KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-23-12325 Tsiviilasi Xi hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxx, Elukoha aadress: xxx) Esindaja riigi õigusabi korras: Marika Suurpere Kostja: Y (isikukood xxx, Elukoha aadress: xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lugeda tuvastatuks Q (isikukood: xxx) põlvnemine Yst (isikukood xxx).
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
- Harju Maakohtu menetlusse esitas X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja alaealine tütar Q, kes on sündinud 12.07.2020, põlvneb Yst. Q sünniaktis isa kanne puudub. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja vahel intiimsuhted alates
- aasta sügisest, hageja rasestus ning teavitas sellest kostjat. Kostja oma isadust ei tunnistanud, soovitas hagejal rasedus katkestada. Hageja on seisukohal, et lapse bioloogilise isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. X leiab, et tema tütrel, Q’il on õigus teada, kes on tema bioloogiline isa. Samuti tekib isaduse tuvastamisel hagejal õigus elatisele, elatisabile, pärandvarale. Hageja palub tuvastada Q’i põlvnemine Yst. 1
(3)- 16.02.2024 toimunud kohtuistungil võttis kostja omaks hageja väite, et pooled kohtusid 05.10.
- a hotellis D ning veedeti aega ka intiimselt. Kostja avaldas, et hetkel ei ole kindel kes on lapse isa. Kostja nõustus, et DNA-ekspertiis on kindlaim viis põlvnemise tuvastamiseks.
- Pooled käisid 28.02.2024 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis DNA-ekspertiisis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt väljastatud ekspertiisiakti nr xxx (25.03.
- kohtuekspert T P) kohaselt on ekspert jõudnud järeldusele, et võttes arvesse isaduse indeksit 99,999999 % on tõenäoline, et Y on Q bioloogiline isa.
- Kohus andis pooltele võimaluse ekspertiisiakti kommenteerida, pooled ekspertiisiaktile seisukohti ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja vastusega ning ekspertarvamusega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamiseks tuleb rahuldada.
- X esitas hagi Q nimel Y vastu isaduse tuvastamise nõudes. Perekonnaseadus (PKS) § 95 kohaselt isaduse tuvastamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
- Kohus on tuvastanud, et lapse sünnitunnistusel on lapse emana märgitud X, isa kanne sünnitunnistusel puudub.
- Laps Q sündis 12.07.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 järgi on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. PKS § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus isast põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud.
- Isaduse kohtus tuvastamise regulatsiooni eesmärgiks on eelkõige tagada lapse isa kindlakstegemine juhul, kui muud perekonnaseaduses sätestatud võimalused on end ammendanud või kui soovitakse kindlust, et lapse isana saab seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud mees, kes on ka tegelikult lapse bioloogiline vanem (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11, p 10). Kohtu hinnangul on lapse isa kindlakstegemine eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks.
- Riigikohus on väljendanud seisukohta, et asjaolu, kas laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Olukorras, kus molekulaargeneetilise uuringu tegemine osutub võimatuks (nt mehe surma või teadmata kadunud oleku korral), saab lapse põlvnemist tuvastada ka muude asjaolude alusel, mis annavad piisavalt alust järeldada, et laps põlvneb sellest mehest (Riigikohtu
- novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13, p 15).
- Käesolevalt teostati DNA-ekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 28.02.
- Riiklikult tunnustatud ekspert T P on 25.03.2024 ekspertiisiaktis jõudnud järeldusele DNA-analüüsi põhjal, et Y (isikukood xxx) saab 99,999999 % tõenäosusega olla Q (isikukood xxx) bioloogiline isa.
- Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja kohus loeb tuvastatuks Q põlvnemise Yst.
- Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning 2
(3)väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud).
- Vanem võib peale käesoleva otsuse jõustumist vajaliku kande tegemiseks edastada kohtuotsuse Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Menetluskulud
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 3
(3)