KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-22-136173 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi K Ti vastu v

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1732,32 eurot) alates 29.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

1. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi K Ti vastu põhivõlgnevuse 192,32 euro (sh lepingutasu 109,50 eurot), intressi 233,19 euro, sissenõudmiskulude 65,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 223,86 euro väljamõistmiseks.
2. Menetluskulud jätta 70,46% ulatuses K Ti kanda ja 29,54% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
3. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 385 eurot, millest 271,27 eurot mõista K T’ilt OK Incure OÜ kasuks välja.
4. Väljamõistetud menetluskuludelt on K T kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasi nr 2-22-136173 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). MENETLUSE KÄIK 1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 20.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K T (kostja) 2337,01 euro saamiseks. Kohus tegi 23.09.2022 makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16.01.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 16.01.2023 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitada kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata laenuandja poolt võlaõigusseaduse (

) §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. 2. Hageja esitas 31.01.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K Ti vastu põhivõlgnevuse 1924,64 euro, intressi 236,07 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 508,10 euro ja võla sissenõudmiskulude 65 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 385,00 eurot ning menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Pärnu Maakohus võttis 04.10.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 313 lg 1 alusel kätte 01.11.
2. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
3. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid 4.
4. Hagiavalduse kohaselt BB Finance OÜ (laenuandja) ja kostja sõlmisid 21.12.2021 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 1810,00 eurot ning pooled 2

1132 lõikes 1 ja 2 sätestatust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-st

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 5.
3. Dokumendid toimetati kostjale TsMS § 313 lg 1 alusel kätte 01.11.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 29.11.2023 kell 24:
4. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 21.12.2021 ja 31.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr 2102148962 ja 210262063 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (

) § 1 lg 5, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõistes. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma (

§ 396lg 1).

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (

§ 402lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline 3

§ 1lg 5).

9.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

§ 406

lg 1 p-st 1 tuleneb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. 10. Hageja poolt esitatud andmetel sai kostja 21.12.2021 ja 31.01.2022 sõlmitud laenulepingute alusel laenu summas 1934,50 eurot (sisaldab lepingutasu 109,50 eurot) intressimääraga 42% aastas. Laenulepingu kohaselt tuli kostjal laen tagastada 60 osamaksega suuruses 77,49 eurot kuus. Krediidi kogukuluks on märgitud 4649,40 eurot ja krediidi kulukuse määraks 50,79%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 51,03%, mitte 50,79%. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et 77,49 euro suuruse osamakse korral on aastaintress 41,95%, mitte 42%. 42% suuruse aastaintressi korral oleks osamakse suurus 77,55 eurot ja krediidi kulukuse määr 51,11%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr kuni 30.11.2021 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatus kõrgem ning laenuleping nr 2102162063 on tühine. 11.

§ 4062

lg 1 alusel tühise tarbijakrediidilepingu tagajärjed on sätestatud

§ 4062

lg-s 3, mille kohaselt kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 12. Lisaks on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole järginud

§-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 4034

lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Laenuandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034lg 13 järgi pidi 4

§ 4034

lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus

§ 4034

lg 7 järgi intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäära. Samasugune tagajärg on sätestatud ka

§ 4062

lg-s 3 (vt käesoleva otsuse punkti 11).

§ 4034

lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja

§ 4034lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid.

Käesoleval juhul ei saa hageja nõuda lepingutasu 109,50 eurot ega sissenõudmiskulu 65 eurot, mis osas jätab kohus hagi rahuldamata. 15. Hagiavalduse kohaselt on kostja laenulepingute katteks tasunud 82,68 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 9,86 eurot, intressi katteks 67,63 eurot, viivise katteks 0,19 eurot, kulude katteks 5,00 eurot. Kuivõrd kostjal puudus kohustus tasuda muid tasusid peale põhinõude, siis seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingute alusel välja põhivõlgnevuse 1732,32 eurot (1815,00-82,68). 16.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peaks krediidiandja uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samasugune nõue on sätestatud ka

§ 4062lg 3 neljandas lauses.

Menetlusökonoomiast tulenevalt ning arvestades asjaoluga, et maksegraafikuga kokkulepitud osamaksete tagastamise tähtaeg on möödunud ning väljastatud laen on sissenõutavaks muutunud, arvestab kohus välja tagasimaksed arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamisega. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 01.01.2023 oli intressimäär 0% aastas, perioodil 01.01.2023–30.06.2023 2,5% aastas, 01.07.2023–31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024–29.02.2024 4,5% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 2,88 eurot järgmiselt: Tähtaeg 10.03.2022 10.04.2022 10.05.2022 põhiosa 77,49 77,49 77,49 intress 0,00 0,00 0,00 kokku 77,49 77,49 77,49 5

§ 113

lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab lepingu üldtingimuste p 12.2.1 alusel kostjalt viivise tasumist määras 0,12% päevas alates nõude loovutamisest 26.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.03.2023. Kohus leiab, et viivisemäära kokkulepe on tühine. Võlaõigusseaduse (

) § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegium selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, 6

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).

Seaduslik viivisemäär tuleneb

§ 113

lg-st 1 ja

§-st 94, mis lepingu sõlmimise hetkel oli 8,00 % aastas ning 01.01.2023 kuni hagiavaldus esitamiseni so 31.01.2023 määras 10,5%, perioodil 01.07.2023-31.12.2023 määras 12% ja alates 01.01.2024 on viivise määraks 12,5%. Hagiavalduses märgitud päevane viivisemäär on 0,12% (aastane viivisemäär 43,8%,), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et hageja võib kostjalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus ettenähtud intressimäär, kuid seda üksnes juhul, kui selles on poolte vahel kokku lepitud. Hagiavaldusest sellist kokkulepet ei nähtu, pooled on kokku leppinud viivisemääras 0,12% päevas. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 191,01 eurot järgmiselt: seadusjärgne viivis võlg periood summa 0 10.03.-08.04.22 0,51 72,30 10.04.-09.05.22 0,48 149,79 10.05.-09.06.22 1,02 227,28 10.06.-09.07.22 1,49 304,77 10.07.-09.08.22 2,07 382,26 10.08.-10.09.22 2,60 459,75 10.09.-09.10.22 3,02 537,24 10.10.-09.11.22 3,65 614,73 10.11.-09.12.22 4,04 692,22 10.12.-09.01.23 5,13 769,71 10.01.-09.02.23 6,86 847,20 10.02.-09.02.23 6,82 924,69 10.03.-09.03.23 8,25 1002,18 10.04.-09.04.23 8,65 1079,67 10.05.-09.05.23 9,63 1157,16 10.06.-09.06.23 10,41 1234,65 10.07.-09.07.23 12,58 1312,14 10.08.-09.08.23 13,37 1389,63 10.09.-09.09.23 13,71 1467,12 10.10.-09.10.23 14,95 1544,61 10.11.-09.11.23 15,23 1622,10 10.12.-09.12.23 16,72 1699,59 10.01.-09.01.24 17,99 1732,32 10.02.-29.02.24 11,83 18. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 7