Obsah (6)

§ 18§ 4§ 54§ 45§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Geidi Sile 17. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-5934 Tsiviilasi A. V. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming pankroti välja

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on A. V. maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt on võlgnikul raskused rahaliste kohustuste täitmisel. Võlgnik on alates
2. aastast töötu, tema sissetulek on 180 eurot kuus (pension), kohustusi on vähemalt 5210,61 euro ulatuses. Võlgnikul puudub registervara ning võimalus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, mille arvelt lähitulevikus kohustusi täita. Võlgnik on töötu, tema sissetulekuks on toimetulekutoetus ca 385,50 eurot kuus. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 4556,18 eurot. Peamise osa kohustustest moodustavad kiirlaenud ja kohtutäiturite tasud. Osa kohtutäiturite tasunõuetest on usaldusisiku hinnangul aegunud. Maksejõuetuse põhjuseks peab usaldusisik pikaaegset sissetuleku puudumist (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses). Kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid usaldusisik ei tuvastanud. 2 2-24-5934
4. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et A. V. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
5. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on vähemalt 4556,18 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Svetlana Pilden on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
6. Kohus kuulutab välja A. V. pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
7. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.

1. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
2. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
3. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

10. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

3 2-24-5934 § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 11. Usaldusisikul on

§ 54

lg-te 1 ja 2 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 12. Usaldusisik on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku 1110,20 eurot (130 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (

§ 54lg 4).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb

§ 54lg 5 järgsesse piirmäära.

Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101793410), sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11 koosmõjus

§ 54lg 5 kolmanda lausega).

Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 7 * 130 * 1,22 = 1110,20 eurot. 13. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda. Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu, et ta taotles kohustustest vabastamist, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest summas 563,64 eurot (

§ 54lg-d 2 ja 7, Pankr

S § 23 lg 4 ja 51, TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks olev tehe: 14 pooltundi * 33 eurot * 1,22 (käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 4