← Eesti

1-22-6034/90

Kriminaalasi 1-22-6034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2023, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-6034 Kohtunik Piret Liivo Rahva

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Puidust varrega kirves (pakend nr 15) – Kar

S § 83 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Kollase-musta käepidemega kirves (pakend nr 16) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Noad (pakendid nr 17-22) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Lõikelauad (pakendid nr 23-24) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Aiakäärid (pakend nr 25) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Rannajalatsid Adidas (pakendid nr 26-27) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Roosad jalatsid Nike (pakendid nr 28-29) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Telefonikorpuse osa (pakend nr 31) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Pinnaseproovid (pakendid nr 2, 3, 6) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Tekstiilitükid haagise alt (pakend nr 2.1) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Aiakäru (pakend nr 7) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Sinist värvi madratsid (pakendid nr 8-9) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Musta värvi jope (pakend nr 10) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Tumedad püksid (pakend nr 11) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Musta värvi püksid (pakend nr 12) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Musta värvi jalatsid Nike (pakendid nr 13-14) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Põrandaharjad (pakendid nr 15-17) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Kipsnoa tera (pakend nr 1) – Kar

S § 83 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Kipsnuga (pakend nr 2) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Sinakat tooni dressipluus (pakend nr 3) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Varrukas (pakend nr 4) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; 3 - Dressipluusi osad (pakendid nr 5-6) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Töökinnas (pakend nr 7) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Kipsnuga (pakend nr 8) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile või V. Ivanovale; - Kaks porivaipa (pakend nr 19) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Haagiselamu põrandatükk (pakend nr SKV 5–1) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - G. Ji helehall dressipluus, teksapüksid, tumehall dressipluus, pikkade varrukatega särk, spordijalatsid Adidas, sokid (pakendid nr K1-K7) - hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Proov töökindalt (pakend 7.1) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - S. Ji T-särk, dressipüksid, pikad püksid, saapad, aluspesu, kaks paari sokke (pakendid L1L10) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - A. Bolšakovi fliisjope, T-särk, teksapüksid, sokid, jalanõud, jope (pakendid nr 1-8) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile; A. Bolšakovi mobiiltelefon Huawei pragunenud ekraaniga (pakend nr 1520529) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile; - A. Bolšakovi mobiiltelefon Huawei hele (pakend nr 1520361) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile; - A. Bolšakovi kokkupandav nuga (pakend nr 9) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

Bolšakovile; - R. Polištšuki spordijalatsid, teksapüksid, seljakott (pakend nr RP ASV 1, RP ASV 2, RP ASV 3) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel R.

Politšukile; - R. Polištšuki mobiiltelefon (pakend nr RP AV 4) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel R.

Politšukile; - R. Polištšuki nokkmüts, hele jope, helehall dressipluus, hele T-särk, valged spordijalatsid, spordipüksid (pakendid nr Kp1-Kp7) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel R.

Politšukile; - R. Polištšuki mobiiltelefon Samsung (turvapakend nr 1520355) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel R.

Politšukile; - V. Ivanova mobiiltelefon Honor –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel V.

Ivanovale; - V. Ivanova dressipluus, T-särk, triibulised püksid, musta-valgega kasukas, sinist värvi jalatsid (pakendid nr 1-6) –

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel V. Ivanovale; 11. Menetluskulud: 11.1. Kr

MS § 173, § 175 lg 1 p-de 1 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse: - Alik Bolšakov´ilt menetluskuluna kokku 4312.51 eurot, mis koosneb: - I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras 1812.50 eurot; - osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22EGE0456, 22E-GE0696, 22E-GE0662) kulud kogusummas 2147 eurot (vastavalt 19€+76€+1691€+57€+304€); - osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kulud summas 248.34 eurot; - osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kulud summas 104.67 eurot. Alik Bolšakov´ile määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 1306.80 eurot ja kohtumenetluses 5180.40 eurot - jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 4 - Ruslan Polištšuk´ilt menetluskuluna kokku 4312.51 eurot, mis koosneb: - I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras 1812.50 eurot; - osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22EGE0456, 22E-GE0696, 22E-GE0662) kulud kogusummas 2147 eurot (vastavalt 19€+76€+1691€+57€+304€); - osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kulud summas 248.34 eurot; - osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kulud summas 104.67 eurot. Ruslan Politšukile määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 1282.20 eurot ja kohtumenetluses 4795.20 eurot – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. - Violla Ivanova´lt menetluskuluna kokku 4312.48 eurot mis koosneb: - I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras 1812.50 eurot; - osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22EGE0456, 22E-GE0696, 22E-GE0662) kulud kogusummas 2147 eurot (vastavalt 19€+76€+1691€+57€+304€); - osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kulud summas 248.32 eurot; - osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kulud summas 104.66 eurot. Violla Ivanova´le määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 943.20 eurot ja kohtumenetluses 5079.60 eurot – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Süüdistatavatel Alik Bolšakov, Ruslan Polištšuk ja Violla Ivanoval on neile määratud menetluskulusid võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vastavalt maksegraafikule järgmiselt: 11.2 Alik Bolšakov on iga kuu viimaseks kuupäevaks kohustatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele tasuma 359.38 eurot (viitenumber: 99923700026760), Ruslan Polištšuk on iga kuu viimaseks kuupäevaks kohustatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele tasuma 359.38 eurot (viitenumber: 99923700026786) ja Violla Ivanova on iga kuu viimaseks kuupäevaks kohustatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele tasuma 359.37 eurot (viitenumber: 99923700026773). Maksu- ja Tolliameti arveldusarved kuhu maksed peavad laekuma on järgmised: EE351010052031000004 SEB pangas; EE522200221013264447 Swedbankis; EE401700017002872300 Luminor pangas; EE957700771001523585 LHV pangas. 11.3 Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber, mis on iga süüdistataval personaalne ning toodud käesoleva lahendi punktis 11.

  1. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbriga Alik Bolšakovile, Ruslan Polištšukile ja Violla Ivanovale ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse 5 nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistus ja menetluse käik
  2. Alik Bolšakovi, Ruslan Polištšuki ja Violla Ivanovat süüdistatakse selles, et nemad ajavahemikul 07.03.2022 kuni 20.04.2022 jääval õhtul ja sellele järgneval ööl grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos tegutsedes tapsid Tallinnas Q tee 18 kinnistul asuvas haagiselamus S Ji. Kannatanu S. Ji ning V. Ivanova, R. Polištšuki ja kannatanut varem (s.o 08.04.2018 kuupäeval) pussitanud A. Bolšakovi vahel tekkis sõnaline tüli, mille käigus sõimati, solvati ja väljenduti üksteise suhtes ebatsensuurselt ning mille eskaleerudes kasutasid süüdistatavad erinevate lühikeste ajavahemike järel S. Ji suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt lõid R. Polištšuk ja A. Bolšakov haagiselamus olevat S. Jit tahtlikult rusikatega pea, näo ja keha piirkonda ning A. Bolšakov lõi korduvalt vähemalt kahel korral kirvega S. Jit jalgade, s.h põlvede ja reite piirkonda. Süüdistatavad katkestasid löömise, minnes haagiselamust tagasi majja alkoholi tarvitama. Kuna kannatanu jätkuvalt karjus ja tüli kestis, ründasid süüdistatavad V. Ivanova, A. Bolšakov ja R. Polištšuk taas mistahes raskusega tervisekahjustuste ja surma põhjustamise eesmärgil haagiselamus olnud S. Jit, kusjuures A. Bolšakov ja V. Ivanova lõid end löökide eest kaitsta üritavat kannatanut vaheldumisi kirvega korduvalt vähemalt kümme korda vastu pead ja jalgu. Kuna vastavalt süüdistatavate ettekujutusele surm kohe ei saabunud, võttis R. Polištšuk ehitusnoa ja ühines ründega, mille käigus ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes lõi A. Bolšakov tahtlikult kannatanut kirvega pea, keha ja jäsemete piirkonda ning R. Polištšuk pussitas tahtlikult kannatanut noaga keha erinevatesse piirkondadesse, s.h rindkeresse ja jäsemetesse, ning lõikas kannatanul kõri läbi.
  3. Oma tegevusega põhjustasid A. Bolšakov, V. Ivanova ja R. Polištšuk tahtlikult S. Jile järgmised tervisekahjustused: - Pea: peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, parempoolne kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalused verevalumid läbimurdega ajuvatsakestesse; koljupõhimiku murrud mõlemapoolselt tagumises koljuaugus, vasaku oimuluu nibujätke murd, alalõualuu parempoolse haru killunenud murd koos alalõualiigese nihestusega, alalõualuu keha põikine murd läbi alveolaarosa, alalõualuu vasakpoolse põntjätke nihkega murd; raiehaavad paremal pool lagipea piirkonnas (1 haav) ning vasakul kõrvalesta taguses ja kukla piirkonnas (6 haava), nahaalused verevalumid otsmikul ja lagipea piirkonnas; - Kael: torke-lõikehaav kaela tagapinnal vasakul, pehmete kudede defektid kaela piirkonnas; - Kehatüvi: I roide nihketa murd lülisamba kõrvaljoonel, II roide nihkega murd rangluu keskjoonel, IX roide nihketa murd keskmisel kaenlajoonel, rinnaõõnde ulatuv torkelõikehaav vasaku rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga (mis on eluohtlik tervisekahjustus), nahamarrastus paremal pool rindkere eespinnal, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal; 6 - Ülajäsemed: pehmete kudede defektid parema õlavarre keskmises ja alumises kolmandikus, pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel (2 haava) ja vasaku küünarvarre tagapinnal (1 haav); - Alajäsemed: torke-lõikehaav mõlema reie eespinnal, nahamarrastus parema sääre eespinnal, nahaalused verevalumid alajäsemetel. S J suri sündmuskohal aju-kolju trauma peaajupõrutuse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluste verevalumite ning aju- ja näokolju murdudega ja raiehaavadega (vähemalt 7) ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, tagajärjel.
  4. Pärast tapmist tassisid ja lohistasid A. Bolšakov, V. Ivanova ja R. Polištšuk koos G Jiga ühiselt tegutsedes surnukeha haagiselamust kasvuhoonesse ja hiljem sealt edasi aiamaale, kus nad peitsid surnukeha riiete, voodilinade, kaltsude ja laudade alla, kusjuures peitmise mugavamaks muutmiseks raiuti surnukehal kirvega mõlemad rangluud katki ning tekitati teisi hulgalisi surmajärgseid vigastusi.
  5. Oma tahtliku tegevusega panid A. Bolšakov, R. Polištšuk ja V. Ivanova toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  6. Prokuröri hinnangul on süüdistuses etteheidetud tegu kohtus uuritud tõenditega kinnitust leidnud ning süüdistatavad A. Bolšakov, R. Polištšuk ja V. Ivanova tuleb süüdi mõista KarS § 113 lg 1 järgi tapmise toimepanemise eest grupis. Prokurör esitas argumenteeritud ja põhjaliku ülevaate tõenditest mis kinnitavad süüdistust. Prokurör taotles mõista kõigile süüdistatavatele karistuseks vangistus – A. Bolšakovile 10 aastat, R. Polištšukile 10 aastat ja V. Ivanovale 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda A. Bolšakovi karistuse kandmise ajaks 20.04.2022, R. Polištšuki karistuse kandmise ajaks 21.04.2022 ja V. Ivanova karistuse kandmise ajaks 21.04.2022 mil süüdistatavad olid kahtlustatavana kinni peetud ja hiljem vahistatud.
  7. A.Bolšakovi kaitsja seisukoha kohaselt ei ole süüdistus põhjendatud, pole täidetud ei objektiivne ega subjektiivne koosseis. Ei saa tapmistegu süüks arvata kas kõigile süüdistatavatele või mõnele neist üksnes seetõttu, et ühegi süüdistatava puhul ei saa seda tapmistegu ümberlükkamatult tõendatuks lugeda ega ka välistada. Üldine põhimõte on see, et kui asjas on kõrvaldamata kahtlused, siis tuleb need tõlgendada süüdistatava kasuks. Tema kaitsealuse positsioon on läbivalt kogu menetluse vältel olnud ühesugune ning ta oli ainus, kes oli nõus ristküsitlusel ütlusi andma. Ta tunnistab, et ta lõi kannatanut kirve tagumise poolega mõned korrad, kuid mitte elutähtsatesse piirkondadesse, sellega võis põhjustada valu, aga kindlasti mitte kannatanu surma. Muus osas ta ei ole oma süüd tunnistanud, ei kohtueelses menetluses ega ka praegu. Kaitsja leiab, et tõendid kinnitavad seda, et kannatanu surm on õigusvastaselt põhjustatud, kuid tõendite baas on vastuoluline ja ei ole võimalik teha paikapidavaid järeldusi. Vastupidiselt R. Polištšukile kandis A. Bolšakov samu riideid tol sündmuste toimumise õhtul nagu kinnipidamisel – neid ei olnud vahepealsel ajal pestud. Määrdumised olid väikesed. Prokurör kirjeldas vigastuste tekkimise võimalust ning kui taoliselt vigastusi kannatanule põhjustada peaks riided ja jalanõud ulatuslikult verega kokku saama mis tingiks ulatusliku veremäärdumise riietel ja jalatsitel. Aga suuremaid veremäärdumisi A. Bolšakovi puhul ei ole võimalik tuvastada ei tema riietel ega ka kehal. Siit tulenevalt ei ole võimalik kuidagi A. Bolšakovi seostada kannatanule raskete surmavate vigastuste tekitamisega raie haavadega pea piirkonnas. G. Ji ütlused olid kardinaalselt erinevad mistõttu seab kaitsja kahtluse alla kas tema ütlusi kasutada saab. Arvestada tuleb sedagi, et G. J kuulati üle kahtlustatavana, kel ei ole kohustust anda tõeseid ütlusi mistõttu ei saa ette heita, et ta kolmel korral erinevaid versioone esitas. Versioonid mida G. J hiljem esitas võisid lahkneda sellest mis tegelikult toimus. DNA sattumine kirvele võis sattuda ka 7 peale sündmust kuna A. Bolšakov elas seal edasi ning kasutas kirvest majapidamises tihti. R. J pole ise midagi pealt näinud, tema rääkis mida G. J talle oli rääkinud. Riigikohus on rõhutanud, et kõik isikud peavad tegutsema ühtsest tööplaanist lähtuvalt tööjaotuse alusel. Olulisest teo panusest ei saa rääkida kuna ei Alik Bolšakov ega ka Violla Ivanova ei põhjustanud kannatanule selliseid vigastusi, mis kuidagimoodi oleksid soodustanud või teinud võimalikuks Polištšukil selle kuriteo lõpule viimise. Mingisugusest eelnevast kooskõlastamisest kindlasti ei saa ka rääkida. Riigikohus on märkinud, et tegu peab olema toime pandud kooskõlastatult ja kokku lepitud rolli jaotus ning vastastikune sõltuvus. Kohus peab tuvastama iga toimepanija panuse teosse ja analüüsima seda kõigi ülejäänute isikute teo panuste suhtes tervikuna. Ei saa väita, et süüdistatavate vahel oli kannatanult elu võttes vastastikune usaldus teineteist täiendav rollijaotus, et nad olid võrdväärsed partnerid. Ei saa väita, et Alik Bolšakov kirvesilmaga kannatanut lüües on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teo panuse ühise teoplaani realiseerimisse. Tõendid on vastuolulised, et nendest ei saa järeldada milles konkreetselt iga süüdistatava teo panus seisnes. Seda kes kui palju kordi kannatut lõi ei ole võimalik kindlaks teha.
  8. Kaitsja hinnangul ei saa karistuse mõistmisel KarS § 121 puhul arvestamata jätta kannatanu käitumist tema suhtes kuriteo toimepanemist soodustava tegurina. Praegusel juhul ei saa ma asuda seisukohale, et tegemist oleks kas provotseeritud tapmisega või siis sellise kannatanupoolse provokatsiooniga, mis välistaks isiku süüdistuse tunnistamise KarS § 121 järgi. Süüdistatavaid ajendas kuriteo toimepanema kannatanu eelnev tegevus. Tema omavoliline asjade ära võtmine, konfliktide provotseerimine, alkoholi kuritarvitamine, teistega mitte arvestamine. Kaitsja palub A. Bolšakovi õigeks mõista ja menetluskulud riigi kanda jätta. Kui kohus tunnistab A. Bolšakovi süüdi KarS § 121 järgi, siis oleks õige ja mõistlik mõnes osas menetluskulud jätta riigi kanda.
  9. R. Polištšuki kaitsja seisukoha kohaselt tema klient end süüdi ei tunnista, ka tema ütlused on järjepidevalt eitavad osavõttu tapmises ja sellega seoses ei ole süüdistus põhjendatud. Ei ole tõendamist leidnud R. Polištšuki tapmises osalemine, puudub vastavus süüteokoosseisudele nii objektiivse kui subjektiivse süüteokoosseisu osas, mistõttu palun R. Polištšuk KarS § 113 lg 1 järgi õigeks mõista. Vaieldamatult vastab R. Polištšuki käitumine KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritavale süüteokoosseisu ja selle osas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tema karistamisel palun arvestada, et tema süü ei olnud üle keskmise, sest arvestades keskkonda, milles elab tema, ta oli mingis mõttes sundolukorras. Kergendava asjaoluna palub kaitsja arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Menetluskulude tasumine käib üle jõu, kaitsja palub kohtul kaaluda osaliselt jätta riigi kanda.
  10. V. Ivanova kaitsja seisukoha kohaselt ei ole V. Ivanova süüdistuses märgitud tegu toime pannud. G. J on andnud kahed ütlused, millest esimestes teatas Violla talle, et teatab politseisse. See näitab, et Violla ei suhtunud ükskõikselt vaid pigem negatiivselt. Samas ülekuulamises märgib J ka, et Violla käis haagises kontrollimas ning tagasi tulles ütles, et P lubas kõiki üles anda peale mida jäid nii Violla kui J majja ning täpsustas, et midagi Violla haagises käies majast kaasa ei võtnud. Kuivõrd Violla ise on möönnud, et kirves tema käes oli siis versioonid on erinevad, kas ta lõi sihilikult või siis oli see, et ta läks kirvest kellegi käest ära võtma ja rüseluse käigus tabas kannatanu jalga. Kummalgi juhul ei ole kaitsja hinnangul tegemist tahtliku tapmise sooviga või koos tegutsemisega kuna pigem on Violla käitumine näidanud, et ta on olnud eitaval seisukohal sellisele konflikti lahendamisele. See, et V. Ivanova aitas hiljem kuriteo tagajärgi peita ja kõrvaldada on üheselt mõistetav kuna ta oli A. Bolšakoviga suhtes mistõttu täitis ta neid ülesandeid mis talle anti. See oli ka põhjuseks miks Violla politseisse ei teatanud, tal oli hirm kahe vägivaldselt käitunud meesterahva ees. Kaitsja hinnangul saab V. Ivanova käitumises kõige halvemal juhul olla KarS § 121 süüteokoosseis, ühine osalus tapmises puudub. V. Ivanova võis kannatanut lüüa kuid see oli toimunud 8 kogemata rüseluse käigus mix tekkis kirve äravõtmisel A. Bolšakovi käest. V. Ivanova roll oli tol õhtul täita oma naisterahva kohustusi - süüa teha, tuld pliidi all hoida ning majast väljas käimine on tuvastatud ühel korral ning just siis midagi juhtus. Kaitsja sõnul pole V. Ivanoval majanduslikke võimalusi menetluskulude tasumiseks, puuduvad tal nii elu- kui töökoht mistõttu palub kaitsja vähemalt osaliselt menetluskulud riigi kanda jätta. Kohtuotsuse põhjendused
  11. KarS § 113 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivne süüteokoosseis eeldab selle kindlaks tegemist, et on toime pandud suvaline tegu (tegevus või tegevusetus), mis põhjustas tagajärjena teise inimese surma. Surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Käsitletavas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et A. Bolšakov, V. Ivanova, R. Polištšuk, kasutasid 16.03.2022 õhtul ja ööl vastu 17.03.2022.S. Ji suhtes intensiivset füüsilist vägivalda mille tagajärjel sai kannatanu hulgaliselt vigastusi mis põhjustasid ta surma. Pärast tapmist peitsid süüdistatavad ühiselt tegutsedes surnukeha kinnistule kus sündmus aset leidis mille käigus tekitati kannatanule veel ka surmajärgseid vigastusi. Oma järeldusi motiveerib kohus järgnevalt.
  12. Puudub vaidlus, et ajavahemikul 07.03.2022 kuni 20.04.2022 täpselt tuvastamata õhtul ja sellele järgneval ööl veetsid A. Bolšakov, V. Ivanova, R. Polištšuk, G. J ja S. J aega Tallinnas Q tee 18 asuval kinnistul. A. Bolšakov, V. Ivanova, R. Polištšuk ja G. J tarvitasid majas alkoholi ning S. J tarvitas alkoholi samal kinnistul asuvas haagiselamus. Puudub vaidlus ka asjaolus, et kõigi eelnimetatud isikute harjumuspäraseks käitumiseks oli tarvitada igapäevaselt alkoholi ning tuvastatud on asjaolu, et kannatanu S. J võis käituda alkoholijoobes ebameeldivalt. On tuvastatud, et S. J ja A. Bolšakovi vahel tekkis 16.03.2022 õhtul konflikt mida hakati lahendama füüsilise vägivallaga.
  13. Vaidlust ei ole ohvri isikus. 11.05.2022 teostatud DNA-ekspertiisiaktist nr 22EGE0384 eksperdiarvamuse kohaselt saadi 20.04.2022 Tallinnas Q tee 18 territooriumilt leitud tundmatu meesterahva surnukehalt võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ning see DNA-profiil on kokkulangev S Ji DNA-profiiliga. Ekspertiisiaktist nähtub lisaks eeltoodule, et DNA profiilid on esitatud alleelitabelitena ja on tuvastatud, et täisprofiil kattub vaid ühe isikuga s.o S. J´i DNA profiiliga. 10.05.2022 koostatud tundmatu laiba isikutuvastamise õiend tõendab, et vägivalla tundemärkidega tundmatu meesterahvas on tuvastatud kui S. J. Samuti on G. J ja süüdistatavad nimetanud ohvrina S. Jit, keda pigem kutsuti hüüdnimega R (kirjapilt ka R) ehk P. Kuriteo toimepanemise aeg
  14. Kuivõrd S. Ji surnukeha leiti üle kuu aja hiljem s.o 20.04.2022 on siiski tuvastatud, et kuriteo toimepanemise aeg oli 16.03.2022 õhtu ja öö vastu 17.03.
  15. Seda kinnitab peamiselt surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punkt 2 ja 5 (vt käesoleva lahendi p 54 jj), päring AS SEB Panka ning vastusest päringule (vt käesoleva lahendi p 19), sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (vt käesoleva lahendi p 20-21) ja osaliselt tunnistaja, kes surnukeha leidis – tema ütlused, kõne häirekeskusesse ja selle asitõendi vaatlusprotokoll (vt käesoleva lahendi p 14-18).
  16. Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 20.04.2022 kella 19:58 ajal helistas häirekeskusesse vene ja eesti keelt kõnelev meesterahvas – tuvastatud kui J J ning teatas, et leidis oma krundi Q tee 30 kõrval asuvalt krundilt, riigimaalt mis asub Tallinna lennujaama taga, surnukeha. Aias kaltsude all paistis välja kaks jalga, saabaste järgi meesterahvas, teataja ei puutunud midagi, 9 kutsus naise ja helistas häirekeskusesse, lubas näidata laiba asukoha politseile. Teataja selgitas, et kõrval elavad bomšid, joodikud kes tihti purjutavad.
  17. J. Ji ütluste kohaselt (23.03.23 istungi protokoll) on tal Q tee 30 kinnistu kuid alaliselt ta seal ei ela, käib vaid igapäevaselt kassi toitmas. Tunnistaja ütluste kohaselt on tema kinnistu kõrval riigimaa, millel pole aadressi ning sellel asuvad mahajäetud maja, igasugused kuurid. Ütluste kohaselt läks ta 2022 aasta aprillis oma maalapile ja külvas aias asju ja enne äraminekut õhtusel kuid veel valgel ajal läks vaatama nende kahe kinnistu vahelist aeda, mis on lagunenud ja mida tunnistaja soovis parandada. Kuivõrd tunnistaja ei pääsenud lagunenud aia vahelt teisele poole laudu vaatama läks ta ringiga naaberkrundile ja märkas hunnikut, mille peal oli pluus, jope, kaltsud, siis märkas tunnistaja poolsaapaid ja taipas, et seal on laip. Tunnistaja sõnul ei puutunud ta midagi, läks naise N juurde sooviga leitut näidata. Naine ehmus selle peale. Ütluste kohaselt oli tunnistaja koos naisega umbes meetri kaugusel hunnikust, mille all oli laip. Tunnistaja helistas
  19. Tunnistaja märkis, et päeval kui ta oma kinnistul tööd tegi kuulis ta naise ja mehe vahelist vestlust sellelt kinnistult kus nad laiba leidsid kuid kes nad olid tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja ütlusi kinnitas tema naine, kes oli samal päeval temaga kaasas – N. S.
  20. N. S ütluse kohaselt (23.03.23 istungi protokoll) on ta V Si, kellele kuulub Q tee 18 kinnistu, naine. Kinnistul oli kaks maja, ühes elas S nimeline mees ja teises siis tunnistaja koos oma mehe Vga. V on olnud surnud kolm aastat ning peale mehe surma jäi kinnistule elama kaks meest, ühe nimi oli A ja teist tunnistaja ei tea. Sel kinnistul hetkel tunnistaja ei ela ning ta lasi sealt elektri välja võtta kuna arveid ei makstud. Viimati käis tunnistaja seal krundil pirne korjamas juuli kuus 2023 ning ütluste andmise ajal seal enam kedagi ei ela. Tunnistaja kuulis, et seal olevat toimunud mingi tapmine.
  21. Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärsete ja lubatavate tõenditega. Kõnesalvestis tõendab häirekeskusesse helistamise ning surnukeha leidmise aega. Samuti on tuvastatav kõnest sündmuskohal valitsev olukord, kust kohast surnukeha täpsemalt leiti (asukoht) ning sündmuskohal viibivad inimesed. Samuti nähtub protokollist helistaja seos sündmuskohaga ja surnukeha leidmise asjaolud. Tunnistajate ütlused kinnitavad kõne sisu ning asjaolu, et kinnistu aadressiks on Q tee
  22. Samuti kinnitab J. J, et kinnistult kust laip leiti oli tol päeval kuulda naise ja mehe vahelist vestlust.
  23. Kohtule esitati ka päring AS SEB pangale milles paluti S. Ji pangakonto väljavõtet perioodist 01.01.2022 kuni 28.04.2022, samuti palutakse informatsiooni kas alates 01.03.2022 on S. Ji pangakaardiga tehtud mingisuguseid tehinguid, mh konto saldo kontrollimine, sularaha väljavõtmine jms. 02.05.2022 pangapoolsest vastusest päringule S. Ji pangakonto kohta nähtub, et S. J omas SEB pangas pangakontot, edastati konto väljavõte perioodist 01.01.2022-28.04.2022 ning sularahaautomaatide salvestised 02.03.2022-28.04.
  24. Konto väljavõttest nähtub kannatanu pangakaardi kasutamine ja sularahaautomaadi fotode kohaselt oli eelkirjeldatud perioodil S. J sularaha automaadi juures ning viimati on teda näha toiminguid tegemas 07.03.
  25. Lisana esitatud fototabelist on näha, et peale 07.03.2022 vaatab S. Ji pangakontot kaks teist isikut – üks 08.03.2022 kell 11:55 ja teine mees 12.03.2022 kell 13:
  27. Kohtule esitati ka sideettevõtjalt andmete pärimise loa taotlus koos nimetatud loa alusel saadud andmete kohta koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Protokoll on koostatud 14.09.2022 eeluurimiskohtuniku 24.05.2022 loa alusel ning kõneeristused on tehtud S. Ji, A. Bolšakovi, G. Ji, R. Polištšuki kasutuses olnud telefoninumbritele. Nähtuvalt saadud andmete protokollist oli kõneeristuste kohaselt abonentnumbrit xxx, mida kasutas 10 kannatanu J. J kasutatud ajavahemikus 20.02.2022-12.03.2022, kus viimane kasutus (andmeside kasutamine) oli Tallinn, Mustamäe tee 5 asuva tugijaama LE4B3D1-Ilmarine levipiirkonnas. Peale seda on 15-16.03.2022 üritatud Tele2 poolt abonendile ebaõnnestunult sõnumeid saata. Teise kannatanu kasutuses olnud numbrit xxx oli kõneeristuste kohaselt kasutatud ajavahemikus 21.02.2022-16.03.2022, kus viimane reaalne kasutus (numbrilt väljahelistatud kõne) oli toiminud 16.03.2022 kl 16:19 Tallinn, Suur-Sõjamäe tn 54/Tartu mnt 107 asuva tugijaama LENNUJAAM2 levipiirkonnas. Peale seda vahemikus 16.03.202220.04.2022 on üritatud numbrile sisse helistada, kuid number ei ole olnud ühegi tugijaama leitav. On tuvastatud, et S. Ji kasutuses olnud telefoninumbrilt xxx toimus 16.03.2022 Mustamäe tee 5 asuvate tugijaamade levipiirkonnas kõne kell 10:37 kui kannatanu helistas A. Bolšakovi kasutuses olevale numbrile xxx, kõne kestus 194 sekundit ja on tuvastatud, et A. Bolšakov asus kõne toimumise hetkel TorrupilliotsY2 tugijaama piirkonnas (ehk Tartu mnt 49 levialas). Peale seda kõne on tuvastatud, et kannatanu kasutuses olnud telefon asub tugijaama Peetri1 levialas (asukoht xxx, Harjumaa) ning toimub suhtlus telefoni teel nii A. Kle kuuluvale numbriga xxx kui ka A. Bolšakovi kasutuses oleva numbriga xxx. Kõne ajal A. Bolšakovi kasutuses olev number paikneb JakobiY3 levialas (Jakobi 13, Tallinn). Protokolliga on tuvastatud, et kannatanu helistab Lennujaama2 levialast korduvalt A. Bolšakovile. Kõneeristustest nähtub, et kannatanu asukoht püsib muutumatuna kuid A. Bolšakovi asukoht muutub selliselt, et viimase kõne ajaks on ta jõudnud xxx. On tuvastatud, et kannatanu suhtles samal päeval kolmel korral ka G. Ji kasutuses oleva numbriga xxx. On tuvastatud, et kannatanu kasutuses olnud telefoni on varasemalt kasutanud A. A, protokollis on toodud kannatanu kasutuses olnud telefonide IMEI numbrite seoses teiste numbritega. Samuti on vaadeldud G. Ji kasutuses olnud telefoninumbri kõnedeeristust perioodil 16.03.2022-18.03.
  29. On tuvastatud, et 17.03.2022 kl 07:44 on R. Polištšuk proovinud helistada A. Bolšakovile kuid kõnet ei toiminud. On tuvastatud, et R. Polištšuk asus kõne tegemise hetkel Shenkt3 (xxx alevik, Harjumaa) levipiirkonnas ja A. Bolšakov asus kõne hetkel PeetriY1 (xxx) levipiirkonnas. Peale seda kasutatakse A. Bolšakovi numbrit Tallinnas kesklinnas kuni see saabub taas Lennujaama piirkonda jäävate tugijaamade levialasse. Nähtub, et kogu kõneeristuse jooksul on A. Bolšakov viibinud sageli Tallinna Lennujaama piirkonda jäävate tugijaamade piirkonnas. Samal kuupäeval helistas R. Polištšuk ka kl 08:28 A. Bolšakovile ja kõne toimus meeste vahel ka 18.03 kl 11:
  30. Protokolli lisana on kohtule esitatud CD-plaat, millel on päringu failid.
  31. R. J ütluse kohaselt (23.03.23 istungi protokoll) tunneb ta Alikut, Viollat, Sd hüüdnimega G kes on surnud ütluste andmise ajaks, A Ait ja Sd kelle hüüdnimeks R või P. Alikut teab kõige paremini, nende suhted on normaalsed olnud, tunneb üle 15 aasta. Tunnistaja on 3 aastat elanud peamiselt üksi xxx. Ütluste kohaselt ööbis S, R mõned korrad tema juures, A A ja S hüüdnimega G elasid koos. Tunnistaja iseloomustas Gt „väike, vastik, rahulik. Selline ohutu, lõbus“ mees, kes korjas taarat ning tunnistaja suhted temaga olid normaalsed. Tunnistaja ei teadnud kuidas G suri, kuid tunnistaja pidi ukse avama, et korterisse pääseda, ta suri xxx maja esimeses toas. Mingil hetkel elas ka S R tunnistaja juures, A palus seda kuna R läks Alikuga riidu, Alik viskas ta välja ja R tuli xxx ära. Ütluste kohaselt elas R tema juures Xxx tn kaootiliselt, tuli ja läks ja tunnistajal oli ükskõik kus R on või mis ta teeb. Ühel märtsi või aprilli kuu päeval läks tunnistaja tööle, jättes Rle võtmed kuna viimane soovis dušši all käia ja õhtul kui tunnistaja naases Rt enam ei olnud, võtmeid ta ka tagasi ei saanud ja rohkem tunnistaja Rt ei näinud. Tunnistaja teab, et R ja A pidevalt riidlesid. Rl oli kaks mobiiltelefoni, üks nutitelefon Samsung vist ja teine vanem sinist-musta värvi nuppudega telefon. Tunnistaja sõnul on ta R palvel viimase pangakaardilt raha välja võtnud SEB pangast. Tunnistajale esitati prokuröri poolt pangaautomaadi juures tehtud fotosid millelt tundis tunnistaja ära nii R, iseenda ning ühe foto osas kahtles kas tegemist on 11 Rga. Tunnistaja teab, et R lubas oma kaarti kasutada kindlasti ka Al. Tunnistaja kuulis hiljem uurija käest, et R ei ole enam elus. Samuti kuulis tunnistaja kuulujutte. Nimelt G rääkis, et Alik tappis R kuid tunnistaja arvas, et Alik ei saanuks Rt tappa kuna „Alik ei saa hakkama Rga, R oli suur tugev mees“. Tunnistaja seadis G räägitu kahtluse alla kuivõrd purjus peaga võib kõike rääkida. Tunnistaja kirjeldas R läbisaamist Aliku, Violla või Gga, et see oli vaheldumisi halb ja vaheldumisi hea öeldes: „kord riidlevad, kord lepivad. Riidlevad palju kordi siis ostsid pudeli, istuvad maha ja on jälle sõbrad“. Vaheldumisi olevat olnud konflikte, tülisid kuid tunnistaja ei teadnud millised need täpselt olid. Tunnistaja ise on palju kordi alkoholi koos nende kõigiga tarbinud ja temal kellegagi neist probleeme ei olnud. Rd iseloomustas tunnistaja kui „sellise raske iseloomuga, keeruline. Ta võib sääsest elevandi teha, raske inimene“.
  32. Kohtu hinnangul on R. Ji ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja tundis kannatanut, tema iseloomustavad ütlused kattuvad teiste kogutud tõenditega. Pole põhjust kahelda, et S. J tuli tema juurde elama kuna A. Bolšakov viskas S. Ji välja Xxx, samuti asjaolus, et S. J oli alkoholijoobes talumatu ning ka üleüldiselt keeruline isiksus kel raske iseloom. Neid fakte kinnitab ka tunnistaja A. A. Samuti kinnitavad ütlused asjaolu, et A. Bolšakovi ja S. Ji omavaheline suhtlus oli kord konfliktne ja siis jälle mitte. Kohtul pole põhjust kahtluse alla seada ka kuuldud väiteid ning tema arvamusi sellest.
  33. A A ütluse kohaselt (23.03.23 istungi protokoll) tunneb ta kõiki süüdistatavaid. A. Bolšakovi tunneb tunnistaja umbes 20 aastat ja temaga on head, sõbralikud suhted. R. Polištšukiga on tunnistaja tutvunud seltskonnas kuid teda tunneb ta vähe kuid suhted on normaalsed ning V. Ivanovaga tutvus tunnistaja siis kui naine hakkas koos Alikuga elama. Tunnistaja elab koos G Jiga (G) xxx alates 16.11.21 R Ji pakkumisel, kes teatas tunnistajale, et tuba vabanes. Enne sinna kolimist elas tunnistaja Xxx, Q teel, määratlemata aadressil öeldes, et majal oli number 3 peal kuid kusagil registris seda aadressi ei olnud näha. Xxxl, Q tee 3 peremehed olid tunnistaja sõnul S R ja V T. S R elas ka ise seal, ütluste andmise ajal elab isik Narvas. Kui Xxx naaber suri kelle käest nad said elektrit hakkas tunnistaja uut kohta otsima kuna elekter kadus sealt ära. 2021 S Ri enam seal ei elanud, V kolis ka ära ja tunnistaja jäi sinna üksi elama.
  34. Ütluste kohaselt S. Jil ei olnud kohta kuhu minna ja tunnistaja tõi ta Xxxle elama. S. Ji hüüdnimi oli R. Algul tõi S. J karavani sinna aga kui külmaks läks kolis ümber majja, tunnistaja ise kolis juba Xxx tänavale. Veebruari alguses 2022 nägi tunnistaja S. Jit kes oli taas tänaval ja tunnistaja kutsus mehe Xxx tänavale elama. S. Ji sõnade järgi ajasid Alik ja Violla ta sealt Xxxt, Q teelt minema. S. Jiga tunnistajal probleeme ei olnud, S. J ei joonud ja ka tunnistaja leidis endale veebruari keskel töö. Ütluste kohaselt oli S. Jil jalgadega halvasti, oli invaliid ja raske oli liikuda kuid tegeles majapidamisega, tunnistaja käis poes. Mingil hetkel hakkas S. J jooma ja muutus väljakannatamatuks, tunnistajal endal probleeme polnud aga Ruslan rääkis tunnistajale S. Ji käitumisest. Märtsi alguses palus tunnistaja S. Jil lahkuda tema juurest. Tunnistaja valget värvi telefon Sony Xperia kadus ära ning tunnistaja arvas, et S. J äkki võttis millest tunnistaja rääkis ka Gle ja Alikule. Peale S. Ji ära minekut märtsi alguses tunnistaja S. Jit enam ei näinud.
  35. Mingil hetkel märtsi kuus Alik helistas tunnistajale ja ütles, et G toob tunnistajale telefoni ära, et S. Jil endal on häbi seda tunnistajale tagasi tuua. Tunnistaja täpsustas, et tema telefoni tagasi ei palunud kellegil tuua. G. J tõi tunnistaja telefoni tunnistaja kätte Keskturule. Tunnistaja sõnul kui ta S. Jiga koos elas käis ta mõnel korral S. Ji pangakaardi jääki kontrollimas S. Ji palvel, tegi seda xx peatuse lähedal xx. Prokurör esitas tunnistaja pilte ning tunnistaja tundis ära nii S. Ji, R. Ji kui ka iseenda. 12
  36. Tapmisest rääkis tunnistajale G. J, kes peeti kinni ja lasti järgmisel päeval vabaks. G. J oli aidanud laipa peita ning oli kirjeldanud, et S. J oli haavades, verine, läbipekstud. G. J oli seal Q teel olnud koos Violla, Ruslan ja Alikuga ja alkoholi tarbinud. Põhjuse kohta miks tapeti arvas tunnistaja, et S. J olevat lubanud kuulduse järgi politsei kutsuda (vt protokoll lk 12). Tunnistaja kirjeldas ütlusi andes kuidas ta käis politseis kahel korral ütlusi andmas, esimesel korral ta ei mäletanud kas G. J oli kinnipeetud või mitte, teisel korral küsitleti teda kui G. J vabadusse oli lastud ning teisel korral rääkis ta mida oli G. Jilt kuulnud. Prokurör taotles vastuolude tõttu kohtueelses menetluses avaldada kolm lauset ning tunnistaja arvab, et rääkis tõtt kohtueelses menetluses kuid praeguseks hetkeks enam asjaolusid nii täpselt ei mäleta. Luges kohtusaalis ette, et kirve võttis Alik ja noa Ruslan ning see oli tunnistajale G. Ji poolt räägitu. Tunnistaja soovitas G. Jile politseile ülekuulamisel tõtt rääkida, esmased ütlused olevat olnud laiali valguvad. G. J mainis tunnistajale, et Ruslan oli teda ähvardanud, mõjutanud kuid täpsemalt tunnistaja ei teadnud sest tema midagi sellist kuulnud ei olnud. R. Polištšuki kaitsja palvel avaldati üks lause kohtueelsest menetlusest kus G. J rääkis tunnistajale, et Violla peksis kannatanut jalgadega ja lõi noaga. V. Ivanova kaitsja küsimusele vastas tunnistaja, et G. J võis vajadusel liialdada kuid seda juttu rääkides tajus tunnistaja, et G. J oli kuidagi alla surutud, kinniseks muutnud.
  37. Kohtu hinnangul on A. Ai ütlused usaldusväärsed. Tekkinud vastuolusid põhjendas A. A loogiliselt ning eluliselt usutavalt ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et asjaolud selliselt kulgesid nagu tunnistaja kohtus rääkis. Muidugi on A. Ai ütlustes ka kuuldusi, nimelt mida ta oli G. Jilt kuulnud kuid kohus hindas ka G. Ji kohtueelses menetluses antud ütlused usaldusväärseks ning kuivõrd need kattuvad tunnistaja poolt antud ütlusetega ei ole põhjust kahelda A. Ai ütlustes.
  38. Videosilla teel andis kohtus ütlusi kannatanu N B, kelle ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda. N. B on kannatanu S. Ji õde, kes ei suhelnud vennaga tihti või regulaarselt, seda tegi vaid ema. Kannatanu nägi oma venda viimati 2018 aastal ning tol ajal tegi vend juhutöid ja kannatanu ei tea kus ta vend siis elas. Viimati suhtles kannatanu S. Jiga oma sünnipäeval novembri kuus. Kannatanu teadis läbi ema, et vend elab lennujaama taga mingis suvilas, majakeses, mis olevat tuttava maja ja tema olevat seal nagu valvur. Kannatanu teab, et venna tutvusringkond, kellega ta suhtles ei olnud hea kuivõrd tarvitati alkoholi ja narkootikume. Kannatanu arvas, et vend tarbis alkoholi väga regulaarselt. Kannatanu iseloomustas venda kui omaette hoidvat, vabadust armastavat ja lähedasi sõpru hoidvat inimest. Kannatanu sõnul võis S. J muutuda agressiivseks kui oli alkoholi tarbinud kuid esimesena ta tüli ei norinud, ega kuhugi sekkunud. Kannatanu teab, et ca 8 aastat või rohkem olid S. Jil seljaprobleemid. Kannatanu ei proovinud oma vennaga kontakti otsida kuid ema proovis ja ema olevat olnud väga üllatunud kui S. J emale 8.märtsil õnne ei soovinud – oli seda alati teinud. Kannatanu ütluste kohaselt proovis ema korduvalt S. Jit kätte saada telefoni teel aga tulutult. Ema hakkas tihedamalt S. Jit proovima kätte saada mehe sünnipäevast alates
  39. aprillist. Kannatanu kuulis, mis S. Jiga juhtunud politsei käest. Venna surmaga tekkinud kulude osas sai kannatanu toetust ohvriabist.
  40. N. Bi ütlustest nähtuvalt hakkas S. Ji ema poega intensiivsemalt otsima aprillist. Ütlused kinnitavad juba tuvastatud asjaolu, et S. J tarvitas sagedasti alkoholi ning S. J võis muutuda agressiivseks kui oli alkoholi tarbinud.
  41. Seega eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et S. J kasutas oma pangakaarti viimati 07.03.
  42. Tunnistajad R. J ja A. A on kinnitanud, et 07.03.2022 kuupäevaga fotodel on tegemist S. Jiga. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt oli S. Ji kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumber aktiivses kasutuses viimati 16.03.2022 kella 15.15 paiku. Nimetatu langeb omakorda kokku ka süüdistatava A. Bolšakovi ütlustega, 13 mille kohaselt ta suhtles telefoni teel S. Jiga enne sündmuskohale minemist ning S. J oli enne neid juba sündmuskohal. Seda, et S. J oli enne neid Q tee 18 aadressil, kinnitavad oma ütlustes nii teised süüdistatavad, G. J ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Seega tõendavad eelnevalt analüüsitud tõendid koostoimes teo toimepanemise ajana vahemikku 07.03.2022 kuni 20.04.2022 ning tõenäoliselt oli tegemist 16.03.2022 õhtu ja ööga vastu 17.03.
  43. Kuriteo toimepanemise koht
  44. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kuritegu pandi toime Q tee 18 asuval kinnistul. On tuvastatud, et S. Ji surnukeha liigutati sellel krundil erinevatesse kohtadesse ning analüüsinud kõiki tõendeid kogumina on kohtu hinnangul tuvastatud, et S. J tapeti haagiselamus (ehk haagissuvila või treiler) kus ta tol ajahetkel elas kuid peale tegu lohistati teda krundi erinevatesse kohtadesse – küll kasvuhoonesse, küll aeda kus ta kaeti erinevate esemete alla. Kohtu järeldused tuginevad nii sündmuskoha vaatlusprotokollides tuvastatust, seal võetud jälgedest ning analüüside tulemustest kui ka süüdistatavate endi ütluste, G. Ji ütlustest ning ka osaliselt süüdistatavate endi ütlustest ning ütluste seostamisest olustikuga.
  45. Sündmuskoha vaatlusprotokoll algusega 20.04.2022 tõendab Tallinnas Q tee 18 kinnistu asukohta ja ümbrust, sündmuskoha olustikku ning sündmuskohal asuvaid hooneid ja esemeid. Protokolli kohaselt ümbritseb Q 18 kinnistut tumedat värvi metallist ja puidust aed. Kinnistule pääseb läbi jalgvärava mis vaatluse ajal oli avatud asendis, jalgväravast paremale jääb viilkatusega pruunikat värvi esiseinaga hoone, mille peale on kirjutatud „Q tee 3..." ja antud kirje viimane täht ei ole selgelt arusaadav: kas „0“ või „B“. Maja esiseina peal keskel on kollakat värvi postkast. Väravast hoovi sisenedes jääb otse ette valget värvi haagiselamu (ehk haagissuvila või treiler) „xx“, mille vasakult küljelt viib teerada otse ühekordse suvila moodi aiamaja (ehitise) juurde. Vahemaa haagiselamu ja ehitise vahel on umbes 10 m. Haagiselamu seisab ratastel ja suunatud konksuga väravate poole. Haagiselamu vasakul küljel asub uks, mis on suletud, kuid lukustamata asendis. Hoovis vasakul pool kaugemal aia ääres on näha kahte kasvuhoonet, mõlema kattekiled on osaliselt rebitud. Q tee 18 kinnistu territoorium on korrastamata ja hooldamata, näha prügi ja prahti, erinevaid tarbe-ja mööbliesemeid ning nende osasid.
  46. Samuti tõendab protokoll leitud surnukeha asukohta, paiknemist, välimust ning surnukehal tuvastatud väliseid vigastusi, samuti surnukehal seljas olnud riideid. On fikseeritud, et haagiselamu küljelt minnes mööda teerada edasi (linnulennult 3l m) on kinnistul näha kuhi riiete ja tekkidega. Riidekuhja alt paistavad välja saabastatud jalad. Oranži värvi teki koos teiste riiete ja tekstiilist esemete eemaldamisel asub kuhja all tugevate lagunemistunnustega inimese surnukeha. Surnukeha vaatlusega on tuvastatud, et maas lebab selili, peaga Q tee poole, osaliselt vana kuivanud muru ja osaliselt kiletüki peal kõhnema kehaehitusega keskealise meesterahva surnukeha. Surnukeha jalad on sirged ja asuvad kõrvuti, vasak käsi on küünarnukist kõverdatud, randmeliigeses ebaloomulikult välja sirutatud. Parem käsi on küünarnukist kõverdatud, käelaba on keha juures. Pea pööratud vasakule, nägu on tugevalt kaetud hallitusega. Pehmed koed puuduvad osaliselt kaelal, kehatüvel ja paremal ülajäsemel. Koolnukangestus puudub kõikides uuritavates lihasrühmades. Kõhul, rinnal ja näol on kuivanud muru osakesed. Surnukeha rinnal on näha punast värvi rinnakarvu. Kukla piirkonnas vähemalt 3 peensakiliste servadega haava, mille põhjas tuntavad koljuluude servad. On ka märge, et surm võis olla saabunud orienteeruvalt 1-2 kuud tagasi. Vaatluse käigus pöörati laip kõhuli. Seljal ja kuklapiirkonnas tuvastati verekahtlased määrdumised. Seega nähtuvad protokollist sündmuskohalt leitud ja kirjeldatud kuriteojäljed – kuklapiirkonnas sügav lõikehaav, verekahtlase määrdumise esinemine seljal ja kuklapiirkonnas. 14
  47. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud surnukeha riietus: seljas musta värvi lühikeste varrukatega T-särk, mis on kehatüvelt peasuunas ülestõmmatud ja ulatub kuni kaelani, särgi tagumine osa on osaliselt pea ja vasaku põse all, ei kata kõhtu, rinda, selga. Jalas on sinised dressipüksid valgete triipudega külgedel, nende peal tumesinised püksid, suletud nööbiga ja püksirihmaga, ülemised püksid on alla tõmmatud kuni häbemepiirkonnani. Jalas on tumedad sokid ja musta värvi poolsaapad nööridega. Pükste taskud kontrollimisel tühjad. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad sündmuskohalt kaasa võetud esemed ja proovide võtmise kohad. Riietelt võeti puuteproovid, surnukehalt kaapeproovid. Riidekuhi mille alla surnukeha asetses koosnes oranžist tekist, magamiskotist, padjast tumedate plekkidega, mitmest jopest, pintsakust, teksapükstest, dressipükstest, baikatekist, tekikotist millel verekahtlased määrdumised, kardinatest, rätikutest, erinevatest särkidest, dressipluusidest, toolikattest. Seega on protokolliga tuvastamist leidnud asjaolu, et surnukeha oli kaetud hulgaliste erinevate riietest esemetega ning selle eesmärgiks saab olla kohtu hinnangul vaid surnukeha varjamine.
  48. Samas vaatlusprotokollis on kirjeldatud ka kinnistul asuvat aiamaja, kus teostati visuaalne läbivaatus. Maja uks oli kinnises asendis, suletud metallist krampiga ja aasas oli mutriga kruvi. Uks avanes väljapoole, otse ees on esik. Elektrit majas ei ole, esikust otse ees asub pruuni värvi uks mis on suletud asendis, kuid lukustamata, see viib eluruumidesse. Esikus põrandal ja seinte juures oli palju prahti ja puidust materjali. Esikust paremale minnes on nurga taga teised majaruumid, kus vedelevad põrandal vanad kanistrid, traadid, suitsukonid ja muu praht, asetsevad osaliselt lammutatud mööbliesemed, tagumises ruumis seinal on vana boiler ja rikutud torustik, eraldi on mahajäetud köögiruum, mille lagi on osaliselt lagunenud. Eluruumid koosnevad kahest toast, millest esimene on läbikäidav ja peamine. Esikust sisse tulles esimeses toas paremal pool asub seina ääres laud ja riiulikapp köögi-, söögi- ja joogitarvetega ning toiduga. Toas vasakul pool toa nurgas akende all paikneb metallist kütteahi, mille ümber on punased telliskivid. Toauksele lähimas aknas on aknaklaas osaliselt lõhutud, klaasis ava on kaetud laminaatparketiga, veel sinise-valge teki-moodi riidetükiga ja toa poolt kaetud lisaks vineerist tükiga. Ahju kõrval paiknevad tugitool ja madal laud. Ahju ja tugitooli vahel asetsevad põrandal kaks kirvest koos kirvetarvetega tugitooli vastu. Üks kirves on väiksem, kirvevarre ülemine osa on kollakat värvi puidust ning alumine osa musta värvi kattega. Teine kirves on suurem, puidust kirvevarrega. Otsaseina vasakusse nurka jääb voodi. Voodi kõrval paremal on teine tugitool. Otsaseinast paremale jääb väiksem tuba, millest vasakul on voodi, parema seina ääres on sinist värvi diivan ning väikese toa otsaseinas on kapp ja vana gaasipliit.
  49. Samas vaatlusprotokollis on kirjeldatud ka sündmuskohal asuvat haagiselamut. Haagiselamu otsad on kaldus, ovaalse kujuga ilma nurkadeta. Uks on kinnises asendis, lukustamata, ukse väliküljel on ukseriiv, mille riiv on ette tõmmatud. Uks avaneb väljapoole. Haagiselamu ukse siseküljel asuvad link ja ukseriiv ning riiv on avatud asendis. Ukse pinnal seest ja väljast verekahtlasi määrdumisi ei täheldatud. Haagiselamu kõrgus põrandalt laeni keskmises osas on 188 cm, haagise laius seinast seinani -196 cm. Haagiselamu uksest sisse minnes on vasakul pool isevalmistatud vanadest puuplaatide osadest ja puidust ning metallist tugijalgadest lamamiskoht. Lamamiskoha kõrval, täpselt haagise ukse vastas seisab kahe sahtliga öökapp ja vaheseinaga eraldatud pesunurk, kus vett ei ole, kuid asuvad valamu, milles on palju prahti ja peegliga kapp. Pesunurga vaheseina välisel poolel ripub puuraamis peegel, millest kõrval asub kitsas põrandalt laeni kapp. Kapilt paremal asub metallist kütteahi koos korstnaga. Lamamiskoha vastas olevas seinas on aken, mis kaetud valge kangaga. Akna juures nurgas asub vaibatükiga kaetud söögilaud, edasi paikneb tool, mis on ühtlasi kütteahju vastas, ja edasi isevalmistatud kapp, mis paikneb kitsa kapi vastas. Haagiselamu põrand on kaetud pruunikat värvi kattega. Haagise ukse ees põrandal asuvad kaks vaibatükki üksteise peal. Esimene, ehk ülemine on sinist värvi töötlemata äärtega vaibakate (mistra) tükk, mille 15 paremas osas on ulatuslik tumedat värvi läbiimbunud ainega määrdumine. Teine, ehk alumine, on hallikat värvi, ümmarguste nurkadega uksematt, mille paremas osas on ka ulatuslik tumedat värvi läbiimbunud ainega määrdumine. Haagiselamu põrand ja sisustusesemed, seal hulgas ka lamamiskoha ääred ja nurgad, on ebaühtlaselt kaetud valge pulbrilise ainega. Uksest vasakul asuva lamamiskoha kõrgus põrandast on 40 cm. Haagiselamu uksest vasakul seinal, lamamiskoha kohal, põrandast kõrgusel 50 - 120 cm, alal laiusega 88 cm, erisuunalised verekahtlased pritsmed, mille suunad markeeriti nooltega. Seintelt, erinevatest kohtadest leiti verepritsmeid nii suunaga alt üles kui ülalt alla, tumedat värvi määrdumine mis tuvastati verena oli ka juba kirjeldatud vaibakattel, haagiselamu uksepiitadel, seinal tuvastati ka nirekujulised veremäärdumised ja ümmarguse kujuga erineva suurusega verekahtlased pritsmed. Verekahtlased pritsmed asetsesid ka mööblil ning haagiselamus olevatel esemetel, leiti verega määrdunud rätik, mopp ja kühvel. Haagiselamu põrandal on näha erisuunalised pühkimisjäljed. Kõikidest verekahtlastest määrdumistest ja pritsmetest võeti puuteproovid. On märge, et nii aiamaja kui haagiselamu uksed ja värav suleti lukuabiga, politsei pitseeris kinni kõik sissepääsud politseikleebistega.
  50. Täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll teostati algusega 22.04.2022 ning selles on vaadeldud täiendavalt Q tee 18 asuva kinnistul asuvat haagiselamut ja aiamaja (elamut) ning neis asetsevaid kuriteojälgi. Verekahtlase aine pritsmetest põrandal, seintel, lael ja mööblil võetakse puuteproovid. Sündmuskohalt leitakse ja võetakse asitõendina kaasa haagiselamus seina peal rippunud puidust käepidemega nuga, mille teralt võetakse puuteproovid. Samuti leiti ja võeti ära korvriiulist leitud musta värvi käepidemega nuga. Kuivõrd laual olnud kollast värvi lõikelaud andis Tetra Base indikaatorlahusega testis verele omase positiivse reaktsiooni pakendati ka lõikelaud asitõendina kaasa. Täiendavalt vaadeldi ka hoovi. Haagisest väljudes otse ees muru peal on segamini erinevaid esemeid – puidust lauajalad, köögimööbel, betoonplokk, erisugused anumad, tulekustuti ja muu prügi. Üks puidust lauajalg asetseb valget värvi ämbrist paremal pool. Lauajalast tagapool asub valget värvi betoonplokk, mille ülemise serva kõrval asub teine puidust lauajalg, mis sarnaneb eelmisele. Teise lauajala kõrval vasakul pool asub punast värvi tulekustuti.
  51. Edasi kirjeldab sündmuskohavaatlusprotokoll kinnistul asuvat elamut, mille juurde viib haagise juurest sisse jalutatud mullatud teerada. Teerada viib elamu välisukseni. Seistes teerajal näoga elamu poole, on vasakul pool murul näha erinevaid esemeid - heledat värvi tugitooli, selle peal heledat värvi madrats, tugitooli kõrval väike laud ja selle ees kollast värvi taburet. Tugitooli ees vasakul pool on heledat värvi põrandamatt, millel näha lohistamisjälgi. Teerajast paremal pool on näha lõkkekohta, mille ümbruses lõigatud tumehalli värvi lühikesi lokkis juukseid. Lõkkeplatsist elamu poole on näha erinevaid esemeid ja prügi - saepuru, punast värvi telliseid, ämbrid jne. Elamu välisuksest paremal pool maja küljes on lahtine puittaladega katusealune. Katusealuse ees on erinevas suuruses prusse ja muusuguseid ehitusmaterjale. Katusealuse all on palju igasugust tarbe-ja mööbliesemeid. Katusealuse all vastu seina toetub valget värvi raamiga aken, mille peale toetub klaasitükk. Klaasitüki ees on kollast värvi kilekott, mille ees asub punast värvi tulekustuti.
  52. Elamu osas on selles protokollis kirjeldatud missugune see väliselt on – mitmevärviline, puidust, ühekorruseline lamekatusega ehitis. Välisuks on halli värvi metallist, peal roostejäljed. Välisuksest vasakul pool on väike aken mille klaas on purunenud, akna ees on sinise-valge kirju tekk. Aknast vasakul pool asetseb redel mis ulatud katuseni. Akna all fikseeritud erinevad vedelevad esemed – ämber, pikali olev redel, labidas, tühi veekanister, toru jne. Akna ümbruses, täpsustavalt akna all ja aknast paremal asuval seinal ukse kõrval tuvastati verepritsmeid suunaga ülevalt alla. Verepritsmed tuvastati nii akna all asuval halli värvi redelil kui ka kiviplaadil. Aknast paremal asuval seinal tuvastati verepritsmed ja vere lohistamisjäljed. 16
  53. Elamut seestpoolt on täiendavalt kirjeldatud selliselt, et esikus otse ees asub puidust uks avatud asendis, mis viib elutuppa. Esikust paremale minnes-on nurga taga paremal teised eluruumid, mida ei vaadelda. Elutuppa sisenedes on vasakul uksega samas seinas näha käsisaagi, mis ripub seinal nagi küljes. Käsisaest paremal akna juures toa nurgas on näha punastest tellistest ahju, mille peal on keedukann ja teflonpott, mille sees toit. Ahjust paremal on helerohelist tooni sametimoodi materjalist tugitool. Tugitooli vasakule küljele toetuvad kaks kirvest, kirvevars üleval pool diivani vastas ja kirvetera allpool. Aknapoolne kirves on suurem, puidust käevarrega, puuteproovi kiirtest lahusega kirve teraosalt, kirvetera tömbilt osalt ja kirvevarrelt annab positiivse tulemuse verele. Teine kirves on väiksem kollast värvi varrega ja musta värvi käepidemega. Sellelt kirvelt võetud puuteproovid ei andnud verele omast positiivset reaktsiooni. Tugitooli taga akna all on aknalaud, mille peal on sinist värvi plastmassist kast. Kasti kõrval vasakul aknalaual on kaks nuga kõrvuti - kastipoolne nuga on musta värvi käepidemega ja selle kõrval vasakul heledat värvi käepidemega nuga. Protokolli kohaselt kummagi noa puuteproovide kiirtestist lahusega ei ilmnenud verele viitavaid jälgi.
  54. Elutoa uksest paremale vaadates on ukse kõrval paremal pool riiulitega köögikapp, mille alumises osas kapiuksed on suletud asendis. Kapi sees on erinevaid kööginõusid ja anumaid ning ülemisel riiulil üksteise sees olevate kausside ja pottide taga on näha väikest lillat värvi plastmasskarpi. Plastmasskarbi sees vasakul pool on valget värvi tass ja paremal pool üksteise peal kaks suurt musta värvi käepidemega kööginuga. Pealmine kööginuga, mis on musta värvi käepidemega, millel kolm täppi peal. Alumine nuga on musta värvi käepidemega. Nugadelt võetakse puuteproovid ning testiti Tetra Base indikaatorlahusega, mis annab verele omase positiivse reaktsiooni ühe noa teralt ning käepidemelt, teiselt noalt verele omaseid jälgi ei tuvastatud kiirmeetodil. Köögilaua vahetust lähedusest kastist ja korvist leitakse veel kaks musta käepidemega kööginuga millelt verele omaseid jälgi koha peal ei tuvastata kuid pakitakse asitõendina kaasa. Teostati ka vaatlus elutoa vasakul pool, kust tõendamiselt tähtsust omab asjaolu, et leiti verekahtlase määrdumisega rannaplätud. Elutoast paremal pool asuvas kõrvaltoas tuvastati esemeid millel on verekahtlased määrdumised – roosat värvi Nike spordijalatsid, seinariiulil. Õues hoovis fikseeriti roostevärvi tünn mille sees on palju tuhka. Tuha sees on näha kilekotti klaaspudelitega ja nuppudega telefoni sisemise korpuse osa.
  55. Kohutule esitatud täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist algusega 26.04.2022 nähtub, et haagiselamu ukse alt põhja pealt võetakse puuteproovid, millest tuvastati verele omane positiivne reaktsioon. Protokollis vaadeldakse ka haagielamu haagise ukse all olevat maapinda, võetakse pinnaseproov. Proovi võtmise käigus tuli kaevamise käigus nähtavale paks tumedat värvi kangas, millest samuti võeti proovitükk. Vaadeldi ka kinnistul asuvat kasvuhoonet, mis on osaliselt kiletatud. Antud kasvuhoone laiuseks mõõdetakse 230 cm ning kõrguseks seest poolt 224 cm. Kasvuhoone põrandaks tuvastatakse puidumaterjalist vinüülplaadid, mida katab õhuke mulla ja liiva segu ning kuivanud hein. Kasvuhoone vasakpoolsel küljel seisab oranžikat värvi kulunud kummut. Kummuti peal on näha kahvlit ja salvrätihoidjat, ka kasvuhoone seest võetakse pinnaseproov. Pinnaseproovi võtmise kohast tuleb nähtavale kiletükk, mille vahel näha kollakat-rohekat värvi massi ning sellest võetakse bioloogilise aine proov. Kasvuhoone taga maas on näha erinevaid esemeid - katkist ust, mööbliosasid ja valget värvi kolmnurga kujust vahtplasti tükki. Vahtplasti tüki küljepinnal on näha verelaadse aine määrdumist, võetakse puuteproovid.
  56. Kirjeldatavas protokollis vaadeldakse täiendavalt ka kohta kust 20.04.2022 leiti meesterahva surnukeha. Asukohast võetakse pinnaseproov. Samuti vaadeldakse hoovis olnud ühe kummist rattaga aiakäru roheliste käepidemetega, mille siseosa peal on näha verekahtlase aine tilkumisplekki, ka sellest võetakse puuteproovid. Samuti vaadeldakse kirjeldatavas protokollis roheka maja juures asuvaid kahte madratsit. Üks madrats on helesinist värvi, mille ülemise vasakpoolse nurga peal ja parempoolse ääre peal keskel on näha verekahtlase aine 17 määrdumist. Teine madrats on lilla triibuline kokkuvolditav madrats, mille keskmise padja peal tuvastati verekahtlase määrdumisega plekid. Territooriumi sissepääsu ning suurema aiamaja ukse juures maas tuvastati musta värvi prügikott, mille sees näha riideesemed. Kõiki kotis olnud esemeid vaadeldakse. Sündmuskohalt aiamajast võetakse asitõendina kaasa veel kaks põrandaharja, haagiselamust üks põrandahari.
  57. Täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis mis on teostatud algusega 04.05.2022 nähtub sündmuskohal olnud tuhahunniku vaatlus. Aiamaja suunas mööda sissetallatud teerada ca 3 m majast eemal tuvastati tuhahunnik, mille peal tagurpidi metallist kauss. Tuhasunnik sõelutakse läbi. Edasi vaadeldakse juba varasemas sündmuskohavaatlusprotokollis nimetatud metallist tünni juurde, mille tugevad korrodeerumistunnused. Tünni sees oleva valge kilekoti sees on põletatud prügi jäägid. Ka selle tünni sees olev tuhk sõeltukse läbi. Sõelumise käigus tuleb tuhahunniku seest nähvatavalt põlemise jälgedega väljalükatava teraga kipsinoa tera, mille üldpikkuseks mõõdetakse 18.5 cm ja laiuseks 1.9 cm. Haagise kõrvalt teerajast vasakul pool maast leitakse musta värvi käepidemega väljalükatava teraga kipsinuga. Haagise ja suurema aiamaja vahelisel ala tuvastatakse palju erinevat olmeprügi, puidust palke, saepuru. Samuti on sündmuskohal punastest tellistest laotud lõkkekoht. Lõkkekohast saepuru alt tulevad nähtavale riideesemete tükid, mida vaadeldakse eraldi. Tuvastatav oli sinakat värvi fliismaterjalist dressipluus, sinist värvi vasaku käe varrukas tõmbluku osaga, tumedat värvi dressipluusi vasaku hõlma alumine osa koos tõmblukuga, tumedat tooni dressipluusi tükk, musta ja rohelist värvi töökinnas. Ka aiamajast leitakse ja võetakse kaasa punase ja musta käepidemega kipsinuga.
  58. Järgmisena on kirjeldatud kuidas sündmuskohal vaatluse käigus pimendatakse aiamaja kleepides tumedat värvi kiled akende ette nii seest kui ka väljast poolt maja. Liigutakse aiamaja elutoast edasi vasakul pool asuvasse tagumisse tuppa, kus nii paremal kui ka vasakul pool on üheinimese voodiasemed, mille peale kuhjatud hunnikutes riideid. Vasakul pool oleva sinist värvi diivani pealt tõstetakse riideesemed pealt ära ning seejärel piserdatakse (töödeldakse) Lumiscene lahust diivanile, nii selja- kui ka istumispatjadele. Lumiscene lahusega töötlemisel tekkisid diivanile erinevatesse kohtadesse vere olemasolule omased reaktsioonid, mis fotografeeriti. Töötlemise tulemusel tekkisid helendused diivani keskosale istepadjale. Sellest kohast võeti bioloogilise aine proov mis andis negatiivse reaktsiooni vere suhtes. Sarnaselt töödeldi ka sündmuskohal maas olnud vaipa, erinevatesse kohtadesse tekkisid vere olemasolule omased reaktsioonid, helendused fotografeeriti. Samuti elutoas heledat värvi tugitoolil, voodil ja põrandal avaldusid erinevates kohtades vere olemasolule omased reaktsioonid.
  59. Sarnaselt nagu aiamajas pimendati ka haagiselamu, kleepides tumedat värvi kiled akende ette nii seest kui ka väljast poolt haagist. Lahust piserdati seintele, mööbliesemetele ja põrandale. Erinevatesse kohtadesse tekkisid vere olemasolule omased reaktsioonid, helendused fotografeeriti. Vaadeldi ka kahte omavahel kokku kleepunud porivaipa, vaipade all tuvastati haagiselamu põrandal kolm sirgjoonelist lõikevigastust. Esimese lõikevigastuse kaugus haagise ukselävest on 25,7 cm ja lõikevigastuse pikkus on 5,9 cm. Teise lõikevigastuse kaugus haagise ukselävest on 41,4 cm ja lõikevigastuse pikkus on 6,4 cm. Kolmanda lõikevigastuse kaugus haagise ukselävest on 58,2 cm ja lõikevigastuse pikkus on 8,8 cm. Põrandal olevad lõikevigastused fotografeeritakse.
  60. Ka hoovis olevas kasvuhoones piserdati Lumiscene lahust, mille tulemusel tekkisid maapinnale kasvuhoone keskele vere olemasolule omased reaktsioonid, helendused fotografeeriti. Ühest kohast kus oli ka maapinnal näha verekahtlast määrdumist võeti pinnaseproovid. Sarnaselt tekkisid verele olemasolule omased reaktsioonid haagise alusel maapinnal. 18
  61. Täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis algusega 12.05.2022 on kirjeldatud kuidas uurija koos kriminalistide, päästekeskuse töötajatega vaatleb sündmuskohal olnud haagiselamut ning võetakse proov haagiselamu põrandal asetsevatest lõikevigastustest mis 04.05.2022 koosatud sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud. Protokollis on kirjeldatud kuidas universaalse ketaslõikuri Husqvarna abiga lõigatakse kahest kohast metallist lävepakku ning kasutades tiigersaagi Metabo lõigatakse välja põrandatükk, mille on kahjustuse jäljed. Väljalõigatud põrandatükk koos metallist lävepaku osaga, mis asus täpselt haagiselamu (haagissuvila) ukse all, koosneb kahest vineerplaadist, mille vahel on vahtplast. Välja lõigatud põrandatüki mõõdud on kõige laiemas kohas laiusega 48 cm, pikkusega 99 cm ja paksusega (kõrgusega) 5,5 cm. Põrandatüki välja lõikamine salvestati videokaameraga (videofail 00038). Samas sündmuskohavaatlusprotokollis vaadeldi veega täidetud kraavi. Paralleelselt Q teed, sõiduteelt vasakul, asub kraav, mis on täidetud umbes 1 meetri sügavuse veega. Q tee 18 krundi vastas paikneva kraavi osa kontrolliti umbes meetri ulatuses päästeametnike poolt, kasutati pinnaltpääste kuivülikondi. Selle tulemusel ühtegi eset ega objekti kraavi kaldatest ega veest ei leitud.
  62. Kohtule esitatud sündmuskohavaatlusprotokollid on kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid, mis tõendavad Tallinnas Q tee 18 asuval kinnistul olevaid hooneid, hoonetes ja haagises ja nende vahetus läheduses mitmeid tuvastatud kuriteojälgi. Õuest, erinevate riideesemete alla maetult leiti meesterahva surnukeha, millel tugevad lagunemistunnused. Surnukehal tuvastatud mitmeid vägivalla tundemärke, mida lähemalt kirjeldab kohus kohtuarstliku ekspertiisi analüüsis (vt käesoleva lahendi p 54-75). Sündmuskoha vaatlusprotokollides on fikseeritud leitud surnukeha asukoht, paiknemine, välimus ning surnukehal tuvastatud välised nähtavad vigastused, samuti surnukehal seljas olnud riideid. Sündmuskohal tuvastati erinevatel päevadel Lumiscene lahusega töötlemise tulemusel tekkinud veremäärdumisele omast helendust, mis näitab, et pinnad on kokku puutunud verega. Ära on fikseeritud veremäärdumise asukohad, suund ja ulatuslikkus. Leitud hulgaliselt esemeid mis viitavad, et kuriteojälgi on proovitud peita – verejäljed on proovitud maha pesta, leitud koristustarbed millega põrandalt verd pühitud. Jälgede peitmise jälgi kinnitab ka asjaolu, et surnukeha oli kaetud hulgaliste erinevate riietest esemete alla ning selle eesmärgiks saab olla kohtu hinnangul vaid surnukeha varjamine. Samuti nähtub 04.05.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist põlemistunnustega riiete ja terariistade leidmine, nende asukohad ja välimus mis viitab samuti nii kuriteo toimepanemisele kui ka kuriteojälgede aktiivsele varjamisele. Sündmuskohalt on leitud hulgaliselt esemeid mis on verekahtlase määrdumisega, erinevaid riideid, mööblit, naiste tossud, erinevad terariistad (noad, kirves) jpm, fikseeritud nende asukoht ja paiknemine sündmuskohal. Fikseeritud haagiselamu põrandas olevad kahjustused. Kõik eelkirjeldatud protokollid kirjeldavad sündmuskohta, sündmuskoha olustikku, sündmuskohal olnud esemeid ning nende paiknemist, millest tulenevalt on võimalik järeldada nii kuriteo toimepanemise viisi kui ka vahendit. Protokollidest nähtuvad kaasa võetud esemed, mida on vaadeldud eraldi ning erinevate proovide võtmise kohad.
  63. Eelloetletud tõenditega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud asjaolu, et kuriteo toimepanemise kohaks on Q tee 18, Xxx asuv kinnistu, s.o sama koht kust S. Ji surnukeha leiti. Kuigi J. J oma ütlustes (vt lahendi p 15-16) ning häirekeskusesse tehtud kõnes (vt lahendi p 14) nimetas aadressiks Q tee 3, Xxx siis sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on esimene vaatlus teostatud 20.04.2022 Tallinnas aadressil Q tee 18 asuval kinnistul, milles on kirjeldatud, et kinnistul asuva hoone seinale on kirjutatud „Q tee 3…“, millest kohtu hinnangul tõenäoliselt eksitus aadressis. Täiendava sündmuskoha vaatlusega tuvastati aadressina Q tee 18 ja Q tee 30 läheduses olev krunt. Ka tunnistaja N. S selgitas kinnistu kohta, et aadressiks on Q tee 18 (vt lahendi p 17). Kuriteo toimepanemise kohta tõendab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (vt lahendi p 20-21), millest nähtuvalt on S. Ji 19 kasutuses olnud abonentnumber teinud viimased kõned välja 16.03.2022 kuupäeval, asudes sel ajal sündmuskoha piirkonda katva tugijaama Lennujaam2 levipiirkonnas. Ka G. Ji ning kõikide süüdistatavate ütlused kinnitavad kokkulangevalt teo toimepanemise kohana Q tee
  64. Kuriteo toimepanemise viis
  65. On tuvastatud, et sündmuskohalt leitud surnukehal olid ainuüksi visuaalsel vaatlusel tuvastatavad ulatuslikud vägivalla tunnused. Järgnevalt analüüsibki kohus kuriteo toimepanemise viisi mis on osutunud käesoleva kohtumenetluse peamiseks vaidlusesemeks. Käesolevas osas analüüsib kohus täpsemalt kuidas kuritegu toime pandi ning kes olid toimepanijad, milline oli igaühe teopanus.
  66. Esmalt on kohtu hinnangul vajalik analüüsida missugused vigastused kannatanul S. Jil esinesid ning missugused vigastused põhjustasid kannatanu surma. Selleks saadeti sündmuskohalt leitud surnukeha kohtuarstlikule lahangule.
  67. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22E-AOS0020/181 nähtub, et ekspertiis on teostatud 08.09.2022 kohtuarstlikule lahangule saadetud surnukehale, koos Tallinna Kiirabi kiirabikaardi, ekspertiisimääruse, tundmatu laiba isikutuvastamise õiendi, 8 CD-plaadi ja 2 kirvega. Nähtub, et kasutatud on tervise infosüsteemi ning eksperdile on esitatud 15 küsimust. Välisvaatlus surnukehale tehti 22.04.2022, peale mida surnukeha saadeti kompuutertomograafliseks uuringuks EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlikusse ekspertiisiosakonda. Tundmatu laiba isikutuvastamise õiendi andmetel on 10.05.2022 PPA uurija tuvastanud, et 20.04.2022 Tallinnas Q tee 18 leitud surnukeha on identifitseeritud kui S J ik: xxx, rahvuselt xxx. 21.04.2022 kohtuarstlikul lahangul võetud bioloogilisest proovist saadi DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev S J DNA-profiiliga.
  68. Eksperdiarvamuse kohaselt on S. Ji surma põhjus aju-kolju trauma peaajupõrutuse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluste verevalumite ning aju ja näokolju murdudega ja raiehaavadega (vähemalt 7) ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse (vastus küsimusele nr 1 ekspertiisiaktis). Surm võis olla saabunud orienteeruvalt 1-2 kuud enne surnukeha leidmist 20.04.2022 (vastus küsimusele nr 2).
  69. S. Ji surnukehal esinevad järgmised tervisekahjustused (vastus küsimusele nr 3): - Pea: peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, parempoolne kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalused verevalumid läbimurdega ajuvatsakestesse; koljupõhimiku murrud mõlemapoolselt tagumises koljuaugus, vasaku oimuluu nibujätke murd, alalõualuu parempoolse haru killunenud murd koos alalõualiigese nihestusega, alalõualuu keha põikine murd läbi alveolaarosa, alalõualuu vasakpoolse põntjätke nihkega murd; raiehaavad paremal pool lagipea piirkonnas (1 haav) ning vasakul kõrvalesta taguses ja kukla piirkonnas (6 haava), nahaalused verevalumid otsmikul ja lagipea piirkonnas; - Kael: lülisamba 3.-
  70. kaelalüli murrud koos seljaaju läbistusega 5.-
  71. kaelalüli kõrguselt, kilpkõhre murd, torke-lõikehaav kaela tagapinnal vasakul, pehmete kudede defektid kaela piirkonnas; - Kehatüvi: I roide nihketa murd lülisamba kõrvaljoonel, II roide nihkega murd rangluu keskjoonel, IX roide nihketa murd keskmisel kaenlajoonel, mõlema rangluu murd, vasaku abaluu murd, rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasaku rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga, nahamarrastus paremal pool rindkere eespinnal, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal, pehmete kudede defektid kehatüve ülaosas ning mõlemal küljel. 20 - Ülajäsemed: pehmete kudede defektid parema õlavarre keskmises ja alumises kolmandikus, pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel (2 haava) ja vasaku küünarvarre tagapinnal (1 haav). - Alajäsemed: torke-lõikehaav mõlema reie eespinnal, nahamarrastus parema sääre eespinnal, nahaalused verevalumid alajäsemetel.
  72. Eluohtlikud tervisekahjustused on surma põhjuseks olnud aju-kolju trauma (peaajupõrutuse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluste verevalumite ning aju- ja näokolju murdudega ning raiehaavadega ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas) ning rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga (vastus küsimusele nr 4).
  73. Peaaju histoloogilise uuringu tulemust arvesse võttes (põletikulise koereaktsiooni puudumine põrutuskollete piirkonnas) võis surma põhjustanud aju-kolju trauma olla tekitatud mitte rohkem kui 0,5-1 tund enne surma saabumist. Ei saa välistada, et mõned pindmistest pea piirkonna vigastustest võisid olla tekitatud varem, kuid mitte rohkem kui 2-3 päeva enne surma saabumist. Ka kõik teistes kehapiirkondades tuvastatud vigastused on värsked, st tekitatud mitte rohkem kui 2-3 päeva enne surma saabumist. Torke-lõikehaav vasakul pool rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga võis olla tekitatud maksimaalselt tundides mõõdetava ajaperioodi jooksul enne surma saabumist (vastus küsimusele nr 5).
  74. Surmajärgseteks tervisekahjustusteks võib hinnata järgmisi vigastusi: lülisamba kaelaosa, murrud, rangluude murrud, vasaku abaluu murd, pehmete kudede kahjustused piirkonnas ja kehatüve ülaosas (sh vasakul kaenla piirkonnas) ning mõlema kehatüve külgpindadel. Arvestades surmajärgsete vigastuste morfoloogilisi äärmiselt ebatasaseid nahaservi), ei ole võimalik nende vigastuste tekitamis vahendit/vahendeid täpselt kindlaks teha, kuid tõenäoliselt on surnukehal tuvastatud surmajärgsete vigastuste tekitamisel kasutatud erinevaid lõikeservi omavaid esemeid (nt kirves, nuga vms) (vastus küsimusele 6 - Kas kõik ohvril tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused? Kui ei, siis millised tervisekahjustused on elupuhused ja millised mitte?).
  75. Pea piirkonnas tuvastatud raiehaavad võisid olla tekitatud hulgalistest löökidest (vähemalt 7) teravaservalise raievahendiga, milleks võis olla kirves. Nahaalused verevalumid lagipea piirkonnas ja otsmikul võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, mille täpsemaid omadusi ei ole võimalik kindlaks teha. Pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel ja vasaku küünarvarre tagapinnal on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel. Torke-lõikehaavad vasakul rangluu piirkonnas (kaasneva vasakpoolse õhkrinnaga), vasakul pool kaela tagapinnal ja mõlema reie eespinnal võisid olla tekitatud teravaservalise torke-lõikevahendiga (noaga), mille tera laius on orienteeruvalt 2 cm. Ulatuslikud pehmete kudede defektid paremal õlavarrel võisid olla tekitatud teravat lõikeserva omava esemega (sh noaga, kirvega). Vasakpoolsete roiete murrud, vasaku abaluu murd, nahamarrastused paremal pool rindkere eespinnal, vasakul küünarvarrel ja paremal säärel ning nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal, vasakul õlavarrel ja alajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Surmajärgsete vigastuste tekkemehhanismi osas viitab ekspert vastuses nr 6 (vt eelpool) (vastus küsimusele nr 7).
  76. Elupuhused lõikehaavad reite eespindadel on tekitatud kannatanule tema istuvas või lamavas asendis olles ning peale nende tekitamist kannatanu enam püsti ei tõusnud, mida kinnitab pükstel esinev ühtlane veremäärdumus nii üleval- kui allpool riidevigastusi. Löökide suund on olnud reite suhtes eest taha. Torke-lõikehaav vasaku rangluu piirkonnas on tekitatud suunaga eest taha alanevalt, kannatanu kehaasendit selle vigastuse tekitamise ajal ei ole võimalik kindlaks teha. Pea piirkonna vigastustest on vähemalt osad tekitatud kannatanule 21 tema lamavas asendis olles, parem peapool vastu aluspinda.
  77. Kannatanu kehaasend võis vigastuste tekitamise ajal olla dünaamilises liikumises, kuid peale kõikide pea piirkonna vigastuste tekitamist ei olnud kannatanu enam võimeline iseseisvalt toimima (liikuma, osutama vastupanu jne). On väga tõenäoline, et peale surma saabumist on surnukeha asendit muudetud (vastus küsimusele nr 8).
  78. Ohvril tuvastatud tervisekahjustuste tekitamiseks on kasutatud erinevaid esemeid, kui paljusid täpselt, ei ole võimalik kindlaks teha. Vigastuste tekkemehhanismi osas viitab ekspert, et seda on käsitletud eksperdiarvamuse punktis nr 7 (vastus küsimusele nr 9).
  79. Enne surma saabumist oli kannatanule tekitatud vähemalt 7 raiehaava pea piirkonda, 3 pindmist raiehaava vasakule õla- ja küünarvarrele, 4 torke-lõikehaava (vasakul kaela tagapinnal, vasakul rangluu piirkonnas ja mõlema reie eespinnal). Kõva tömbi esemega löökidest tekitatud vigastuste arvu ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kuna osad tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused võivad olla saadud ka kukkumise tagajärjel. Samuti ei ole välistatud, et surnukehal võis olla veel mõni eespool kirjeldamata elupuhune pindmine tömbi trauma tagajärjel saadud tervisekahjustus, kuna nahavigastuste hindamine on naha ühtlaselt väljendunud roisuliste muutuste tõttu raskendatud (vastus küsimusele nr 10 - Kas on võimalik määrata, kui palju lööke tekitati ohvrile enne surma saabumist?).
  80. Peaaju histoloogilise uuringu tulemust arvesse võttes (põletikulise koereaktsiooni puudumine põrutuskollete piirkonnas) võis surma põhjustanud aju-kolju trauma olla tekitatud mitte rohkem kui 0,5-1 tund enne surma saabumist (vastus küsimusele nr 11 - Millise ajavahemiku möödudes pärast tervisekahjustuste tekitamist saabus surm?).
  81. Pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel (2 haava) ja vasaku küünarvarre tagapinnal (1 haav) võisid olla saadud enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel (vastus küsimusele nr 12 - Kas surnukehal esineb tervisekahjustusi, mis viitasid enesekaitsele?).
  82. Peale reite eespindadele torke-lõikehaavade tekitamist kannatanu tõenäoliselt enam püstisesse asendisse ei tõusnud, kuid võis olla teadvusel ja võimeline rääkima-hüüdma. Torke-lõikehaav vasakul pool rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga võis olla tekitatud maksimaalselt tundides mõõdetava ajaperioodi jooksul enne surma saabumist ning selle aja jooksul oli kannatanu tõenäoliselt võimeline mingil määral iseseisvalt toimima (millises ulatuses täpselt ei ole võimalik kindlaks teha). Peale kõikide pea piirkonna vigastuste tekitamist ei olnud kannatanu enam võimeline iseseisvalt toimima (liikuma, osutama vastupanu jne) (vastus küsimusele nr 13 - Kas kannatanu võis pärast talle tervisekahjustuste tekitamist toimida enne surma saabumist teatud viisil (käia, osutada vastupanu, hüüda jne)? Kui jah, siis millise ajavahemiku jooksul oli kannatanu võimeline pärast tervisekahjustuste tekitamist ja enne surma saabumist toimima (eelkõige liikuma)? Kas see ajavahemik on pigem minutites, tundides või päevades mõõdetav?).
  83. Piin on tervisekahjustusele antav juriidiline hinnang, mille andmiseks puudub kohtuarstil pädevus. Valu põhjustavad kõik vigastused, millega kaasneb kudede anatoomilise terviklikkuse katkemine ja mis on tekitatud kannatanule tema teadvusel olles (vastus küsimusele nr 14 – Kas tekitatud vigastused võisid ohvrile tekitada suurt piina ja valu?).
  84. Toksikoloogilisel uuringul leiti surnukeha verest 1,50 mg/g ja uriinist 3,14 mg/g etanooli; uriinist narkootilisi aineid ei leitud; uriinist leiti zopiklooni metaboliiti ja diklofenaki (vastus küsimusele nr 15 – Kas kannatanu veres esines alkoholi ja/või narkootilise aine tarvitamise tunnuseid? Kui jah, siis milline on tarvitatud alkoholi ja/või aine kogus?). 22
  85. Ekspertiisiakti lisadena on esitatud 30 foto 15-l lehel, radioloogilise uuringu akt nr 22U-KT0126, jäljeuuring nr 22U-TR0001 ja õiend ekspertiisi maksumuse kohta.
  86. Surnu radioloogilise uuringu 22U.KT0126 tulemuse kokkuvõtte kohaselt, mis lisana samuti ekspertiisiakti juures nähtub, et defektid on naha ja pehmetel kudedel pea piirkonnas, kaelal, rindkerel ja mõlemal üla -ja alajäsemel. Koljuluude (näo- ja ajukolju) värsked murrud. Ämblikvõrkkestaalused verevalumid; veri ajuvatsakestes. Lülisamba lahknemine V-VI kaelalüli kõrguselt koos seljaaju läbistusega. Värsked murrud lülisamba kaelaosas ja kilpkõhres. Kaelaelundite hävinemine. Mõlema rangluu keskmise kolmandiku värske murd. Vasaku abaluuharja värske murd. Vasakpoolsed värsked roidemurrud. Vasakpoolne suuremahuline õhkrind. Haav parema reie alumises kolmandikus siseküljel; haav vasaku reie ülemise ja keskmise kolmandiku piiril välisküljel. Põletikukolle paremal pool ülalõualuus. Ninaluu ja ülalõualuu vana murd paremal pool. Kopsuemfüseem ja bronhiektaasiad. Krooniline pankreatiit. Vasaku neeru karikakivid. Parema reie nahaluskoe tsüstid. Roiskumine. Uuringu juurde on lisatud joonised surnu kopuutertomograafia uuringust ning sellest tehtud 3D rekonstruktsionnist. Vaadeldud on luid, märgitud vigastused.
  87. Kohtu hinnangul on surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt koos lisadega kahtlemata usaldusväärseks ja kõige objektiivsemaks tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Ekspertiisiaktis on loeteletud kannatanul tuvastatud vigastused, nende tekkemehhanism ja tõenäoline põhjustamise järjekord. Ekspertiisiaktist on tuvastatav, et kõige rohkem vigastusi oli kannatanule tekitatud pea, kaela ja kehatüve piirkonda kus üldteada asuvad kõige õrnemad organid ning isegi väiksem vigastus võib tagajärjena põhjustada eluohtliku seisundi või isegi surma. Kannatanu vigastused on äärmiselt ulatuslikud, on tuvastatud, et tema surm saabus raske vägivalla kasutamise tagajärjel. Ekspertiisiaktiga võib tuvastatuks lugeda ka, et kannatanu osutas vastupanu mis on ka eluliselt usutav. Eksperdi arvamuse kohaselt pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel ja vasaku küünarvarre tagapinnal on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel. Ekspertiisiaktist ning selle lisana juurde lisatud fototabelist on näha, et kannatanu kaelaosa on tugevalt kahjustada saanud, sel on raiejäjed (vt foto nr 11), lihtsustatult öeldes, on tuvastatav, et kannatanu kõri on ulatuslikult läbi lõigatud. Raiehaav lagipea piirkonnas ja raiehaavad vasakul peapoolel ning torke-lõikehaav kaela tagapinnal on ulatuslikud. Ka vasaku küünarvarre tagapinnal on küll pindmine aga väga ulatuslik raiehaav ulatudes küünarvarrest randmeni. Jooniselt surnu kompuutertomograafia uuringust ning sellest tehtud 3D rekonstruktsioonist nähtuvad kõik võimalikud luude murrud kannatanul ning see lisa kinnitab ekspertiisi arvamust. Seega tõendab surnu kohtuarstlik ekspertiisi akt S. Ji surnukehal tuvastatud vigastusi, nende asukohti ja ulatuslikkust, samuti vigastuste raskust, s.o ekspert on märkinud, millised vigastused olid eluohtlikud ja millised mitte. Ühtlasi tõendab ekspertiisiakt S. Ji surmapõhjust, surma saabumise aega ja vigastuste tekitamise aega, kõikide vigastuste tekkemehhanismi ja võimalikke vahendeid, ohvri kehaasendit vigastuste tekitamise ajal ning võimalikke enesekaitsele viitavaid vigastusi. Samuti on ekspertiisiaktiga tuvastatud nii S. Ji suhtes toime pandud kuriteo aeg, tagajärg, teo toimepanemise tõenäoline viis ja vahendeid ning surma saabumise põhjus.
  88. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud ka asjaolu, et kuriteo toimepanemise vahenditeks olid käed (tömp ese nagu ekspert selgitab), kirves ja nuga. Eksperdiarvamuse punkt 7 kohaselt võisid pea piirkonnas tuvastatud raiehaavad olla tekitatud teravaservalise raievahendiga, milleks võis olla kirves. Nahaalused verevalumid lagipea piirkonnas ja otsmikul võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, mille täpsemaid omadusi ei ole võimalik kindlaks teha. 23
  89. On tuvastatud, et enne surma saabumist oli kannatanule tekitatud vähemalt 7 raiehaava pea piirkonda, 3 pindmist raiehaava vasakule õla- ja küünarvarrele, 4 torke-lõikehaava (vasakul kaela tagapinnal, vasakul rangluu piirkonnas ja mõlema reie eespinnal). Kõva tömbi esemega löökidest tekitatud vigastuste arvu ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kuna osad tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused võivad olla saadud ka kukkumise tagajärjel. Samuti ei ole välistatud, et surnukehal võis olla veel mõni eespool kirjeldamata jäänud elupuhune pindmine tömbi trauma tagajärjel saadud tervisekahjustus, kuna nahavigastuste hindamine on naha ühtlaselt väljendunud roisuliste muutuste tõttu raskendatud. Eksperdiarvamuse punktis 6 on surmajärgsete vigastustena nimetatud lülisamba kaelaosa murrud, rangluude murrud, vasaku abaluu murd, pehmete kudede kahjustused kaela piirkonnas ja kehatüve ülaosas (sh vasakul kaenla piirkonnas) ning mõlemapoolselt kehatüve külgpindadel. Seega kõik ülejäänud tervisekahjustused ja vigastused on elupuhused.
  90. Lisaks sellele, mis oli kõikide vigastuste tekkemehhanism, nõustub kohus prokuröriga, et on väga oluline, millises järjekorras kannatanule vigastused on tekitatud. Kohus loeb ekspertiisiaktiga tuvastatuks, et S. Ji surm võis olla saabunud orienteeruvalt 1–2 kuud enne surnukeha leidmist 20.04.
  91. Eksperdiarvamuse punktis 5 märgib ekspert, et surma põhjustanud aju-kolju trauma võis olla tekitatud mitte rohkem kui 0,5–1 tund enne surma saabumist. Ei saa välistada, et mõned pindmistest pea piirkonna vigastustest võisid olla tekitatud varem, kuid mitte rohkem kui 2–3 päeva enne surma saabumist. Ka kõik teistes kehapiirkondades tuvastatud vigastused on värsked, st tekitatud mitte rohkem kui 2–3 päeva enne surma saabumist. Eksperdiarvamuse punkt 13 kohaselt peale reite eespindadele torkelõikehaavade tekitamist kannatanu tõenäoliselt enam püstisesse asendisse ei tõusnud, kuid ta võis olla teadvusel ja võimeline rääkima-hüüdma (mida ta süüdistatavate endi ja tunnistaja ütluste kohaselt ka tegi). Torke-lõikehaav vasakul pool rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga võis olla tekitatud maksimaalselt tundides mõõdetava ajaperioodi jooksul enne surma saabumist ning selle aja jooksul oli kannatanu tõenäoliselt võimeline mingil määral iseseisvalt toimima (millises ulatuses täpselt, ei ole võimalik kindlaks teha). Peale kõikide pea piirkonna vigastuste tekitamist ei olnud kannatanu enam võimeline iseseisvalt toimima (liikuma, osutama vastupanu jne). Seega saab ekspertiisiaktist järeldada, et esmalt olid tekitatud mitteeluohtlikud nahaalused verevalumid ning mitteeluohtlikud tömbile traumale iseloomulikud vigastused, s.h ka reite torke-lõikehaavad. Seejärel oli tekitatud rindkere torkelõikehaav ning tapmise lõppfaasis raiehaavad ja muud pea piirkonna vigastused. Sellist vigastuste tekitamise järjekorda sündmuse toimumise õhtul kinnitavad ka teised tõendid.
  92. Ekspert A A, kelle ütlused hindab kohus täielikult usaldusväärseks, andis kohtus ütlusi 27.03.23 ning selgitas, et koljupõhimiku murrud on tekitatud löökidest raievahendiga ning arvestades vigastuste iseloomu kannatanu pea piirkonnas, siis tõenäoliselt on tegemist raievahendi tera osaga löökidest põhjustatud vigastustega. Näo koljumurdude kohta selgitas ekspert, et kuna seal piirkonnas osaliselt pehmed koed puuduvad ja tegemist on roisuliste muutustega siis päris täpselt ei ole võimalik nende mehhanismi hinnata, kuna nahaaluste verevalumite hindamine on raskendatud. Aga alalõualuu puhul on kindlasti näha, et seal on tegemist kildmurruga. Tegemist on ka raievigastusega mis ei tähenda alati terava seljaga löömist. Kannatanul tuvastatud nahaalused verevalumid lagipea piirkonnas ja otsmikul, mis võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega selgitas ekspert, et see tömp ese võis olla kirve silma tagumine pool. Roide murrud ja hulgaliselt tekitatud erinevates kehapiirkondades vigastusi on eksperdi sõnul tõenäolisemalt tekitatud korduvate löökidega. Eluohtlik torkelõikehaav paikneb kannatanu vasaku rangluu piirkonnas ning kuna see on rinna alt ulatuv ja haava Q suund on eest taha alanevalt siis eksperdi sõnul ei saa välistada ehitusnoa kasutamist selle lõikehaava tekitamisel. Kuivõrd kirveteraga põhjustatud haav oleks kiilu (terava kolmnurga) kujuline siis kannatanu jalgadel tuvastatud torke-lõikehaavad võisid olla tekitatud teravaservalise torkelõikevahendiga – noaga. Reitel olevad haavad olid 1-2 cm sügavused 24 ning haavade iseloomust tulenevalt olid need eksperdi sõnul pigem tekitatud noaga. Kannatanu surnukehal nähtavad väliseid vigastused (keha tüvel vasakul pool, paremal pool rindkere eespinnal ja jala jäsemetel), nahaalused verevalumid ja nahamarrastused võivad eksperdi sõnul olla tekitatud need löökidest kõva tömbiesemega sealhulgas jalaga. Eksperdi sõnul ei ole võimalik öelda, kas torke-lõikehaav on tekitatud enne või pärast raiehaavu, elupuhuste vigastusena reitel olevad torke-lõikehaavade tulemusel ei olnud kannatanu kindlasti olnud enam seisvas, püstises asendis. Tõenäoliselt on eluohtlik rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav tekitatud kannatanule enne raiehaavu kuna seal on väga tugevalt välja kujunenud õhkrind, mille tekkimiseks kulub ka teatud aeg. Seda aega ei ole täpselt võimalik öelda, aga kompuutertomograafilisel uuringul oli näha kuidas vasak kops oli tugevalt kokku surutud. See tähendab seda, et õhk peab olema kogunenud rinnaõõnde, et tekiks selline kopsukoe kokkusurutus. Lamavas asendis on kannatanule tekitatud hulgaliselt raiehaavu kuna need olid valdavalt pea vasakul poolel. Koolnu kangestuse tekkimine sõltub eksperdi sõnul erinevatest teguritest, üldiselt hakkab kujunema 3 tundi peale surma saabumist alalõuas, 6 tunni pärast sõrmedes ja 9 tunni pärast põlvedes. Maksimaalselt on väljendunud orienteeruvalt 24 tunni pärast. Tihti püsib ka teatud aeg, kuni 2-3 ööpäeva ja vastupidises suunas hakkab taanduma koolnud kangestus alates alajäsemetest. R. Polištšuki kaitsja küsimusele kas kannatanu kõri oli läbi lõigatud selgitas ekspert, et pehmete kudede ulatuslik puudumine ei võimaldanud seal täpselt öelda kas tegemist oli lõike vigastusega kuid tuvastati, et pehmed koed osaliselt puudusid kaelaelundil ja lülisammas kaelaosas on purustatud. Vigastuste tekkemehhanism on ekspertarvamuses antud.
  93. Seega eksperdi, kelle ütlused loeb kohus täielikult usaldusväärseks, selgituste kohaselt võis tömp ese olla kirvesilm. Pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel ja vasaku küünarvarre tagapinnal on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel. Torke-lõikehaavad vasakul rangluu piirkonnas (kaasneva vasakpoolse õhkrinnaga), vasakul pool kaela tagapinnal ja mõlema reie eespinnal võisid olla tekitatud teravaservalise torkelõikevahendiga (noaga), mille tera laius on orienteeruvalt 2 cm. Ulatuslikud pehmete kudede defektid paremal õlavarrel võisid olla tekitatud teravat lõikeserva omava esemega (sh noaga, kirvega). Vasakpoolsete roiete murrud, vasaku abaluu murd, nahamarrastused paremal pool rindkere eespinnal, vasakul küünarvarrel ja paremal säärel ning nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal, vasakul õlavarrel ja alajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Ekspert selgitas, et pigem on vigastuste tekkemehhanismiks löögid, kuna vigastusi on hulgaliselt ja erinevates kehapiirkondades.
  94. Kohtule esitatud 10.06.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud S. Ji seljas olnud riideid. Surnukeha leidmise hetkel oli kannatanul seljas t-särk, dressipüksid, pikad püksid, saapad, aluspüksid ja sokid (selle kohta on koostatud ka õiend, mis kohtule esitatud materjalide hulgas). Vaatlusprotokolli kohaselt on t-särk tugevalt määrdunud ja rinna piirkonnast kuni kaeluseni lõikamis- ja rebimisjälgedega. T-särgi esiküljel, rinna piirkonnas ja paremal varrukal on näha mitmeid sirgete servadega vigastusi (foto 4 ja 5). Esiküljel, paremal, vahetult krae all on vertikaalne, sirgete servadega vigastus, mille pikkus on umbes 15 mm (fotod 6 ja 8). T-särgi esiküljel, parema rinna piirkonnas on kolm sirgete servadega vigastust (foto 5 ja 6). Ülemine vigastus on horisontaalse suunaga ja pikkusega umbes 10 mm (fotod 6 ja 9). Keskmine sirgete servadega vigastus on pikkusega umbes 11 mm (fotod 6 ja 10) ning alumine vigastus on pikkusega umbes 13 mm (fotod 6 ja 11). Esiküljel, vasakul, rinna piirkonnas on vertikaalse suunaga vigastus, umbes pikkusega 13 mm (fotod 7 ja 12). Esiküljel, kesksel on samuti vertikaalse kujuga vigastus, umbes pikkusega 12 mm (fotod 7 ja 13). T-särgi paremal varrukal on kolm sirgete servadega vigastust (fotod 4 ja 5), pikkusega umbes 7-8 mm ja vertikaalse suunaga (foto 14). T-särgi tagaküljel on näha kahte sirgete servadega vigastust (fotod 15 ja 16). Esimene vigastus on vahetult krae all 25 vasakul, turja piirkonnas (foto 17). Vigastus on horisontaalse suunaga ja pikkusega umbes 25 mm (foto 18). Teine sirgete servadega vigastus asub vasaku abaluu piirkonnas ning on V-tähe kujuline (foto 17). Vigastuse vasakpoolne haar on umbes pikkusega 25 mm (foto 19) ja parempoolne haar on umbes pikkusega 30 mm (foto 20). T-särgi pind on ulatuslikult verekahtlase määrdumisega. Vere olemasolu tuvastamiseks võeti proovid verekahtlasest määrdumisest t-särgi esiküljelt, rinna pealt ja t-särgi tagaküljelt, turja piirkonnast. Vere olemasolu selles määrdumises testiti TetraBase indikaatorlahusega ning test andis vere olemasolule positiivse tulemuse.
  95. Järgnevalt on vaatlusprotokollides kirjeldatud sinist värvi dressipükse, mille küljel on vertikaalselt kolm valget värvi triipu, vasakul, reie piirkonnas valget värvi märk „adidas" (foto 22). Pükste esiküljel, parema põlve ja vasaku reise piirkonnas on näha ebakorrapärast verekahtlast määrdumist. ning testid andsid vere olemasolule positiivse tulemuse. Parema püksisääre esiküljel, põlve piirkonnas vertikaalse suunaga sirgete servadega vigastus, pikkusega umbes 26 mm, vasaku püksisääre esiküljel, reie piirkonnas on näha sirgete servadega umbes 25 mm pikkust vigastust (fotod 24 ja 26). Pükste tagaküljel on verekahtlane määrdumine paremal säärel, ulatuslikult (foto 28); vasakul säärel ja istmiku piirkonnas (foto 27).
  96. Vaadeldud pikad püksid olid vaatluse kohaselt tumesinist värvi teksapüksid, mis samuti tugevalt määrdunud. Teksapükste värvli siseküljel on tooteetikett, millel on kirjed „pierre cardin; casual luxury"(foto 40). Pükste paremal säärel ja vasakul reiel on ulatuslik verekahtlane määrdumine, samuti on pükstel ulatuslik heledat tooni määrdumine (foto 39-40). Kõigi testide kohaselt oli tegemist verega. Pükste esiküljel on näha paremal säärel, põlve piirkonnas vertikaalse suunaga, kaarja kujuga sirgete servadega vigastust, kogupikkusega umbes 27 mm (fotod 41, 42 ja 43). Vasakul säärel, esiküljel on reie piirkonnas vertikaalse suunaga, kaarja kujuga vigastus, pikkusega umbes 22 mm (fotod 42 ja 44).
  97. Kõikidelt vaadeldud riietelt võeti bioloogilise aine proovid, vaatlusprotokollis on fikseeritud täpsemad proovide võtmise kohad. Samuti on fikseeritud kuidas riided olid pakendatud, kuidas pakendid avatud ja kuidas peale vaatlust uuesti pakendatud. Fototabel on 36-l lehel, markeeritud nii määrdumised kui proovide võtmiste kohad ja vigastused ning nende ulatus.
  98. Kohtule esitati 04.07.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud sündmuskohalt leitud töökinnast. Vaatluse kohaselt on tegemist musta ja rohelist värvi vasaku käe töökindaga (vt foto nr 5), mille pealmine külg on rohelist värvi ja alumine külg musta värvi kummisamasest materjalist (vt fotod nr 7-8). Töökinda pealmisel küljel on punasel taustal valge kirje „TAMREX" ja muud musta värvi kulunud kirjed (vt foto nr 6). Töökinnas on sulamisele sarnaste tunnustega ning sõrmed on osaliselt kokku sulanud. Töökinnas on määrdunud mustuse ja pinnasega. Töökindalt võetakse puuteproovid, visuaalsel vaatlusel töökindal verekahtlaseid jälgi ei tuvastata kuid Lumisce lahusega töötlemisel tekivad töökindal vähesed helendused, mis spetsiaalse indikaatorlahusega kontrollides vere olemasolule positiivset tulemust ei anna. Fototabel kinda kohta esitatud 5-l lehel.
  99. Nagu juba varasemalt käesolevas lahendis sedastatud, siis surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on tõendatud, et esmalt tekitati ohvrile mitteeluohtlikud tömbile vägivallale iseloomulikud vigastused ja torke-lõikehaavad reitel. Ekspertiisiakti ja eksperdi selgituste kohaselt oli tömbile vägivallale iseloomulike vigastuste tekkemehhanismiks pigem löögid, mitte kukkumine, kuna vigastusi on hulgaliselt ja erinevates kehapiirkondades. On ka tuvastatud, et pea piirkonnas olnud nahaaluste verevalumite tekkemehhanismiks võisid olla kirveseljaga tehtud löögid, kehatüvel ja jäsemetel olevad vigastused võisid olla tekitatud kõva 26 tömbi esemega, sh jalaga. Eksperdiarvamuse punktis 8 täpsustab ekspert ohvri kehaasendit ning tema pihta tehtud löögisuundi. Eksperdi hinnangul on elupuhused torke-lõikehaavad reite eespindadel tekitatud kannatanule tema istuvas või lamavas asendis olles ning peale nende tekitamist kannatanu enam püsti ei tõusnud, mida kinnitab pükstel esinev ühtlane veremäärdumus nii üleval- kui allpool riidevigastusi. Löökide suund on olnud reite suhtes eest taha. Kannatanu S. Ji riiete vaatlustest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks vertikaalse vigastuse kannatanu jalas olnud siniste dressipükste ja tumesiniste teksapükste parema püksisääre põlve piirkonnas ja vasaku püksisääre reie piirkonnas. Pükste mõlemate püksisäärte vigastuste juures oli ulatuslik veremäärdumine ning veremäärdumine tuvastati ka pükste tagaküljel ning kannatanu riietel olnud kanga kahjustused langevad kokku surnukehal tuvastatud vigastustega. Kohtuistungil täpsustas ekspert torke-lõikehaavade tekitamise vahendina siiski nuga, kuna sellised vigastused ei ole omased kirvetera vigastustele. Kohus nõustub prokuröriga, et eelavatud tõendite pinnalt saab jõuda järeldusele, et S. J istus pärast reiehaavade tekitamist ning on eluliselt usutav, et tõenäoliselt ta püsti enam ei tõusnud. Eksperdiarvamuse punkti 13 kohaselt võis ta aga pärast nende haavade tekitamist siiski olla teadvusel ja võimeline rääkima-hüüdma, mida samuti kinnitavad süüdistatavate endi ütlused.
  100. 20.05.2022 koostatud ekspertiisiaktist nr 22E-GE0383 nähtub DNA-ekspertiisi teostamine 26.04.2022 täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud pinnaseproovidest haagise alt, kasvuhoonest ja aiast. Eksperdiarvamuse kohaselt ei õnnestunud proovidest DNAanalüüsi abil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides.
  101. 12.07.2022 koostatud ekspertiisiakt nr 22E-GE0456 koostoimes ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0696 sisaldab ekspertiisi mis on tehtud kahe määruse alusel. DNA ekspertiis on teostatud hulgalistele sündmuskohalt võetud puuteproovidele ja asitõenditele ning võetud on nii DNA proovid kui DNA profiilid ning neid on võrreldud süüdistatavate ja kannatanu DNA profiilidega. Ekspertiisiaktis on kirjeldatud millist analüüsimetoodikat kasutati ning millise süsteemiga proove analüüsiti. DNA-profiilid, mida saab kasutada DNA jälje individualiseerimiseks esitati alleelitabeline (Lisa 1), on märge millistest proovidest saadi liiga paljude alleelidega segaproove mida ei saa kasutada DNA-jälje individualiseerimiseks ning samuti on kirjeldatud millistest proovidest saadi liiga väheste alleelidega DNA-profiile, mida samuti ei saa kasutada DNA-jälje individualiseerimiseks.
  102. Eksperdiarvamuse kohaselt leiti kokkupandavalt noalt võetud proovist DNA-täisprofiil ja see langes kokku A. Bolšakovi DNA-profiiliga kuid mitte teiste süüdistatavate ja kannatanu profiiliga. Proovidest mis võeti verekahtlastest määrdumistest maja esiküljel akna all olevalt kiviplaadilt, vahtplastilt ja spordijalanõudelt Nike langes kokku V. Ivanova DNA-profiiliga kuid mitte teiste süüdistatavate ega kannatanu profiiliga. Erinevatest verekahtlastest pritsmetest, määrdumistest, noateralt ning surnukeha küüne alt võetud proovidest saadi DNAtäisprofiilid, mis langesid kokku kannatanu S. Ji DNA-profiiliga, kuid mitte süüdistatavate ja G. Ji profiilidega. Kirvevarre käepidemelt ning sündmuskohalt leitud roosade spordijalatsitelt võetud proovide analüüsil saadi DNA-täisprofiil mis on pärit enam kui ühelt isikult. Peamine DNA-profiil langeb kokku V. Ivanova DNA-profiiliga. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa välistada A. Bolšakovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. R. Polištšuki, G. J ja S. Ji DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Kirvevarre käepidemelt võetud proovist saadi DNA- täisprofiil mis langes kokku A. Bolšakovi DNA-profiiliga. Ei saa välistada V. Ivanovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Roosat värvi Nike jalatsitelt võetud DNA-profiilist saadi segaprofiil millest eristus V. Ivanova DNA-profiil kuid esines ka A. Bolšakovi DNA-profiili. 27 Rannajalatsitelt võetud proovidest tuvastati A. Bolšakovi peamine DNA-profiil. Musta värvi jalatsilt Nike võetud proovist oli eristatav V. Ivanova DNA-profiil.
  103. Kirvetera tömbilt osalt ja põrandapesu mopilt võetud proovidest on eristatav S. Ji DNA-profiil. Kirveteralt võetud proovist saadud DNA-täisprofiil pärines rohkem kui ühelt isikult. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa välistada A. Bolšakovi, V, Ivanova ega S. Jilt pärinevate bioloogiliste materjalide sisaldumist segaproovis. Noa käepidemelt võetud proovist ei saa välistada ei V. Ivanovalt, S. Jilt ega A. Bolšakovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Kirvevarrelt, noalt, põrandaharjalt, rannajalatsitelt ja spordijalanõudelt saadi DNA täisprofiilid mis langesid kokku nii V. Ivanova kui A. Bolšakovi DNA-profiilidega. Haagissuvila ukse siseküljel olevalt käepidemelt võetud proovist tuvastati A. Bolšakovi ja S. Ji bioloogilist materjali. Noa käepidemelt ja toas seinariiulilt leitud verekahtlase määrdumise DNA-profiilidest tuvastati V. Ivanova ja A. Bolšakovi bioloogilist materjali. Musta värvi jalatsitelt Nike võetud proovist tuvastati segaprofiil mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa välistada G. Jilt pärinevat bioloogilist materjali. Surnukeha püksisääre otstelt, küünte alt võetud proovide, surnukeha püksirihma pandlalt ja noalt võetud proovide DNA-analüüsist tuvastatud täisprofiilid on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa välistada S. Jilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. II määruse eksperdiarvamuse kohaselt R. Polištšuki teksapükstelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada R. Polištšukilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis.
  104. Seega tõendab DNA-ekspertiisiakt, et haagissuvilast leitud veremäärdumiste puhul oli tegemist S. Ji verega. Samuti oli kannatanu verega koos nii kirvetera tömp osa kui põrandapesu mopp. V. Ivanova ja A. Bolšakovi DNA-d leiti sündmuskohalt eri kohtadest ning esemetelt (kirvevarre käepide, noa käepide, põrandahari, leitud verega määrdunud spordijalatsid ja rannajalatsid) võetud proovidelt.
  105. Kohtule esitatud ekspertiisiaktis nr 22E-GE0662 analüüsiti sündmuskohalt, süüdistatavatelt ning kannatanu riietelt võetud proove ning A. Bolšakovi riietelt ja jalatsitelt võetud proovides tuvastati A. Bolšakovi DNA-profiil. Kannatanu S. Ji riietelt võetud proovidest selgus, et need on kokkulangevad kannatanu DNA-profiiliga kuid mitte süüdistatavate ega G. Ji ega R. Ji DNA-profiilidega. A. Bolšakovi jopelt verekahtlase määrdumisest võetud proovist tuvastati DNA-täisprofiil mis on pärit enam kui ühelt isikult. Leitud DNA langes kokku R. Ji DNA-profiiliga. A. Bolšakovi teksapükstelt võetud proovid olid samuti pärit enam kui ühelt isikult, ekspert ei välistanud V. Ivanovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Ekspertiisiaktile on lisatud alleelitabel kus uuritud tulemused kajastuvad.
  106. Jäljeekspertiisi ekspertiisiaktist nr 22E-TR0009 nähtub, et teostati ekspertiis erinevatele sündmuskohalt võetud jälgedele. Tuvastati, et kannatanu oli verejäljed põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel uksest sisenedes vasaku seina lähedal, voodis lamavas asendis. Seda kinnitavad fotod nr 48-82 fototabelis nr KJ-
  107. Viidatud fototabeli fotodel 47-90 on jäädvustatud haagissuvilas olevaid verejälgi, löögijälgi, pritsmeid, viibutusjälgi, ülekandumisjälgi, liikumisjälgi ja voolamisjälgi. Eksperdiarvamuse kohaselt oli kahtlustatav verejäljed põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel uksest sisenedes vasakul asuva voodi ees näoga ukse poole. Kahtlustatava asukohta ei olnud võimalik verejälgede põhjal kindlaks määrata.
  108. Selleks, et isikuliselt eraldi analüüsida kõigi süüdistatavate teopanust avab kohus esmalt lühidalt kokkuvõetuna G Ji ütlused ning süüdistatavate endi versioonid toimunust. Lisaks avab kohus jälitustoimingute protokollid ja asitõendite vaatlusprotokollid, millede 28 analüüsimise järel on kohus tuvastanud kuidas sündmused kulgesid ning sarnaselt prokuröriga seob kohus sündmuste kulgemise vigastuste tekkimisega kuivõrd süüdistatavate tegevuse tagajärjel kannatanu suri ning teopanuse analüüsiks on taoline meetod kohtu hinnangul loogiliselt jälgitavam.
  109. Kohtule esitatud 12.08.2022 rahvastikuregistri päringu vastuse kohaselt on päringu tegemise hetkeks G J surnud. KrMS § 291 lg 1 p1 alusel esitas prokurör taotluse avaldada tunnistaja G. Ji kohtueelses menetluses antud ütlused, kuivõrd isik on surnud ning kohus rahuldas taotluse. Kohtule on esitatud ka G. Ji kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et 21.04.2022 peeti G. J kinni kahtlustatuna KarS § 113 lg 1 järgi tuvastamata kannatanu surma põhjustamises KrMS § 217 lg 2 alusel – kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale. Isik vabastati 22.04.2022 kl 17:
  110. Kinnipidamise protokolli juures on fototabel 12-l lehel G. Jit. G Ji ütlused
  111. G. Jile esitati kahtlustus KarS § 113 lg 1 järgi teise isiku tapmises koos A. Bolšakovi, V. Ivanova ja R. Polištšukiga ning 22.04.2022 on kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud. G. J oma süüd ülekuulamisel ei tunnistanud. Ütlustes selgitas G. J esmalt, et A. Bolšakov on tema sõber, kes on heatahtlik ja abivalmis ning tema juuresolekul pole kunagi A. Bolšakov kellegagi tülitsenud. G. Ji ütluste kohaselt elab A. Bolšakov koos Viollaga Xxxl, Q teel kus on kuur, väike majake, kasvuhoone ning see koht sarnaneb suvilale. Ütlustest nähtuvalt on V. Ivanova ja A. Bolšakovi vahel armastussuhe ning nad on koos olnud ütluste andmise ajaks umbes aasta aega. Ütluste kohaselt elas ka G. J nendega seal samas umbes pool kuud veebruaris 2022 kuid kuivõrd see oli linnast kaugel siis ta kolis välja. Sel ajal kui tema seal koos V. Ivanova ja A. Bolšakoviga elas oli krundil ka valget värvi treiler, kus ei elanud kedagi ning see asus majast ca 10 m kaugusel. G. J andis ütlusi, et talvel 2022 millalgi (täpset aega ei mäleta) kutsus Ruslan teda sinna samasse Aliku ja Violla juurde suvilasse. Tol päeval oli G. J oma ütluste kohaselt olnud väga purjus kuid ta mäletab, et ta kohtus linnas Violla ja Alikuga ning koos Ruslaniga nad kutsusid G. Jit sinna suvilasse ning ta läks kuid jäi seal kohe magama. Tol päeval ei käinud G. J treileris. G. J kirjeldas majakest kus nad olid – seal oli suur eluruum kus on ahi, laud, voodi ja kaks tugitooli. G. J läks ütluste kohaselt magama tagumisse tuppa kus ta magas ca 7 h. Ütluste kohaselt kui G. J ärkas jõid teised viina suures toas, G. J liitus teistega ja nad üheskoos jõid ennast täis peale mida läksid magama. Joomise ajal käis G. J väljas maja ukse juures pissil, samamoodi tegi ka Alik kuid Ruslani osas G. J ei mäleta, kas tema käis väljas pissil. G. J mäletab, et krundil asuva treileri uks oli suletud. Ütluste kohaselt läksid nad kõik magama kella 23 ajal, G. J samasse tuppa ja kohta kus enne ja sinna tuli ka Ruslan ning Alik ja Violla jäid elutuppa diivanile. Hommikul kl 08:00 ärgates olid teised juba G. Ji ütluste kohaselt ärganud ning tegid suitsu. Nad rääkisid omavahel, otsustasid kuidas nad viina ostavad ja milliseid prügikaste kontrollivad, sõid ja panid riidesse. Peale kassile süüa andmist umbes kl 9.15 G. J lahkus suvilast, midagi kahtlast ta ei märganud, treileri uks oli suletud ja järgnevad 2 ööd ööbis G. J seal Violla ja Aliku juures, Ruslani ei olnud. Mingil hetkel hakkasid G. Ji ütluste kohaselt levima kuulujutud ning V T rääkis G. Jile, et keegi hakkas küsima P kohta kuna tal oli sünnipäev. Teda taheti õnnitleda aga teda ei leitud, keegi ütles, et tema telefon on väljas. Pl oli ütluste kohaselt sünnipäev kunagi aprillis, P pärisnimi olevat S, perekonnanime G. J ei teadnud kuid kirjeldas teda kui pikka kasvu, kiilaka ja kõhna mehena kellega G. J kohtus ütluste andmise hetkel umbes pool aastat tagasi (s.o ca novembris 2021). G. Ji ütluste kohaselt teda P ei huvitanud kuid A. Bolšakov ja P olid sõbrad ja G. J teab, et A. Bolšakovilt küsiti P kohta. G. Ji ütluste kohaselt helistas V Alikule 10.04.2022 ja küsis P kohta kuid Alik ei teadnud P kohta midagi. Alik helistas G. Ji juuresolekul ka Ple ja telefon oli väljalülitatud. Helistamise ajal olid nad keskturu juures. 29
  112. Seejärel, samas ülekuulamise protokollis, soovis G. J anda ütlusi mis tegelikult toimus ning hakkas kirjeldama kuidas oli suur jooming ja ta läks suvilasse ning ülejärgmisel päeval ta sai teada, et P on surnud. G. J koos Aliku, Violla ja Ruslaniga istusid majas ja jõid. P surnukehast hakkas rääkima Alik, ja G. J ei küsinud kuidas see juhtus või miks. Alik olevat rääkinud, et treileris on P laip ja see on vaja sealt välja saada. Alik olu ütluste kohaselt purjus ja tal valutasid jalad mistõttu ta ei saanud tassida ning G. J pakkus enda abi P laiba tassimisel. G. J ise pakkus end appi ning kui tema teda tassis siis oli P laip olnud treileris, ta pea oli lõhki löödud. Alik ja Ruslan rääkisid, et see oli juhtunud üleeile, Violla oli vait. G. J sai aru, et P ei olnud surnud niisama kuivõrd ta pea oli lõhki. G. J teadis, et Pl oli kombeks selle territooriumil seal käia kuid kuidas ja millal P seal oli ta ei teadnud ning elusana G. J teda seal näinud ei ole. Surnukeha vedamine toimus päevasel ajal, 15 paiku, surnukeha asus treileris kohe ukseläve ees jalgadega ukse poole, pea oli valamu all. Laip oli G. Ji ütluste kohaselt vasaku külje peal, nägu ja kogu pea oli verine. G. Ji mälu järgi oli laibal seljas punane T-särk ja mingid teksapüksid vist. G. J koos Ruslaniga tõmbasid hoides laipa jalgadest treilerist välja. Tõmbamisest kukkus laip maha ja selle järel võttis Ruslan ühest jalast ja Violla teisest jalast ja lohistasid laipa maja suunas paar sammu. G. J läks neile appi ja võttis laiba peast kinni ja G. J märkas, et kannatanul oli ka kõri läbi lõigatud, oli palju verd. Alik seisis seal kõrval ja vaatas pealt. Nad tassisid üheskoos laiba kasvuhoone poole, kõige lähemal olevasse hoonesse. Violla tegi ettepaneku viia laip kasvuhoonesse ja Alik kinnitas seda ning Violla ja Ruslan viisid laiba kasvuhoonesse. G. Ji ütluste kohaselt oli kasvuhoones tol hetkel auk ja laip jäi sealt välja paistma, G. J kattis selle augu kinni vana rehvitüki ja penoplastiga. Seejärel läksid nad majja edasi jooma, peale joomist magama. Järgmisel päeval ütles G. J oma ütluste kohaselt Viollale, et laip tuleb kasvuhoonest ära viia kuna seda on sealt näha. G. J pakkus viia laip naaberterritooriumile kuid laipa liigutades osutus see väga raskeks. Ruslani tol hetkel enam ei olnud, tema oli linna ära läinud kuid G. J rääkis Viollaga põhjusel, et Alikul jalad valutasid ja too nagunii midagi teha ei saa. G. J sai vaevaliselt koos Viollaga laiba kasvuhoonest välja lohistatud, nad lohistasid kätest ja jäid sinna kasvuhoone ette õue. G. J pani laibale peale hallikat värvi voodikatte ja laudasid, mille G. J leidis sealt samast õuest. Peale laiba äraviimist treilerist võttis G. J sealt Borjomi vee pudeli milles oli viin sees. Violla läks treilerit koristama, ta võttis majast kaasa selleks harja ja ämbri ning G. J ei teadnud kuidas ta seal koristas. Peale seda kui laip oli kasvuhoonest ära viidud G. J sinna territooriumile oma ütluste kohaselt enam ei läinud. G. J täpsustas, et hiljem 18.04.2022 kui G. J kohtus Alikuga keskturu juures siis Alik rääkis talle, et rotid närisid laipa päris palju, et silmad ja sõrmed olid ära söödud. Uurija täpsustavatele küsimustele vastas G. J, et nad ei matnud laipa sest maa oli külmunud, nad ei jaksanud kaevata. Lisaks olevat Alik ise rääkinud G. Jile mis juhtus. P ja Alik olevat läinud vaidlema ja Alik lõi Pd vastu pead ja jalgu. Alik olevat rääkinud kuidas ta peksis P läbi kirvega ja kirvepea seljaga vastu pead ja jalgu. Kirvevart mäletas G. J olevat punast värvi kui täpselt ei mäletavat. G. J täpsustas ka, et Violla lubas politseisse kõiki anda millise ähvarduse peale olid Alik ja Ruslan läinud treilerisse ja toonud sealt kirve ja noa. Alik võttis kirve ja Ruslan kollast värvi käepidemega ehitusnoa. Ruslan viskas noa ahju kus põles tuli. Joomingu käigus olid Alik ja Ruslan G. Jile rääkinud kuidas nad P ära tapsid ja õigesti tegid sest P oli halb inimene olnud. G. J selgitas, et ta kartis kohe alguses tõtt rääkida kuna Ruslan on talle umbes nädal peale tapmist öelnud, et kui ta midagi politseile või kellegile räägib siis ta tapab G. Ji ära ja mees võttis Ruslani sõnu tõsiselt. G. J ise ühtegi kehavigastust Ple ei tekitanud, surma saabumist samuti ei soovinud. G. J avaldas kahetsust, et viibis valel ajal vales kohas.
  113. 03.05.2022 on G. J oma 22.04.2022 antud ütlusi täiendanud. G. J kordas, et Ruslan ähvardas teda ära tappa kui ta räägib politseile mis juhtus ning G. J kartis oma elu pärast kuna Ruslan on temast pikem, tugevam ja füüsiliselt paremini ettevalmistunud. Ülekuulamise hetkel G. J enam ei karda kuna ta teab, et A. A käis politseis ülekuulamisel ja kes pärast seda ütles G. Jile, et ta ei pea kartma rääkida tõtt. Ütluste kohaselt on Ruslan tema tuttav kellega 30 kohtus 2 aastat tagasi keskturul. G. J suhtles rohkem Aliku ja Viollaga, Ruslaniga vähem kuid tal on alati olnud Ruslaniga normaalsed suhted, pole olnud konflikte ja Ruslan pole G. Jit ka kunagi varasemalt ähvardanud. Sündmuse kohta täpsustas G. J, et 2022 märtsis Q teel, Xxx kui ta sinna jõudis päevasel ajal, ca kl 13 paiku läks ta peaaegu koheselt magama, ta oli purjus ja tahtis välja magada. Kui ta ärkas siis majakeses polnud kedagi, ta läks õue ja oli veel valge aeg ja G. J nägi kuidas Alik kükitab R treileri sissepääsu ees ja tal oli kirves käes, täpsustades, et kirves oli vist punase või oranži käepidemega. Violla seisis Aliku kõrval ja Ruslan oli treileris sees. G. J kuulis R häält, R ütles G. Jile, et Alik lõi teda kirvega. Hääl tundus Rl olevat normaalne, G. J ei kuulnud teda oigamas. Ütluste kohaselt ei saanud G. J päris hästi aru mis toimus, ta ei tundud huvi ka miks Rt oli kirvega löödud. G. J koos Aliku, Ruslani ja Viollaga läksid majakesse, hakkasid jooma ja hiljem tegi Alik sama kirvega millega oli Rt löönud ahju kõrval puitaluseid katki. R jäi treilerisse ja ajal kui nemad seal jõid Alik sõimas Rd, et too on sitt inimene. G. J sai aru, et R oli kirjutanud Aliku peale politseisse avalduse, et Alik lõi Rd noaga.
  114. Ütluste kohaselt tundus G. Jile, et Alik oli tol päeval närviline ja ärritunud. G. Jile tundus, et ajal kui tema magas oli tal R mingi konflikt ja Alik oli selle peale ärritunud. Arutati omaahel, et kellegi peale ei tohi politseisse avaldust teha ja mingi hetk tõusis Alik püsti ja ütles „ma lähen löön ta mättasse“, G. J mõistis, et see tähendab tapma. Ütluste kohaselt G. J ei uskunud, et Alik päriselt läheb Rd tapma kuid pärast oma sõnu läks Alik, võttis kirve ja läks üksi majast välja. Umbes 2-3 min pärast tuli Alik tagasi ja ütles, et ta lõi R mättasse ja pani kirve ahju kõrvale. Kuna G. J ei uurinud kirvest ja toas oli hämar ei näinud ta kas kirvel oli verd. G. J läks Aliku jutu peale õue treileri juurde vaatama, treileri uks oli kinni kuid kosta oli R ägisemist või korisemist. G. J läks tagasi majakesse ja ütles Alikule „ei tapnud sa midagi Rd maha, ta on elus“. Alik sellepeale ei vastanud. Nad jõid edasi ja 5-10 minuti pärast ütles Violla, et läheb kontrollib Rd ja kui ta 2-3 min pärast tagasi tuli teatas ta, et R lubas neid kõiki politseile üles anda. Ruslan sellega ei leppinud ja ütles G. Jile, et peab minema Rl kõri läbi lõikama. Ruslan näitas ehitusnuga, see oli laual ja sellega lõigati suupisteid. Noa korpus oli G. Ji ütluste kohaselt kollast värvi, musta nupuga mis lükkab lõiketera välja, sel oli suur lõiketera, terasid saab ka vahetada. Ruslan võttis selle noa ja Alik ahju kõrvalt sama kirve ja läksid koos majast välja, G. J jäi tuppa koos Viollaga ja nad kumbki ei üritanud isegi sõnaga kuidagi mehi takistada. Õues oli tol hetkel juba pime, Alik ja Ruslan olid ütluste kohaselt ära umbes 5 minutit. Esmalt tuli tagasi Alik, pani kirve ahju peale, sinna kuhu Violla paneb tavaliselt potid/pannid, G. J ei märganud ei kirvel ega Aliku juures verd. G. J käis õues end kergendamas ega märganud õues midagi, õues oli pime, treileri uksed kinni. Peale sisse tagasi tulemist mõne aja möödudes tuli Ruslan, kelle käes oli eelkirjeldatud kollane ehitusnuga ja mille Ruslan koheselt ahju tulle viskas. Alik ütles, et ta ei kahetse midagi ja Ruslan lisas, et nad tegid õigesti. G. J mäletab, et Alik oli öelnud, et peab minema ja vaatama R asju. Alik läks üksi treilerisse ja tuli sealt tagasi musta seljakotiga ja musta puhvjopega. Alik hakkas koti sisu uurima ja G. J jopetaskuid kontrollima. Jope taskus oli taskunuga, kokkupandava teraga, käepide oli rohelist värvi ja lõiketera 12-15 cm. Ruslan võttis selle noa G. Jilt kohe ära ning G. J ei teadnud mis sellest edasi sai. Rohkem

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.