← Eesti

2-18-1110/69

Obsah (4)§ 173§ 175§ 2§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A. A. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-18-1110 Men

§ 173tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada.

4.6. Renovum OÜ esitas oma seisukoha 27.02.2024, milles märkis, et võlgade vabastamise menetluse kestel laekus kokku 131,08 eurot, mis moodustab 0,02% kogu nõude summast. 2/5 Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohustustest vabastamise eelduseks on võlgniku poolne tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega tulenevalt

§ 173lg-st 1.

KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  2. aasta
  3. juunini. 6.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 7.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud määratud osaline töövõime. Menetluse alguses viibis võlgnik vanemapuhkusel. Olles lapsega kodune tegeles võlgnik töö otsimisega Eesti Töötukassa kaudu. 21.08.2019 sõlmisid xxxxxxxxxx (ettevõte, mille kaudu võlgnik tegutseb ja mille juhatuse liige ta on) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx koostöölepingu, mille raames võlgniku ettevõte esindab xxxxxxxxxxxxxxxxxx-d igapäevases majandus- ja kutsetegevuse (maaklerteenus). Võlgnik on oma aruannetes selgitanud, et kui laps läks lasteaeda, siis oli ta tihti haige ning seetõttu sobib hästi töö vabagraafikuga. Novembris 2020 sündis võlgnikul kolmas laps ning võlgnik viibis vanemapuhkusel. Pärast vanemahüvitise lõppemist jätkas võlgnik teenuse pakkumist xxxxxxxxxxxxxxxxxx-le koostöölepingu alusel. Riigikohus on 30.10.2019 lahendis tsiviilasjas 2-11-24696 leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada osalist töövõimet ning kolme alaealise lapse, kellest kaks on käesoleval ajal vaid 5- ja 3-aastased, kasvatamist piisavaks põhjuseks, et võlgnik pole töötanud täistööajaga. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit, haridustaset ja elu- ning tegevuskohta, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kõik aruanded õigeaegselt ning alati olnud kohtule kättesaadav. 3/5 Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Aruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt. 11.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, töövõimetoetus, vanemahüvitis ja peretoetus. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on aga teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 529,51 euro ulatuses. Võlgnik on näinud vaeva ja näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.

  1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Holm Bank AS on viidanud nõuete rahuldamisele arvestatavas ulatuses kui kohustustest vabastamise eeldusele. Nõuete rahuldamise ulatus arvestatavas ulatuses ei ole tähtaegse kohustustest vabastamise otsustamise puhul kohustuslikuks eelduseks. Praktikas on täitmata jäänud kohustustest vabastatud ka võlgnikke, kes ei ole nõudeid üldse rahuldanud.
  2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi ning puudub

§ 175lg 2 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Neil asjaoludel leiab kohus, et A. A. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud korrektselt ja hoolega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. A. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 4/5 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A. A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus A. A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.