← Eesti

2-23-104104/9

Obsah (10)§ 428§ 432§ 430§ 336§ 366§ 462§ 173§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Harju Maakohus Priit Kama 29.05.2024, Tallinn 2-23-104104 X OÜ hagi Y OÜ vastu võlgnevuse ja viivi

§ 428

lg 1 p 4 ning

§ 432sätestatud 2 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Hageja taotleb poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte 21.05.2024 sõlmitud ja kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 5.

§ 336

lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises. Kostja lepinguline esindaja advokaat Kai Villemson kinnitas 29.05.2024 kohtule, et kompromissi allkirjastanud isiku (E.D.) puhul on kostja esindusõigust omava isikuga ning kostja palub kompromiss kinnitada. Seega loeb kohus

§ 366

lõikele 4 tuginedes kohtule elektrooniliselt esitatud, kuid kostja seadusliku esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud menetlusdokumendi piisavaks, et poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada. 6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et

§ 432

on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Pooled palusid asendada poolte andmed initsiaalidega või tähemärkidega. Taotlust arvestades ning

§ 462

lg 2 alusel asendab kohus arvutivõrgus määruse avalikustamisel tähemärkidega poolte nimed, registrikoodid ja aadressid. 8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled 3 leppisid kompromissilepingu p-s 5 kokku, et tsiviilasja nr 2-23-104104 esemeks olnud reisijate nõuetega seonduvad kõrvalkulud ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. 9. Hageja taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et kuivõrd Pärnu Maakohus on andnud asja menetlemiseks hagimenetlusse üle ja riigilõiv summas 211,50 eurot on tasutud eelnevas kohtuastmes maksekäsu kiirmenetluses, siis

§ 150

lg 3 kohaselt kohus ei tagasta kompromissi kinnitamise korral maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu rahuldab kohus hageja taotluse osaliselt. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 244,25 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja arveldusarvele nr EExxx (Swedbank AS). 10.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega 1 päevani. Kuivõrd kohus rahuldas taotluse poolte andmete asendamiseks tähemärkidega, siis selles osas puudub pooltel edasikaebeõigus. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.