Obsah (12)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2024, Paide Tsiviilasja number 2-23-111547 Tsiviilasi PlusPlus Capit

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 2

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 16.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult TT 3463,13 euro saamiseks. Kohus tegi 20.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 27.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 18.07.2023 hagi kostja vastu, mille kohus jättis käiguta. Hageja esitas 21.09.2023 kohtule täiendatud hagiavalduse põhivõlgnevuse 2219,26 eurot, intresside 41,71 eurot, viiviste 1368,55 eurot ja sissenõudekulude 35 euro ning lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 490 eurot.
2. Kohus võttis 25.09.2023 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
3. Nõude aluseks on Telia Eesti AS ja XX vahel 24.04.2019 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingust nr x, 24.04.2019 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingust nr x, 01.08.2019 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu nr x lisast, 05.10.2019 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu nr x lisast, 07.11.2019 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste tähtajaline liitumislepingust nr x, 30.07.2019 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr y, 18.08.2019 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr a, 09.03.2019 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr w, 14.02.2019 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr g, 20.06.2019 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr r, 27.02.2019 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr h, 01.08.2019 sõlmitud Telia Seadmekindlustuse lepingust, 21.09.2019 sõlmitud Telia Seadmekindlustuse lepingust, 25.09.2019 sõlmitud Telia Seadmekindlustuse lepingust, 05.10.2019 sõlmitud Telia Seadmekindlustuse lepingust, 07.11.2019 sõlmitud Telia Seadmekindlustuse lepingust, 14.02.2019 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr f, 14.02.2019 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr c, 16.08.2019 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr z ja 16.08.2019 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr d tulenev võlgnevus kokku summas 2219,26 eurot. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutnud intress 41,71 eurot. Viivisemääraks on 0,066% päevas alates 21.12.2020 kuni 31.12.2022 ja alates 01.01.2023 on viivisemääraks 0,0863% päevas. Hageja viivisenõue on 987,42 + 381,13 = 1368,55 eurot. Kostja ei reageerinud Telia nõudele tasuda lepingutest tulenev võlgnevus ning Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 35 eurot VÕS § 1132 lg p 3 alusel. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 19.07.2023 kuni põhinõude summas 2219,26 eurot täitmiseni 0,0863% päevas, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 930 eurot (sh riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 25.09.2023 kohtumäärus kätte KÄPO kaudu 29.12.
5. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 12.01.
6. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.01.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
7. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 3 7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu 490 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 9. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174

lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 690 eurot (riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 11.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4