TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1410 Määruse kuupäev 20. mai 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pö
) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
- X esitas
- mail 2024 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub haldusasja nr 3-24-202 toimikust paberkandjal koopiat, et ta saaks esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Taotluse kohaselt ei ole ta suuteline kasutama tahvelarvutit. Samuti taotleb X, et kohus annaks talle advokaadi, kes aitaks koostada EIK-ile nõuetekohase kaebuse.
- Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK), kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu
- veebruari
- a määruse nr 3-21-3011/9, p 4). 3-24-1410
- RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. 3.
- Taotleja on rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik ning võib mõista, et EIÕK rikkumise on pannud toime Eesti riik, kuna kaebus oleks seotud haldusasjas nr 3-24-202 tehtud lahendiga. 3.
- RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus võtab asja materjalide juurde väljavõtte Xi vabakasutuskontost ajavahemiku
- jaanuar 2024 kuni
- mai 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad ilmselt piisavad rahalised vahendid, et EIK-ile kaebuse koostamisega seotud õigusabiteenuse eest ise tasuda. Taotleja viibib vanglas, mistõttu on tema võimalused raha juurde teenida piiratud. Seega võimaldab taotleja majanduslik seisund talle riigi õigusabi määrata.
- RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. 4.
- EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Tartu Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-24-202
- veebruari
- a määrusega Xi kaebuse. Täpsemalt tagastas kohus kaebuse vangalt aluspükste ja sokkide väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (
§ 121
lg 2 p 2¹ alusel), vanglalt vale teleri müümisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (
§ 121
lg 1 p 1 alusel) ning vangalt teleri probleemi lahendamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (
§ 121lg 2 p 2¹ alusel).
Tartu Ringkonnakohus jättis
- märtsi
- a määrusega Xi määruskaebuse halduskohtu
- veebruari
- a määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus ei võtnud
- aprilli
- a määrusega Xi määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi
- a määruse peale menetlusse. Seega on ammendunud haldusasjas nr 3-24-202 kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Haldusasjas nr 3-24-202 jõustus lõplik lahend
- aprillil
- Praeguseks ei ole möödunud EIK-ile kaebuse esitamise neljakuuline tähtaeg. 4.
- Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 2 3-24-1410 EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus EIK-ile haldusasjaga nr 3-24-202 seotud asjaoludel oleks selgelt põhjendamatu. Taotleja ei ole esitanud põhjendust, milles seisneb Eesti riigile etteheidetav tegu. Samuti ei ole ta esitanud ühtegi asjaolu, mis EIÕK rikkumisele osutaks. Kohtule ei ole EIÕK rikkumine äratuntav. Kuna esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt ilmselt vastuvõetamatu, jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse eeltoodust tulenevalt RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.
- X taotleb kohtult haldusasja nr 3-24-202 toimikust väljatrüki saamist kaebuse esitamiseks EIK-le.
§ 88
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Menetlusdokumendist võib saada muu hulgas ka väljatrüki (
§ 88lg 4).
Haldusasjas nr 3-24-202 peeti digitaalset toimikut. Kuigi taotlejale toimetati tolles haldusasjas osa menetlusdokumente kätte paberkandjal, siis arvestades, et kinnipeetaval puudub vanglas digitaalsest toimikust väljatrükkide tegemise võimalus ning EIK-ile esitatavale kaebusele tuleb lisada kõik asjakohased riigisisese kohtumenetluse dokumendid, on taotleja taotlus toimikust väljatrüki saamiseks põhjendatud. Seepärast rahuldab kohus
§ 88
lg 1 alusel Xi toimikust väljatrüki saamise taotluse ja väljastab talle paberkandjal kõik haldusasja nr 3-24-202 dokumendid, välja arvatud kohtudokumentide edastamise kaaskirjad, väljastusteated, dokumentide kättesaamist tõendavad väljatrükid kohtute infosüsteemist, menetlusdokumentide ümbrikud ja kohtute omavaheline kirjavahetus toimiku edastamise kohta. Taotlusest ei ilmne ning kohtule ei ole äratuntav, et viimati nimetatud dokumendid oleksid taotlejale EIK-i pöördumiseks vajalikud. 6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (
§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3