123§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks 06.11.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-6251 Tsiviilasi X (X) avaldus vane

-is sätestatud ühise hooldusõiguse regulatsiooni. Samuti on ema rikkunud kohtu poolt kehtestatud suhtluskorda. Ema ei toeta isa ja lapse suhet ega suhtlemist. Kogu käesoleva menetluse aja on ema püüdnud leida erinevaid argumente lapse ja isa suhtlemise minimeerimiseks, sh selleks, et isa ei saaks lapsega oma kodus aega veeta. Ema on avaldanud, et sõitmine Tartusse isa juurde oleks lapsele liiga koormav. Sellest oluliselt pikemat ja väsitavamat sõitu Bulgaariasse on ema pidanud aga lapsele sobivaks. Samuti on ema pidanud lapsele sobivaks olla emaga koos võõraste täiskasvanutega Otepääl laagris, kuid mitte koos isaga isa kodus. Isa ei saa lapsega mingilgi määral suhelda rohkem kui suhtluskorras on ette nähtud. Pärast naasmist Bulgaaria reisilt avaldas isa korduvalt (15.06.2023, 22.07.2023 ja 23.07.2023) soovi veeta lapsega nädalavahetus Tartus, oma kodus. Ema ei ole sellega nõustunud. Ema ei olnud nõus isegi sellega, et isa saaks lapsega videokõnesid teha, sh ajal, mil lapse ja isa kokkusaamised jäid tulenevalt sellest, et ema sõitis lapsega Bulgaariasse, ära. Isa märgib, et ta sai lapsega esimest korda teha kaks videokõnet alles 2023.a juuli alguses, mil ta viibis USA-s ega saanud seetõttu lapsega kohtuda. Olukorras, kus ema rikub isegi kohtumenetluse ajal, mil vanemate käitumine on tavapärasest suurema tähelepanu all, ühise hooldusõiguse regulatsiooni ja suhtluskorda ning sellega nii lapse kui isa õigusi, puudub mistahes alus arvata, et pärast kohtumenetluse lõppemist kaasab ema isa lapsesse puutuvate otsuste tegemisse, jagab isaga lapsesse puutuvat infot ning täidab suhtluskorda. Kui 11 laps jääb elama ema juurde, esineb tõsine oht isa veelgi suuremaks lapse elust kõrvale jätmiseks kui seni on toimunud.

1. Kohus kuulas menetlusosalised ära 22.08.
2. Ema leidis, et vahelduv elukoht ei ole lapsele sobiv. See on koormav lapse psüühikale ja lapse arengule. Laps peaks elama kahes linnas ja käima kahes lasteaias. Lapsel on võimalik minna eralasteaeda sügisest, ema soovib minna tööle. Vaidlust ei ole, et isa ja laps peavad suhtlema ja nad suhtlevad. Peale Tartust lahkumist on ta isaga Messengeri vahendusel suhelnud. Lapsele määratud esindaja leidis, et kui vahelduv elukoht kuni lapse kooliminekuni ja säilitada hooldusõigus eeldusel, et vanemad saavad ühise hooldusõiguse teostamisega hakkama. Kui 50/50 suhtluskord ei sobi, siis tuleks üle vaadata, kas hooldusõiguses tuleks teha muudatusi või mitte. Vanematel on erimeelsus lapse viibimiskoha osas. Menetlus on näidanud, et ema ei soovi ühiselt hooldusõigust teostada. Enne otsuse tegemist peaks käima arutelu vanemate vahel. On olemas oht, et ema ei soodusta piisavalt isa ja lapse suhtlust. Täna ei ole selgeid märke, et isa ei soodustaks suhtlemist emaga. Esindaja hinnangul on lapse huvides see vanem, kelle puhul on suurem tõenäosus, et jätkub mõlemaga vanemaga suhtlus, et mõlemal vanemal oleks võimalikult suur roll lapse elus. Isa oli arvamusel, et 50/50 suhtlemiskorra puhul oleks kõige parem lapse üleandmine pühapäeval, see vanem kelle juures hakkab laps olema, toob lapse. Lapse toomine ja viimine peaks olema võrdselt. Vanemad kompromissile ei jõudnud. Kohus määras nõuda välja PPA-lt andmed, võttis asja materjalide juurde isa 22.08.2023 seisukoha, andis emale tähtaja tõendite koos tõlgetega esitamiseks, andis lapsele määratud esindajale, isale ja kohalikele omavalitsustele tähtaja seisukoha esitamiseks.
3. Ema 04.09.2023 täiendavas seisukohas märkis, et perioodil jaanuar-august 2023 isa lahkumiste/tööle asumise ning teadmata põhjuste tõttu jäi ära 16 kohtumist lapsega, kaks kohtumist jäid ära isa haigestumise tõttu. Ema puhkus Bulgaarias oli lapse huvides. Kevadel laps oli tihti haige ning ema soovis teda viia mere äärde, et lapse tervist tugevdada. Ema on teavitanud isa puhkusest, samuti on saatnud isale lapsest fotod ning teatanud kuhu kohta, millega ja millal plaanib lapsega sõita. Isal ei olnud vastuväiteid ning lapse isa oli sellega nõus, kuid tingimusel, et suvel võtab isa lapse puhkusele Tartusse. Suvel käis lapse ema lapsega laagris Otepääl. Otepää asukoht on 40 km kaugusel Tartust, seega isal oli mugavam lapsega kohtuda ning veeta aega oma kodus Tartus. Laagris toimuvast teatas ema isale üksikasjalikult. Isa oli teavitatud lapse režiimist, tegevustest jne. Isa käis ise lapsel järel ja tal oli võimalus tutvuda laagris olevate isikutega ja viibimistingimustega. Isa ei ole emale teatanud, et pole laagrisse minekuga nõus. Isa ei anna nõusolekut lapse lasteaias käima hakkamiseks. Laps on 2,5 aastane ning peab alustama teiste lastega suhtlemist ja eakohast arenemist vastavalt koolieelsele haridusprogrammile. Ema on teavitanud isa augusti lõpus, et on leidnud koha Tallinnas, eralasteaias Xxxx. Seoses sellega, et isa ei anna nõusolekut lapse registreerimiseks Tallinnasse, pole lapsel võimalik kohta saada Tallinnas munitsipaallasteaedades. Ema palus isal avaldada oma arvamust lasteaia valiku osas ja anda nõusolek lapse registreerimiseks lasteaeda. Isa on jätnud mulje, et ta suhtub väga tõsiselt lasteaia valikusse, kuid paari päeva jooksul teatas, et laps hakkab käima Tartu lasteaias. Isa on veendunud, et laps hakkab käima Tartu lasteaias ja ei andnud emale vajaminevat nõusolekut lapse registreerimiseks Tallinna lasteaia nimekirja. 12 Ema on jätkuvalt seisukohal, et isa ei ole võimeline teostama ühist hooldusõigust koos emaga ning teeb kõike selleks, et provotseerida konfliktolukordi. 03.09.2023 laps oli kutsutud koos emaga laste peole. Ema küsis isalt kas ta oleks nõus, et laps läheks sõprade juurde. Isa avaldas soovi ise minna lapsega peole. Ema seletas isale, et isa ei ole selle pere tuttav ja sinna minna võõrastel inimesel pole viisakas ja hea maitse. Sellele vastas isa, et siis ta veedab lapsega aega väljaspool seda üritust. Seega ei andnud isa emale nõusolekut minna laste peole koos lapsega, mis näitab egoistlikku käitumist isa poolt ja võimetust leida kompromisse. Kooselus isa kasutas ema ja lapse suhtes pidevat psüühilist vägivalda, alandas ema ja piinas last. Näiteks võib siinkohal tuua lapse isa absurdsed ja vägivaldsed reeglid ja kasvatamismetoodika: 1) alates lapse sünnist hoida last kraanikausi kohal, seda ka öösiti. Lapse 6-kuuseks saamisest lapse vägivaldne potile panemine, vaatamata lapse nutule, hüsteeriale, vastumeelsusele ning isa ei lasknud ema vannituppa. Isa võttis lapse siis, kui ise vajalikuks pidas, pani potile, jõudes korduste arvuga absurdini; 2) lapse hammustamine; 3) koduukse lukku panemine seestpoolt, olles lapsega kodus siis kui ema käis 10-15 minutiks poes (mis asus 3-4 min kaugusel majast). Isa selline käitumine hirmutas ema, nagu ka isa ebaadekvaatne käitumine ja ebastabiilne emotsionaalne seisund. Näiteks 1) 15.01.22 (lapse vanus 10k) isa ilma igasuguse selgituseta lahkus vihaselt ema ja lapse juurest tänaval, kui koos jalutati käruga ja ei vastanud ka SMSidele; 2) 28.01.22 (lapse vanus 10k) isa kõndis vihaselt kodunt minema (öösel ta ei ööbinud kodus), loopinud riideid – sellel hetkel ta ei hoolinud ka lapsest, kes kõike pealt nägi, oli hirmunud ja nuttis. 3) (Lapse vanus 10 k) isa on lõhkunud nõusid ja tal on kätest jooksnud veri, seda kõike lapse ja lapse ema ees. Ema ja laps nutsid, laps oli hüsteerias, kuid isa sellest ei hoolinud. Y poleks kunagi uskunud et isa, kes on haritud ja väliselt intelligentne inimene, on võimeline selliseid asju tegema lapse silmade ees. Selline isa käitumine ajas ema segadusse ning hirmutunne aina suurenes. Abi saamiseks helistas ema nii lasteabi kui eluliini telefonidele. Mõlemast kohast öeldi talle, et ta peab sellisest olukorrast välja saama, tema ja lapse psüühilise tervise säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks peab lahkuma nende ühisest kodust ja elama lapsega turvalises kohas, isaga minimaliseerida kontakteerumist ja suhelda ainult kirja teel. Seetõttu on alusetud ka isa väited, et ema on rikkunud hooldusõigust. Ema püüdis säilitada lapse tervist ja vaimset tasakaalu. Ema ei olnud võimeline taluma vaimset pinget suhtes isaga, mis üha eskaleerus. 03.04.2022 ema jättis lauale kirja, et ta ei saa enam niimoodi elada ning sõidab koos lapsega Tallinnasse. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et vanematel ei ole võimalik teostada ühist hooldusõigust olmeküsimustes, rääkimata siis veel lasteaia valikust. Viimasest kirjavahetusest on näha, et isa ei anna nõusolekut lapse panemiseks Tallinna lasteaeda, vaatamata asjaolule, et xxxx aastane laps elab juba 1 aasta ja 5 kuud Tallinnas. Alates suhtluskorra jõustumisest (3 korda nädalas, kl 10-19) pole kunagi isa toonud last koju õigeks ajaks, iga kord 10-15 min hiljem, eirates ema suulisi ja kirjalikke palveid ning eirates ka kohtumäärust. Viimasel ajal, peale isaga kohtumisi, esinevad lapsel kriimustused ja sinikad kogu kehal. Kui ema küsis lapse käest mis see on, siis vastas laps, et „isa“. Ema on küsinud isalt vigastuste tekkimise kohta ja saanud vastuse, et need ei ole tema poolt tekitatud ning eeldas, et ema 13 korteris elab kass. Ema korteris ei ole kunagi kassi olnud. Enne isaga kohtumist ei olnud neid kriimustusi lapsel. Samuti muutub laps väga rahutuks peale isaga kohtumisi, esimesel ööl peale kohtumist magab halvasti, tihti ärkab ja öösiti karjub. Sarnaseid juhtumeid on olnud veel, kus laps on isa juurest tulles olnud vigastatud. Arvestades lapse elukorraldust alates 03.04.2022, lapse seost emaga ja psühholoogi arvamust, mis on asjas kohaseks tõendiks, lapse püsivaks elukohaks peab jääma ema elukoht.
4. Lapse esindaja seisukohas jääb oma viimasel ärakuulamisel toodu juurde ja leiab, et esmane lahendus võiks olla 50-50 suhtluskord ja ühise hooldusõiguse säilimine või kui kohus peab seda võimatuks, siis alternatiivselt on põhjendatum see, et laps on põhikohaga isa juures, sest tuginedes kohtumenetluse jooksul vanemate käitumisele ja kohtule esitatud materjalidele on lapse esindaja seisukohal, et isa väärtustab lapse ja ema suhet oluliselt rohkem, kui ema väärtustab isa suhet lapsega. Arvestades, et lapsel on hea suhe mõlema vanemaga ja mõlemad vanemad saavad lapsega hästi hakkama, siis on lapse huvides olla vanemaga, kelle juures elades on paremini tagatud ka lahuselava vanema väärtustamine ja toetus lahuselava vanemaga suhtlemisel. Lapse esindaja leiab, et ema poolt välja toodud asjaolud ega tõendid ei lükka ümber viimaseks ärakuulamiseks välja kujunenud olukorda. Lapse esindaja ei välista, et soojamaa reis võis olla lapse huvides ja võis mõjuda lapsele ka hästi. Üldiselt mõjub igale Eestimaal elavale inimesele soojamaa reis turgutavalt, kuid see ei lükka ümber, et reisil käis lapse ema ilma isa nõusolekuta ja isaga asja arutamast. Sisuliselt isegi isa ei teavitatud. 1-2 päeva enne reisi algust saadetud nappi teavitust ei saa isegi teavitamise kontekstis pidada piisavaks. On mõistetav, et aeg-ajalt jäävad mõned kohtumised lapsega ära ning seda ka põhjustel, mis on tingitud ühest või teisest vanemat. Sellised sündmused peaksid panema vanemaid rohkem pingutama, et kohtumised edaspidi toimuksid, mitte aga andma aluse veelgi piirata lapse ja teise vanema suhtlust. Seejuures ei ole lapse esindaja meelest õige eita lapse isale ette neid ära jäämisi, kus põhjuseks on kellegi haigus või asjaolu, et isal polnud lapsega kuskil olla. Ei saa eeldada, et isal peab olema Tallinnas kohe ja alati võtta privaatne koht kohtumiseks arvestades konkreetse kaasuse asjaolusid. Ema ja lapse laagris käimise osas on lapse esindaja seisukohal, et lapse huvides oleks olnud tekkinud võimaluse maksimaalne ära kasutamine ja laps oleks võinud olla isaga Tartus. Tõlgendus, et isal oli lühem maa tulla lapsele järgi vms ei saa pidada lapse ja isa suhtlust toetavaks. Olukorras, kus laps oli emaga reisinud Lõuna-Eestisse laagrisse, mis oli mõeldud eelkõige täiskasvanutele, on igati loogiline ja lapse huvides, et laps on samal ajal Tartus isaga.
5. Isa möönis, et osa kokkusaamisi on jäänud ära isa välislähetuste tõttu. Samuti on mõned lapse ja isa kokkusaamised jäänud ära seetõttu, et isal ei ole olnud Tallinnas kohta, kus lapsega koos olla. Isa hinnangul ei ole lapse huvides olnud viibida kokkusaamiste ajal isaga tundide kaupa avalikes kohtades. Isa on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et lapse ja isa kokkusaamised on alates
6. a suvest toimunud Tallinnas (v.a 2 kokkusaamist, mil ema andis lapse Otepääl laagris viibimise tõttu isale üle Otepääl). Isa on rohkem kui aasta sõitnud mitu korda nädalas (alates 2022.a novembrist kolm korda nädalas) selleks, et lapsega kohtuda, Tartust Tallinnasse. Seejuures toimuvad kaks kokkusaamist nädalas tööpäevadel. Arvestades isa töökohustusi, mis ei ole Tallinnaga seotud, on paratamatu, et aeg-ajalt ei ole isal olnud võimalik määruses ette nähtud ajal lapsega kohtuda. Lapsega kokkusaamisteks on isa kasutanud oma tuttavale kuuluvat korterit. Isa ja lapse kokkusaamiste toimumise võimalikkus on seega 14 sõltunud kolmandast isikust. Kõnealuse isa tuttava haigestumise tõttu on paar kohtumist ära jäänud. Samuti ei pidanud isa sobivaks paluda temalt võimalust olla tema juures lapsega 01.01.2023, s.o vahetult pärast aastavahetust. Isa selgitas 22.08.2023 toimunud istungil, et kui lapse elukohaks saab isa elukoht või kui laps viibib tema juures pikemate perioodidena, ei käi ta enam senises ulatuses välislähetustes. Isal on võimalik oma töö korraldada nii, et ta saab lapse tema juures viibimise ajal lapsega koos olla, temaga tegeleda ja tema eest hoolitseda. Lapsega puhkusreisile Bulgaariasse sõitmiseks puudus isa nõusolek. Ema ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on saatnud isale lapsest fotosid. Emal ei ole selliseid tõendeid ka võimalik esitada, sest ta ei ole saatnud isale fotosid lapse puhkusereisist. Ema esitatud ekirjavahetusest nähtuvalt on ema vahetult enne lapsega reisile sõitmist andnud isale teada, et ta sõidab lapsega puhkusele ning lapse ja isa kokkusaamised jäävad kuni 26.06.2023 ära. Kirjavahetusest ei nähtu, et ema oleks enne reisile sõitmist isalt lapsega reisile minemiseks nõusolekut küsinud. Isa ettepanekule sõlmida kokkulepe, mille kohaselt läheb ema puhkusele ja isa omakorda puhkab lapsega Tartus, ema ei vastanud. Ema otsustas lapse välisriiki reisimise üle ainuisikuliselt. Kui isa soovis võtta last 2022.a jõulude ajal paariks päevaks enda juurde, siis teatas ema 22.12.2022 sõnumis: „Väikese lapse ööbimine teises linnas ja sellised rasked reisid on lubamatud“. Oluliselt pikemalt Bulgaarias viibimist pidas ema seevastu lapsele sobivaks ja lubatavaks. Ema ei anna isale informatsiooni lapse kohta. See, et ema ei vasta isa küsimustele lapse kohta ega anna isale lapsesse puutuvat olulist infot, on tavapärane. Ema väited psühholoogilise vägivalla kohta on alusetud ja ebaõiged. Isa ei ole olnud ema ega lapse suhtes vägivaldne. Ema püüab luua tegelikkusest erinevat ja isa n-ö halvas valguses näitavat pilti isast ja isa käitumisest, eesmärgiga saavutada endale sobiv kohtulahend ning minimeerida isa rolli lapse elus. Isa märgib, et see, et ema helistas 3.04.2023 Lasteabi ja 04.04.2023 Eluliini telefonile, ei tõenda ema väiteid isa väidetava vägivalduse kohta. Ema väited selle kohta, et nii Eluliini kui Lasteabi numbril emaga rääkinud isikud teatasid, et ema peab enda ja lapse psüühilise tervise säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks nende ühisest kodust lahkuma ja elama lapsega turvalises kohas, on paljasõnalised. Samuti ei ole teada, kas ema esitas Eluliini ja Lasteabi telefonidele helistades õiget informatsiooni või esitas ta isa käitumise kohta ebaõigeid andmeid, nii nagu ta on seda teinud käesolevas menetluses ja kohtuvaidlusele eelnevalt lastekaitsetöötajatele. Ema poolt 4.09.2023 kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on ema helistanud Lasteabi telefonile 3.04.2023 ja Eluliini telefonile 4.04.
7. Isa märgib, et ema lahkus nende ühisest kodust 3.04.2023 ajal, mil isa viibis võistlustel. Vähemalt Eluliini telefonile on seega helistatud pärast seda, kui ema oli lapsega pere ühisest kodust lahkunud. Ema rikkus 03.04.2023 lapse elukoha muutmisega vanemate ühist hooldusõigust. See, et ema ei soovinud enam isaga koos elada, ei andnud emale õigust ainuisikuliselt lapse elukohta muuta ja takistada isal lapsega kohtumast. Ema väited selle kohta, et isa vigastab last, on pahatahtlikud ning iseloomustavad ema suhtumist isasse. Isa ei ole olnud ega ole lapse suhtes vägivaldne. Ema väited, et laps on isa juurest naastes kriimusid ja sinikaid täis on tekitanud küsimusi ka isas, sest isa juurest lahkudes ei ole laps sellises seisundis olnud. Isa ja lapse tegevus on mitmekülgne, liikuv ja arendav. Isa ei saa välistada, et laps on end mänguhoos kriimustanud või mõne sinika saanud. Väikelaste puhul ei ole see tavapäratu. Ükski lapse kriimustus ega sinikas ei ole aga tekkinud isa tegevuse tulemusena. Seoses ema väidetega 29.08.2023 kirjeldatud olukorra kohta märgib isa, et nad mängisid lapsega inertsmootoriga autodega ning laps avastas, kuidas toimub auto pidurdamine 15 vastu erinevaid tasapindu. Laps pani auto ka kõrva vastu ja sai selle tagajärjel kõrvale kriimud. Ema väited selle kohta, et isa on lapsele kõrvaklappe ninna toppinud, on ebaõiged ja arusaamatud. Ema seisukohtadest saab järeldada, et ema vaatab last pärast lapse isa juurest saabumist üle. Isa leiab, et see, kui laps peab isa juurest naastes alati läbima ülevaatuse, on last kahjustav. Samuti on selline tegevus lapse ja isa suhet kahjustav. Lapsele võib sellise tegevuse tulemusena tekkida mulje, et isa juures käimine on teda ohustav. Nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja on kohtunud lapse ja isaga, kui viimased on koos olnud. Lapse ja isa suhet on kirjeldatud lähedase ja turvalisena. Tallinna Perekeskuse 20.09.2022 kokkuvõttes on isa ja lapse suhted kirjeldatud järgmiselt: „Isa ja lapse omavahelist kontakti saab kirjeldada täiskasvanu ja lapse vahelise suhtena, mis on lapse jaoks emotsionaalselt lähedane ja turvaline. Laps käitub ning väljendab ennast meie töötajate hinnangul vanema juuresolekul vabalt ning iseloomulikult selles vanuses lapsele, kellel on oma vanemaga turvaline kiindumussuhe.“ Nimetatud kokkuvõttes on leitud, et „X (oskab) lapsega eakohaselt ja arendavalt suhelda, tegeleda, märkab tema vajadusi ning oskab tema eest hoolitseda. Isa reageerib adekvaatselt ka lapse rahutusele ja rahulolematusele. Isa oskab lapsega käituda nii suunavalt kui ka rahustavalt.“ Osutamine sellele, et isa on tarvitanud antidepressante ning sellest järelduse tegemine, et isa ei ole adekvaatne, on pahatahtlik. Isa on selgitanud, et depressiooni tekkimiseni viisid emapoolsed etteheiteid isa suhtes ning probleemide tekkimine vanematevahelises suhtes. Isa tundis, et vajab abi ja otsis seda. Emapoolsed väited isa perekonna kohta on ebaõiged. Isa pere on olnud alati teda toetav ja armastav. Lapse lasteaeda panemine enne maakohtu määruse tegemist, ei ole põhjendatud. 23.08.2023 sai isa emalt e-kirja, milles ema palus isa nõusolekut lapse eralasteaeda Xxxx panemiseks. Seoses ema ettepanekuga võttis isa ühendust nimetatud lasteaiaga. Selgus, et ema oli juba 18.07.2023, so ca 1 kuu enne istungit, sõlminud lasteaiaga kohalepingu. Nimetatud lepingu kohaselt pidi laps hakkama 04.09.2023 lasteaias käima. 22.08.2023 avaldati ema ja tema esindaja poolt seega ebaõigeid ning kohut ja isa eksitavaid andmeid selle kohta, et ema ei ole lasteaia osas veel valikut teinud. Maakohtu määruse tulemusena võib laps hakata elama Tartus ja käima Tartus lasteaias. Lapse huvides ei ole harjutada teda Tallinna lasteaiaga, kui ta hakkab Tartus lasteaias käima. Isa on seisukohal, et ema poolt asja juurde esitatud psühholoog L arvamusega tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata. Tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. L ei ole isaga enne kõnealuse arvamuse andmist suhelnud ega ühendust võtnud. Ei ema ega psühholoog pole isa sellest, et laps psühholoogi juures käib, teavitanud. Kutseregistri andmetel ei ole L puhul tegemist kliinilise psühholoogiga. Talle ei ole kutset väljastatud. L pädevus tekitab sellest tulenevalt küsimusi. Isa hinnangul on L arvamus ka vastuolus Tallinna Perekeskuse, kelle töötajad on erinevalt Lst isa ja lapse suhtlemist korduvalt jälginud, hinnangutega. Isa on kokkuvõtvalt seisukohal, et ema 04.09.2023 seisukohad kinnitavad ema väiteid selle kohta, et ema suhtumine isasse on äärmiselt negatiivne. Ema halvustab isa kui inimest ja vanemat. Ema ei toeta isa ja lapse suhet ega soovi, et laps ja isa saaksid koos olla. Kogu käesoleva menetluse on ema otsinud erinevaid argumente selleks, et isa saaks last võimalikult vähe näha ega saaks lapsega oma kodus olla. Ilmselgelt ei pea ema isa endaga võrdväärseks vanemaks. Isa hinnangul ei suuda ema eristada enda huve lapse huvidest. Ema seisukohtadest saab järeldada, et ema ei näe lapse ja isa koosolemises ega selles, kui lapsel on isaga hea suhe, midagi positiivset. Kuna ema ei soovi isaga suhelda, siis peaks ka laps ema hinnangul isaga võimalikult vähe koos olema. Isa leiab, et arvestades ema hoiakuid ja käitumist on alust arvata, et kui laps jääb elama ema juurde, siis tema suhe isaga kaob võib saab oluliselt kahjustada. Lapsega kooselava vanema mõju lapse hoiakutele ja arusaamadele on märkimisväärne. Kui 16 kõik isaga seonduv on ema arvates negatiivne, siis mõjutab see suhtumine paratamatult ka last. Selleks, et laps elus oleksid mõlemad vanemad ja lapsel oleks hea suhe mõlema vanemaga, peaks laps elama isa juures või viibima isa juures vähemalt poole ajast.
8. Tartu Linnavalitsuse seisukoha kohaselt vestlusest Yga selgus, et ta soovib koos lapse Ciga jääda elama Tallinnasse. Y soovib, et laps käiks Tallinnas lasteaias ja leiab, et lapse huvides ei ole käia paralleelselt kahes erinevas linnas lasteaias. C läks 04.09.2023 Tallinnas eralasteaeda ja käib esialgu kohal kolmel päeval nädalas, et harjuda lasteaia keskkonna ja teiste lastega. Y sõnul on X sellest teadlik. Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023 määruse kohaselt tühistati Harju Maakohtu 05.11.2022 määrus osas, millega kohus andis Yle lapse elukoha registreeringu muutmiseks õiguse. Perioodil 02.12.2022 - 02.04.2023 oli C sissekirjutatud Tallinnasse ema juurde. Aprillist 2023 registreeris isa lapse sisse enda juurde Tartusse. Perioodil, mil lapse sissekirjutus oli Tallinnas, pani ema lapse Tallinnas lasteaia järjekorda. 27.06.2023 edastas ema isale nimekirja lasteaedadest ja palus isa nõusolekut lapse elukoht taas Tallinnasse registreerida. Y sõnul eiras X tema pöördumist teadlikult. Y avaldas lastekaitse spetsialistile, et üldjoontes on määratud lapse ja isa suhtluskord toiminud ja ta ei ole selleks takistusi teinud. Lapse üleandmised on toimunud õigeaegselt, ühel korral hilines üleandmine pool tundi, sest laps magas ja sellest teavitas ema koheselt isa. Y märgib, et isa toob lapse alati hiljem tagasi, sealjuures põhjendab hilinemisi liiklusummikutega või kommentaaridega ema suunas (näiteks: kas sa solvud kui poeg saab isaga rohkem aega koos veeta?). Y sõnul filmib X lapse üleandmisi, kuigi Y on öelnud, et see ei sobi talle. Y tunnistab, et viibis koos lapsega Bulgaarias, mistõttu jäi neli isa ja lapse kohtumist ära. Y saatis oma sõnul isale lapsest pilte ja isal oli teada, kus ja kellega ema ja laps reisisid. Y naases reisilt oma sõnul planeeritust varem, et isa saaks lapsega kohtuda. Y toob välja, et ka X on lapsega kohtumised oma tegemiste tõttu ära jätnud, viimati 10.09.2023 ja 12.09.
9. Y tunnistab, et viibis suvel koos lapsega Lõuna-Eestis spordilaagris. Tema sõnul oli laagris veel teisigi C vanuseid lapsi, keda vanemad korda mööda jälgisid. Y sõnul toimusid antud perioodil lapse ja isa kohtumised ning ta pakkus isale lisaks võimalust sõnul toimusid antud perioodil lapse ja isa kohtumised ning ta pakkus isale lisaks võimalust lapsega koos laagris olla, millest isa keeldus. X arvates oleks laps võinud sel perioodil tema juures olla. Lastekaitse spetsialist kohtus Xga 20.09.
10. X kirjeldas lapsega koos veedetud aega, mänguväljakutel käimisi, erinevaid tegevusi. X sõnul suudab C keskenduda ühele tegevusele korraga 5-10 minutit. Lapse päevaplaanist rääkides avaldab isa, et nad käivad lapsega õues, lõunaks tulevad tuppa, söövad ja orienteeruvalt kell 13:00 läheb laps magama, laps magab tavaliselt kuni kolm tundi. Lapse viib isa ema juurde tagasi kell 19:00, oma sõnul hilineb enamasti 5-10 minutit, millele lapse ema reageerib dramaatiliselt. X on pakkunud emale, et tuleks ise lapsele nende Tallinna koju järele. X hinnangul on lapse üleandmised olnud seni kõige keerulisemad, sest tema sõnul esinevad lapse emal vihapursked. Vahepeal on lapse üleandmistel abiks olnud lapse vanaema. X sõnul ei ole suhtlemine Yga paranenud. X avaldab, et Yl esineb pidevalt tujude kõikumist. Mees leiab, et nad ei oleks täna sellises olukorras, kui Y oleks emotsioonide ohjamisega tegelenud. X sõnul on Y tihti lapse üleandmistel käitunud provotseerivalt. Valdavalt on lapse üleandmistel probleemiks hilinemine. X möönab, et hilineb lapse üleandmistega tihti, kuid ei kaalu võimalust hakata last varem lahkumiseks ette valmistama, vaid põhjendab hilinemisi pigem asjaoluga, et laps ei soovi ema juurde minna ja lapse suunamine läbi mängulise tegevuse võtab aega. Lastekaitse spetsialist palus lapse isal täpsustada, kuidas tekkisid lapse kõrva taha marrastused. X sõnul pani laps korduvalt inertsautot kõrva taha ajal, mil auto pidurdas. X sõnul avastas ta marrastuse siis, kui Y sellele tähelepanu juhtis. Vestluses toob X välja, et teeb enda kaitseks igakordselt lapsest video, fikseerimaks, et lapse kehal ei ole ühtegi kriimu ega vigastust. X möönab, et mõned lapsega kohtumised on ära 17 jäänud tema tööga seotud välismaal viibimiste ja haiguse tõttu. Samuti toob välja mitmed korrad, kui on sõitnud Tallinnasse ja planeeritud kohtumisi ei ole toimunud. X kinnitas vestlusel, et on teadlik, et laps käib Tallinna eralasteaias alates 04.09.2023 kolmel korral nädalas. Samas toob välja, et lasteaia kohalepingu sõlmis lapse ema 18.07.2023 temaga eelnevalt kooskõlastamata. X sõnul on Tartu Xxxx Lasteaias leping peatatud. X sõnul ei saanud ta lapsega veebi teel suhelda, kui laps oli emaga suvel Bulgaarias. Lapse isa sõnul ei informeerinud Y teda, millises hotellis ja kellega koos laps Bulgaarias viibib. Ajal, mil X ise viibis USA-s, sai ta kahel korral suhelda lapsega WhatsApp'i vahendusel. X leiab, et Y võõrandab teda lapsest. X soovib, et laps elaks tema juures Tartus. X arvates oleks lapse jaoks sobiv, kui laps viibiks ema juures Tallinnas üle ühe nädala neljapäevast pühapäevani. Xle on teada, et ta osaleb aastas kolmel võistlusel, mil on kodust eemal, nendel aegadel on lapse viibimiskoha osas valmis Yga kokku leppima. Y soovib, et laps elaks tema juures Tallinnas ja leiab, et lapse huvides oleks isaga kohtuda igal nädalal Tallinnas, senise kolme päeva asemel kahel päeval. Tartu Linnavalitsus leiab, et lapse huvides on stabiilne elu- ja kasvukeskkond ja vanemate lahkumineku korral suhtluse toetamine lahus elava vanemaga. Kuivõrd lapsevanemate omavaheline suhtlus on pingeid tekitav ja konfliktne, on lapse huvides kindla suhtluskorra määramine, mis toetab mõlema lapsevanema osalemist lapse kasvatamisel. Eeltoodut kokku võttes teeb Tartu Linnavalitsus lapse huvidest lähtuvalt ettepaneku määrata lapse ja lahus elava vanema suhtluskord selliselt, et laps viibib isa juures Tartus üle nädala reedest pühapäevani ja vahepealsel nädalal kohtub laps isaga Tallinnas. Lapse üleandmine võiks toimuda pühapäevani ja vahepealsel nädalal kohtub laps isaga Tallinnas. Lapse üleandmine võiks toimuda vanema elukohas ja lapse viimine-toomine võiks vanemate vahel jagatud olla. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist Tartu Linnavalitsus ei toeta.
11. Tallinna Linnavalitsuse seisukoha kohaselt vestlusest Yga selgus, et tema hinnangul peaks C jääma elama ema juurde Tallinnasse ning lapsel jätkub suhtlemine isaga, mida lapse vanuse kasvades järk-järguliselt suurendatakse. Y sõnul on ta võimaldanud isa ja lapse kohtumisi vastavalt kohtumääruses kehtestatud suhtluskorrale. Kohtumised on ära jäänud kas lapse või isa haigestumise tõttu, isa tööreiside tõttu ning lapse ja ema reisi ajal Bulgaariasse. Y on alati isale ja lapsele kaasa andnud lapse lemmikasju, nt jalgratas, tõukeratas, et lapsel oleks võimalik isaga koosveedetaval ajal neid kasutada. Y sõnul on lapse isal kombeks tuua laps emale tagasi alati kokkulepitust 15-20 minutit hiljem. Samuti ei näe vanem, et lapse isa ise midagi lapse jaoks kaasa võtab, nt vahetusriided (T-särk, sokid jm), vaid isa nõuab, et Y kõik lapsele vajaliku alati ise kaasa pakiks. Y sõnul käib C mõned korrad nädalas eralastehoius, kuna lapse isa ei ole andnud nõusolekut lapse elukoha registreerimiseks Tallinnasse ning seetõttu ei ole ta saanud last panna munitsipaallasteaeda. X ei andnud ka emale nõusolekut Ci eralastehoius käima hakkamiseks, kuna X on veendunud, et varsti elab C tema juures ja hakkab käima Tartus lasteaias. X on seisukohal, et Cile oleks parim, kui ta asuks püsivalt elama isa juurde Tartusse. Alates
12. augustist 2023 on lapsel olemas Tartus lasteaiakoht. X hinnangul võiks laps viibida üle ühe nädalavahetuse neljapäevast pühapäevani ema juures Tallinnas. X ei taotle enam 50/50 põhimõttel suhtluskorda, kuna see oleks tõenäoliselt Ci jaoks liialt koormav. X sõnul ei takistaks ta lapse ja ema vahelist suhtlust ning panustaks ise alati ema ja lapse suhtluse tagamisse. Samuti jagaks X lapse emaga lapsesse puutuvat olulist informatsiooni, mida aga antud juhul Y keeldub tegema. X sõnul ei ole ta siiani saanud informatsiooni lapse Bulgaaria reisi kohta, nt pildid, videod, peatumiskoht, lennuajad jmt. Ka ei küsinud lapse ema isalt lapsega reisimiseks nõusolekut ega teavitanud planeeritavast reisist isa ette. 18 X on terve aasta jooksul kohusetundlikult käinud kolm korda nädalas Tartust Tallinnasse lapsega kohtumas, kasutades selleks tuttavale kuuluvat korterit Mustamäel. Lapse ja isa vahel on usalduslikud suhted ning lapsel on õigus viibida ka isa kodus Tartus ning saada osa isa igapäevasest elust. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond möönab, et Y on lapsega Bulgaaria reisi planeerides eiranud head tava ja riivanud lapse teise hooldusõigusliku vanema õigusi. Samas on mõlemal vanemal raskusi teisele vanemale lapsesse puutuva olulise informatsiooni jagamisega. Näiteks ei ole Y sõnade kohaselt X kunagi andnud edasi informatsiooni lapse traumade kohta, mis on tekkinud isaga koosveedetaval ajal (marraskil kõrvatagune, sinikad). Kui Y on isalt selgitusi küsinud, on saanud lakoonilisi vastuseid. Tavapärane on, et vanemad edastavad üksteisele lapse kohta informatsiooni stiilis: sõi, magas, mängis, oli heas tujus, mis aga ei ole sisuline teave. Võttes arvesse, et xxxx Ci sõnavara on veel piiratud, on eriti oluline, et mõlemad vanemad jagaksid lapse üleandmisel teisele vanemale lapse kohta olulist informatsiooni. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal ei ole etteheiteid Yle lapse hooldamise ja kasvatamise osas, mistõttu ei näe eestkosteasutus vajadust lapse elukoha muutuseks isa juurde Tartusse. Mõlemal vanemal on vajakajäämisi teise vanemaga suhtluses, mistõttu ei saa eeldada, et lapse Tartusse elama asudes toimuks vanemlikus koostöös suur muutus paremuse poole. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et Ci põhiliseks elukohaks peab jääma ema elukoht. Kuna vanemad elava Eestimaa erinevates linnades, et toeta Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond suhtluskorra kehtestamist 50/50 põhimõttel, sest tuleb vältida olukorda, kus laps peaks käima kahes linnas lasteaias. C võiks jääda elama ema juurde ning üle ühe nädalavahetuse viibida isa juures Tartus ning ühel argipäeva õhtul, kui laps nädalavahetusel isa juures ei viibi, võib isa veeta lapsega aega Tallinnas. Eestkosteasutuse hinnangul on Cil taastatud isaga usalduslikud suhted ning lapsel on õigus viibida ka isa kodus ning saada osa isa igapäevaelust. Kuna vanemate vahel on suured pinged ja vanemlik koostöö ei toimi, on oluline, et see vanem, kelle juurde jääb lapse põhiline elukoht, saab omale lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku ainuhooldusõiguse. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toeta X avalduse rahuldamist, kuna see ei vasta Ci huvidele ja vajadustele. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab Y avalduse rahuldamist lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise ainuhooldusõiguse Yle üleandmise osas. Lisaks on oluline kohtumäärusega kindlaks määrata lapse suhtluskord. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus taolises menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluste avalduste läbivaatamise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. Kuna mõlemad vanemad on esitanud kohtule avalduse ja kohus on mõlemad avaldused menetlusse võtnud, seega tuleb mõlemat vanemat käsitleda menetluses avaldajana (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14 p 23).
14. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 118

lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes 19 ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad otsustavad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju

§ 145

lg 1 järgi ühiselt ning tulenevalt

§ 145

lg-test 2 ja 3 lapse igapäevaelu küsimusi otsustab vanem, kelle juures laps viibib. Otsustusõiguse saamiseks (

§ 119

) saab vanem esitada eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimustes lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise (

§ 137

lg 1) alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslike muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuse üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus.

§ 137

lg 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 25. Eelduslikult on lapse huvides, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Seega peab

§ 137

lg 1 rakendamiseks leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, kuna see ei ole kooskõlas

§ 118

lg-st 1 tuleva põhimõttega, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

1. Isa soovis lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus isale, alternatiivselt anda isale otsustusõigus lapse elukoha ja lasteaia määramise osas ning määrata kindlaks suhtluskord. Ema palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus emale, alternatiivselt anda emale otsustusõigus lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku osas.
2. Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et lapse vanemate kooselu on lõppenud, vanemate vahel puudub usaldus ja koostöövalmidus ning vanemad ei ole ka pikka aega kestnud kohtumenetluse ajal, mille jooksul on toimunud ka kaks ärakuulamist, kokkuleppele jõudnud. Perelepitus tulemust ei andnud. Ka esialgse õiguskaitse raames isa ja lapse suhtlemise reguleerimine ei suunanud vanemaid koostööle. Lapse suurim probleem on tema vanemate vahelise paarisuhte lõppemisega seotud isiklik solvumus ja pettumus ja suhte lõppemisega seotud tunded on saanud takistuseks lapsevanematena. Kohtule on esitatud arvukalt vanemate omavahelisi sõnumeid, erinevate isikute kirjalikke tunnistusi kui hea või halb üks või teine vanem on, ambulatoorseid epikriise, fotosid lapse vigastustest.
3. Otsustusõiguse saamiseks (

§ 119

) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimustes lõpetada. Ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine (

§ 137

lg 1) eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus 20 tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.

1. Käesolevas asjas vaidlus seisnebki selles, kus peaks olema lapse elukoht ja kus peaks laps käima lasteaias, kas Tallinnas või Tartus. Kohus leiab, et kuigi vanemad ei ole suutelised omavahel hooldusõiguse teostamisel piisavalt koostööd tegema, ei ole põhjendatud vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda lõpetatud osas ühele vanema ainuhooldusõigus, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vanemate avaldused hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata. Vanemad on esitanud ka alternatiivse nõude otsustusõiguse saamiseks. Arvestades lapse praegust elukorraldust, leiab kohus, et on põhjendatud anda emale otsustusõigus lapse elukoha ja lasteaia valikul. Isa alternatiivne nõue jääb rahuldamata.
3. Kuna lapse elukohaks jääb ema elukoht, tuleb kindlaks määrata isa ja lapse suhtluskord. Kohtumenetluse ajal reguleeris isa ja lapse suhtlust Harju Maakohtu 15.11.2022 määrusega määratud suhtlemiskord, mille kohaselt isa ja laps kohtuvad Tallinnas teisipäeval, reedel ja pühapäeval kella 10.00-st kuni 19.00-ni. Jälle süüdistasid vanemad üksteist selles, et isa jättis kohtumisi ära, ema ei andnud isale last, isa tõi lapse tagasi hiljem, lapsel olid kriimud jne.
4. Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseadusõiguslikust vanema õigusest (PS § 27). Lapsest lahus elaval vanemal on õigus oma lapsega suhelda. Selline õigus tuleneb vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on vanemast lahutatud, on lastekaitseseaduse § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanema ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka

§ 143

lg 1 esimene lause, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse õigusele vastab

§ 143lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda.

Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. 33. Sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, peab vanem hoiduma

§ 143

lg 2 esimese lause järgi tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õiguse heas usus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Lapse heaolu jaoks on oluline tugev side mõlema vanemaga nii vanemate kooselu ajal kui ka peale lahkuminekut. 34. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Kui ärakuulamisel soovis isa jagatud vanemlust, st 50/50, siis Tallinna Linnavalitsusele on isa peale ärakuulamist avaldanud, et 50/50 suhtluskord oleks tõenäoliselt lapse jaoks liialt koormav. Kohus ei pea põhjendatuks ema taotlust määrata nn astmeline suhtluskord. Psühholoog Listopadi arvamus, kes ei ole näinud isa ja last koos, ei kaalu üle Tallinna Perekeskuse seisukohta, mille 21 kohaselt oskab isa lapsega eakohaselt ja arendavalt suhelda, tegeleda, märkab lapse vajadusi ning oskab lapse eest hoolitseda. Kuigi kohtu määratav suhtluskord ei pruugi vastata vanema(

1. te)ootustele, siis tuleb arvestada sellega, et vanemate võrdsuse ja huvide põhimõtet piirab lapse huvi põhimõte, mis tähendab, et lapse parim huvi on olulisem, kui vanema huvi või nägemus lapse parimast huvist. Kohus juba selgitas ja selgitab veel, et suhtluskorra määratlemisel peavad olema välistatud kokkuleppimiskohustusega sätted. Kohtumäärusega ei ole õigusliku sisutuse tõttu mõtet „anda“ vanematele õigusi ega panna neile kohustusi, mis tulenevad nende jaoks seadusest. Samuti ei märgi kohus määratavas suhtluskorras seadusest tulevaid vanemakohustusi, sh õigust nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta. 35. Seades esikohale lapse huvid ja arvestades asjaomaste isikute huve, määrab kohus isa ja lapse suhtlemiskorra kuni lapse kooli minekuni järgmiselt: Laps viibib isaga paarisnädala nädalavahetustel alates neljapäeval kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 17.00-ni. Nädalal, mille nädalavahetusel laps isaga ei viibi, on isal võimalik lapsega kohtuda nädala sees vähemalt ühel päeval, teavitades kohtumisest ette ema vähemalt kolm päeva. Jõuluperioodil paaritul aastal 23.12 kuni 24.12 viibib laps emaga ja 25.12 kuni 26.12 isaga. Paarisaastal 23.12. kuni 24.12 viibib laps isaga ja 25.12 kuni 26.12 emaga. Aastavahetuse paaritul aastal 31.12 kuni 01.01 viibib laps isaga ja paarisarvu emaga. Isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) nädalavahetuse (reedel kella 17.00-
2. st)veedab laps isaga, emadepäeva (maikuu teine pühapäev) nädalavahetuse (reedel kella 17.00-
3. st)veedab laps emaga, isa sünnipäeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva emaga juhul, kui laps viibib suhtluskorra järgi teise vanema juures. 1. ülestõusmispüha (riigipüha) veedab laps paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga. Vanemal, kelle juures laps suhtluskorra järgselt ei viibi, on õigus lapsega sünnipäeval kohtuda vähemalt kaks tundi. Vanem teatab kohtumise aja soovist teisele vanemale vähemalt viis päeva ette. Suvekuudel (juulis ja augustis) viibib laps paarisnädala pühapäeval kella 17.00-st kuni paaritu nädala pühapäeval kella 17.00-ni isaga ja paaritu nädala pühapäeval kella 17.00-st kuni paarisnädala pühapäeval kella 17.00-ni emaga. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab teise vanemaga suhtluse lapsega, (telefoni või muu kommunikatsioonivahendite teel) teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni kella 20.00-ni. Lapse viib teise vanema juurde vanem, kelle juures laps järgnevalt viibib. Vanemate suhtlus toimub sms-i teel. Lapsega kohtumiste ärajäämisest (nt isa komandeering, lapse või vanemate raske haigestumine) teatab vanem teisele vanemale viivitamatult. Menetluskulude jaotamine 36. Juhindudes TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Lapsele määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetlusosaliste menetluskulude (välja arvatud lapsele määratud esindaja kulud) rahaliselt kindlaks määrata. Lapsele määratud esindaja tasu taotluse lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 22 Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.11.2023 kohtumäärus. 23