Obsah (4)
§ 74§ 121§ 68§ 751– 18-8406 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–18-8406 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristi
§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele M.N-ile Harju Maakohtu 10.12.2018.
a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2
- M.N-i karistuse kandmise algust lugeda alates 16.04.
- a.
- KrMS § 180 alusel mõista M.N-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse M.N-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada M.N-ile , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 10.12.
- a otsusega tunnistati M.N süüdi
§ 121
lg 2 p 2 järgi ja karistati teda 2-kuulise vangistusega.
§ 68lg 1 alusel arvestati tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-10.03.2018.
a, s.o 2 päeva vangistust karistuse hulka ning ärakandmata karistus on 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M.N ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid.
§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati teda - mitte tarvitada alkoholi.
Kohtuotsus jõustus 28.12.
- a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 29.03.
- a Harju Maakohtule erakorralise ettekande M.N-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune M.N on rikkunud temale pandud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi 29.03.
- a kell 13.
- Isiku väljahingatavas õhus mõõdeti indikaatorvahendiga alkoholi 0,461 mg/l. M.N on ka varasemalt 11.01.
- a rikkunud talle määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, kui väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi indikaatorvahendiga 0,94 mg/l. 17.01.
- a isik rikkus talle määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, kui väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi indikaatorvahendiga 0,172 mg/l. Isikule koostati kahe rikkumise kohta kirjalik hoiatus. 06.02.
- a isik rikkus talle määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, kui väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi indikaatorvahendiga 1,131 mg/l. 15.02.
- a isik rikkus talle määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi indikaatorvahendiga 1,157 mg/l. Isikule koostati kahe rikkumise kohta kirjalik hoiatus. Kriminaalhooldusalusega on iga registreerimise käigus vesteldud ravile pöördumisest. M.N-ile on antud Wismari Haigla ja Lootuse Küla kontaktandmed. Isik ei ole raviasutustega ühendust võtnud, mistõttu on hooldusaluse enda motivatsioon alkoholist vabanemiseks kaheldav. 3 Ametnik teeb ettepaneku
§ 74lg 4 alusel pöörata karistus täitmisele.
M.N on korduvalt alates katseaja algusest rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. Isikuga on vesteldud ravivõimalustest, kuid seni ei ole M.N teinud ise pingutusi alkoholisõltuvusega tegelemiseks. Isikule on antud raviasutuste kontaktid, kuid neid mitte kasutades on ametniku hinnangul isiku soov alkoholivabalt elada puudulik. Harju Maakohtu 16.04.2019. a kohtumäärusega võeti M.N kohtusaalist vahi all, kuna ta oli kohtuistungile ilmunud alkoholijoobes – alkomeetri näit oli 1,279 mg/l kohta ning kohtul ei olnud võimalik menetleda erakorralist ettekannet isiku üle, kes viibib kohtuistungil alkoholijoobes ja võib takistada kohtuistungi läbiviimist. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil M.N-i karistuse täitmisele pööramist. Isik on rikkunud korduvalt talle kohtuotsusega määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ning ta ei soovi sõltuvusravile asuda. Oma käitumisega on M.N näidanud, et tal puudub motivatsioon korrektselt täita kriminaalhoolduse kohustusi, tema rikkumised jätkuvad. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest tal teisi variante ei ole. Ta ei mäleta talle kohtuotsuse järgi mõistetud karistust, kuid mäletab, et talle oli määratud alkoholi tarvitamise keeld. Oma süütegu ta ka ei mäleta. Tunnistas, et rikkus kriminaalhoolduse kohustusi ja tarvitas katseajal alkoholi. Ta ei mäleta, miks ta alkoholi tarvitas. Ta ei ole rehabilitatsioonikeskusesse helistanud, kuna tal ei ole mitte millestki nendega rääkida ega soovi sõltuvusravile asuda. Kaitsja taotles kohtuistungil rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele M.N-i poolt ärakandmata karistus. Praeguse ajal seisuga on ta 8 päeva vangistusest juba ära kandnud. Peale vanglast vabanemist on tal võimalik asuda oma alkoholisõltuvusega tegelema. Taotles kohtul arvestada asjaoluga, et tegemist on puudega inimesega.
§ 74
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus M.N-ile Harju Maakohtu 10.12.
- a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna M.N , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune M.N rikkus temale pandud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi 29.03.
- a kell 13.
- Isiku väljahingatavas õhus mõõdeti indikaatorvahendiga alkoholi 0,461 mg/l. M.N on ka varasemalt - 11.01.
- a rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kui väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi indikaatorvahendiga 0,94 4 mg/l. 17.01.
- a isik rikkus talle määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, kui väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi indikaatorvahendiga 0,172 mg/l. Isikule koostati kahe rikkumise kohta kirjalik hoiatus. 06.02.
- a isik rikkus talle määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, kui väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi indikaatorvahendiga 1,131 mg/l. 15.02.
- a isik rikkus talle määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi indikaatorvahendiga 1,157 mg/l. Isikule koostati kahe rikkumise kohta kirjalik hoiatus. Kriminaalhooldusalusega on iga registreerimise käigus vesteldud ravile pöördumisest ja M.N-ile on antud Wismari Haigla ja Lootuse Küla kontaktandmed, kuid isik ei võtnud raviasutustega ühendust. M.N ilmus ka kohtuistungile alkoholijoobes, mistõttu kohus oli sunnitud ta vahi all võtma ja kohtuistungi edasi lükkama, et kindlustada isiku kohtuistungile ilmumine järgmisel korral kainena. Kohtuistungil M.N tunnistas, et rikkus katseajal korduvalt kohtuotsusega talle määratud käitumiskontrolli lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Teatas kohtuistungil, et ta ei soovi alkoholismi sõltuvusravile asuda ning on nõus talle mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas M.N-i suhtes, kuid on leidnud kinnitust, et isikul on tõsine alkoholiprobleem ning ta on korduvalt katseaja kestel tarvitanud alkoholi. Isik on alkoholijoobes ohtlik ja vägivaldne. Selles kriminaalasjas tunnistati ta süüdi oma emale kallale tungimise eest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Kriminaalhooldusametnik katseajal tegi M.N-ile ettepaneku asuda alkoholi sõltuvusravile, kuid kriminaalhooldusalune keeldus sellest ega soovi raviasutuse poole pöörduda. Samuti ka kohtuistungil teatas M.N, et ta ei soovib oma alkoholisõltuvusega tegeleda. Kui kriminaalhooldusalusele on määratud kohtuotsusega lisakohustuseks - alkoholi mitte tarvitamise keeld, siis on see absoluutne, isik ei tohi mitte kuskil ega mitte mingil ajahetkel alkoholi tarvitada. On leidnud tuvastamist, et M.N-i suhtes on kriminaalhooldus täiesti ebaõnnestunud ning kohtul ei ole usku, et isik oleks nüüd võimeline korralikult kriminaalhoolduse lisakohustust täitma. Kohtu hinnangul ei ole M.N motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Kohus otsust tehes andis M.N-ile võimaluse reaalset vangistust tingimisi kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli lisakohustust tahtlikult. Kohus leiab, et M.N-ile kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on M.N-i suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb M.N-ile Harju Maakohtu 10.12.
- a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 kuu ja 28 päeva vangistust -
§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.
Kohus on arvamusel, et M.N suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/