← Eesti

2-23-141504/14

Obsah (8)§ 314§ 444§ 468§ 139§ 144§ 175§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-141504 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Pl

§ 314

1 lg 1; lg 3 p 2 alusel saadetud kohtukutse elektronpostiaadressile xxxxxxxxx@xxxxxxxx. Samal kuupäeval on kostja nimetatud e-posti aadressilt kinnitanud ka kohtukutse kättesaamisest. Seega oli kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Kohtukutsega oli kostjat hoiatatud, et kui ta kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410).

  1. aprillil 2024 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. 2
  2. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kohus märgib, et kuivõrd kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud lepingute puhul ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, siis ei olnud esialgsel võlausaldajal kohustust kontrollida vastutustundlikku laenamise põhimõtet. 6.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (3,5 h; tasumääraga 122 eurot tund koos käibemaksuga).

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 245 eurot.

§ 144p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu.

Kohus loeb maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei olnud poolte vahel vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, keeruline ei saanud olla ka kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 183 eurot (1,5 h x 122). Kooskõlas

§ 174

lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 448 eurot (245 + 20 + 183). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.