KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2024, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-7115 Kohtukoosseis Triin Harak Kohtuistungi sekretär Kärt Kä

§ 418

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 121

lg 2 p 3,

§ 199

lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Vladimir Gavrilin, isikukood: 38103272712; elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tartu Vanglas (Turu 56, Tartu linn) Kehtivaid kriminaalkaristusi kaks: 1) 20.01.2014 Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10070

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi karistatud rahalise karistusega 620.80 eurot; 2)18.09.2018 Tartu Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9694

§-de 120 lg 1, 136 lg 1, 184 lg 2 p 1,2 , 214 lg 2 p 1, 4 , 266 lg 2 p 1, 423-1 ja 424 järgi karistatud vangistusega 11 aastat. Viru Maakohtu 09.02.2021 kohtumäärusega vabastati Vladimir Gavrilin edasisest karistuse kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu; kehtivaid väärteokaristusi viis. Tõkend Vahistamine alates 01.09.2023 Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON 1. Mõista õigeks Vladimir Gavrilin süüdistuses

§ 199lg 2 p 4 järgi.

2. Mõista õigeks Vladimir Gavrilin süüdistuses

§ 121lg 2 p 3 järgi 2022.

aasta juulikuus L. K. puudutavas episoodis. 1 3. Tunnistada süüdi Vladimir Gavrilin

§ 121lg 2 p 3 järgi E.

P., H. H., S. S. ning A. D. puudutavates episoodides ning karistuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 4. Tunnistada süüdi Vladimir Gavrilin

§ 120lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 kuud vangistust.

5. Tunnistada süüdi Vladimir Gavrilin

§ 418lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

6.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista Vladimir Gavrilinile liitkaristuseks vangistus 3 aastat 3 kuud. 7. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Vladimir Gavrilinile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Vladimir Gavrilinile karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda Vladimir Gavrilini karistuse kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 01.09.

2. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu E. P. tsiviilhagi Vladimir Gavrilini vastu 1265 euro nõudes läbi vaatamata.
3. Vladimir Gavrilini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui mõistetud vangistuse ärakandmisel.
4. Arvata menetluskulude hulka:  kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 1729,08 eurot;  ekspertiisikulud kokku 2895 eurot ja  sundraha summas 1230 eurot. Menetluskuludest pool, s.o 2927,04 eurot jätta riigi kanda. Mõista süüdistatavalt välja riigi tuludesse menetluskulud summas 2927,04 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 2927,04 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates, hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Kannatanud E. P. (ik: XXX, tel: XXX), H. H. (ik: XXX, tel: XXX) ja S. S. (ik XXX, tel: XXX) on taotlenud enda teavitamist Vladimir Gavrilini vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
6. Asitõendid:  käsitöönduslikult ümber ehitatud padrunid ja käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm kaliibriline püstol Stalker 4918-S number 0717-000007, mis asuvad ekspertiisiakti nr 23E-TB0044 alusel vastutaval hoiul EKEI relvaosakonnas -

§ 421ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel, arvestades EKEI taotlust, jätta EKEI-le relvakogusse lisamiseks,  padrunikarp, mis asub akti nr 23A-TH25600 alusel hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite laos, tagastada süüdistatavale. 2 Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA (I) Süüdistuse sisu 1. Vladimir Gavrilinit (Gavrilin) süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt ja mis seisnes selles, et tema: -

1. aasta sügisel oktoobri või septembrikuu lõpus Tartu linnas XXX asuvas kortermajas neljandal korrusel asuvas tolleaegses Vladimir Gavrilini ja S. G. elukohas Vladmir Gavrilin sõimas kannatanut E. P. (P.) sõnadega „värdjas“ ja „suka“ ja ütles kannatanule E. P., et miks ta nii vähe asju neile tõi ning S. G. üldse ei hoia. Sel hetkel, kui kannatanu E. P. seisis köögis pliidi ees, tuli Vladimir Gavrilin kannatanu selja taha ning kägistas mõlema käega selja tagant, niimoodi, et kannatanu E. P. ei saanud hingata ja ta kaotas teadvuse. Teadvusele tulles kannatanu tõusis vaevaliselt püsti ja karjus valust. Siis tuli Vladimir Gavrilin kööki pikateralise noaga. Kannatanu ütles Vladimir Gavrilinile, et ta läheb politseisse, mille peale Vladimir Gavrilin läks noaga kannatanu näo juurde ja võttis kõrist kinni ning ütles kannatanule, et ta lõikab E. P. näo ja suu ära, tõmmates kannatanu põsele noaga väikese kriimu. Sel hetkel tulid kannatanu E. P. ja Vladimir Gavrilini vahele S. G. ja S. S. Kannatanu E. P. tundis, et Vladimir Gavrilin oleks selliseks teoks võimeline ja ta oleks seda ka teinud, kui ei oleks teised isikud vahele tulnud. Sel hetkel oli E. P. šokiseisundis ja tundis hirmu, et Vladimir Gavrilin lõikab tal näo ära. - helistas kannatanule H. H. (H.) 04.03.2023 kella 02:00 paiku ja ütles talle, et H. H. on sõbra M. P. (P.) vahekorras olnud. Kannatanu H. H. vastas selle peale Vladimir Gavrilinile, et mis juttu, sa pederast ajad, mille peale Vladimir Gavrilin ägestus ja küsis, et kus kannatanu H. H. on. Kannatanu H. H. vastas Vladimir Gavrilinile, et ta asub Kalevi tänaval ning liigub Kalevi ja Tähe tänava nurga peale. 04.03.2023 kella 02:00 paiku tuli Vladimir Gavrilin Tartu linna Kalevi ja Tähe tänava nurgale tumedat värvi sõidukiga, kust sõiduki kõrvalt- või tagaistmelt hüppas välja ning ründas kannatanut H. H., lüües kannatanut noaga nina alla ülahuule piirkonda, tekitades vasakust suunurgast nina keskosani haava, mis ulatus igemeteni. H. H. tundis sel hetkel suurt valu. - 2021.aasta suvel aadressil Tartumaa Luunja vald XXX öösel tuli Vladimir Gavrilin E. P. ja S. S. magamistuppa, sest S. G. oli valetanud, et S. S. on E. P. XXX M. löönud. Tuppa tulles võttis Vladimir Gavrilin kahe käega kannatanu S. S. kaelapiirkonnast kinni ning viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu, mille tõttu oli kannatanu S. S. 10 sekundit kägaras olekus. Sellel hetkel tundis kannatanu S. S. valu. Pärast seda lõi 3 Vladimir Gavrilin kannatanut S. S. paar korda rusikaga peapiirkonda. Kannatanu S. S. tundis sel ajal valu ning hirmu, et Vladimir Gavrilin tapab ta ära. Vladimir Gavrilini tegevuste tagajärjel tekkis kannatanu S. S. selgroole verine haav ning suu verejooks. -
2. aasta suve lõpul aadressil Tartumaa Luunja vald XXX aias Vladimir Gavrilin koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, keda kannatanu S. S. teab hüüdnimega I., lõid samal ajal S. S. rusikaga näkku, kusjuures Vladimir Gavrilin lõi rusikaga vastu huult nii kõvasti, et verd tuli. Kannatanu tundis nende löökide tagajärjel valu ning kõik kipitas. Kannatanu S. S. komistas löökide tagajärjel ning lükkas isikud kahe käega kaugemale, et nendest mööda pääseda. Seejärel hüppas kannatanu üle aia tänavale ja jooksis aiast mööda. Vladimir Gavrilin ütles, et kannatanu teeb vea ning et ta ei läheks kuhugi. Kannatanul tuli löökide tagajärjel suust verd. -
3. aastas sügisel aadressil Tartu linn XXX kortermajas asuvas kortermajas neljandal korrusel asuvas tolleaegses Vladimir Gavrilini ja S. G. elukohas S. G. hakkas Vladimir Gavrilinile rääkima, et kannatanu S. S. mängis netikasiinos raha maha ning S. S. pärast läks mäng sassi. Selle peale Vladimir Gavrilin vihastas ning hakkas mänguajaloost uurima, kuidas asjad tegelikult olid. E. P. ja S. S. püüdsid S. G. veenda, et ta räägiks ausalt, kuidas kasiino mäng läks. Vladimir Gavrilin vihastas järjest rohkem. E. P. hakkas korterist välja minema, kuid Vladimir Gavrilin seisis korteriukse ette. Vladimir Gavrilin ütles E. P., et mitte kuhugi ei lähe ning võttis ukse kõrval asuvast jalatsikapi sahtlist välja ühe umbes 30 cm pikkuse jahinoa. Selle noaga ähvardas Vladimir Gavrilin E. P. ära tappa. E. P. ütles Vladimir Gavrilinile, et temal on ükskõik, et tapku siis ära. Vladimir Gavrilin ei teinud selle peale midagi ja E. P. sai korteri ukse vahelt end välja pressida. Kannatanu S. S. oli samal ajal ka esikus, aga umbes meeter taga pool. Kannatanu S. S. hakkas ka korteri uksest väljuma, kui Vladimir Gavrilin pani korteri ukse kinni ja surus kannatanut S. S. noaga lükates, pannes noa kannatanu S. S. rinna keskkohta . Kannatanu S. S. jooksis Vladimir Gavrilini eest ära ning Vladimir Gavrilin püüdis kannatanut S. S. korduvalt noaga tabada. Mingi hetk sai kannatanu S. S. korteri trepikotta, kuid kannatanu S. S. ei saanud õue, kuna Vladimir Gavrilin takistas teda õue minemast ning seetõttu liikus S. S. trepikojas mööda treppe järgmistele korrustele. Vladimir Gavrilin ajas S. S. taga, vehkides kümneid kordi noaga ning püüdis kannatanut S. S. noaga tabada, kuni mõlemad jõudsid maja viimasele korrusele. Ühel korral õnnestus Vladimir Gavrilinil noaga tabada kannatanut S. S. vasaku kaenla alla, mille tagajärjel tekkis noahaav, mis oli umbes 5-6 cm pikk. -
4. aasta juulikuu õhtupoolikul Tartu linnas aadressil XXX tuli Vladimir Gavrilin A. B. kasutuses olevasse korterisse, kus viibis sel hetkel ka L. K.. Kui Vladimir Gavrilin tuppa sisenes, siis ta nägi L. K. ja ühtegi sõna ütlemata läks Vladimir Gavrilin kannatanu juurde ning lõi L. K. üks kord labakäega parema põse piirkonda. Löök oli nii tugev, et kannatanul oli tunne, nagu hambad lendasid välja. Tegelikult küll ei lennanud, kuid kannatanu L. K. tundis valu. Löögi tagajärjel oli kannatanu põsk seestpoolt katki ning veritses. Natuke aega hiljem läks põsk turse ja sinna tekkis hematoom. Pärast seda valutas kannatanu L. K. põsk umbes nädala aega ning ta ei saanud suud lahti teha. -
5. aasta maikuus oli A. D. koos XXX L. K. jalgratastega Tartu linnas Anne tänava Feenoksi juures. Eelnevalt kutsus kannatanu sõber, keda kannatanu A. D. teab eesnimega S., teda kohtumisele. Kui S., L. K. ja A. D. koos Tartu linnas Feenoksi poe juures olid, tuli Vladimir Gavrilin ootamatult koos kannatanu jaoks tundmatu autojuhiga Anne tänava Feenoksi juurde halli või sinist värvi Huyndai Sonata sõidukiga. Vladimir Gavrilin jooksis autost välja, rääkis kannatanuga vihasel toonil ja karjus, et kannatanu A. D. on nahaalseks läinud. Vladimir Gavrilin võttis kätte relvataolise eseme ja lõi kannatanut relvakabaga peapiirkonda nii, et kannatanul oli pea katki. Löögi tagajärjel 4 tekkis kannatanul peapiirkonda väiksem haav, kust jooksis verd. Kannatanu tundis selle löögi tagajärjel valu. Selle sündmuse vältel oli kannatanul hirm enda elu ja tervise pärast.
6. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, mis seisnes selles, et tema: -

1. aasta septembris läks kannatanu E. P. koos oma kahe sõbraga, kellelt oli Vladimir Gavrilin varastanud tõukeratta ja mobiiltelefoni Tartu linnas XXX asuvasse kortermajja neljandal korrusel asuvasse tolleaegsesse Vladimir Gavrilini ja S. G. elukohta. Korteriust avades hakkas S. G. karjuma, et kannatanu E. P. valetas ja ei tulnudki üksi. Eelnevalt oli Vladimir Gavrilin läbi korteri fonoluku küsinud kannatanu E. P. käest, et kas ta on üksi. E. P. koos oma sõpradega olid korteri koridoris, kui elutoast tuli Vladimir Gavrilin, kes hoidis kahe käega umbes ühe meetrisest mõõgast kinni, olles valmis sellega kohe lööma. Vladimir Gavrilinil karjus kannatanule, et ta lööb ta pea maha. Sel hetkel, kui Vladimir Gavrilin kannatanu peale karjus ja teda mõõgaga ähvardas, tuli E. P. ja Vladimir Gavrilini vahele üks eeluurimisel tuvastamata meesterahvas, kes karjus Vladimir Gavrilinile, et ta lõpetaks ära. Kannatanu E. P. tundis hirmu ja oli kindel, et Vladimir Gavrilin oleks olnud selleks teoks võimeline, kui ei oleks eeluurimisel tuvastamata meesterahvas vahele tulnud. -
2. aasta juulikuu lõpus öösel kella 02:00 paiku öösel saatis Vladimir Gavrilin sõnumid kannatanule E. P., et Suka, tulen ja teen sulle valu, sest talle ei meeldinud kannatanu E. P. uus sõber. E. P. tundis sel hetkel ohtu ja hirmu ning kannatanu kartis, et Vladimir Gavrilin tulebki E. P. koju talle haiget tegema. Kannatanu E. P. kutsus enda kaitseks oma koju kaks sõpra, kes jäid aeda istuma ning kannatanu võttis magama minnes hirmu tõttu enesekaitseks voodisse kaasa lauanoa. Kannatanu kartis, et Vladimir Gavrilin võib teda mingil viisil piinata või maha lüüa. Kannatanu arvab, et Vladimir Gavrilin oleks kindlasti talle haiget teinud.
3. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, olles selle eest karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 20.01.2014 otsusega asjas nr 1-13-10070/8 ja Tartu Ringkonnakohtu otsusega 18.09.2018 kriminaalasjas nr 1-15-9694 varastas ajavahemikul 2021.a. kuni 2023.a. kannatanu E. P. elukohast Tartu maakonnas Luunja vallas XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed: - Sinakat ja pruuni värvi päikseprillid Carrera (3 paari), maksumusega 55 eurot/tk, kokku 165 eurot; - Aasta või kaks kasutuses olnud rohelist värvi Makita tööriistakohver koos erinevate tööriistadega, kus sees ka akutrell ning erinevad otsikud, maksumusega 200 eurot. -Lisaks varastas Vladimir Gavrilin ajavahemikul 2021.a. kuni 2023.a. Tartu maakonnas kannatanu E. P. kuuluvast käekotist, mis asus eeluurimisel tuvastamata sõidukis, kannatanu E. P. 2020.aastal Soomest ostetud ning talle kuuluva kasutatud kulumisjälgedega ning kuldset värvi korpusega mobiiltelefoni Iphone 12 pro max, maksumusega 500 eurot. 4. Vladimir Gavrilini’t (Gavrilin) süüdistatakse

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema, omamata relvaseaduses (edaspidi: RelvS) §-is 32 sätestatud relvasoetamise luba või §-is 34 sätestatud relvaluba, soetas eeluurimisel täpselt tuvastamata asjaoludel laskekõlbliku ümber 5 ehitatud 9 mm PAK kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Stalker 4918-S numbriga 0717000007, mis kuulub ehituslikult tulirelvade hulka, mida hoidis enda valduses tema kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX, kuni see 15.06.2023 politsei poolt Raadiraja ja Ermi tee ristis, Tartu maakonnas, Tartu linnas vallasasja hoiulevõtmise käigus leiti ja ära võeti. Vladimir Gavrilin rikkus Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva või laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Vladimir Gavrilin’il (Gavrilin) puudus antud tulirelva omamiseks ja hoidmiseks luba. (II) Kohtumenetluse poolte seisukohad 5. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Vladimir Gavrilini süüditunnistamist ja karistamist

§ 121

lg 2 p 3 järgi kolmeaastase vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi üheaastase vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4 järgi kuuekuulise vangistusega ja

§ 418

lg 1 järgi kaheaastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise kuus aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust kuus aastat vangistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõista neli aastat vangistust.

§-de 421 ja 83 lg 4 alusel konfiskeerida tulirelv Stalker 4918-S ja anda üle vastavalt relvaeksperdi taotlusele EKEI relvakogusse. 6. Süüdistatav Vladimir Gavrilin kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistustest aru ja nõustus lühimenetlusega.

§ 121lg 2 p 3 süüdistuses tunnistas ennast süüdi osaliselt.

Tunnistab konflikti H. H., ühte konflikti S. enda kodus XXX ja konflikti D..

§ 120

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p 4 süüdistuses tervikuna ei tunnista ennast süüdi.

§ 418lg 1 osas tunnistab ennast süüdi.

Tsiviilhagiga nõus ei ole. Vladimir Gavrilin ei soovinud kohtus ütlusi anda. Viimases sõnas avaldas Vladimir Gavrilin, et teatud isikutega tal olid konfliktid, H. ja S. ja pidi nuga kasutama, sest tal on tehtud mitu operatsiooni ja paremas küljes on implantaat ja ta ei saa endale mingit sellist kaklust lubada. Iga löök võib saada fataalseks, kui implantaat läheb katki võib see surmaga lõppeda. H. H. ise proovis teda rünnata ja ta enesekaitseks pidi ennast kaitsma. Kui nägi, et läks natuke üle, siis viis ta ise EMO-sse. S. oli täpselt samamoodi. Karistuse osas ei saa midagi nõuda ega küsida, las kohus otsustab, kuidas seda teha. Kurb, et kõik nii juhtus. Suhtluspiirangud palub ära võtta.

1. Vladimir Gavrilini kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel leidis, et kannatanu E. P. suhtes toime pandud kuriteod on eelkõige kannatanu ütluste alusel fikseeritud, Vladimir Gavrilin end süüdi ei tunnista ning kohtul tuleb hinnata, kas kannatanu ütlused on õiged. Kas nad ei ole kantud mingist kättemaksusoovist või mõnest muust põhjusest. Varguse asjas on piiritletud süüdistus sellega, et aastast 2021 kuni 2023 perioodil on ära varastatud see tööriistakohver, prillid ja mobiiltelefon iPhone. Kannatanu ei ole esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et tal oleks need asjad olnud. Kust ta need sai ja millal, millal need siis ikkagi ära varastati ja kas üldse varastati ja kas seda tegi Vladimir Gavrilin. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik tuvastada, et need asjad on ära varastatud. Võimalik, et nad on mingil muul viisil E. P. valdusest kadunud. Kaitsja leiab, et antud situatsioonis varguse, selle kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise episoodis tuleb kõik kahtlused ja vaieldavused tõlgendada Vladimir Gavrilini kasuks tuginedes KrMS § 7 lg-le
2. Vladimir Gavrilin on osaliselt tunnistanud süüd § 121 H. H. osas. Siin jääb kohtu hinnata, keda uskuda. Seoses kannatanu S. S. episoodidega ei ole Vladimir Gavrilin tunnistanud ei 2021 ega
3. aasta suvel Rõõmu külas XXX toimunud konflikti. Vladimir Gavrilin on osaliselt tunnistanud
4. aasta sügisel XXX kortermajas toimunud konflikti. Kohus peab hindama, kas see situatsioon oli niisugune nagu Vladimir Gavrilin oma esimestes ütlustes andnud politseile või ta oli selline nagu räägivad E. P. ja S. S.. Siis XXX L. K. 6 labakäega vastu põske löömist Vladimir Gavrilin ei tunnista ja ta on öelnud, et need asjad ei olnud nii. Ka siin peab kohus hindama, kelle ütlusi ta usaldusväärseks peab. A. D. episoodi mai 2023 tunnistab ka Gavrilin osaliselt. Üks episood

§ 418

lg 1 osas vaidlusi ei ole, Vladimir Gavrilin seda episoodi täies mahus tunnistab ja on oma ütlused andnud. Prokuratuur väga suures osas rõhutas Vladimir Gavrilini varasemat elukäiku, kriminaalset minevikku, mis on tõsi, ega ta olematuks oma elukäiku teha ei saa, aga karistus eelkõige tuleb ikkagi mõista süü tuvastamise korral konkreetsete kuritegude eest, arvestades käesolevaid asjas olevaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas, isegi kui ka kõik paragrahvid võtta ette, siis kõik paragrahvid on tegemist II astme kuritegudega.

§ 199

lg 2 p 4 alusel kaitsja palub Gavrilini õigeks mõista, sest ei ole tõsikindlaid tõendeid, mis kinnitaksid, et kannatanul olid need esemed, mida kolme aasta jooksul Vladimir Gavrilin on ära varastanud.

§ 121

erinevate kannatanute episoodides tuleks ka tõlgendada vaieldavused Vladimir Gavrilini kasuks ja § 120 lg 1 järgi samuti ta õigeks mõista, sest kaitsja hinnangul ei ole see tõendamist leidnud. Kaitsja nägemuseks on kolmeaastane vangistus, millest 1/3 maha võttes, jääks järgi kaks aastat. See on piisavalt range karistus nende teise astme kuritegude eest. Karistust palub määrata kanda osaliselt. Aeg, mis Vladimir Gavrilin on viibinud vahistuses lugeda reaalselt ärakantavaks karistuseks ja ülejäänud mõista tingimisi kontrollnõuetega, sest mingit takistust selleks ei ole. Elukoht on tal jätkuvalt olemas, seda on kontrollitud ka vahistuse asendamise menetluses. Lisaks sellele palub kaitsja tühistada lisapiirangud, suhtluspiirangud. Inimene on nii pikka aega olnud isoleeritud, ta ei ole mitte ühegi oma lähedasega suhelda saanud, ei emaga, abikaasaga ega oma õega. Tuginedes KrMS § 180 lg-le 3, arvestades süüdlase majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, palub kaitsja kohtul vähendada ka menetluskulude summat ja vähendatud menetluskulude tasumiseks anda võimalus tasuda need ositi 1 aasta jooksul. (III) Kohtu põhjendused 8. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Vladimir Gavrilin esitas kohtumenetluses taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad. 9. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada Vladimir Gavrilin süüdi talle

§ 120

lg 1 ja

§ 418

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteoepisoodides.

§ 121lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses mõistab kohus isiku õigeks L.

K. puudutavas episoodis ning süüdi ülejäänutes, so E. P., H. H., S. S. ning A. D. puudutavates episoodides.

§ 199lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses tuleb Vladimir Gavrilin õigeks mõista.

Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt Vladimir Gavrilinile

§ 121

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, seejärel

§ 120

lg 1,

§ 418

lg 1 ning viimaks

§ 199

lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, mõistab seejärel Vladimir Gavrilinile karistuse ning viimaks otsustab menetluskulude hüvitamise, tsiviilhagi ja asitõenditega seonduva ning lahendab muud taotlused. Süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi  2021.

aasta sügise episood: E. P. kehaline väärkohtlemine

1. Kannatanu E. P. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi mitmel korral. Esimesel korral on ta öelnud, et kõnealune episood toimus
2. aasta sügisel, järgmisel ülekuulamisel aga, et 2020 aasta oktoobrikuu alguses või septembrikuu lõpus. See toimus Vladimiri tolleaegses 7 elukohas Tartu linnas XXX, kui käis külas XXX S. ja XXX Vladimir Gavrilinil. Oli sinna jõudnud ja läks kööki toitu viima. Seisis köögis pliidi ees kui tuli järsku selja tagant Vladimir ja kägistas teda ootamatult mõlema käega. Kannatanu ei saanud hingata ja tal läks pilt eest ära. Enne seda kui kägistas selja tagant, ta sõimas, et miks kannatanu neile nii vähe asju tõi ja S. ei hoia. Vladimir sõimas vene keeles kannatanut, et ta on värdjas ja suka. Rohkem sõnu ei mäleta. Kannatanu selgitab, et kui Vladimir oli teda selja tagant kägistanud siis ta minestas ja arvatavasti kukkus vastu pliidi nurka. Kui ärkas tuli vaevaliselt püsti ja karjus valust. Siis tuli Vladimir kööki noaga. Ei mäleta, milline see nuga oli, See oli selline pikema teraga nuga. Kannatanu sõimas siis ja ütles, et läheb politseisse. Selle peale tuli Vladimir noaga kannatanu näo juurde ja võttis tal jälle kõrist kinni. Vladimir ütles, et lõikab kannatanul näo ja suu ära. Seda kannatanu mäletab täpselt. Kannatanu arvab, et Vladimir vist olekski tal näo ja suu ära lõiganud kui ei oleks tulnud XXX S. ja S. S. vahele. Vladimir jõudis teha kannatanule paremale poole põsele väikse kriimustuse, Vladimir tõmbas kannatanule noaga põsele kriimu ja samal ajal kägistas teise käega. Edasi juhtus see, et S. hakkas karjuma ja nutma, et palun Vladimir ära tee ning S. jooksis juba sel hetkel vahele. Siis S. karjus, et palun minge ära. Kannatanu ei saanud hästi kõndidagi, longates kõndis trepist alla. S. helistas kannatanule mitu korda, et ta politseisse ei läheks. Samuti helistas S. S., et ärgu politseisse mingu. Sel hetkel viibisid korteris S., Vladimir, S. S. ja kannatanu. Arsti juurde kannatanu ei läinud. Kannatanu selgitas, et tundis meeletut valu ja sai aru, et tema rangluu on uuesti katki. Varasemalt oli olnud kannatanul autoõnnetus ja oli juba viga saanud sinna, aga see oli juba kinni kasvamas. Peale seda valutas kannatanul rangluu ikka väga kaua. Võttis valuvaigisteid ja ei maganud sellel poolel. Rangluu valutas samast kohast, kust ta avarii ajal katki oli läinud (kd I tl 57, 64-65). Hilisemal ülekuulamisel on kannatanu selgitanud, et ütles varasemal ülekuulamisel umbkaudse aja. Mäletab, et see oli suve lõpus. Seda fikseerimas EMO-s ei käinud, teadis, et rangluu peab ise kinni kasvama. Mäletab, et see juhtum oli kuu või kaks pärast autoõnnetust. Seda saab vaadata haigusloost (kd I, tl 80).
3. Kohtuistungil süüdistatav ristküsitlemist ei soovinud ning ennast käsitletavas episoodis süüdi ei tunnistanud. Eeluurimise käigus on süüdistatav Vladimir Gavrilin kahtlustatavana üle kuulatud 01.09.2023, mille käigus on talle selgitatud kahtlustust, et tema
4. aasta sügisel oktoobri või septembrikuu lõpus Tartu linnas XXX kortermajas pani toime kannatanu E. P. kehalise väärkohtlemise. Vladimir Gavrilin end süüdi ei tunnista ning selgitab, et oli sel ajal Viru vanglas (kd II, tl 82). Hiljem on kahtlustust muudetud, et väidetav sündmus toimus
5. aasta oktoobri või septembrikuus, kuid järgmisel ülekuulamisel ei ole süüdistatav Vladimir Gavrilin enam ütlusi andnud ning eitab kuritegude toimepanemist (kd II tl 114).
6. Viru Maakohtu 09.02.2021 kohtumäärusest 1-15-9694 nähtub, et Vladimir Gavrilin oli tõesti
7. aasta oktoobri ja septembrikuus vanglas ja viidatud määruse alusel ta vabastati edasisest karistuse kandmisest parandamatu haiguse tõttu. Määrus jõustus 26.02.
9. Kannatanu E. P. on oma ütlustes öelnud erinevalt, alguses, et sündmus toimus 2020 aastal siis, et see toimus
10. aastal. Kõigil ülekuulamistel on ta aga ühte moodi sidunud sündmuse toimumise autoõnnetusega ning öelnud, et mäletab seda, et see toimus kuu või kaks pärast autoõnnetust. Toimikus on Lõuna-Eesti Haigla AS epikriis nr XXXX, millest nähtub, et autoõnnetus, mille käigus E. P. vigastas oma rangluud, toimus 06.04.
11. a (kd III, tl 69-75).
12. Sellele, et sündmus toimus hoopis aastal 2022 annavad kinnitust ka tunnistaja S. S. ütlused. Tunnistaja S. S. ütluste kohaselt on olnud sündmus, kus nad käisid Gavral ja S. Tartu linnas XXX külas. See võis olla
13. aasta suvi. Olid seal tema, Gavrilin, S. ja E.. Millegi pärast sai Gavra E. peale järsku väga vihaseks. Nad olid kõik köögis. Järsku haaras Gavra noahoidjast kõige suurema noa. Gavra võttis ühe käega E. kaelast kinni, nii et ta ise oli näoga E. poole. Teises käes oli tal nuga, mida hoidis E. otsaees. Samal ajal Gavra sõimas E.. Täpseid sõnu ei mäleta, kuid mäletab, et ütles midagi, et lööb teda noaga vms. Seejärel paiskas Gavra 8 selle sama käega, millega ta E. kaelast kinni oli hoidnud, köögi põrandale pikali. E. murdis siis rangluu ära. Edasi nad rahunesid ja läksid kiiremas korras sealt E. minema (kd I, tl 120).
14. Seega tuvastab kohus, et sündmus Tartu linnas XXX asuvas kortermajas, mille käigus Vladimir Gavrilin kägistas kannatanut E. P. mõlema käega selja tagant, niimoodi, et kannatanu E. P. ei saanud hingata ja kaotas teadvuse ning hiljem läks Vladimir Gavrilin noaga kannatanu näo juurde ja võttis kõrist kinni ning ütles E. P., et ta lõikab tal näo ja suu ära, tõmmates kannatanu põsele noaga väikese kriimu toimus
15. aasta suvel. Kannatanu ei orienteeru hästi ajas, kuid mäletab kehalise väärkohtlemise asjaolusid üsna hästi. Ta kirjeldab täpselt kuidas ja mis põhjusel nad tollase XXX S. S. sel päeval XXX korterisse läksid ja mis põhjustel tekkis tüli Vladimir Gavriliniga. Kannatanu kirjeldas toimunud kehalist väärkohtlemist detailselt. Ka tunnistaja S. S. nägi seda hetke kui Vladimir Gavrilin noa haaras ning teise käega E. P. kaelast kinni võttis. Ka räägib S. S. sellest, et Gavrilin lükkas E. köögi põrandale pikali ning E. murdis siis rangluu ära. Seega on ka tunnistaja sidunud selle sündmuse E. P. rangluu murruga. Seega on aru saada, et kannatanu ning tunnistaja räägivad samast sündmusest. Arvestades neid asjaolusid peab kohus kannatanu ja tunnistaja ütlusi E. P. suhtes vägivalla kasutamise kohta usaldusväärsemaks kui süüdistatava süüd eitavaid ütlusi.
16. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud, et
17. aasta suvel Tartu linnas XXX asuvas kortermajas neljandal korrusel sel hetkel, kui kannatanu E. P. seisis köögis pliidi ees, tuli Vladimir Gavrilin kannatanu selja taha ning kägistas mõlema käega selja tagant, niimoodi, et kannatanu E. P. ei saanud hingata ja ta kaotas teadvuse. Teadvusele tulles kannatanu tõusis püsti ja karjus valust. Siis tuli Vladimir Gavrilin kööki pikateralise noaga, läks noaga kannatanu näo juurde ja võttis kõrist kinni ning ütles kannatanule, et ta lõikab tal näo ja suu ära, tõmmates kannatanu põsele noaga väikese kriimu.  04.03.2023 episood: H. H. kehaline väärkohtlemine
18. Kannatanu H. H. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt
19. aasta neljandal aprillil juhtus nii, et helistas talle öösel kell 2 Vladimir Gavrilin ja ajas mingit pedejuttu, et kannatanu olevat oma sõbraga (M. P.) vahekorras olnud. Kannatanu solvas teda telefoni teel, et mis pedejuttu sa pederast ajad. Siis ta ägestus ja küsis, kus kannatanu on. Kannatanu ütles, et on Kalevi tänaval, kus ta ka oli. Liikus Kalevi ja Tähe tänava nurgale. Ei mäleta, kas oli sel hetkel üksi. Kannatanu oli olnud sugulase sünnipäeval (kd I tl 85). Siis Vladimir Gavrilin sõitis kannatanule tumeda autoga vastu, hüppas autost välja ja tungis füüsiliselt kallale. Seda kannatanu ei mäleta, kes veel ja kui palju isikuid oli autos. Mis sõidukiga oli tegu kannatanu ei mäleta. Kannatanu mäletab, et V. Gavrilin igatahes roolis ei olnud, tema hüppas autost välja, kas kõrval-või tagaistmelt. Kannatanu nägi tal vist käes tääki, täpselt ei oska öelda. Kannatanu ei mäleta detaile, kuid midagi pikka tal käes nägi. Enne löömist ütles kannatanu, et „vabandust, said minust valesti aru“. Kannatanu mäletamist mööda V. Gavrilin ütles midagi sellist, et hilja. Kannatanu sai löögi näkku ja mõtles, et see oli rusikas. Hiljem selgus, et see haav oli terariistaga tehtud. Kannatanu selgitab, et võis teda ise ka lüüa enesekaitseks. Kannatanu hoidis näost kinni, lumi oli verd täis, pani endale lund näkku. Kannatanu selgitab, et tal oli väga valus, mõtles, et sai raudlatiga vastu nägu või midagi. Selle autoga, millega V. Gavrilin tuli viidi ta ka tagaistmel EMO-sse. Istus kõrvalistuja taga. Mäletab, et selle löömise käigus keegi karjus, et pane nuga ära. Kannatanu selgitab, et oli päris purjus ja kõike päris detailselt enam ei mäleta. EMO-s tehti viis süsti ja õmblused. EMO-s ütles kannatanu, et kukkus. EMO-s öeldi, et see haav ei saa olla rusikalöögist või kukkumisest, see oli puhas noalõige igemeteni välja. EMO-s oli hommikuni. Kainenedes hakkas kannatanu alles juhtunust pilti kokku panema ning sai aru, et teda on noaga rünnatud. Ülekuulamise lõpus avastas kannatanu, et eksis kuuga ja kirjeldatud rünne toimus neljandal märtsil (kd I, tl 85-86). 9 Seda, et toimus telefonikõne kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kust on näha, et 04.03.2023 kell 02:57 on Vladimir Gavrilin helistanud H. H. (kd III, tl 116).
20. Äratundmiseks esitamise protokoll 28.08.2023 tõendab asjaolu, et H. H. tunneb ära fotode järgi äratundmiseks esitamisel Vladimir Gavrilini kui isiku, kes teda 04.03.2023 ründas (kd I tl 95-97).
21. Süüdistatav Vladimir Gavrilin kohtus ütlusi anda ei soovinud, kuid on eeluurimisel selle sündmuse kohta ütlusi andnud, mis üldjoontes langevad kokku süüdistatava ütlustega. Vladimir Gavrilin selgitas eeluurimisel selle sündmuse kohta, et nad sõitsid koos E. P. autoga. Siis tuli välja, et H. H. M. P. sõber hakkas ajama, et pederast jne. Siis nad läksid koos E. P. sinna. Siis tulid M. P., H. H. ja M. V.. M. V. nägi, kuidas asjad tegelikult olid. Nad hakkasid H. juttu rääkima. Süüdistatav avastas, et H. on käes nukirauad ja ta kavatseb teda lüüa, tegi sellise liigutuse. Süüdistatav jõudis pea ära tõmmata selle löögi eest ja lõi teda vastu. Tal oli selline võtmehoidja, mille küljes oli väike konksuga nuga, mis tema arvates ei lähe külmrelva alla. Süüdistatav tunnistab, et lõi kannatanut niimoodi, et tal läks suu juurest katki. Kui avastas, et tal on katki viisid ta E. P. koos EMO-sse. Andis talle 20 eurot tagasisõiduks. H. H. tagasi ei tulnud. Pärast seda sündmust tema H. suhelnud ei ole (kd II tl 82).
22. Tunnistaja M. V. on ka eeluurimisel ütlusi andnud, kuid tema selgitab, et pole ise seda sündmust pealt näinud ning on ainult jutte kuulnud E. P. käest ja hiljem ka H. H. käest. Tunnistaja ütlused on küllaltki napisõnalised, ta selgitab, et
23. aasta talvel ühel õhtul olid H. H., E. P. ja M. P. tema juures, pidid linna minema. Enne seda tegid tema juures väikse istumise. H. H. hakkas üks hetk telefoniga rääkima. Üks hetk läksid välja. Mingi hetk tulid E. P. ja M. P. tagasi. Oli siis vist väljas, täpselt ei mäleta. Küsis, kus H. on, mille peale üks neist vastas, et H. läks õmblema. Vist järgmisel või ülejärgmisel päeval kohtus H. ja nägi, et tal oli mokk paistes ja lõhki. Nagu oleks vastu hambaid saanud. H. ise ka ei rääkinud suurt midagi sellest, tunnistaja arvates ta ei mäletanudki, mis juhtunud oli (kd I tl 213).
24. H. H. tekkinud vigastusi tõendab Tartu Ülikooli Kliinikumi 05.03.2023.a epikriis nr EP23-
25. Põhidiagnoosiks on huule lahtine haav, läbiv huulehaav. H.H. on öelnud, et kukkus suuga vastu betoontrepi astet. On tuvastatud ülahuule kohal 7cm pikkune haav, näha hambaid (kd III, tl 58-59). Isiku 28.08.2023 läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist on näha, H. H. näol paranenud vigastusi, tema ülahuule kohal on pikk arm (kd I, tl 100-102).
26. Tunnistaja E. P. ütlused kinnitavad toimunud intsidenti. Oma ütlustes räägib E. P. E. H. kuigi tegelikult on kannatanu nimi H. H. Kuna E. P. ütlused langevad sündmuse asjaolude poolest kokku kannatanu H. H. ja süüdistatava ütlustega siis on aru saada, et räägitakse siiski samast isikust ja sündmusest ning nime osas on tegemist inimliku eksitusega. E. P. selgitab, et kunagi 2023 aasta jaanuari-või veebruarikuus tuli Vladimir Gavrilin öösel tema elukohta ning äratas ta üles. Ütles, et on vaja kohe autoga sõita. Ütles, et on vaja M. P. peale võtta. Siis sõitsid tema ja Vova (Vladimir Gavrilin) Karlova linnajakku. Parkis auto sinna, kus oli munatee. See oli Kalevi tänava algus. Auto juurde tulid M. P, M. V. ja E. H.. Vova läks autost välja, tema jäi autosse. E. lõi rusikaga Vovat. Vova läks vihaseks ja ütles, et kuidas sa julged. Samuti ütles, et kuidas sa kasutasid minu kohta sõna suka telefonis teel enne. Siis Vova lõi E. ühe hoobiga. Voval oli käes ka nuga. Vova tõmbas ühe hoobiga E. üle suu, nii et suu rippus. Kõik kohad olid verd täis. M. ja M. palusid, et ta võtaks E. ja Vova ja viiks EMO-sse E.. Tunnistaja viis E. EMOsse, E. läks ise, keegi temaga kaasa ei läinud. Gavrilin ütles autos E., et ta politseisse ei läheks ning keegi, arvatavasti Vladimir Gavrilin ütles E., et ütle vigastuste kohta, et kukkusid libedal jääl (kd I, tl 77).
27. Ka tunnistaja M. P. ütlused kinnitavad konflikti toimumist H. H. ja Vladimir Gavrilini vahel, kuid löömist tema väidetavalt ise pealt ei näinud. Tunnistaja M. P. selgitab, et mäletab ühte konflikti, mingi pederasti jutt käis tema mäletamist mööda. See oli selle aasta märtsikuus 10 lumi oli veel maas. Tema oli M. V. juures, olid seal kahekesi. Sinna tuli H. üksinda ja teatas, et tal läks Vladimir Gavriliniga ütlemiseks. Ta oli purjus. H. ütles, et kutsus Vladimir Gavrilini sinna. Kohale tulid Vladimir Gavrilin ja E. P., nad olid kahekesi autoga. Tuppa tuli ainult E. P. ja ütles H., et tulgu välja, Vladimir on kohal. Läksid kolmekesi välja, tema, H. ja E.. Väljas said H. ja Vladimir kokku, nad sõimasid üksteist. Neil olid ähvardavad poosid. Mingeid külmrelvasid tunnistaja kellegi käes ei näinud. Talle tundus, et kõik oli rahulik ja kuna väljas oli talv ning külm oli siis ta läks sisse tagasi. E. P. ja Vladimir Gavrilin jäid koos H. välja ja ütlesid, et viskavad ta ise koju ära. H. suhtles kuskil nädal pärast seda, siis ta ütles, et mokk oli lõhki aga ta ise ei mäletanud täpselt, mis juhtus. Tunnistaja nägi, et huule kohalt oli katki küll (kd I tl 216-217).
28. Kohtu hinnangul on H. H. esinevad vigastused tõendatud ning vigastuse iseloomu vaadates on tõenäoline, et need tekitati terariistaga süüdistuses kirjeldatud viisil. Ka on nii kannatanu, süüdistatava enda kui ka tunnistajate ütlustega tõendatud see, et need vigastused H. H. tekitas Vladimir Gavrilin.
29. Sündmuse toimumise kohaks on süüdistuses välja toodud Kalevi ja Tähe tänava nurk. Kohus, tutvudes Tartu linna kaardiga tuvastas, et Kalevi ja Tähe tänav kulgevad paralleelselt ega ristu. Küll aga on võimalik kannatanu ja tunnistajate ütluste põhjal tuvastada, et sündmus toimus Pargi tänava ja Kalevi tänava nurgal. E. P. selgitas, et parkis auto munakivi teele, Kalevi tänava algusesse. Kalevi ja Tähe tänavat ühendab Pargi tänav, kus on munakivi tee. Tunnistaja M. V. elab Kalevi ja Pargi tänava nurga lähedal ning ta selgitas, et oldi tema juures. Seega tuvastab kohus, et süüdistuses kirjeldatud sündmus toimus Pargi ja Kalevi tänava nurgal.
30. Süüdistatav on istungil selle episoodi osas välja toonud, et H. H. ise proovis teda rünnata ja ta enesekaitseks pidi ennast kaitsma. Kui nägi, et läks natuke üle, siis viis ta ise EMO-sse. Selgitas, et tal on tehtud mitu operatsiooni ja paremas küljes on implantaat ja ta ei saa endale mingit sellist kaklust lubada. Tunnistajate ütlustest ei nähtu üheselt, kas H. H. tegi ründe Vladimir Gavrilini suunas või mitte. Tunnistaja E. P. on avaldanud, et kannatanu lõi süüdistatavat, mida süüdistatav ise ei väida. Süüdistatav on avaldanud, et arvas, et kannatanu kavatseb teda lüüa. Et löömiseni oleks kannatanu ka jõudnud, ütlustest ei tulene. Samas nähtub kõigi ütlustest, et konfrontatsioon Vladimir Gavrilini ja H. H. vahel oli. Tunnistajate ning kannatanu H. H. ütlustest selgub, et just Vladimir Gavrilin oli see, kes telefonikõne järel öösel autoga H. H. juurde kohale sõitis arveid klaarima. Lisaks oli süüdistataval kaasas terariist, mis oli vähemalt sedavõrd suur, et kannatanu ja E. P. seda märkasid. Seega pani süüdistatav end ise ohtlikku olukorda. Kannatanu on tunnistanud, et võis Vladimir Gavrilinit lüüa enesekaitseks. Kohtu hinnangul nähtub kokkuvõtlikult isikute ütlustest, et Gavrilin oli provokatiivne pool ning isegi kui kannatanu proovis teda heidutada, ei ole tuvastatav Vladimir Gavrilinil hädakaitseseisundis viibimine. Süüdistatava ütlused hädakaitseseisundis viibimisest ei ole tõendatud.
31. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 04.03.2023 kella 02:00 paiku tuli Vladimir Gavrilin Tartu linna Kalevi ja Pargi tänava nurgale tumedat värvi sõidukiga, kust sõiduki kõrvalt- või tagaistmelt hüppas välja ning ründas kannatanut H. H., lüües kannatanut noaga nina alla ülahuule piirkonda, tekitades vasakust suunurgast nina keskosani haava, mis ulatus igemeteni. 
32. aasta suve episood: S. S. kehaline väärkohtlemine
33. Kannatanu S. S. on kohtueelses menetluses andnud selle episoodi kohta ütlusi, kus ta selgitab, et tunneb Vladimirit natuke üle kahe aasta. Kutsub Vladimir Gavrilinit Vovaks või Gavraks. Ühel õhtul,
34. aasta suvel S. ässitas Gavra tema vastu üles. S. ja Gavrilin olid kadedad, et tema E. koos oli sel ajal. S. ütles Gavrilinile, et kannatanu olevat M. löönud, mis ei olnud tõsi. Gavra sai vihaseks ja tuli öösel tema ja E. tuppa. Gavra võttis kahe käega tema 11 kaelapiirkonnast kinni. Särki tal seljas ei olnud. Gavra viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu. Ta oli umbes 10 sekundit peale seda kägaras. Kui Gavra võttis tema kaelapiirkonnast kinni ja viskas teda siis ta tundis valu. Peale seda lõi Gavra teda paar korda rusikaga pähe. Tal oli sel hetkel valus. Gavra ütles kannatanule, et tapab ta värdja ära. Ta tundis hirmu. E. oli šokis ja kutsus kohale politsei. Peale seda puhastas E. kannatanu haava. Tal oli selja pealt selgroo pealt kuskilt katki. Ka suust tuli verd. Kiirabi ei kutsunud keegi. Ka ei käinud kannatanu arsti juures vigastusi fikseerimas. Kui politsei oli saabunud siis kannatanu oli otsustanud, et Gavra vastu avaldust ei tee. Gavra ja S. läksid E. kodust ära. Politsei ajas nad sealt välja. Alaliselt nad peale seda seal elanud ei ole aga on külas käinud (kd I tl 118).
35. Süüdistatav Vladimir Gavrilin selgitab selle sündmusega seoses, et üks kord õhtul oli E. P. purjus ja magasid koos S. S. nende magamistoas. E. XXX M. läks mingi hetk sinna tuppa ja ütles, et „kao välja XXX voodist“. Nad olid koos XXX S. oma toas ja kuulsid seda. Üks hetk kuulsid, et seal käib mingi rüselus ja kisa. Jooksid S. sinna tuppa. Kui süüdistatav sinna jõudis siis nägi, et S. S. hoidis M. riietest kinni ja ütles, et „tõmba nahhui“. E. ütles ka seda. Süüdistatav selgitab, et lubas M. isale, et valvab XXX ja muidugi ta läks ja lükkas S. S. eemale. E. kutsus politsei. Tuli politsei. Politsei küsis tema, S. ja M. käest, et kas neil on kuhugi minna. Nad läksid kõik kolmekesi linna XXX tema tuttava juurde. Sellest ajast peale elavadki XXX aadressil. Süüdistatav ei saa aru, et mis löökide tagajärjel S. S. suuverejooks ja selgroohaav tekkisid, kui ta ainult lükkas kannatanut. Ja miks politsei neid kehavigastusi ei avastanud. Kiirabi ei käinud (kd II tl 82).
36. E. P. ei ole kohtueelses menetluses antud ütlustes seda episoodi kirjeldanud, kuid on rääkinud teistest episoodidest ja muuhulgas öelnud Gavrilini kohta, et S. on ta veel peksnud (kd I tl 56).
37. Kohtu hinnangul on kannatanu S. S. ütlused usaldusväärsed. Kannatanu kirjeldab toimunud vägivalda ning ütleb, et E. kutsus ka politsei. Ka süüdistatav ise tunnistab, et lükkas S. S., kuid ei tunnista löömist ning selgitab, et ei saa aru, et mis löökide tagajärjel S. S. suuverejooks ja selgroohaav tekkisid. Kohtu hinnangul üritab süüdistatav enda süüd pisendada. Ka süüdistatava ütlustest käib läbi see, et kutsuti kohale politsei, seega pidi rünne olema piisavalt tõsine, et sellele reageeriti politsei kutsumisega. Kuigi kannatanu vigastusi ei ole fikseeritud, puudub kohtul alus pidamaks kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks.
38. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 2021.aasta suvel aadressil Tartumaa Luunja vald XXX öösel tuli Vladimir Gavrilin E. P. ja S. S. magamistuppa, võttis kahe käega kannatanu S. S. kaelapiirkonnast kinni ning viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu, mille tõttu oli kannatanu S. S. 10 sekundit kägaras olekus. Pärast seda lõi Vladimir Gavrilin kannatanut S. S. paar korda rusikaga peapiirkonda. 
39. aasta suve episood: S. S. kehaline väärkohtlemine
40. Kannatanu S. S. on selle episoodi kohta eeluurimisel rääkinud, et
41. aasta suve lõpul tuli ta kasiinost koju. Elas sel hetke E. juures XXX. Samal ajal olid külas E. juures Gavra, S. ja indiaanlane. Indiaanlase pärisnime ei tea. Gavra jalutas talle vastu. Nõudis OxyCotini tablette. Kannatanu andis talle 8 tk OxyCotini tabletti. Indiaanlane seisis näoga tema ees ja Gavra tema vasakul küljel. Siis indiaanlane lõi teda ühelt poolt rusikaga näkku ja samal ajal lõi teda ka Gavrilin rusikaga väga kõvasti näkku vastu huult, nii et verd tuli väga palju. Põhimõtteliselt lõid nad korraga mõlemad talle rusikaga näkku. Kannatanu tundis hirmu. Oli väga valus, kõik kipitas. Selle peale ta korraks komistas ja lükkas siis nad kahe käega kaugemale, et nendest mööda pääseda. Kannatanu jooksis väga kiiresti, paarkümmend meetrit ning hüppas üle aia tänavale. Gavra ja indiaanlane karjusid, et ta ei läheks kuhugi. Nüüd olid juba rahulikuma häälega. Nad ei tahtnud, et kannatanu sellisena kuskile läheks ja kutsusid ta tuppa. Toas ütlesid 12 enda õigustuseks, et lõid kannatanut, kuna ta mängis raha maha. Tükk aega tuli suust verd. Arsti juures ei käinud. Tundus, et kiirabi ei ole vaja, kuna haavad olid suus sees (kd I tl 120).
42. Süüdistatav Vladimir Gavrilin on selle episoodi kohta öelnud, et nad S. koos läksid Lennu teele. E. kurtis, et S. kaotas kõik raha kasiinos ära. Kahtlustuses nimetatud indiaanlane oli tol hetkel E. XXX. Tal on neid nii palju olnud, kõiki ei mäletagi. E. palus teda ja indiaanlast, et nad teeks S. midagi. Kannatanu selgitab, et tal on ükskõik, mida E. armukesed teevad, seega tema ei teinud S. mitte midagi. Tema nähes ei teinud ka indiaanlane S. midagi (kd II tl 83).
43. Seda, et konflikte on S. S. ja Vladimir Gavrilini vahel olnud kinnitab ka E. P.. Ta ei ole kohtueelses menetluses antud ütlustes konkreetselt seda episoodi kirjeldanud, kuid on rääkinud teistest episoodidest ja muuhulgas öelnud Gavrilini kohta, et S. on ta veel peksnud (kd I tl 56).
44. Seega antud episoodi osas on otsesteks tõenditeks ainult kannatanu ja süüdistatava ütlused, mis on omavahel vastuolus. Seega peab kohus hindama kumma ütlused on usaldusväärsemad. Süüdistatav ei tunnista kannatanu löömist, kuid ei eita ka seda, et oli süüdistuses märgitud ajal Lennu teel ning neil oli teemaks see, et S. kaotas kõik raha kasiinos. Nimetab samuti, et seal oli ka keegi indiaanlane, E. XXX ja E. palus, et tema ja Indiaanlane teeks S. midagi. Aga ütleb, et nad ei teinud midagi. Seega muude faktiliste asjaolude poolest lähevad süüdistatava ja kannatanu ütlused kokku. See annab kinnitust, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning puudub alus kahelda neis ka vägivalla kasutamise osas. Kohtule ei ilmne ka põhjuseid, miks kannatanu peaks valetama. Seetõttu tugineb kohus vägivalla kasutamise osas kannatanu ütlustele ning jätab süüdistatava ütlused selles osas kõrvale.
45. Kohtu hinnangul on tõendatud
46. aasta suve lõpul aadressil Tartumaa Luunja vald XXX aias Vladimir Gavrilin koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, keda kannatanu S. S. teab hüüdnimega Indiaanlane, lõid samal ajal S. S. rusikaga näkku, kusjuures Vladimir Gavrilin lõi rusikaga vastu huult nii kõvasti, et verd tuli. 
47. aasta sügise episood: S. S. kehaline väärkohtlemine
48. Kannatanu S. S. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt
49. aasta sügisel oli ta E. kodus XXX, kus mängisid S. netikasiinot. Tema tahtis raha välja võtta aga S. ei olnud nõus seda tegema, kuna arvas, et kannatanu rikub mängu ära. Kannatanu võttis S. telefoni ja kandis oma raha, selle summa, mis võitis, u 300 eurot välja. S. sai selle peale pahaseks. Peale seda läksid kannatanu, S. ja E. XXX aadressile. Seal hakkas S. Gavrale kohe rääkima, et kannatanu mängis kasiinos raha maha ja tema pärast läks mäng nässu. Gavra vihastas. Lõpuks viskas E. üle ja ta hakkas korterist välja minema. Gavra ütles, et ei lähe kuhugi. Kannatanule üllatuseks võttis ta jalatsikapi sahtlist välja ühe umbes 30 cm pikkuse jahinoa. Gavra ähvardas E. sellega ära tappa, samal ajal hoidis nuga E. nina all. Kui E. nägi, et Gavra midagi ei tee surus ta ennast korteri uksest välja. Kannatanu hakkas ka välja minema. Gavra pani ukse kinni ja surus kannatanu noaga lükates tuppa. Ta pai noa tera kannatanu rinna peale, umbes keskkohta. Gavra püüdis suures toas kannatanut korduvalt noaga tabada. Kannatanu jooksis Gavra eest ära ja S. karjus samal ajal hüsteeriliselt. Kannatanu ei mäleta, kuidas sai sealt korteri uksest välja. E. oli trepikojas. Kannatanu jõudis trepikotta aga Gavra takistas teda nii, et ta ei saanud allapoole õue minna. Kannatanul oli sel ajal parem jalg kipsis. Siis hakkas ta ülespoole minema trepist, selleks, et Gavra ja tema noa eest põgeneda. Gavra ajas teda kaks korrust üles poole, kuni viimase korruseni välja. Keegi kolistas või tuli korterist välja, siis tõmbas Gavra tagasi. Gavra oli nendel trepiastmetel noaga kümneid kordi vehkinud, püüdes teda noaga tabada. Ühel korral see ka õnnestus. Kannatanu sai vasaku kaenla alla noahaava. See lõige oli 5-6 cm pikk. Peale seda läks kannatanu elukiirusega sealt trepist alla välja. Gavra läks oma korteri juurde. E. ootas õues ukse juures. Kannatanu läks sealt kohe EMO-sse. Kannatanu kartis tõsiselt oma elu pärast. See nuga oli räigelt suur ka. Usub, et Gavra oleks ta 13 ära võinud tappa kui S. ei oleks karjunud, et ära tee. EMO-s tehti neli kuni viis õmblust (kd I tl 120-121).
50. E. P. on juhtumit kirjeldanud 2021 aasta suvel aset leidnud juhtumi järel, 2-3 kuu möödudes. Tunnistaja on avaldanud, et nad läksid XXX Tartu linn, neljas korrus, S. ja Gavrilini juurde külla. S. valetas midagi S. kohta kokku. Gavrilin võttis suure pika noa ja ründas S., noahaava sai ta külje peale, kõik rippus sealt. See on EMO-s fikseeritud, tehti õmblused ka. Politseisse nad tol hetkel ei pöördunud (kd I tl 56).
51. Süüdistatav Vladimir Gavrilin on tunnistanud noaga löömist, kuid kirjeldab juhtunu asjaolusid teisiti. Ta on öelnud, et E. käis tihti XXX ja varastas pidevalt S. asju. Tookord S. avastas, et E. tahab liiga paksu kotiga ära minna ja ütles, et näita, mis sul kotis on. E. väitis, et ei näita. Proovis korterist ära joosta. Siis teda hakkas kaitsma S., et E. saaks ära joosta. Hakkas ust kinni panema, et takistada neil ära minna. Selle peale S. lükkas teda. Neil on koridoris klaasist riiulid, mille vastu ta kukkus. Süüdistatav tundis valu. See oli tema kodu ja ta kartis enda elu pärast, siis ta jooksis kööki ja võttis esimese ettejuhtuva leivanoa, see võis olla 10 cm koos käepidemega. Jooksis tagasi koridori. S. lehvitas oma käekotiga tema suunas ja tal ei jäänud muud üle, kui teda selle noaga lüüa. Süüdistatav ei mäleta täpselt, kumba õlga ta lõi, aga lõi tahapoole, mitte ette ja tagumikku (kd II 83).
52. S. S. tekkinud vigastusi tõendab Tartu Ülikooli Kliinikumi 12.08.2022.a epikriis nr EP22-
53. Põhidiagnoosiks on rindkere muude osade lahtine haav. S. S. on öelnud, et 12.08 kella 11.30 paiku löödi Annelinnas trepikojas kakluse käigus rusika ja noaga. Politseid ei kutsutud. Ründaja oli tuttav, patsient nime ei taha öelda. On tuvastatud vasakul kaenla all 4 cm pindmine lõikehaav. Epikriisile lisatud fotolt on näha patsiendi vigastus (kd III, tl 80-82).
54. Kannatanu S. S. on kuriteo toimepanemise ajaks nimetanud sügis
55. Kuigi tunnistaja E. P. on viidanud sündmusele kui 2021 aastal aset leidnule, ei lange see kokku kannatanu ütluste ja meditsiinidokumentidest tulenevaga. Samas ei saa kohtu hinnangul pidada tunnistaja ütluseid sellest tulenevalt ebausaldusväärseteks. Et tunnistaja ei pruugi mäletada õigesti sündmuste aset leidmise aastat, ei tähenda, et sündmuse aset leidmise ja selle viisi osas oleks ütlused ilmtingimata ebausaldusväärsed. Lähtudes Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist tuvastab kohus, et sündmus toimus 12.08.
56. Kohtu hinnangul on S. S. esinenud vigastused tõendatud ning vigastuse iseloomu vaadates on tõenäoline, et need tekitati terariistaga süüdistuses kirjeldatud viisil. Ka on nii kannatanu, süüdistatava enda kui ka E. P. ütlustega tõendatud see, et need vigastused S. S. tekitas Vladimir Gavrilin. Süüdistatav Vladimir Gavrilin on selgitanud, et S. S. lükkas teda ning ta kukkus koridoris olevate kaasist riiulite vastu. Selle tõttu ta kartis enda elu pärast ja tõi noa. Kuna S. S. lehvitas oma käekotiga tema suunas siis ei jäänud tal muud üle kui noaga lüüa. Lisaks on süüdistatav kirjeldanud nuga väiksemana (10cm koos käepidemega) kui on järeldatav kannatanu ja tunnistaja ütlustest, kes on välja toonud, et see oli kas 30 cm pikk jahinuga või lihtsalt suur pikk nuga). Kannatanu kirjeldab detailselt seda, kuidas ta põgenes ja Vladimir Gavrilin üritas teda noaga tabada. Kui Vladimir Gavrilin oleks kartnud enda elu pärast oleks ta saanud peale S. S. korterist väljumist lihtsalt ukse lukustada. Kannatanu ütlustest nähtub aga, et Vladimir Gavrilin ajas teda taga trepikojas ja ta põgenes mitu korrust üles poole kuni viimase korruseni välja, et Gavrilin ei saaks talle noaga vehkides pihta. Nendes ütlustes puudub kohtul alus kahelda, samas kui süüdistatava ütlustest nähtub soov süüd pisendada.
57. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 12.08.2022 aadressil Tartu linn XXX kortermajas asuvas kortermajas neljandal korrusel asuvas tolleaegses Vladimir Gavrilini ja S. G. elukohas kui kannatanu S. S. hakkas korteri uksest väljuma siis Vladimir Gavrilin pani korteri ukse kinni ja surus kannatanut S. S. noaga lükates tuppa, pannes noa kannatanu S. S. rinna keskkohta. Kannatanu S. S. jooksis Vladimir Gavrilini eest ära ning Vladimir Gavrilin püüdis kannatanut S. S. korduvalt noaga tabada. Mingi hetk sai kannatanu S. S. korteri trepikotta, kuid kannatanu 14 S. S. ei saanud õue, kuna Vladimir Gavrilin takistas teda õue minemast ning seetõttu liikus S. S. trepikojas mööda treppe järgmistele korrustele. Vladimir Gavrilin ajas S. S. taga, vehkides kümneid kordi noaga ning püüdis kannatanut S. S. noaga tabada, kuni mõlemad jõudsid maja viimasele korrusele. Ühel korral õnnestus Vladimir Gavrilinil noaga tabada kannatanut S. S. vasaku kaenla alla, mille tagajärjel tekkis noahaav, mis oli umbes 5-6 cm pikk. 
58. aasta juulikuu episood: L. K. kehaline väärkohtlemine
59. Kannatanu L. K. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt
60. aasta juulikuus oli ta XXX A. B. juures aadressil XXX. Vladimir Gavrilin tuli üksinda sinna korterisse. Kui ta tuppa jõudis siis ta nägi kannatanut ja ühtegi sõna ütlemata tuli tema juurde ja lõi kannatanut üks kord labakäega parema põse piirkonda. Löök oli nii tugev, et kannatanule tundus, et lausa hambad lendasid välja. Aga tegelikult ei lennanud. Tundis valu. Pärast lööki oli kannatanu põsk seestpoolt katki ja veritses. Põsk läks turse ja sinna tekkis hematoom. Pärast seda valutas kannatanu põsk umbes nädal aega ning ta ei saanud suud lahti teha. Seda nähes tuli A. vahele ja tõmbas Vladimiri eemale ning lükkas ta korterist välja. Seda nägi pealt kannatanu XXX A. EMO-s kannatanu seda fikseerimas ei käinud ja pilti ka sellest kahjuks ei ole. Alguses kannatanu tahtis Vladimiri vastu politseisse avaldust teha, aga kuna kartis teda, siis mõtles, et ei hakka tegema (kd I tl 131).
61. Tunnistaja A. B. on ka eeluurimisel üle kuulatud, kuid tema ütlused erinevad kannatanu omadest mitmeti. Ta selgitab, et tema teab Vladimiri Gavrilinit kauem kui 10 aastat ning temaga ei ole ta konfliktne olnud. Kuid mäletab ühte sündmust enda XXX korteris nr 38, see oli kas detsembris 2022 või jaanuaris 2023, täpselt ei mäleta millal, kuid talvel külmemal ajal. Tunnistaja oli koridoris või köögis ja kuulis, et Vladimir ja L. räägivad omavahel kõva häälega. Tunnistaja läks vaatama, et mis toimub. Tunnistaja ei mäleta, mida nad omavahel karjusid. Nägi, et L. istus diivani peal ja Vladimir seisis diivani juures, kuidas ta seal täpselt seisis, seda tunnistaja ei mäleta enam. Tunnistaja ütles, et aitab, minge ära, temal ei ole probleeme vaja. Tunnistaja ei teadnud, et L. ja Vladimiril on omavahel mingeid konflikte. Kui Vladimir ära läks siis tunnistaja küsis L. käest, et mis teil juhtus, miks te karjusite? L. ütles, et see on nendevaheline konflikt, aga Vladimir lõi talle käega vastu põske. L. ütles, et Vladimir lõi talle lahtise käega vastu põske, sinikat ega punetust tunnistaja L. ei näinud. L. ei maininud tunnistajale, et tal oleks põsk valutanud peale Vladimiri poolt löömist. Keegi politseid ei kutsunud. Peale seda juhtumit ei suhtle tunnistaja enam L. (kd I tl 218-220).
62. Kannatanu poolt 15.09.2023 uurijale saadetud helisalvestis kajastab konfliktset suhtlust L. K. ja Vladimir Gavrilini vahel. Väidetavalt helistab Vladimir Gavrilin L. K., toimub sõnavahetus. L. K. nimetab kõnes meesterahvast Vovaks, mis on Vladimir Gavrilini hüüdnimi (kd I tl 148-150). Samas ei nähtu sellest vestlusest kõnealuses episoodis olulised asjaolud, seega ei kinnita ega lükka antud tõend ümber ühtegi konkreetses süüdistuses isikule etteheidetud asjaolu.
63. Kannatanu on antud ütlustes rääkinud vaid ühest juhtumist, mil süüdistatav on XXX aadressil olnud tema suhtes vägivaldne ning avaldanud, et selle juures viibis ka tunnistaja A. B. Eelnimetatud tunnistaja on samuti avaldanud vaid ühe juhtumi kohta seoses kannatanuga antud aadressil, kuid isikute kirjeldustes on sündmuste osas olulised lahknevused. Selle episoodi kohta süüdistatav eeluurimisel ütlusi andnud ei ole ning selle toimepanemises end süüdi tunnistanud ei ole. Seega on tõenditeks vaid kannatanu ning tunnistaja ütlused, mis erinevad olulistes aspektides - sündmuse toimumise aeg, isikute ruumis viibimine, tegevused ja löömise pealt nägemine. Kokkulangevus on asukoha, konflikti ja isikute ringi osas. Kannatanu on öelnud, et sündmus toimus
64. aasta juulikuus sõbranna A. B. korteris. Tunnistaja on jällegi avaldanud, et sündmus toimus talvel, ilm oli külm. Kannatanu on avaldanud, et tunnistaja nägi löömist pealt, kui Vladimir Gavrilin tuli sõnagi lausumata tema 15 juurde ja lõi teda. Just tunnistaja olevat see, kes tuli vahele, tõmbas süüdistatava eemale ja lükkas korterist välja. Millestki taolisest ei ole tunnistaja rääkinud, ega kannatanu ütlusi kinnitanud. Tunnistaja mäletab, et oli koridoris või köögis, kui kuulis karjumist L. K. ja Vladimir Gavrilini vahel ning läks vaatama. Isikud olid diivanil või selle juures ja tunnistaja ütles, et aitab, minge ära. Ründele nö füüsiliselt vahele minekut, Vladimir Gavrilini eemale tõmbamist ja korterist välja viskamist tunnistaja ei kinnita. L. K. löömist, veel enam just
65. aasta juulikuus, tunnistaja A. B. ütlused samuti ei kinnita. Lisaks eitab seda süüdistatav. Seega kuigi on tuvastatav, et mingis ulatuses konflikt oli kannatanu ja tunnistaja vahel XXX korteris, ei ole kohtu hinnangul üheselt tuvastatav, et selle käigus kasutas süüdistatav füüsilist vägivalda kannatanu suhtes. Võimalikke vigastusi fotografeeritud või muul viisil fikseeritud ei ole ning tunnistaja on avaldanud, et tema konflikti järel kannatanul sinikat ega punetust ei näinud.
66. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Kohus, tutvunud süüdistusega ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav Vladimir Gavrilin tuleb talle esitatud süüdistuses

§ 121lg 2 p 3 järgi kõnealuses (2022.

aasta juulikuus L. K. puudutav) episoodis õigeks mõista. Kohtu hinnangul puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et süüdistatav on kannatanut löönud ning kõnealuse episoodi osas esinevad vastuolud on sedavõrd ulatuslikud, et tõlgendades kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava kasuks tuleb isik antud episoodis mõista õigeks. 

1. aasta maikuu episood: A. D. kehaline väärkohtlemine
2. Kannatanu A. D. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt viimasel kohtumisel Vladimir Gavriliniga
3. aasta maikuus oli füüsiline vägivald. Kannatanu oli Tartu linnas Feenoksi poe juures, Jaama tänaval. Kannatanu oli seal XXX L. K., olid jalgratastega. Eelnevalt kutsus XXX S. ta kohtumisele. Tema jõudis varem ja nad olid kolmekesi koos Feenoksi poe juures. Ja siis Vladimir tuli natuke hiljem ootamatult koos kannatanu jaoks tundmatu autojuhiga tema ja L. juurde halli või sinise Hyundai Sonata sõidukiga. Autojuht oli kannatanu teada A. B. tolleaegne elukaaslane. Vladimir Gavrilin jooksis autost välja, karjus, et kannatanu on nahaalseks läinud ja küttis end sellega üles ning läks veel vihasemaks. Üks hetk ta võttis selle relva ja lõi kannatanut. Autost välja tulles tal relva ei olnud, aga siis võttis selle kätte. Kannatanu ei mäleta, kust ta selle haaras. Gavrilin lõi teda relvakabaga. Relv oli pruuni värvi, marki ja mudelit ei tea. Gavrilin lõi kannatanut sellega kuklasse nii, et pea oli katki. Kannatanu ei mäleta, kas Gavrilin teda selle relvaga sihtis ka. Verd jooksis aga relv oli pigem väiksem. EMO-sse kannatanu ei läinud. Valu tundis, kuid elule ohtu ei tundnud. Ta rohkem hirmutas. See oli hirmus muidugi, aga kannatanu oli kindel, et ta päriselt ei tulista. Kui ta oleks tahtnud kõvasti lüüa, siis ta oleks seda teinud. See oli jõudemonstratsioon. Enne relvaga löömist ta kannatanut ei ähvardanud ega hoiatanud. Kui Vladimir kohale jõudis, hüppas S. auto tagaistmele. Vladimir tuli sõidukist välja ja Hyundai autojuht tuli autost välja ja lõikas noaga katki L. jalgratta kummid. Kui Vladimir nägi, et kannatanul verd jookseb siis ta rahunes natuke maha. Hakkas normaalselt rääkima ja pakkus, et on olemas firma, kus kannatanu saaks enda võla töötades tasa teenida. Siis sõitsid nad kolmekesi, Vladimir Gavrilin, S. ja Hyundai autojuht ära (kd I tl 154-155).
4. L. K. kinnitab toimunut ning selgitab, et
5. aasta mai lõpus või juuni alguses oli koos oma nüüdseks XXX A. Tartu linnas Anne tänava Feenoksi juures oma jalgratastega. Vladimir Gavrilin sõitis musta Hyundai maasturiga, mida juhtis keegi M. mööda Anne tänavat ja vaatas aknast ja märkas neid seal seismas. Auto jäi nende juures järsku seisma. Nad panid pidurid plokki ning M. ja Vladimir hüppasid autost välja. Tagaistmele jäi istuma S.. Vladimiril oli käes relvataoline ese. See oli musta värvi. Ja nägi ehtsa tulirelva moodi välja. Arvab, et see oli 16 õhkrelv. Tema teada kandis Vladimir seda kogu aeg kaasas. Vladimir läks kohe autost välja hüpates A. kallale. Vladimir Gavrilin lõi relva käepidemega A. kuklapiirkonda ning karjus A. „noh, kas ma lasen su maha? Lasen su põlved läbi?“ Vladimir vehkis relvaga ning sihtis A. sellega. Põhjuseks oli see, et A. oli purjus peaga Vladimiri Telegramis nahhui saatnud. Sel hetkel, kui Vladimir läks A. juurde, siis M. jooksis tema juurde ja torkas noaga tema jalgratta esirehvi läbi ning ütles, et see on kättemaks A. eest. Enne seda olid nad A. telefoni teel tülitsenud. Tema teada elab M. praegu koos A. Tartus Hiinalinnas Olerexi vastas olevas majas. Pärast seda rahunes Vladimir maha ja siis edasi ajasid A. omi asju rahulikult (kd I tl 130-131).
6. Selle episoodi kohta süüdistatav eeluurimisel ütlusi andnud ei ole. Kohtuistungil süüdistatav ristküsitlemist ei soovinud, kuid tunnistas konflikti D.
7. Äratundmiseks esitamise protokoll 19.09.2023 tõendab asjaolu, et A. D. tunneb ära fotode järgi äratundmiseks esitamisel Vladimir Gavrilini kui isiku, kes teda
8. aasta maikuus ründas (kd I tl 164-167).
9. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed kuna need ühtivad ka tunnistaja ütlustega. Kannatanu kirjeldab toimunud vägivalda detailselt ning ka süüdistatav Vladimir Gavrilin on tunnistanud kohtuistungil, et konflikt tal D. oli.
10. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
11. aasta maikuus Tartu linnas Anne tänava Feenoksi juures Vladimir Gavrilin võttis kätte relvataolise eseme ja lõi A. D. relvakabaga peapiirkonda nii, et kannatanul oli pea katki. Kokkuvõte

§ 121lg 2 p 3 süüdistusest ja õiguslik hinnang 55.

Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt süüdistuse 6-s episoodis kehalise väärkohtlemise toimepanemise: 1)

1. aasta suvel Tartu linnas XXX korteris kägistas E. P. mõlema käega selja tagant, niioodi, et kannatanu ei saanud hingata ja kaotas teadvuse. Seejärel läks noaga kannatanu näo juurde ja võttis kõrist kinni ning ütles kannatanule E. P., et lõikab tal näo ja suu ära, tõmmates kannatanu põsele noaga väikese kriimu; 2) 04.03.2023 kella 02:00 paiku Pargi ja Kalevi tänava nurgal lõi H. H. noaga ülahuule piirkonda, tekitades vasakust suunurgast nina keskosani haava, mis ulatus igemeteni; 3)
2. aasta suvel Tartumaal Luunja vallas XXX võttis S. S. kahe käega kaelapiirkonnast kinni ning viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu. Pärast lõi S. S. paar korda rusikaga peapiirkonda; 4)
3. aasta suve lõpul aadressil Tartumaa Luunja vald XXX lõi S. S. rusikaga näkku nii kõvasti, et verd tuli; 5) 12.08.2022 aadressil Tartu linn XXX kortermajas surus S. S. noaga lükates korterisse, pannes noa S. S. rinna keskkohta. S. S. jooksis eest ära, süüdistatav püüdis korduvalt S. S. noaga tabada. 17 Ühel korral tabas ta S. S. vasaku kaenla alla, mille tagajärjel tekkis noahaav, mis oli umbes 56 cm pikk; 6)
4. aasta maikuus Tartu linnas Anne tänava Feenoksi poe juures võttis kätte relvataolise eseme ja lõi A. D. relvakabaga peapiirkonda, nii et kannatanul oli pea katki.
5. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on koosseisu täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Seetõttu ei eelda süüdlase vastutusele võtmine

§ 121järgi vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist.

Kannatanu E. P. on oma ütlustes selgitanud, et Vladimir Gavrilin kägistas teda, mille tagajärjel ta minestas ja kukkus ning lõi ennast ära. Kui üles tuli siis karjus valust. Hiljem arvas, et murdis uuesti ära rangluu, mis oli tal murdunud olnud paar kuud varem toimunud autoavarii tõttu. Lisaks tõmbas Vladimir Gavrilin talle noaga põsele väikse kriimu. Kohtu hinnangul tekitab iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast kannatanu poolt kirjeldatud vägivald valu. Kannatanu H. H. tekitas süüdistatav Vladimir Gavrilin valu ning lisaks ka tervisekahjustuse, igemeteni ulatuva haava ülahuule piirkonnas, mis tuli õmmelda. Kannatanu S. S. vastu kasutas süüdistatav vägivalda kolmel korral. Esimesel korral viskas ta vastu palkseina ja lõi rusikaga pea piirkonda. S. S. oma ütluste kohaselt tundis valu ning tal oli selja pealt kuskilt katki ja suust tuli verd. Teine kord lõi süüdistaav S. S. käega näkku nii kõvasti, et tuli verd. Kolmandal korral lõi süüdistatav kannatanut S. S. noaga, mille tagajärjel tekkis tal haav, mida tuli õmmelda. Kannatanu on selgitanud, et kõigil kordadel ta tundis valu. Kohtu hinnangul tekitab iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast vastu palkseina lükkamine, pea piirkonda ja näkku löömine valu. Kolmandal korral põhjustas süüdistatav kannatanule S. S. lisaks valule ka tervisekahjustuse, noahaava vasaku kaenla all. Kannatanule A. D. lõi Vladimir Gavrilin relvakabaga peapiirkonda. Kannatanu on öelnud, et tundis valu ning verd jooksis. Kohtu hinnangul on valu tundmine kirjeldatud vägivalla puhul tajutav ka iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Seega on kõigi episoodide puhul täidetud

§ 121lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

57. Kohtu hinnangul vastab Vladimir Gavrilini käitumine

§ 121lg 2 p 3 kvalifitseerivale tunnusele – see on toime pandud korduvalt.

Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Kohus tuvastas käesolevas asjas vägivalla kasutamise 6-s episoodis, seega on tõendatud

§ 121lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse – olemasolu.

58.

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 121lg 1 sätestatud tegu tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6). Kohtu hinnangul pani Vladimir Gavrilin temale süüksarvatavad teod toime

§ 16

lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse. Lüües kannatanuid kohtu poolt tuvastatud viisil pidas süüdistatav välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja võib tekitada tervisekahjustused. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 18

1. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Vladimir Gavrilin süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
2. Seega on Vladimir Gavrilin kehaliselt väärkoheldes E. P., H. H., S. S. ja A. D. realiseerinud

§ 121

lg 2 p 3 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Vladimir Gavrilin tuleb tema poolt toime pandud kuritegudes

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Süüdistus

§ 120lg 1 järgi  2021.

aasta septembri episood: E. P. ähvardamine

1. Kannatanu E. P. on andnud ütlusi, kus selgitab, et
2. aasta septembris läks ta koos oma tuttavatega Gavrilini juurde Tartu linn XXX asuvasse korterisse. Nende tuttavate nimesid kannatanu öelda ei soovi. Ta andis alt kella ja Gavrilin küsis, kas ta on üksi, ütles, et on. Tegelikult oli tal kaasas veel kaks tuttavat, kellest ühelt oli varasemalt Gavrilin ära võtnud telefoni ja tõukeratta ning ta soovis neid Gavrilini käest nüüd tagasi. Läksid üles nii, et kannatanu läks natuke ees ja tema kaks tuttavat hiilisid järgi. Ukse avas S., kes hakkas kohe karjuma, et mina valetasin ja ei tulnudki üksi. Kannatanu oli juba esikus koos nende kahe tuttavaga. Gavrilin tuli otse suurest toast. Mäletab, et samal ajal oli köögis vähemalt neli vene keelt kõnelevat isikut. Gavrilinil oli käes kannatanu Samurai mõõk ja see oli tal käes niimoodi, et ta oli valmis sellega ka kohe lööma. Gavrilinil oli hullu pilk ees ja ta karjus, et lööb kannatanul pea maha. Kannatanu karjus vastu, et mis asja, minult varastatud mõõgaga tuled minu pead maha lööma ja et tule siis kui tahad. See mõõk on terav ja umbes ühe meetri pikkune. Vladimir jõudis kannatanust meetri kaugusele, samal ajal oli tal mõõk löögivalmis. Ta hoidis kahe käega mõõgast kinni. Elutoast tuli üks tuttav meesterahvas, kelle nime ei soovi öelda, ja seisis nende vahele. Meesterahvas karjus hästi kõvasti, ta ütles, et lõpeta ära, et kurat, mis sul arus on. Siis kannatanu ütles süüdistatavale, et kuradi rott, anna sõbra asjad tagasi. Siis Vova andis tõukeratta tagasi aga telefoni ei andnud. Vova valetas, et telefoni ei ole siin. Kannatanu selgitab, et sel hetkel kui Vova mõõgaga tema ees seisis ta hirmu ei tundnud ja ütles talle, et tule ja löö mu pea maha, kui tahad. Siis tunnistab kannatanu, et eks ta ikka kartis tegelikult, kui koju jõudis siis pidi Xanaxi tableti endale sisse võtma, et maha rahuneda. Kannatanu on 100 % kindel, et Vova oleks mingi vigastuse talle kindlasti teinud, kui ei oleks see meesterahvas vahele tulnud. Kannatanu on kindel, et Vova on selleks võimeline (kd I tl 65).
3. Seda, et selline mõõk nagu kannatanu kirjeldas oli Vladimir Gavrilinil hilisemal ajal olemas tõendab läbiotsimise protokoll, mille kohaselt teostati läbiotsimine 01.09.2023 Vladimir Gavrilini ja S. G. elukohas aadressil XXX Tartu linn. Läbiotsimise käigus on leitud ja fotografeeritud muuhulgas mõõka (kd II tl 31-32).
4. Süüdistatav on öelnud selle episoodi kohta, et see oli hoopis vastupidi. Tal oli külas D. B., kes parandas tema ratast. Tema jäi sellel ajal magama. Kui ta magas tuli E. mingi tema sõber sinna. Kui ärkas siis avastas, et tal on tabletid puudu. Tolleks ajaks oli E. juba ära läinud. Tuli välja, et E. varastas temalt ühe lehe XXX. S. ütles talle, et E. võttis. Süüdistatav helistas E. ja uuris tema käest, et mis toimub. E. ütles, et ta raiskab enda tablette nende juures nii palju ja sellepärast võttis tema omad (kd II tl 83).
5. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed, ta on toimunud ähvardamist kirjeldanud detailselt ning selgitanud, et pidi pärast Xanaxi tabletti võtma, et rahuneda. Üldjuhul inimene, kes valetab kirjeldab toimunut pigem üldiselt. Kannatanu on kirjeldanud täpselt millal, kus ja mis põhjusel selline olukord tekkis, milline oli mõõk, millega Vladimir 19 Gavrilin teda ähvardas, kuidas ta seda hoidis ja mida ütles. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes, et Vladimir Gavrilin teda ähvardas. Arvestades neid asjaolusid peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärsemaks kui süüdistatava süüd eitavaid ütlusi.
6. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
7. aasta septembris Vladimir Gavrilin Tartu linnas XXX korteris hoidis kahe käega umbes ühe meetrisest mõõgast kinni ja karjus E. P., et lööb tal pea maha. 
8. aasta juuli episood: E. P. ähvardamine
9. Kannatanu E. P. on avaldanud, et Vladimir Gavrilin kirjutas talle ükskord sõnumi, et „ suka, tulen ja teen sulle valu“. Täpsemalt selgitab kannatanu, et see oli
10. aasta juulikuu lõpus, täpset kuupäeva ei mäleta. Gavrilin kirjutas need sõnad talle seetõttu, et ta sai ühe uue sõbra, kes talle ei meeldinud. Kannatanu räägib, et temal ei ole olnud kunagi mingeid intiimsuhteid Gavriliniga. Kannatanu tundis sel hetkel ohtu ja hirmu. Kartis, et ta tulebki tema koju talle haiget tegema. Need sõnumid sai kannatanu öösel umbes kella kahe paiku ja kuna ta tundis hirmu siis kutsus endale külla kaks sõpra. Need sõbrad kutsus ta enda juurde, et nad kaitseksid teda. Need kaks sõpra jäid aeda istuma ja tema julges siis toas magada. Kannatanu võttis igaks juhuks endaga kaasa ka lauanoa voodisse enda kaitseks. Seekord Gavrilinit ei tulnud. Üks nendest kannatanu sõpradest helistas ka Gavrilinile, et nad on tema aias. Seetõttu arvab kannatanu, et Gavrilin ei julgenud tulla. Kannatanu kartis, et Gavrilin võib teda mingil viisil piinata või lausa maha lüüa. Ei tea, mida ta oleks võinud teha, kuid oleks kindlasti haiget teinud. Kannatanu ei soovi öelda nende sõprade nimesid, kes teda kaitsema tulid (kd I tl 65-66).
11. Seda, et Vladimir Gavrilin on sõnumeid E. P. saatnud kinnitab ka kannatanu XXX. Esimesel ülekuulamisel on M.-M. P. öelnud, et XXX E. P. on talle rääkinud, et V. Gavrilin kirjutab tihti midagi hirmsat, et tuleb sinna ja teeb talle midagi. Aga neid kordi on nii palju olnud, et detailselt ei mäleta. Mäletab, et XXX helistas 25.08.2023 kell 2-3 paiku päeval ja sosistas, et ta kardab ja on üleval korrusel, pani uksed lukku. Tema hääl värises ja oli aru saada, et ta kardab. Tal oli tõsine hirm ja ütles, et ta arvab, et V. Gavrilin tuleb sinna ja teeb talle midagi. Sellest põhjusest, miks ta just tol hetkel kartis ei saanud täpselt aru. Oli rongis ja levi ka ei olnud ning ei saanud pikalt suhelda (kd I tl 106). Järgmisel ülekuulamisel on M.-M. P. täiendanud öeldut ning selgitanud, et ta ei saanud aru, mida XXX E. P. rääkis. Kõne katkes kogu aeg ära. Kui koju läks siis küsis, mis seal täpselt oli. XXX ütles, et ta ise hakkas Gavrat kartma ja sattus paanikasse. Keegi oli talle väidetavalt kirjutanud, et keegi võib sinna tulla. Aga seda, kes või mida kirjutas ei tea. Ei küsinud seda XXX. Midagi tegelikult ei olnud, V.Gavrilin ei olnud teda ähvardanud. XXX satub vahel paanikasse ja on emotsionaalne ning võib üle mõelda (kd I tl 181).
12. Süüdistatav ütleb selle
13. aasta juulikuu sündmuse kohta nii palju, et siis oli juba üle aasta XXX aadressil M. P.. Süüdistataval on ükskõik, kes kannatanu sõbrad on, tema ei ole kanntanule sellist asja kirjutanud. Selle kohta ei ole tal rohkem midagi lisada (kd I tl 83).
14. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed, seda kinnitavad ka kannatanu XXX ütlused. E. P. XXX kinnitas esimesel ülekuulamisel, et tema XXX E. P. on talle rääkinud, et V. Gavrilin kirjutab tihti midagi hirmsat, et tuleb sinna ja teeb talle midagi. Teisel ülekuulamisel on ta küll avaldanud arvamust, et tegelikult ei olnud midagi, XXX satub vahel paanikasse ja on emotsionaalne ja võib üle mõelda, kuid olukorras kus varasemalt on isik selgitanud detailselt XXX avaldatut ja kartlikku käitumist, ei nähtu, kuidas jõudis tunnistaja tõdemuseni, et tegelikult konkreetse sündmuse osas midagi ei olnud siiski. Kohtu hinnangul on tunnistaja viimasena avaldatu näol tegemist XXX arvamusega, mis ei muuda fakti, et XXX E. P. oli talle rääkinud sõnumitest, mille pärast oli hirmul ning milline hirmunult käitumine oli järeldatav ka tunnistaja ütlustest. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes. Arvestades neid asjaolusid peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseteks. 20
15. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
16. aasta juulikuu lõpus kella 02:00 paiku öösel saatis Vladimir Gavrilin sõnumi E. P., et „suka, tulen ja teen sulle valu“. Kokkuvõte

§ 120

lg 1 süüdistusest ja õiguslik hinnang 71.

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab ähvarduse adressaadi silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt

1. veebruari
2. a otsus nr 1-19-1849/43, p 24). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on ähvardamisega rünnatav õigushüve inimese vaimne tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest.
3. Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt süüdistuse 2-s episoodis ähvardamise toimepanemise: 1) Vladimir Gavrilin hoidis kahe käega umbes ühe meetrisest mõõgast kinni ja karjus E. P., et lööb tal pea maha; 2) Vladimir Gavrilin saatis E. P. sõnumi, et „suka, tulen ja teen sulle valu“.
4. Kannatanu E. P. selgitas, et tundis reaalset hirmu, kui Vladimir Gavrilin hoides mõõka käes talle karjus, et lööb tal pea maha, Gavrilinil oli hullu pilk ees, kannatanu pidi pärast kodus rahustit võtma, et maha rahuneda. Mõõgaga pea maha lüüa lubamine on tapmisähvardus. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta oli teadlik Vladimir Gavrilini kuritegelikust taustast ning olnud tunnistajaks sellele kui 2021 aasta suvel Vladimir Gavrilin kasutas vägivalda tema XXX S. S. vastu. Reeglina saab ähvardust lugeda reaalseks siis kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmiselt mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul see nii on, kuna süüdistatav hoidis käes mõõka ja karjus. Kohtu hinnangul oli seega tapmisega ähvardamine veenev, kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist ja see ähvardus oli suunatud kannatanus hirmu tunde tekkimisele.
5. Ka teise ähvardamise episoodi kohta on kannatanu E. P. selgitanud, et tundis reaalset hirmu ja ohtu, kartis, et Vladimir Gavrilin tuleb talle koju haiget tegema. Ta kutsus öösel kaks sõpra külla, et nad teda kaitseksid ja julges siis magada. Kannatanu võttis lauanoa voodisse enda kaitseks kaasa. Vladimir Gavrilin ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Vladimir Gavrilin oli teda ka varem ähvardanud ning nagu kohus tuvastas siis
6. aasta suvel ka kehaliselt väärkohelnud. Lisaks oli kannatanu E. P. olnud tunnistajaks mitmetele Vladimir Gavrilini poolt toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodidele. Reeglina saab ähvardust lugeda reaalseks siis kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmiselt mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul see nii on, kuna süüdistatav oli varem kannatanut ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud. Kohtu hinnangul oli seega tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine veenev, kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist ja see ähvardus oli suunatud kannatanus hirmu tunde tekkimisele.
7. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muu hulgas, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohus leiab, et Vladimir Gavrilin pani mõlemad ähvardamised toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Esimesel korral 21 Vladimir Gavrilin oli vihane, karjus, hoidis käes mõõka ja nagu kannatanu selgitas, oli tal hullu pilk ning tema poolt öeldu sisaldas tapmisähvardust. Sellise käitumisega pidas Vladimir Gavrilin võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Teisel korral saatis Vladimir Gavrilin kannatanule öösel sõnumi „suka, tulen ja teen sulle valu“. Olles varem kannatanut ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud pidas Vladimir Gavrilin sellise käitumisega võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. 76. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Vladimir Gavrilin süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. 77. Seega on Vladimir Gavrilin oma tegevusega realiseerinud

§ 120

lg 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Vladimir Gavrilin tuleb tema poolt toime pandud kuriteos

§ 120lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Süüdistus

§ 418

lg 1 järgi tulirelva ebaseaduslikus käitlemises 78.

§ 418

lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslikus käitlemine. RelvS § 11 lg 1 ja § 11 p 1 kohaselt kuulub relvade hulka tulirelv ehk relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Tulenevalt RelvS § 11 lg-st 2 on relva käitlemine relvaseaduse tähenduses relvade valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvs § 19 lg 1 p 5 kohasel on piiratud tsiviilkäibega relvad tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tsiviilkäibes keelatud tulirelvad. Relvaseaduse (RelvaS) § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel, vajalik soetamisluba. Relvaseaduse § 33 lg 1 kohaselt on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris. Relvaseaduse § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba õiguse selle omajale käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba.

1. Vallasasja hoiulevõtmise protokolli kohaselt võeti 15.06.2023 Vladimir Gavrilinilt Tartu linnas Raadiraja ja Ermi tee ristis turvakontrolli käigus ära esemed, mis on seadusega keelatud, nende hulgas relvataoline ese Stalker 4918-S, 9 padrunit salves, padruni karp Black Mamba 9 mm 15 padruniga (kd I, tl 2).
2. Tunnistaja M. M. on andnud ütlusi, mille kohaselt 15.06.2023 töötas ta Tartu Lõuna prefektuuris kiirreageerijana ning täitis tööülesandeid koos O. S., T. T. ja M. S.. Kella 19:55 ajal märkasid nad hõbedat värvi Volkswagen Passatit mööda sõitmas, mille tagaklaas oli katki. Otsustasid seda sõidukit kontrollida. Sõiduk peatus Raadiraja ja Ermi tee ristis, kontrolliti sõidukis olijate dokumente. Sõidukis viibis kaks isikut. Juhtis A. D.. Märkasid, et taga istuja rapsib jubedalt. Tegi ukse lahti, selgus, et tegu on Vladimir Gavriliniga. M. nägi, et Vladimir Gavrilin peidab istme alla relva ja seetõttu tõmbasid nad Vladimir Gavrilini sõidukist välja. 22 Relva kohta ütles Gavrilin, et Staadioni tänavalt ostis, mainis, et igast poest saab osta seda. Relv oli stardipüstoli tunnustega, kuid vintraua toru tundus olevat läbi puuritud. Salv oli relval all. Salves olevad padrunid olid metallist otsaga, neid oli kokku 9 tükki. Vladimir Gavrilini õlakotist leidsid padrunikarbi koos padrunitega, mida oli 15 tükki, kasteedi, vedru jõul väljaulatuva noa, pussnoa, A. R. kuuluva kehtiva EV juhiloa ( kd I tl 4).
3. Tunnistaja M. S. selgitas oma ütlustes, et 15.06.2023 töötas ta Tartu Lõuna prefektuuris kiirreageerijana ning täitis tööülesandeid koos O. S., T. T. ja M. M.. Kella 19:55 ajal nägid, et hõbedat värvi Volkswagen Passatit sõitis mööda, tagaklaas oli katki. Otsustasid seda sõidukit kontrollida. Sõiduk peatus Raadiraja ja Ermi tee ristis. Sõidukis viibisid kaks isikut. Kontrolliti dokumente. Selgus, et taga istus Vladimir Gavrilin. Kui Vladimir Gavrilin oli vasaku jala sõidukist välja tõstnud, nägi kõrvalistuja istme all relvataolist eset. Tuvastasid, et tegemist oli läbi puuritud stardipüstoliga, mille padrunid tundusid olevat ka modifitseeritud. Vladimir Gavrilini õlakotis olid potentsiaalselt ohtlikud ja keelatud esemed, mis täpselt seda tunnistaja ei tea, kuna ei viibinud lõpuni toimingu juures. Relva kohta ütles Vladimir Gavrilin, et ostis (kd I tl 20).
4. Asitõendi vaatlusprotokolliga 27.06.2023 on vaadeldud kiirreageerijate vormikaamera salvestust 15.06.
5. On näha, kuidas politseiametnikud on peatanud sõiduki Volkswagen Passat, mille tagumine klaas on purunenud. Küsitakse sõidukis olnud isikutelt dokumente. Politseiametnik näitab teisele tema käes olevat dokumenti, mis kuulub Vladimir Gavrilinile. Sõiduki tagaistmel istub isik, kes tuvastati kui Vladimir Gavrilin. Politseiametnik märkab relva ja hüüab „Tukk, tukk, tukk, tukk! Pane käed raudu!“ Vladimir Gavrilin ütleb, et ostis selle Staadioni tänavalt. Salvestisel politseiametnik näitab relvataolist eset ning salve, milles on padrunid. Relvataolisel esemel on kirjas Stalker 4918-S. Edasi kontrollitakse Vladimir Gavrilini seljakotis olevaid esemeid (kd I tl 7-18, salvestis DVD-plaadil).
6. Asitõendi vaatlusprotokollis 19.06.2023 on vaadeldud täpsemalt Vladimir Gavrilinilt ära võetud relva ja padruneid (kd I tl 21-23). Piltidel on musta värvi relv, millele on peale kirjutatud Stalker 4918-S ja padrunid.
7. Ekspertiisiakti nr 23E-TB0044 kuupäevaga 09.08.2023 koos fototabeliga kohaselt kuulub ekspertiisiks esitatud laskekõlbulik 9 mm PAK kaliibrilisest hoiatus-ja signaalpüstolist Stalker 4918-S number 0717-000007 käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm kaliibriline püstol, millest saab lasta nii 9 mm PAK kaliibrilisi signaalpadruneid, 9 mm PA kaliibrilisi gaasipadruneid, pihtamislaenguga kombineeritud 9 mm PAK kaliibrilisi signaalpadruneid või ümber ehitatud 9 mm PAK kaliibrilisi padruneid, sh ka ekspertiisiks esitatud ümberehitatud padruneid, tulirelvade hulka ( kd I tl 43-47).
8. DNA ekspertiisiakti nr 23E-GE0569 kuupäevaga 17.07.2023 kohaselt leiti padrunikarbilt Vladimir Gavrilini DNA-profiil (kd I tl 34-37).
9. Süüdistatav Vladimir Gavrilin on andnud eeluurimisel ütlusi, kus võtab omaks, et relv leiti. Sai selle mustlase hüüdnimega R. käest Staadioni tänavalt. Ta pakkus, et kas tahad või ei. Süüdistatav tahtis seda näidata M. ja sellepärast ostis selle endale. R. ütles, et see töötab aga ei ole inimesele ohtlik. Ta tahtis selle eest 150 eurot. Tahtis seda enne M. arutada ja kui talle sobiks, siis oleks saanud hinna üle veel arutleda (kd II tl 83-84).
10. Seda, et Vladimir Gavrilinil puudub relvaluba, kinnitab politsei õiend, mille kohaselt Lõuna prefektuuri kasutuses oleva teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Vladimir Gavrilin ei oma, ega ole omanud relvaluba ega soetamisluba (kd II tl 141). Viimasest oli ka Vladimir Gavrilin teadlik. Seega oli relva käitlemine objektiivses mõttes ebaseaduslik (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 418 komm. 3.5). 23
11. E. P. on ülekuulamisel öelnud, et ühte relva on tema Gavrini käes näinud. See oli 2023 aasta juunikuus esimest korda. Seda relva on ta Gavrilini käes korduvalt näinud. See relv oli laskekõlbulik. Gavrilin näitas talle, et sellest relvast saab lasta. Samuti on ta Gavrilini käes näinud padruneid. Padruneid on näinud relva salves. Arvab, et Gavrilinil on padruneid ka eraldi. See relv oli musta värvi ja sarnanes Makarovi püstolile (kd I tl 67).
12. Eelpoolkirjeldatuga loeb kohus tõendatuks, et Vladimir Gavrilin omamata relvaluba, soetas ja valdas kuni 15.06.2023 politsei poolt hoiule võtmiseni laskekõlbulikku tsiviilkäibes keelatud käsitöönduslikult ümber ehitatud hoiatus-ja signaalpüstolit Stalker 4918-S number 0717-
13. Sellise tegevusega täitis Vladimir Gavrilin tulirelva ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu

§ 418lg 1 mõttes.

90. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Relva käitlemine on objektiivses mõttes ebaseaduslik vastava loa puudumise tõttu. Vladimir Gavrilin teadis, et tegemist on laskekõlbuliku tulirelvaga ning, et tal puudus tulirelva käitlemiseks luba. Seega pani kohtu hinnangul Vladimir Gavrilin teo toime otsese tahtlusega, kuna teadis, et tal puudub relvaluba ja kõnealust relva omades möönis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava teo, täites seega

§ 418lg 1 subjektiivse koosseisu.

1. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul käesoleval juhul ei esinenud.
2. Vladimir Gavrilin on süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
3. Seega on Vladimir Gavrilin oma tegevusega realiseerinud

§ 418

lg 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Vladimir Gavrilin tuleb tema poolt toime pandud kuriteos

§ 418lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Süüdistus

§ 199

lg 2 p 4 järgi varguses 94.

§ 199

lg 2 p 4 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

1. Kannatanu E. P. on andnud ütlusi 23.08.2023, kus selgitab, et väga palju asju on temalt ära võetud, näiteks riidestange koos riietega, tööriistakast koos tööriistadega jne. Täpsemalt toob välja, et tema kodust on ära varastatud päikseprillid Carrera 3 paari, hind 55 eurot tükk, kaks kuud tagasi varastatud Makita tööriistakohver koos tööriistadega, hind võib olla 200 eurot, Michael Korsi jalanõud, hind umbes 200 eurot, elektrilised hambaharjad kaks tükki, 100 eurot tükk, mobiiltelefon Iphone 12 pro max, hind umbes 500 eurot. Telefoni varguse kohta selgitab kannatanu, et sõitis sõbrale külla. Siis Gavrilin helistas ja küsis ravimeid, kannatanu ei andnud talle. Kannatanul oli vaja sõitu ja Gavrilin organiseeris selle sõidu talle. Gavrilin küsis telefoni, et helistada. Andis selle tagasi ja E. P. pani selle käekotti tagasi. Käekoti jättis autosse ja läks korra sõidukist välja. Telefoni varastas ta kannatanu käekotist. Kannatanu avastas selle umbes 1h hiljem. Vova väidab, et tema ei võtnud aga kannatanu ei usu seda (kd I tl 57). 15.09.2023 täiendaval ülekuulamisel on kannatanu selgitanud täiendavalt varastatud asjade kohta, et tal ei ole mingeid ostukviitungeid ega muid müügitehinguga seotud andmeid. Selgitab, et M. P. tõi talle need prillid, ühed olid sinakat värvi, teised olid pruunikat värvi. Põhimõtteliselt peetakse neid meeste prillideks. Need pruunikad varastas ta hiljuti. Hinda ei oska täpselt öelda, teab, et M. P. tellis need kuskilt internetist ja sai soodsamalt. M. P. kinkis need talle ja ta pidas neid enda omaks. Hoidis neid allkorrusel musta sektsioonkapi peal või olid need magamistoas valge kapi peal või vannitoas. Kaks paari on Vladimir (Vova) temalt avalikult varastanud ja ühe 24 salaja. Pärast kadumist ei ole kannatanu neid prille näinud. On Vovale öelnud, et „mida sa varastad, too muu asjad tagasi.“ Makita tööriistakohver oli rohelist värvi. See oli kasutuses olnud aasta või kaks. Seal sees olid kõik asjad olemas. Kannatanu teada oli seal kohvris akutrell, otsikud ja muud tööriistad. Ei ole kindel, kas see oli Makita akutrell või mitte. Kast oli asju täis. M. P. teab ilmselt paremini, mis seal sees oli. Kannatanu arust olid seal sees Makita asjad. Kannatanu pidas seda tööriistakasti enda omaks, kuna see oli tema majas. Selle soetas M. P.. Jalanõude kohta selgitas E. P., et need ta ostis ise kaubamajast mitu aastat tagasi, need ei ole väga uued ja tal ei ole jalanõude osas pretensioone, need on nii vanad. Neid tagasi ei soovi ja tunneb, et kahju ei ole tekitatud selles osas. Elektriliste hambaharjade kohta selgitab kannatanu, et ei oska neid kirjeldada ja tal ei ole nende osas pretensioone, tal on nagunii juba uus. Neid tagasi ei soovi ja tunneb, et kahju ei ole tekitatud selles osas. Telefoni kohta selgitab kannatanu, et see oli Soomest ostetud kolm aastat tagasi. Ise ostis sularaha eest, kuulus talle ning oli ainult tema kasutuses. Telefoni korpus oli kuldset värvi. Kaitseklaasi ümber ei olnud. Telefon oli kasutusjälgedega ja ekraanil oli kriime kõvasti. Külgede peal oli mahakukkumise jälgi. XXX jälgib, et kui see telefon sisse lülitatakse siis näeb, kus see on. XXX saatis kuhugi meilile, et seda Icloudi taastada. Vastus tuli, et saab taastada, aga veel muid vastuseid ei ole tulnud. Telefoni IMEI koodi sai XXX käest. IMEI kood on: XXX. Kannatanu ütleb, et Vladimir Gavrilin varastas kõik eelnimetatud asjad aga millal täpselt, seda ei tea. Prille on ta varastanud korduvalt. Pruunikad prillid varastas nädal enne kui kannatanu läks avaldust tegema (kd I tl 8081).
2. Tunnistaja M. P. varguste kohta midagi öelda ei oska ning on ülekuulamisel öelnud, et tema teada ei ole Vladimir Gavrilin temalt midagi varastanud (kd I tl 216).
3. E. P. XXX M.-M. P. on esimesel ülekuulamisel 29.08.2023 öelnud, et neil on kodust varastatud pidevalt väga palju asju, isegi silikoonpüstoleid jms. Ütleb, et temalt varastas ta kõrvaklapid. XXX on telefoni varastanud ja muid asju veel. Aasta jooksul on need vargused toimunud.
4. aasta 8-9 juuli paiku oli Pärnus ja tagasi tulles olid Urbanista Los Angeles kõrvaklapid kadunud. Enne, kui ta Pärnusse läks, olid need kindlasti kodus. Tavaliselt hoiab neid kõrvaklappe oma toas kapi või kummuti peal. Ära ta neid ei peitnud. Kasutas neid tihti. Need kõrvaklapid kingiti talle uuena
5. aasta märtsis või aprillis. Hinda kontrollis hiljem internetist ja selgus, et maksavad 370 eurot. Neid asju on veel palju olnud. Kuid, mis meenub, on näiteks Apple’i nutikella 5 seeria, mis XXX talle eelmisel aastal

§ 199lg 2 p 4 alusel tõendamist leidnud ning süüdistatav tuleb Kr

MS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista. (IV) Karistus 101.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

1. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav 26 karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
2. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 

§ 121

lg 2 p 3 104.

§ 121

lg 2 p 3, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 105. Sanktsiooni keskmine

§ 121lg 2 kohaselt on 2 aastat 6 kuud vangistust.

Kohus tuvastas eelpool, et süüdistatav Vladimir Gavrilin pani toime kuus kehalise väärkohtlemise episoodi nelja erineva isiku suhtes. Neist tunnistab ta vaid kolme, H. H. ja S. S. noaga löömist ning konflikti A. D.. Teiste episoodide osas on süüdistatav öelnud, et need asjad ei ole päris nii olnud. Kohus arvestab, et rünnete tagajärjel tekitatud tervisekahjustused kannatanutele ei olnud väga rasked ning kõik kannatanud ei pidanud ka vajalikuks otsida arstiabi. Küll aga on ta tekitanud kahel korral kannatanule kehavigastuse noaga rünnates, mis on ohtlikum kui lihtsalt käega löömine ning võib põhjustada väga raskeid tagajärgi. Kõnealustel juhtumitel vajasidki kannatanud ka arstiabi. Kokkuvõtlikult hindab kohus Vladimir Gavrilini süü suuruse keskmiseks. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul kõne alla tulla rahaline karistus. Vladimir Gavrilinil on 2 kehtivat kriminaalkaristust (kd II tl 148-154). 20.01.2014 Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10070 karistati teda

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi rahalise karistusega 620.80 eurot.

18.09.2018.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9694 karistati teda

§-de 120 lg 1, 136 lg 1, 184 lg 2 p 1,2 , 214 lg 2 p 1, 4 , 266 lg 2 p 1, 423-1 ja 424 järgi vangistusega 11 aastat. Viru Maakohtu 09.02.2021 kohtumäärusega vabastati Vladimir Gavrilin edasisest karistuse kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu. Juba samal aastal peale vanglast vabanemist hakkas Vladimir Gavrilin taas toime panema kuritegusid. Järelikult varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud erinevaid kuritegusid. Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub rangemas kohaldatavas karistuses. 106. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 107. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Vladimir Gavrilinile tuleb mõista

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 

§ 120

lg 1 108.

§ 120

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 109. Sanktsiooni keskmine

§ 120lg 1 kohaselt on 6 kuud vangistust.

Ähvardamise pani Vladimir Gavrilin toime kahel korral, ühel korral tapmisega ähvardamise ja teisel korral kehavigastuste tegemisega ähvardamise. Süüdistatav realiseeris muuseas kõnealuse koosseisu raskema alternatiivi, s.o tapmisega ähvardamise. Tegemist ei olnud ainult sõnalise ähvardamisega, vaid ta kasutas tapmisega ähvardamiseks ka mõõka, lubades kannatanul sellega 27 pea maha lüüa. Seetõttu leiab kohus, et ähvardamise puhul on Vladimir Gavrilini süü suurus pisut üle keskmise. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ähvardamise eest on Vladimir Gavrilinit ka varem karistatud, mistõttu ei tule kõne alla rahaline karistus. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud uued kuriteod. 110. Karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolud puuduvad. 111. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Vladimir Gavrilinile tuleb mõista

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust. 

§ 418

lg 1 112.

§ 418

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 113. Sanktsiooni keskmine

§ 418lg 1 kohaselt on 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Kohus hindab Vladimir Gavrilini süü suuruse selles episoodis keskmisest väiksemaks. Vladimir Gavrilin käitles vaid ühte relva. Süüdistatav ei pannud relvaga toime ühtegi kuritegu ning see võeti temalt ära politseikontrolli käigus. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul kõne alla tulla rahaline karistus. Riigikohus on lahendis 1-17-9941 punktis 9 öelnud, et tulirelv kujutab endast abstraktset ohtu ümbritsevale, mistõttu kaitstakse nimetatud süüteokoosseisuga ühiskonna üldist turvalisust. Ekspertiisiakti kohaselt on tegemist laskekõlbuliku relvaga. 114. Karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolud puuduvad. 115. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Vladimir Gavrilinile tuleb mõista

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust.  Kogum ja liitkaristus 116.

§ 63

lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus

§ 64järgi.

Kohus peab põhjendatuks

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks Vladimir Gavrilinile 3 aastat 3 kuud vangistust.

1. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel Vladimir Gavrilinile mõistetud liitkaristust ⅓ võrra. Lõplikuks karistuseks kujuneb seega 2 aastat 2 kuud vangistust.
2. Vladimir Gavrilin on kahtlustatavana kinni peetud alates 01.09.
3. Tartu Maakohtu 02.09.2023 määrusega (II kd tl 120-130) on süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist kaheks kuuks, millist tähtaega on Tartu Maakohtu 31.10.2023 määrusega (III kd tl 168-175) pikendatud kuni 01.01.
4. Tõkendi jättis kohus muutmata ka süüdistatava kohtu alla andmisel.

§ 68

lg 1 alusel tuleb süüdistava eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Kuna kohus karistab süüdistatavat reaalse vangistusega, tuleb tõkend jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 119. Süüdistatava kaitsja taotles lugeda see aeg, mis Vladimir Gavrilin on viibinud vahistuses reaalselt ärakantavaks karistuseks ja ülejäänud võiks talle mõista tingimisi kontrollnõuetega, sest mingit takistust selleks ei ole, elukoht on tal jätkuvalt olemas, seda on kontrollitud ka vahistuse asendamise menetluses. 120.

§ 74

lg 1 alusel kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, 28 võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Vladimir Gavrilin vabastati Viru Maakohtu 09.02.2021 kohtumäärusega edasisest karistuse kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu. Vaatamata kehvale tervisele hakkas Vladimir Gavrilin juba samal aastal toime panema kuritegusid. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et Vladimir Gavrilin pani vabaduses oldud aja jooksul toime 6 kehalise väärkohtlemise episoodi, kaks ähvardamise episoodi ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Vladimir Gavrilinit on varem vangistusega karistatud, kuid see ei ole tema käitumist muutnud. Seega arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta vangistust täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. (V) Kriminaalmenetluse kulud

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
2. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (Riigikohtu 20.11.
3. a otsus nr 3-1-1-93-15, p 138).
4. KrMS § 175 lg 3 alusel on Vladimir Gavrilini poolt tasumisele kuuluvateks menetluskuludeks ekspertiisikulud summas kokku 2895 eurot: tulirelvaekspertiisi maksumus 420 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-TB0044, kd I tl 43-50); sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-SS0034, kd I tl 39-42); DNA-ekspertiisi maksumus 1140 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-GE0569, kd I tl 34-38) ja tulirelvaekspertiisi maksumus 672 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-TB0073, kd II tl 51-55).
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Vladimir Gavrilinile kaitsjale Anu Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 1729,08 euro ulatuses: 151,20 eurot (kd II tl 91-93), 190,80 eurot (kd II tl 105-108), 64,80 eurot (kd II tl 117-119), 122,40 eurot (kd II tl 138-140), 86,40 eurot (kd III, tl 176-178), 388,80 eurot (kd III tl 179-180), 724,68 eurot (kohtutoimik lk 39-40).
6. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1230 eurot.
7. Seega kriminaalmenetluse (2895+1729,08+1230=5854,08). kulu kokku on 5854,08 eurot
8. Süüdistatava kaitsja taotles jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning võimaldada tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul. Kohtu hinnangul, kuna süüdistatav mõisteti õigeks süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning ühes kuriteoepisoodis

§ 121

lg 2 p 3 järgi, samuti arvestades tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus jätab pool menetluskuludest ehk 2927,04 eurot riigi kanda ning ülejäänud pool mõistetakse välja süüdistatavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et isik mõisteti käesoleva kohtuotsusega vangistuslikku karistust kandma, peab kohus võimalikuks ajatada 29 väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. (VI) Tsiviilhagi 128. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 199lg 2 p 4 osas mõistis kohus Vladimir Gavrilini õigeks, seega tuleb kannatanu E.

P. tsiviilhagi süüdistatava vastu summas 1265 eurot jätta läbi vaatamata. (VII) Asitõendid 129. Prokurör on taotlenud

§ 421

ja § 83 lg 4 alusel asitõendiks oleva tulirelva Stalker 4918-S konfiskeerimist ja üleandmist vastavalt relvaeksperdi taotlusele (kd I tl 49) EKEI relvakogusse. 130.

§ 421

kohaselt võib kohus kohaldada

5. jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt

§-s 83 sätestatule.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama sätte lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

1. Asitõenditeks on üks musta värvi relvataoline ese Stalker 4918 ja padrunid. Relvaekspert on teinud taotluse, et kui esemed ei kuulu kohtuotsusega tagastamisele, siis soovib Eesti Kohtuekspertiisi Instituut jätta need relvakogu täiendamiseks.
2. Kohtus määrab allesjäänud padrunid (esitatud 24, ekspertiisiakti kohaselt alles 18) ja käsitöönduslikult ümber ehitatud püstol Stalker 4918-S number 0717-000007, mis asuvad ekspertiisiakti nr 23E-TB0044 alusel vastutaval hoiul EKEI relvaosakonnas -

§ 83lg 4 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel, arvestades EKEI taotlust, jätta EKEI-le relvakogusse lisamiseks. Padrunikarp, mis asub akti nr 23A-TH25600 alusel hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite laos, tagastada kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud selle osas kohaldada konfiskeerimist ning see tuleb süüdistatavale tagastada. (VIII) Muud otsustused 133. KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. Kannatanud E. P., H. H. ja S. S. on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 30