lg-ga 3 teavitas kohus kostjaid loobumise avalduse esitamisest ning andis kostjatele tähtaja oma seisukoha (mh menetluskulude jaotamise osas) esitamiseks. Kostjad esitasid 17.11.2023 oma seisukoha, milles leiavad, et hagejate poolt esitatud põhjendused hagist loobumise kohta on alusetud ja asjasse mittepuutuvad. Kostjad paluvad menetluskulud hagejate kanda jätta ja mõista hagejatelt välja kostjate menetluskulud summas 3 060 eurot (koos käibemaksuga). Loobumise vastuvõtmine 5. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 6.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastu ei vaidle, kuid ei nõustu loobumise põhjendustega ega sellega, et hagejatelt kostja menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane. 7. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja seisukoht, et kostja on huvitatud jõustunud kohtuotsusest, mis vaidluse poolte vahel lõplikult lahendab. Käesoleval kohtumäärusel on jõustunud kohtuotsusega identsed menetluslikud tagajärjed. Riigilõivu tagastamine 10.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 2 2-23-2901 11.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. 12. Hagejad paluvad tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot seoses hagist loobumisega kooskõlas
Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagi hinnalt 3 780 riigilõivu summas 455 eurot. Kohtuinfosüsteemist ja hagejate esitatud maksekorralduselt (dtl 60) nähtub, et hagejad on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 455 eurot. Kooskõlas
lg 2 p-ga 2 tagastab kohus hagejatele pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 227,50 eurot, kuivõrd hagimenetluses kuulus hagi esitamisel tasumisele riigilõiv summas 455 eurot. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv kogusummas 227,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see vastavalt hagejate taotlusele hageja S. P. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Aluseid
lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude täielikult või osaliselt poolte endi kanda jätmiseks, sest kulude väljamõistmine hagejatelt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, ei esine.
lg-ga 3 on kostjad 17.11.2023 teatanud, et nad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejatelt. 19.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 2-23-2901 20. Kostjate 17.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabi kokku 15 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot – kokku summas 3 060 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on kontrollinud ja kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
lg 10), mistõttu mõistab kohus kostjate menetluskulud hagejatelt välja koos käibemaksuga.
lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel tasuda nende poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
24.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.