← Eesti

2-23-17632/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17632 Tsiviilasi M. E. hagi D. E. vastu

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär), millest hagejal on õigus kostjale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel kostjale makstud igakuisest lapsetoetusest alates 01.08.2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. 2. Hageja eesmärgiks on vähendada tsiviilasjas nr xxxx tehtud otsusega väljamõistetud elatise suurust. Hageja tugineb sisuliselt sellele, et: - õiguslik olukord on muutunud; - tal on veel lapsi, kes jääksid elatise mitte vähendamise korral kostjaga võrreldes halvemasse olukorda; - tema majanduslik seisund on halb:

  1. a)hageja ainsaks sissetulekuks on töötutoetus. Alates 2024. aastast töötutoetuse maksmine lõppeb. Hageja on tööotsingutel.
  2. b)hageja elukaaslane saab üksnes lapsehoolduspuhkusega seotud toetusi ja lapsetoetust.
  3. c)hageja igakuised kulud on kommunaalkulud 222 eurot, täiskasvanute toidukulud 300 – 400 eurot, riided täiskasvanutele 50 eurot. Lisaks eelnevale tasub hageja elukaaslane üürikulu. Hagejale ei kuulu ei kinnisvara ega vallasvara, isik on varatu ning isiku suhtes on käimas täitemenetlused. Hageja elab koos elukaaslasega elukaaslase poolt üüritud korteri. kohalik omavalitsus katab osa üürikuludest, kuna hagejal on raske majanduslik seis. 3. Hageja palus vähendada väljamõistetud elatise summat 150 euroni alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o xxxx. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda D. E. pangakontole nr xxxx jooksva kuu 1. kuupäevaks. 4. Hageja selgitas, et kostja esindaja on ise tekitanud situatsiooni, kus hagejal ei ole võimalik saada suurpere toetust, mille arvelt tasuda kostjale elatist. 5. Hageja tasus elatist lapsele ning on teinud kõik võimalikku selleks, et oma last ülal pidada. Kostja väited sellest, et hageja last ei toeta on kohut teadlikult eksitavad. Hageja toetab last oma võimaluste piires. Perioodil 2018. a kuni 2022. a sai R. E. ema hagejalt raha sularahas. Juhul kui hageja ei oleks tasunud elatist, siis oleks R. E. ema pöördunud kohtutäituri poole oluliselt varem kui 2022. aastal. 6. Ei vasta tõele, et hageja ei tasu elatist kostjale. Hageja pöördus kohtutäituri poole, kes väljastas tabeli selle kohta, millised laekumised ja millal on toimunud. 7. Kostja ema on üksnes ühe lapse vanem, mistõttu on tal majanduslikult rohkem võimalusi last toetada (juhul kui temal oleks kolm last ei oleks ta suuteline nendega seotud kulusid 2

(8)kanda).
  1. Xxxx on üüritud hageja abikaasa poolt, kes saab linnalt selle üürimiseks rahalist toetust.
  2. Venemaa firma ei oma tegevust ja ootab kustutamist registrist ning sellega pole võimalik midagi teha Venemaa suhtes kohaldatud sanktsioonide tõttu. Venemaa firma tegeles eelnevalt Venemaalt mööbli müügiga Eestisse. Tegevus lõppes pärast 5 sanktsioonipaketi sisseviimist, mis täielikult keelas tegevuse 10.07.
  4. Hageja esitas tõendi selle kohta, et ta on töötu.
  5. Soome reisiga seotud kulud kandis hageja vend. Pulmad peeti
  6. aastal, mil hageja varaline seis oli hoopis teistsugune.
  7. Hagejal puuduvad välismaa kontod, sh puuduvad kontod Venemaal vms muus riigis. Hagejal puuduvad ka väärtpaberikontod. Hageja tasub ja on tasunud elatist KOSTJA VASTUS
  8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on aastaid oma tegelike sissetulekuid varjanud ning hoidnud seeläbi teadvalt kõrvale oma lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Hageja ei ole tõendanud, et esineb oluline asjaolu elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Hagejale on küll sündinud kolmas laps, kuid hagejal on võimalik minna tööle ning teenida kõigi oma kolme lapse ülalpidamiseks piisavalt sissetulekut. Tegelikkuses teenib isa ka käesoleval ajal piisavalt sissetulekut, kui on otsustanud oma varalist seisu varjata.
  9. Kostja hinnangul ei esine käesoleval juhul alust elatise vähendamiseks hagiavalduses taotletud summani. Hageja on tegelikkuses võimeline kõiki oma lapsi ülal pidama, kuid hageja hoiab juba aastaid sellest kohustusest pahatahtlikult kõrvale ning on esitanud ka käesolevas menetluses oma majandusliku olukorra kohta teadvalt valeandmeid.
  10. Hageja ei täitnud 11.01.2021 kohtuotsust nõuetekohaselt ning elatise maksed olid algusest peale ebaregulaarsed. Kostja ema pöördus kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole (täiteasi 197/2021/406). Kuna isal ametlikku sissetulekut, millest oleks võimalik elatist kinni pidada, ei ole olnud, siis on täitemenetluse kaudu elatise makseid laekunud väga minimaalselt ning elatise võlg (sh 01/2024 elatis) on käesoleva hetke seisuga 7 220,84 eurot. Kohtu kaudu on mõistetud isalt välja elatis ka tema vennale R. E. ning isa ei täida ka tema suhtes elatise tasumise kohustust. Elatise võlg seisuga 12.01.2024 on 20 232,22 eurot (sh 01/2024 elatis). Tegelikkuses ei tasu isa kummalegi oma vanemale lapsele ülalpidamist ning hoiab mõlemale lapsele elatise tasumisest kõrvale. Arvestades eeltoodut on kostjal alust arvata, et isegi kui kohus hageja taotluse rahuldab ja väljamõistetud elatist vähendab, siis ei hakka hageja tegelikkuses ikkagi mitte midagi maksma ning jätkaks elatise tasumisest kõrvalehoidmist. Selline lahendus ei oleks kostja suhtes ei õige ega õiglane. Seda enam, et hageja ei panusta ka muul viisil kostjale ülalpidamise andmisse ega osale tema eest hoolitsemises - viimati kohtus isa lapsega umbes 3 aastat tagasi.
  11. Elatise vähendamine alla seaduse sätestatud miinimummäära oleks seda enam ebaõiglane, et kostja vajadused on tegelikkuses oluliselt suuremad kui see summa, mille alusel on 3
(8)arvutatud miinimumelatis. Kostjal on tuvastatud xxxx. Kostja tervisliku seisundiga seotud kulud ühes kuus keskmiselt on 1400 – 1500 eurot, millele lisanduvad veel muud tavapärased kulud (eluase, toit, riided ning jalanõud jne).
  1. Hageja on tahtlikult varjanud oma tulusid ja enese ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi eesmärgiga mitte maksta elatusraha oma lastele. Vähemalt osaliselt pärineb hageja sissetulek tema ettevõtlusest Vene Föderatsioonis. Lisaks on hageja kostja vanema venna R.emale teada andnud, et ei kavatsegi praegu R. elatist maksta ja kogub talle raha oma Venemaal asuvale arvelduskontole, et laps saaks seda raha tulevikus kasutada (õpinguteks vms). Isa on R. emale edastanud ka ekraanipildid kontodest Vene Föderatsiooni pangas ning 12.02.2023 isa poolt edastatud info kohaselt on isa lapsele kogunud raha 180 000 rubla (so ca 1900 eurot). Ekraanipildid kontodest kinnitavad kogumis seda, et isal on vara (sh arvelduskontodel olev raha) ka Venemaal ning Eesti kontod ei ole ainukesed, mida isa kasutab. Hageja elab pigem luksusliku elu (elab xxxx uus-arenduses (Xxxx) kõigi mugavustega korteris, käib tihti välisreisidel – viimati käidi suusareisil Soomes ning abiellus kolmanda lapse emaga xxxx vabariigis) ja suudaks tegelikkuseses kõiki oma lapsi ülal pidada, kuid kahetsusväärselt on ta otsustanud ülalpidamist anda vaid oma noorimale lapsele ja praegusele abikaasale ning rikub tahtlikult oma vanemate laste ülalpidamiskohustust.
  2. Kostja leidis, et mitte ükski hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend ei tõenda tema äärmiselt rasket majandusliku seisukorda hagiavalduse esitamise ajal. Töötasu arestimise aktid pärinevad aastast 2022 ning seega ei tõenda need, et hagejal on käesoleva ajani võlgnevused tasumata. Keelumärke seadmise avaldus pärineb aastast 2018 ehk siis tegemist on enam kui viis aastat vana dokumendiga. Töötutoetuse määramise otsus kehtis perioodil 02.09.2023 – 30.11.2023 ega tõenda, et hageja ka hagiavalduse esitamise ajal töötu oli. Isegi kui hageja esitaks tõendid, mis kinnitavad, et ta on ka hetkel töötu ning tema suhtes on algatatud täitemenetlusi, siis ei õigustaks need tõendid lastele elatise maksmata jätmist.
  3. Tegelikkuses ei ole hagejal ühtegi takistust sissetulekut saada ja tööd teha sh ei ole hagejal kostjale teadaolevalt mistahes füüsilisi takistusi töö leidmiseks, sh näiteks osalist või puuduvat töövõimet. Hageja ei ole esitanud ka ise mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta ei ole võimeline töötama või selgitaks, miks ta ei ole tööd leidnud. Hageja on aastaid olnud töötu ning seda mitte põhjusel, et hageja ei leia tööd, vaid töötustaatus on olnud hageja läbimõeldud valik, et mitte maksta ära oma võlgnevusi ning varjata fakti, et tal tegelikkuses on olemas sissetulekud ja n-ö mitteametlik töö.
  4. Hageja on kohtu 18.03.2024 nõude jätnud korrektselt täitmata ega ole esitanud kohtu poolt nõutud andmeid. Kostja on esitanud tõendina ekraanipildi, millelt on nähtav hageja pangakonto jääk Vene Föderatsiooni pangas (vt 12.02.2024 menetlusdokumendi lisa 10) – seega on tõendatud, et hagejal on ka välisriigis olemas rahalised vahendid. Samas ei ole ta aga esitanud ekraanipildil oleva pangakonto väljavõtet. Ka ei ole eluliselt usutav, et hagejal puuduvad Eesti pankades rahalised vahendid. Eelnev ning hageja väide, et ta on juba aastaid töötu ja tal puudub igasugune sissetulek, on vastuolus nii kostja esitatud tõenditega isa elujärje kohta (vt 12.02.2024 menetlusdokumendi lisad 6-9) kui ka hageja enda tõenditega selle kohta, mis summas on ta eelnevalt oma lastele elatist tasunud. 4
(8)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 9. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 10.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Harju Maakohus tegi 11.01.2021 tsiviilasjas xxxx otsuse (dtl 10-13), millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär), millest hagejal on õigus kostjale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel kostjale makstud igakuisest lapsetoetusest alates 01.08.2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx; b. kostja seadusliku esindaja perre on pärast eelnimetatud kohtuotsust sündinud veel üks laps (M. E.; dtl 16), st kokku kasvab peres kaks alaealist last; c. kostja eest makstavad riiklikud toetused laekuvad kostja seaduslikule esindajale; d. kostja elab ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel. 12. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatise 150 euroni alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et elatise vähendamiseks puudub nii õiguslik kui materiaalne alus. 13.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. 5

(8)

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi

muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on hagi esitamisel tuginenud mh asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on muutunud. Kohus leiab, et eeltoodu ei anna käesoleval juhul

§ 2172alusel õigust elatise muutmise hagiga kohtusse pöörduda.

11.01.2021 on kohtulahendiga välja mõistetud elatise suuruseks pool töötasu alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest.

§ 2172

lg 1 antud juhul ei kohaldu, st elatist nimetatud rakendussätte alusel ei fikseeritud. Viidatud kohtulahendiga väljamõistetud elatise summa on küll seotud töötasu alammääraga, kuid seda mõisteti välja väiksemas ulatuses - pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, millest on maha arvatud 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel kostjale makstud igakuisest lapsetoetusest. Seega kohaldub TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lisaks on hageja tuginenud asjaolule, et hageja perre on pärast kehtiva kohtulahendi tegemist veel üks laps sündinud ja kokku on hageja ülalpidamisel 2 alaealist last. Seega on hagejal lapsi, kes jääksid elatise mitte vähendamise korral kostjaga võrreldes halvemasse olukorda. Halvenenud on ka hageja majanduslik seisund.

  1. Kostja märgib, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurus on õigustatud. Kostja selgitas, et tema tervisliku seisundiga seotud kulud ühes kuus keskmiselt on 1400 – 1500 eurot (vt dtl 77-85 – tõendid), millele lisanduvad veel muud tavapärased kulud (eluase, toit, riided ning jalanõud jne). Hageja ei ole vaidlustanud kostja igakuiste vältimatult vajalike ning tema tervislikust seisundist ja tavapärasest elulaadist tulenevate kulude koosseisu ja suurust.
  2. Kohus selgitas hagejale 18.03.2024 määruses, et kui hageja tugineb sellele, et elatise maksmise kohustust tuleb vähendada seetõttu, et tal on veel lapsi, kes jääksid elatise mitte vähendamise korral kostjaga võrreldes halvemasse olukorda, tuleb hagejal elatise vähendamise eeldusena kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saab kohus järeldada, et hageja varaline olukord on selline, mis kõikidele (hageja) lastele täies ulatuses elatise maksmist ja ülalpidamise andmist ei võimalda ning et kostjale elatise maksmise korral jääks ülejäänud ülalpidamist saama õigustatud isikud kostjaga võrreldes halvemasse olukorda. Kohus palus hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja tõendid, millest saaks kohus järeldada, milline täpselt on hageja varaline olukord ning millised täpselt on hageja muu ülalpeetava vajadused, sh kulutused. Hageja ei ole eeltoodud kohtunõuet täitnud. Hageja ei ole esile toonud, kui suured on tema teiste ülalpeetavate igakuised kulud ning kes ja mille arvelt ning kui suures ulatuses rahuldab. Elatise vähendamiseks ei ole pelgalt asjaolu, et hagejal on veel lapsi või et 6

(8)pärast kohtulahendit on hagejale veel lapsi sündinud. Seega ei arvesta kohus ülaltoodud vastuväitega.
  1. Eeltoodust tulenevalt analüüsida, kas esineb alus elatise muutmiseks lähtuvalt hageja majanduslikust seisukorrast. Hageja on esile toonud, et ta on töötu (dtl 47-48 - Eesti Töötukassa otsus) ning tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus 10,55 eurot päevas, mis lõppeb alates
  2. aastast. Hageja on tööotsingutel. Tõenditest nähtuvalt ei ole hageja alates 08.01.2024 enam töötuna arvel (dtl 123 - Eesti Töötukassa otsus). Hageja pere igakuised kulud on kommunaalkulud 222 eurot (dtl 58), toidukulud 300 – 400 eurot, riided 50 eurot. Lisaks eelnevale tasub hageja elukaaslane üürikulu, kusjuures kohalik omavalitsus katab osa üürikuludest, kuna hagejal on raske majanduslik seis. Hagejale ei kuulu ei kinnisvara ega vallasvara, isik on varatu ning isiku suhtes on käimas täitemenetlused (dtl 150 – täiteasjade ülevaade). Kostja on aga tõendanud, et hagejale kuulub Vene Föderatsioonis 2 äriühingut (dtl 95-97). Hageja viited äriühingu kustutamisele ja mittetegutsemisele ei ole tõendatud, see ei nähtu ka hageja esitatud väljavõttest (dtl 113). Lisaks on esitatud tõend, et hagejal on Vene Föderatsiooni krediidiasutuses rahaline hoius (dtl 98). Hageja ei ole aga viidatud konto osas selgitusi andnud ja vaatamata kohtunõudele viidatud konto väljavõtet esitanud. Hageja peab olema võimeline kostjale kohtulahendiga väljamõistetud elatist tasuma. Üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja on tööealine ja -võimeline. Hageja ei ole enam töötuna arvel ega ei ole esile toonud, et miski takistaks tal piisavat sissetulekut teenimast. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et juba tsiviilasjas nr xxxx tugines hageja väitele, et „praegu ei tööta ja tal on raske rahaline olukord, siis ta ei saa makseid teha. Kuni selle raske perioodi saabumiseni on alati last aidanud ja ka tulevikus plaanib oma last aidata. /../ Kostja arvates on hageja nõuded mõistlikud, kuid kostjal lihtsalt ei ole praegu raha. Kostja teeb kõik endast oleneva, et leida sissetulekuallikaid ja hakata oma tütrele pakkuma rahalist tuge.“ Seega on hageja tuginenud juba ca 4 aastat tagasi samale vastuväitele ning kohus on seda varasema lahendi tegemisel arvesse võtnud. Seega ei ole vastuväidete puhul täidetud TsMS 459 lg 1 p 2 sätestatud eeldused - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Hageja ei ole täitnud oma lubadusi ega ole midagi ette võtnud, et oma majanduslikku seisundit parandada ja kostjale nõuetekohast ülalpidamist anda. Kostja on tõendanud, et hageja elulaad on vähemalt 2022 aastal olnud luksuslik, hõlmates endas peeneid restorane, mitmeid reise, hinnalisi kingitusi ja pulmasid (dtl 86-94). Isik, kes juba 2020 ja 2021.a tugines tsiviilasjas nr xxxx oma väga raskele majanduslikule seisule, ei oma taolist elulaadi ilma et tema või temaga seotud isikute käsutuses ei oleks märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Viidatud tõendid on küll enam kui aastatagusest perioodist, kuid siiski võimaldavad kohtul kujundada seisukoha hageja eluviisist ning eelduslikust majanduslikust seisundist (vt ka RKTKo nr 3-2-1-17-16).
  3. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. 7
(8)
  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.