← Eesti

2-20-2242/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2242 Tsiviilasi M. K. kohustustest vabastamise menetlus

§ 176

lg 2 (kuni 30.06.2022 2 kehtiv redaktsioon) kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. KOHTU SEISUKOHT

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  2. aasta
  3. juunini.
  4. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 7.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 175

lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12). 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 175

lõikes 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest. 10. Kohus kontrollib M. K. taotluse üle otsustamisel esmalt, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175

lg 2 ja lg 4) ning kas võlgnik on täitnud

§ 173sätestatud kohutusi.

11.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on M. K. terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Võlgnikul on olnud töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvel on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud määratud osaline töövõime. Võlgnik on töötanud täistööajaga kuni 08.06.2023, seega sisuliselt terve senise menetluse kestel. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3 Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korrektselt ja tähtaegselt. Aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

§ 173lõiked 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu, töövõimetoetus, hooldajatoetus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud eraldisi arestitavast sissetulekust vastavalt täitemenetluse seadustikus ja Tartu Maakohtu 17.09.2020 määruses sätestatule või ka kõrgemas määras ehk on teinud lisaks vabatahtlikke eraldisi. Lisaks on Maksu- ja Tolliamet pidanud kinni 723,01 eurot tulumaksutagastuse arvel. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 4407,07 euro ulatuses, mis moodustab 60,93% nõuetest. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. 13. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 14. Kohtu hinnangul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks

§ 175

lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõuete rahuldamise ulatus ei ole arvestatav

§ 175

lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 60,93% ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes

§ 175lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks.

Antud seisukohta on korranud ka Tallinna Ringkonnakohus 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-

  1. Võlgniku osalist töövõimet saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse

§ 175lg 11 kohaldamiseks.

Võlgniku menetlus on kestnud kolm aastat. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete suurust ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Seega leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamine

§ 175lg 11 alusel on põhjendatud.

16.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 4 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud M. K. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.