Obsah (8)

§ 16§ 101§ 102§ 97§ 116§ 96§ 100§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-12898 Tsiviilasi V Gi (G) ja K G

§ 16

lõikest 1 peab ka kostja abikaasa E D oma töö ja varaga osalema kostja perekonna ülalpidamises. Seejuures käsitatakse perekonna huvides tehtud kuludena

§ 16lõike 2 kohaselt kummagi abikaasa erivajaduste rahuldamist.

Hagejad on juba osutanud, et kostja on xxx ainuosanik ja juhatuse liige, mille kaudu ta vähemalt kuni terviserikkeni tegeles tulutoova tegevusega. Hagejad on selgitusele kompromissikõneluste luhtumise kohta lisanud tõenditena väljavõtted FB-st, mis tõendavad kostjale kuuluva äriühingu tulutoovat tegevust ja kostja majanduslikku toimetulekut. Hagejad toovad välja ka asjaolu, et kostja müüb portaalis Auto24 sõidukit xxx hinnaga 11 000 eurot, milline summa ei ole küll veel laekunud, aga kuna tegemist on juba alandatud hinnaga, siis lähiajal ligikaudselt selles suurusjärgus see summa laekub. Seega on hagejad seisukohal, et töövõimetoetus ei ole kostja ainuke sissetulek, nagu ta seda väidab. Hagejad on seisukohal, et kui kostja terviserike on selline, mis ei võimalda tal tööd üldse teha, siis määratakse talle töövõime täielik puudumine, millise 5 staatuse puhul on kehtiv töövõimetoetus käesoleval hetkel 567,3 eurot ühes kuus, millisest sissetulekust lähtusid hagejad ka kompromissiettepanekus. Hagejad on seisukohal, et kuni töövõimetoetuse määramiseni peaks kostja tasuma elatist minimaalses seadusega ettenähtud määras ning alates töövõimetoetuse määramisest tuleb töövõimetoetus jagada kostja tema alaealiste laste vahel võrdselt, et tagada kostja vahendite ühetaoline kasutamine. 16. 15.12.2023 esitas kostja tervikvastuse hagile, mille kohaselt on V G ja S Ga hagejate vanemad. Lapsed elavad alaliselt koos emaga. Laste vanemate vahel oli kokkulepe elatise suuruse osas ning kuni jaanuarini 2023 maksis kostja lastele elatist igakuises suuruses 300 eurot. 2023. aasta alguses nõudis S Ga kostjalt elatist suuremas ulatuses. Kostja majanduslik seisund oli halb, kuid tal olid säästud ning kostja hakkas alates veebruarist 2023 tasuma elatist suuruses 370 eurot kuus. Kostjal ei õnnestunud leida mõistliku aja jooksul uut tööd ning kostja hakkas alates juulist 2023 tasuma elatist suuruses 260 eurot kuus. Viimane elatise makse oli tehtud 15.10.2023. Hagejad esitasid 19.09.2023 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt iga hageja kasuks elatis seaduses sätestatud (

§ 101) miinimummääras.

Kostjal on uus perekond. 20.07.2019 sõlmis kostja abielu E Dga (D). Kostja osaleb E D tütre P D kasvatamises, hooldamises ja ülalpidamises. P D isa on surnud. xxx sündis kostjal ja E Dl poeg E D, keda kostja on kohustatud lisaks hagejatele ülal pidama.

1. aasta lõpus kaotas kostja töö (s.o koondamine TLS § 89 lg 1 alusel alates 27.10.2022). Alates 28.10.2022 oli kostja registreeritud töötuna. Seoses töö kaotamisega oli kostjale määratud töötuskindlustushüvitis. Ajavahemikus 06.04.2023 kuni 21.12.2023 on kostja igakuine sissetulek töötuskindlustushüvitis suuruses ca 418,87 eurot kuus. Muud sissetulekud kostjal sellel perioodil puudusid. Kostja käis Eesti Töötukassa poolt korraldatud bussijuhi koolitusel. Suvel sai kostja bussijuhi tunnistuse ning otsis aktiivselt uut tööd. Kostja otsis bussijuhi ametikohta ning 23.10.2023 pidi osalema vestluses potentsiaalse tööandjaga xxx OÜ (registrikood xxx). See on ettevõte, mis pakub bussitransporti erinevateks sõitudeks nii Eesti sisesteks ja kui ka kaugemateks ekskursioonideks ning väljasõitudeks. Kostja ei saanud aga vestlusele minna. 22.10.2023 tekkis kostjal xxx ning kostja toimetati kiirabiga haiglasse. Kostja viibis haiglas kuni 13.11.
2. 13.11.2023 saadeti kostja koju taastusravi jätkamiseks põhjusel, et haiglas tekkis COVID-i levik. Statsionaarsest epikriisist tuleneb, et seisuga 13.11.2023 on muutuseta. „Patsient viibis funktsioone taastaval taastusravil xxx diagnoosiga. Probleemiks on xxx“. Alates 13.03.2023 viibib kostja taastusravil kodus. Kostjal on väga raske terviseseisund: kostja on voodihaige, keha parem pool on halvatud, kostja ei saa iseseisvalt hakkama ja vajab ööpäevaringset hooldust, kontrolli ja abistamist. Kodusel taastusravil saab kostja neuroloogi, psühhiaatri, füsioterapeudi ja psühholoogi abi. Kostjal tuleb pöörduda ka logopeedi poole, kuid hetkel puudub selleks rahaline võimalus. Kõik spetsialistid käivad kostja juures. Alates 14.11.2023 hakkas kostja juures käima neuroloog, kes teeb kostjale süste. Protseduuri kestus on 30 päeva. Alates 20.11.2023 käis kostja juures psühholoog. Alates 23.11.2023 hakkas kostja juures käima füsioterapeut. Psühholoog-psühhoterapeut A K esitas tõendi selle kohta, et kostjal on kaebused xxx kohta. Kostja reageerib väga teravalt küsimustele, mis on seotud oma esimesest abielust pärit laste ja eksabikaasaga: xxx. Arst ei soovita Vga tema endise naise ja kohtuprotsessi teemal rääkida, sest see võib taas põhjustada tugevaid emotsionaalseid häireid ja viia kehas pöördumatute protsessideni. Arst soovitas kostjale psühhiaatri konsultatsiooni ja pikaajalist psühhoteraapiat. Ajavahemikus 04.01.202425.01.2024 viibib kostja taastusravil xxx. Aprilli 2024 lõpus läheb kostja Taastusravi keskusse KohtlaJärvel. Eesti Töötukassa 28.11.2023 otsusega nr TVH/23/045089 on kostjal tuvastatud puuduv töövõime alates 25.10.2023 kuni 24.04.
3. Eesti Töötukassa 29.11.2023 otsusega nr TVT/23/062696 on kostjale määratud töövõimetoetus. Töövõimetoetuse maksmise periood on 02.11.2023-24.04.2024 ja selle suurus ühe kalendripäeva eest on 18,60 eurot, ehk 558 eurot kuus. Alates 21.12.2023 (s.o töötuskindlustushüvitise maksmise viimane kuupäev) on kostja ainuke sissetulek temale määratud töövõimetoetus. Kostja ei suuda enda terviseseisundi tõttu leida endale uut tööd ja teenida raha. Kostjal on täitmata laenu tagastamise kohustus xxx AS-i ees. Igakuise laenu tagastamise makse suurus on 266,34 eurot ja see tuleb täita kuni 15.08.
4. Kostjal on tekkinud xxx tõttu suured ja erakordsed kulutused ravimisele ning taastumisele. Kostja ei suuda neid kulutusi katta enda jooksvate sissetulekute arvel. See olukord võib väga negatiivselt mõjutada terviseseisundi taastumise võimalust. Pärast xxx oli kostjale ostetud eripoest trenažöörid käte jaoks (okaspallid ja 6 muud seadmed). Rendile olid võetud jalutuskepp, velotrenažöör- 5 eurot kuus. Velotrenažöör tagastati, kuna see ei sobinud kostjale. Kostjal tuleb osta endale uus velotrenažöör. Kui kostja viibis haiglas, siis tasu palati eest oli 10 eurot päevas. Taastusravil oli tasu palati eest 15 eurot päevas. Kostjale osteti madrats hinnaga 80,99 eurot. Psühhiaatri ühe visiidi tasu on 5 eurot. Psühholoogi teenused kuni aasta lõpuni on tasuta (hüvitab xxx). Edasi aga on 70 eurot 1 kord nädalas. Neuroloogi ühe visiidi maksumus on 50 eurot (oli kaks visiiti). Üle 2 nädala on süstide kuur (pikkus kaks nädalat). Süste teeb arst isiklikult. Selle teenuse maksumus on hetkel teadmata. Samuti lisandub ravimite maksumus. Alates 14.11.2023 tehakse kostjale igapäevaselt süste. Ravikuuri kestus on 30 päeva. Ravim telliti Venemaalt ja selle maksumus oli 120 eurot. Lisandub süstalde maksumus. Ühe süstla maksumus on 0,25 eurot. Päevas läheb 5 süstalt. Ühe kuu kulu on 37,50 eurot (0,25 x 5 x 30). Uus ravikuur toimub 2-3 kuu pärast. Seega tekib uus kulutus ravimile 120 eurot ja süstalde 37,50 eurot. Kulud tablettidele: rõhust, 2 pakki kuus: cardace 3,10 eurot x 2= 6,20 eurot kuus; südamekloppimisest: nebilit 1 pakk kuus, ca 6 eurot; melatonin (une jaoks): 3 pakki kuus 3 mg 11,39 eurot x 3= 34,17 eurot kuus; antidepressiivsed ained: coaxil 2 pakki kuus 9,30 eurot x 2= 18,60 eurot kuus; krampide vastu (tekkisid peale insulti): matever 2 pakki kuus 2,50 eurot x 2= 5 eurot kuus ja valuvaigistid (valutavad luud): paratsetamool 4 tabletti päevas, s.o 120 tabletti kuus, ühe paki maksumus 6,19 eurot (s.o 100 tabletti). Kostjale tuleb terviseseisundi taastamiseks kasutada veel logopeedi ja masseerija teenuseid. Need teenused on veel plaanis. Hetkel puudub selleks rahaline võimalus. Massaaži maksumus on 35 eurot. Vaja on vähemalt 10 seanssi. Logopeedi teenuse maksumus on 30 eurot üks visiit. Logopeedi teenuseid tuleb kasutada 2-3 korda nädalas kuni xxx. Ajavahemikus 04.01.2024-25.01.2024 viibib kostja taastusravil xxx. Sellega seotud kulud on tasu palati eest 25 eurot päevas, kulud kütusele ja muud kaasnevad kulutused. Aprilli 2024 lõpus on taastumine xxx keskuses. Sellega seoses tekivad uued kulud, s.o palatitasu ja muud kaasnevad kulutused. Kostja on hetkel isik, kes vajab hooldust ja ülalpidamist. Kostja ei suuda enda sissetulekuga osutada hagejatele ülalpidamist, kuna kostja sissetulekutest ei piisa isegi kostja kõigi vajalike kulutuste katmiseks. Kostja ei suuda hetkel ka enda raske terviseseisundi tõttu leida uut sissetulekuallikat ja teenida täiendavaid rahalisi vahendeid. Teha prognoose kostja terviseseisundi taastamise ajast on võimatu. Puuduv töövõime on määratud kostjale kuni 24.04.2024, kuid arstide sõnul pikeneb see suure tõenäosusega veel. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et tema ei suuda hetkel osaleda hagejate ülalpidamises. Sellepärast taotleb kostja jätta hagi rahuldamata.

§ 102

lgst 2 tulenevalt tuleb hagejate varalise seisundi hindamisel arvestada ka asjaoluga, et kostjal on veel üks alaealine laps (E D), kes elatise väljamõistmisel nõutud suuruses võib osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjalt elatist saavad lapsed. Samuti tuleb arvestada, et kostjal on puuduv töövõime ning kostja ei suuda enda raske terviseseisundi tõttu suurendada enda sissetulekuid. Kostjal on tekkinud xxx tõttu suured ja erakordsed kulutused ravimisele ja taastamisele. Kostja ei suuda neid kulutusi katta enda jooksvate sissetulekute arvel. See olukord võib väga negatiivselt mõjutada terviseseisundi taastamise võimalust. Kostja on

§ 97p-s 3 sätestatud mõttes isik, kes on hetkel õigustatud ülalpidamist saama.

Elatise hagi läbivaatamisel omavad olulist tähtsust ka mõlema vanema sissetulekud. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema kohustuse ulatust. Kostja poolt on tõendatud ja põhjendatud, et kostja sissetuleku suurus ja terviseseisund ei võimalda tal osaleda hagejate ülalpidamises võrdselt hagejate emaga. Kostja ainuke sissetulek on alates 21.12.0223 töövõimetoetus suuruses 18,60 eurot päevas ehk 558 eurot kuus. Hagiavaldusest nähtub, et S Ga töötasu suurus on 2834,70 eurot. Kostja taotleb kohtul arvestada, et hagejate vajadused rahuldatakse osaliselt lapsetoetuse arvelt. Kostja on seisukohal, et hagejate ülalpidamist on võimalik hetkel katta hagejate ema sissetuleku ja lastele lastetoetuse arvel.

1. 08.01.2024 ja täiendavalt 05.02.2024 kohtunõudega teostas kohus päringud krediidi- ja ametiasutustele hagejate vanemate varalise seisundi välja selgitamiseks.
2. 06.02.2024 kohtunõudes pidas kohus vajalikuks täita täiendavat selgituskohustust. Kohus määras pooltele tähtaja kohtu poolt kogutud tõenditele seisukoha esitamiseks ja täiendavalt kompromissläbirääkimiste pidamiseks ning tegi pooltele ettepaneku esitada kohtule 7 kompromissleping hiljemalt 15.02.
3. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule TsMS § 392 lg 3 sätestatu kohaselt ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest koos seisukohaga kohtu poolt kogutud tõenditele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 20.02.
5. Pooled ei sõlminud tsiviilasjas kompromisskokkulepet.
6. 19.02.2024 esitas kostja 06.02.2024 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha, mille kohaselt on Eesti Töötukassa 28.11.2023 otsusega nr TVH/23/045089 kostjal tuvastatud puuduv töövõime. Eesti Töötukassa 29.11.2023 otsusega nr TVT/23/062696 on kostjale määratud töövõimetoetus. Töövõimetoetuse maksmise periood on 02.11.2023-24.04.2024 ja selle suurus ühe kalendripäeva eest on 18,60 eurot ehk 558 eurot kuus. Alates 21.12.2023 (s.o töötuskindlustushüvitise maksmise viimane kuupäev) on kostja ainuke sissetulek temale määratud töövõimetoetus. Kostja ei suuda enda terviseseisundi tõttu leida endale uut tööd ja teenida raha. Kostja huvides on kohtumenetluse võimalikult kiire lõpetamine. Lähtudes eeltoodust ning ka kostja vajadusest ja tema sissetuleku suurusest oli hagejatele tehtud kompromissettepanek, et kostja maksab igale hagejale elatist suuruses 50 eurot kuus alates novembrist
7. Kostja ei suuda hetkel pakkuda hagejatele suuremat ülalpidamist. Hagejate seaduslik esindaja esitas vastuettepaneku. Hagejate seadusliku esindaja kompromissettepanekus märgitud summad ei ole mõistlikud ning hagejate seadusliku esindaja arvestus on ebaselge ega tugine faktilistele asjaoludele ega asjas kogutud tõenditele. Kostja abikaasa töötasu suurus ei ole suur ning temale on üksinda raske ülal pidada kahte alaealist last (P D ja E D). Kostja abikaasa ei suuda katta kostja igapäevaseid vajadusi, sh suuri kulutusi ravimitele. E D töötab tähtajalise töölepingu alusel xxx kuni 12.06.2024 ning tema brutotöötasu suurus on 2010 eurot kuus, s.o 1550 eurot (neto). Kostja ettepanekuga hagejate seaduslik esindaja ei nõustunud. Arvestades, et poolte ettepanekutes märgitud summad erinevad oluliselt, ei suutnud pooled kompromissi saavutada. Kostja rõhutab korduvalt, et temal on tekkinud hemorraagilise insuldi tõttu suured kulutused ravimisele ja taastamisele. Kostja ei suuda neid kulutusi katta enda jooksvate sissetulekute arvel. See olukord võib väga negatiivselt mõjutada terviseseisundi taastamise võimalust. Kostja terviseseisund ei ole oluliselt paranenud ning kostja ja tema abikaasa kannavad jätkuvalt suuri kulusid terviseseisundi parandamisele. Ajavahemikus 04.01.2024-18.01.2024 viibis kostja taastusravil xxx. Sellega seotud kulud oli tasu palati eest 25 eurot, kulud kütusele ja muud kaasnevad kulutused. Alates 06.05.2024 on taastumine xxx keskuses. Sellega seoses tekivad uued kulud, s.o palatitasu ja muud kaasnevad kulutused. Käesolevaga esitab kostja täiendavad tõendid temale ostetud ravimitele ja muudele tervisega seotud kuludele. Ravimite nimekirja suurendatakse pidevalt. Hetkel tekkisid kostjal valud xxx. Arstid ei suuda talle leida uusi ravimeid, kuna paratsetamool ja ibuprofen ei aita kostjat enam. Samuti ei tohi neid tarvitada nii kaua aega. Valuvaigistite kasutamise tagajärjel tekkisid kostjal probleemid maoga. Arstid, kelle juures kostja end ravib, on psühhiaater, kliiniline psühholoog (20 eurot üks seanss, hetkel ei ole teada, mitu seanssi on vaja). Massaaži hakkab kostja saama alates märtsist (vähemalt 5 seanssi, 35 eurot üks seanss). Vaja on logopeedi, kuid hetkel ei saa kostja logopeedi teenuste eest tasuda. Detsembris 2023 ja jaanuaris 2024 tegi neuroloog x kostjale 10 süsti kuuri (iga kord tasuti 50 eurot). Füsioterapeudi teenused- 10 seanssi (5 eurot ühe visiidi eest). Kostja tarbib järgmiseid ravimeid: cardace 2,5- 2 korda päevas; venlafaxin 150 mg; levetiracet 500 mg- 2 korda päevas; melatoniin 6 mg; kvetiapin 50 mg; predabalin 75 mg ja vimovo 500 mg- 2 korda päevas. Samuti soovitab arst kostjal kasutada ravimeid, mida saab apteegist osta ilma retseptita, s.o tabletid mao ja maksa jaoks, vitamiinid jt. Kostjal tekkisid probleemid xxx. Kostja ootab hetkel järjekorda xxx juurde. Selge on, et arst määrab kostjale uued ravimid. Seega on kostja hetkel isik, kes ise vajab hooldust ja ülalpidamist.
8. 27.02.2024 esitasid hagejad seisukoha kostja 19.02.2024 vastusele. Vastavalt V Gi pangakonto toimingute väljavõttele ajavahemikus 17.07.2023-17.01.2024 on kostja igakuine sissetulek (sh mittearvestatud igakuised sularaha sissetulekud keskmiselt 456,60 eurot august-oktoober): august 2023 788,07 eurot, september 2023 868,87 eurot, oktoober 2023 1075,36 eurot, november 2023 418,87 8 eurot, detsember 2023 944,76 eurot ja jaanuar 2024 860,35 eurot. Kostja edastatud ravimikulud ja patsient on toodud tabelis (keskmised kostja kulud november-jaanuar on 98,67 eurot): november 2023 G 59,47 eurot, D 32,70 eurot, puudub 75,21 eurot; detsember 2023 G 98,43 eurot, D 12,59 eurot, puudub 87,92 eurot; jaanuar 2024 G 138,11 eurot, D 0 eurot, puudub 52,85 eurot ja veebruar 2024 G 55,46 eurot, D 0 eurot, puudub 89,29 eurot. V Gi ravikuludeks ei saa arvestada patsiendina nimetatud D E arveid, kokku 45,29 eurot. V Gi ravikuludeks ei saa arvestada tõendamata kostjaga seosega arved, sest patsiendina või ostjana ei ole kostja määratud, kokku 305,27 eurot. Kostja poolt pakutud igale hagejale elatis suuruses 50 eurot kuus alates novembrist 2023 on arvutuslikult põhjendamata. Jääb arusaamatuks elatise suuruse nii suur langetamine peale insulti, kui vastavalt kohtu poolt kogutud tõenditele on Töötukassa toetus alates veebruarist 2024 140 eurot suurem ja detsember 2023-jaanuar 2024 on kaks korda suurem kui Töötukaasa toetus enne xxx. Töötukassa toetuse summa on toodud tabelis: kostja töötukassa toetus elatise suurus hagejatele: august 2023 438,07 eurot, lastele 260 eurot; september 2023 418,87 eurot, lastele 260 eurot; oktoober 2023 405,36 eurot, lastele 260 eurot; november 2023 418,87, lastele 100 eurot; detsember 2023 944,76 eurot, lastele 100 eurot; jaanuar 2024 860,35 eurot, lastele 100 eurot ja alates veebruar 2024 558 eurot, lastele 100 eurot. Kostja poolt jäi mainimata müüdud auto xxx jaanuaris 2024, mis on hetke seisuga juba müügis xxx firma poolt.
9. 08.03.2024 määrusega lõpetas kohus tsiviilasjas eelmenetluse alates 08.03.
10. Kohus määras, et tsiviilasi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 15.03.
11. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks määras kohus tähtaja kuni 22.03.
12. Kohus teavitas pooli, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 12.04.
13. Kohtuotsuse põhjendused
14. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15. Kohus on tuvastanud, et alaealiste laste V Gi (hageja I) ja K Ga (hageja II) vanemad on V G (kostja) ja S Ga (dtl 4-5). Poolte vahel puudub vaidlus, et laste elukoht on nende ema S Ga juures.
16. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas on hageja I esitanud kostja vastu elatise nõude

§ 101

sätestatud miinimumsummas alates 21.06.2023 kuni täisealiseks saamiseni (25.07.2024) ja hageja II alates 01.09.2023 kuni täisealiseks saamiseni (06.03.2032). Kohus lähtub tsiviilasja lahendamisel üksnes nõudes märgitud perioodist. Seoses kostja vastuväitega peab kohus vajalikuks märkida, et kostjal ei ole

§ 96lg 1 kohaselt oma abikaasa teise lapse (P D) ülalpidamiskohustust.

Lisaks märgib kohus, et kostja on kantud hageja I sünniakti lapse isana. Seega ei oma tähendust kostja väited hageja I bioloogilise isa kohta seni, kuni lapse isakannet ei ole muudetud. 9 26. Hagejate ja kostja vahel on vaidlus eelkõige asjaolus, kas antud juhul esineb alus laste elatise vähendamiseks alla

§ 101

sätestatud miinimumsumma tulenevalt asjaoludest, et alates 28.10.2022 oli kostja registreeritud töötuna ja tema ainuke sissetulek oli perioodil 06.04.2023 kuni 21.12.2023 töötuskindlustushüvitis suuruses ca 418,87 eurot kuus. Lisaks hagejatele on kostja ülalpidamisel veel kolmas alaealine laps ning alates 22.10.2023 halvenes ootamatult kostja terviseseisund (diagnoos hemorraagiline insult), mille tagajärjel on tal puuduv töövõime alates 25.10.2023 kuni 24.04.2024. 27. Üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest (21.06.2023), kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas

§-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. 28.

§ 96ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

Viidatud sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Seega annab vahetut ülalpidamist lastele antud juhul nende ema ja isa, kes ei ela lastega koos, peab andma ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. 29.

§ 101

lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Antud juhul ei ole kohtu ette toodud andmeid, millest nähtuks vanematele lasterikka pere toetuse maksmine. Seega on

§ 101

lg 5 alusel arvestatavaks komponendiks üksnes lapsetoetus (alates 01.02.2023 summas 80 eurot ühe lapse kohta / 2= 40 eurot). Alates 01.04.2023 on baassumma 249,78 eurot. 3 % kohustatud isiku sissetulekust lisatakse baassummale 1685 x 0,03= 50,55 eurot, s.o 50,55 + 249,78= 300,33 eurot. Elatise summast tuleb maha arvata pool lapsetoetuse määra: 300,33 – (80 / 2)= 260,33 eurot. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muuda. Elatis on alates 01.04.2023 seega 260,33 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta. Hageja I palub kostjalt välja mõista tulevikku suunatud elatise alates 21.06.2023 260,33 eurot kalendrikuus (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest lahutatakse pool lapsetoetust 40 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.07.

1. Eeltoodud 10 summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates
2. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–
3. Hageja II palub kostjalt välja mõista tulevikku suunatud elatise alates 01.09.2023 260,33 eurot kalendrikuus (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest lahutatakse pool lapsetoetust 40 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.03.
4. Eeltoodud summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates
5. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–
6. Kohus märgib, et hagejate poolt taotletud elatise suurus on esitatud kooskõlas elatiskalkulaatori arvutustega ja see vastab

§ 101miinimumelatise määrale.

30.

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus on seisukohal, et ennekõike tuleb lapsele igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

§ 99lg-te 1 ja 2 alusel lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist.

Lisaks eeltoodule tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

§ 101sätestatud suuruses.

Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135/95, p 13).

1. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejate kulude/ vajaduste suurus põhjendatud. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks laste vajaduste suuruse.
2. Hagi kohaselt on hagejate igakuised vajadused ja kulude suurused ühe kuu kohta järgmised: eluasemekulud 68,54 eurot x 2, kulutused toidule 128,37 eurot x 2, transpordile 47,29 eurot x 2, sidekulud 5 eurot hageja II/ 16,99 eurot hageja I, tervishoiule 5 eurot x 2, hügieenitarvetele 19,08 eurot x 2, lapse koolikohustuste täitmiseks 20 eurot x 2, riietele ja jalanõudele 15,89 eurot hageja II/ 46,82 eurot hageja I, muud vältimatud püsikulutused (eesti ja inglise keele kursus) 156 eurot hageja II/ 0 eurot hageja I, üritused (teater, kino, etendused jne) 17,35 eurot hageja II/ 8,20 eurot hageja I, kooliüritused 15,92 eurot hageja II/ 21,17 eurot hageja I, sport (jalgratta/rulluiskude hooldus/remont/varustus) 10 eurot hageja II/ 405 eurot hageja I ja lastehoid 23 eurot hageja II/ 36 eurot hageja I. Kokku on hageja II kulud 531,44 eurot ja hageja I kulud 822,46 eurot (dtl 22-70). Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse vajaduste (sh ka hobid) rahuldamisel. Üldtuntud ja tõendamist mittevajav on asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad hügieenivahendeid, riideid ja jalanõusid. Arvestades hagejate vanust, kaasnevad kulud ka tervishoiuga, kooli-, side- ning huvitegevusega (sh sport), vaba aja veetmisega jms. Kohtu hinnangul ei saa ka transpordikulusid pidada ebavajalikeks, kuna iga kord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Kohus selgitab, et lastele ülalpidamise andmine muul viisil kui raha perioodilise tasumisega on võimalik üksnes vanemate omavahelise kokkuleppe alusel (ortodontilised probleemid, koolitusvõimalused jms). 11
3. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejatel enda kulude suurust vaja tõendada.
4. Kostja vastuväite kohaselt koondati ta töökohalt
5. aasta lõpus. Alates 28.10.2022 oli kostja registreeritud töötuna ning talle määrati töötuskindlustushüvitis. Ajavahemikus 06.04.2023 kuni 21.12.2023 on kostja igakuine sissetulek töötuskindlustushüvitis suuruses ca 418,87 eurot kuus. Muud sissetulekud kostjal sellel perioodil puudusid. Lisaks tuleb arvestada, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel kolmas alaealine laps E D (sünd xxx) ning alates 22.10.2023 halvenes kostjal ootamatult terviseseisund (xxx), mille tagajärjel on kostja puuduva töövõimega. Kostja ei suuda hetkel enda raske terviseseisundi tõttu leida uut sissetulekuallikat ja teenida täiendavaid rahalisi vahendeid. Puuduv töövõime on määratud kostjale kuni 24.04.2024, kuid arstide sõnul pikeneb see suure tõenäosusega veel. Kostja sissetuleku suurus ja terviseseisund ei võimalda tal osaleda hagejate ülalpidamises võrdselt hagejate emaga. Kostja ainuke sissetulek alates 21.12.2023 on töövõimetoetus suuruses 18,60 eurot päevas ehk 558 eurot kuus. Kostja ema töötasu suurus on 2834,70 eurot. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata. 35.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lgs 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele kolmas alaealine laps E D (sünd xxx; dtl 287).

1. aasta lõpus koondati kostja töökohalt ja alates 28.10.2022 oli kostja registreeritud töötuna (dtl 288). 22.10.2023 halvenes kostjal ootamatult terviseseisund (diagnoositi xxx, dtl 120-130), mille tagajärjel on kostjal puuduv töövõime alates 25.10.2023 kuni 24.04.2024 (dtl 295-297).
2. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hagejate ema on enda igakuise sissetuleku suurusena märkinud töötasu 2834,70 eurot (dtl 190) ja lastetoetuse 160 eurot (dtl 191). Hagejate emale kuulub korteriomand xxx (pere elukoht; dtl 182-183), korteriomand xxx (soetatud 25.09.2023 hageja I iseseisva elu alustamiseks 25.07.2024; dtl 184-185), suvila xxx (dtl 186-187) ja korteriomand xxx (ühisomand, mis tekkis pärimise teel; dtl 188-189). Hagejate ema on enda igakuiste kuludena märkinud 1/3 osas: KÜ /6 kuud 36,68 eurot, elekter /6 kuud 31,39 eurot, internet/ 6 kuud 15,97 eurot, suvila küte /9 kuud 29,63 eurot, suvila vesi /3 kuud 3,333 eurot, kindlustus /12 kuud 7,26 eurot, toit /6 kuud 152 eurot, transport 109,10 eurot, ravimid /6 kuud 3,317 eurot, tervis /6 kuud 151,70 eurot ja laen /2 kuud 764,60 eurot (dtl 192-277). Kokku on hagejate seadusliku esindaja kulud 1305 eurot. Siin ei ole arvestatud kulusid riietele, jalanõudele jms. Kostja on enda igakuise sissetulekuna märkinud ajavahemikus 06.04.2023 kuni 21.12.2023 töötuskindlustushüvitise suuruses ca 418,87 eurot kuus (dtl 289-291) ja alates 02.11.2023-24.04.2024 töövõimetoetuse 558 eurot kuus (dtl 299-301). Kostja on kuludena märkinud laenu 17 500 euro tagastamise kohustuse xxx AS-i ees, igakuise 12 laenumakse suurus on 266,34 eurot ja seda tuleb täita kuni 15.08.2031 (dtl 302-309), lasteaiakulud 80 eurot, üür 126 eurot kuus, gaas ja elekter (ilma kütteta) 80 eurot / summas 343 eurot kuus (koos küttega). Lisaks on kostjal tekkinud erakorralised kulud seoses ravi-/taastus kuludega (dtl 311-315; dtl 473-508). Haiglas on tasu palati eest 10 eurot päevas ja taastusravil 15 eurot päevas. Alates 14.11.2023 tehakse kostjale igapäevaselt süste (ravikuuri kestus on 30 päeva) ja ravimi maksumus oli 120 eurot. Lisandub süstalde maksumus 0,25 eurot tk, päevas 5 tk (ühe kuu kulu 37,50 eurot (0,25 x 5 x 30)). Uus ravikuur toimub 2-3 kuu pärast (ravim 120 eurot + süstlad 37,50 eurot). Kulud ravimitele (dtl 311314; dtl 481-508): rõhust, 2 pakki kuus: cardace 3,10 eurot x 2= 6,20 eurot kuus; südamekloppimisest: nebilit 1 pakk kuus, ca 6 eurot; melatonin (une jaoks): 3 pakki kuus 3 mg 11,39 eurot x 3= 34,17 eurot kuus; antidepressiivsed ained: coaxil 2 pakki kuus 9,30 eurot x 2= 18,60 eurot kuus; krampide vastu (tekkisid peale insulti): matever 2 pakki kuus 2,50 eurot x 2= 5 eurot kuus ja valuvaigistid (valutavad luud): paratsetamool 4 tabletti päevas, s.o 120 tabletti kuus, ühe paki maksumus 6,19 eurot (s.o 100 tabletti). Samuti soovitab arst kostjal kasutada ravimeid, mida saab apteegist osta ilma retseptita, s.o tabletid mao ja maksa jaoks, vitamiinid jt. Kostjale osteti madrats hinnaga 80,99 eurot (dtl 310). Kostja vajab psühhiaatri (5 eurot visiiditasu, psühholoog-psühhoterapeut xxx soovitas kostjale pikaajalist psühhiaatri konsultatsiooni ja psühhoteraapiat; dtl 293), psühholoogi (kuni aasta lõpuni hüvitab xxx, edasi 70 eurot x 1 kord nädalas), neuroloogi (50 eurot kord), logopeedi (30 eurot üks visiit x 2-3 korda nädalas kuni xxx) ja masseerija teenuseid (35 eurot x vähemalt 10 seanssi, dtl 315, 50 eurot; dtl 473). Ajavahemikus 04.01.2024-18.01.2024 viibis kostja taastusravil xxx. Sellega seotud kulu oli tasu palati eest 25 eurot (dtl 131-133; dtl 478). Alates 06.05.2024 on taastumine xxx keskuses, millega tekivad uued kulud, s.o palatitasu ja muud kaasnevad kulutused. Lisaks on kostja esitanud tõendi abikaasa E D sissetuleku kohta. Tõendi kohaselt töötab E D tähtajalise töölepingu alusel xxx kuni 12.06.2024 ning tema brutotöötasu suurus on 2010 eurot kuus (dtl 472), s.o 1550 eurot (neto). Kohus tegi 08.01.2024 (täiendavalt 05.02.2024) kohtunõudega päringud vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise suutlikkuse hindamiseks nende igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu ning kulude kohta erinevatele krediidi- ja ametiasutustele TsMS § 230 lg 5 alusel. Päringute vastuste kohaselt omab hagejate ema AS-is SEB Pank arvelduskontot number xxx, mille vabad vahendid olid 10.01.2024 seisuga 793,75 eurot (dtl 352-386) ning kogumishoiust number xxx, mille vabad vahendid seisuga 10.01.2024 olid 62,38 eurot (dtl 387-388). Arvelduskonto väljavõttelt nähtub kohtule perioodil 10.07.2023-10.01.2024 xxx AS-i palgamaksed august 2023 2834,70 eurot, september 2023 2833,92 eurot, oktoober 2023 2834,70 eurot, november 2023 2701,92 eurot, detsember 2023 2833,92 eurot ja jaanuar 2023 2833,92 eurot, kokku 16 873,08 eurot / 6 kuud= keskmiselt 2812,18 eurot kuus. Tegemist on hagejate ema poolt igapäevases kasutuses oleva pangakontoga, millelt nähtuvad muuhulgas tavapärased igapäevakulud, mis kinnitavad hagejate ema poolt kohtule esitatud kulusid ja nende suurust. Kohus tuvastas, et hagejate ema igakuiseks sissetulekuks on palk xxx AS-ilt, millele lisaks nähtuvad sissetulekud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava peretoetuse näol 160 eurot kuus ja perioodil juuli-oktoober elatisekanded kostjalt 260 eurot kuus. Ebaselge päritoluga on 01.09.2023 sularaha sissemaksed arvelduskontole kogusummas 8300 eurot. Kogumishoiuselt nähtuvad kohtule intresside laekumised kogusummas 173,94 eurot ja 17.09.2023 väljamakse kogumishoiuselt arvelduskontole summas 38 700 eurot. Sotsiaalkindlustusameti teatel makstakse S Gale (Ga) lapsetoetust summas 160 eurot kuus (dtl 402). Maksu- ja Tolliameti tõend kinnitab hagejate emale tööandja poolt tehtud väljamakseid samade summade ulatuses, mis nähtusid AS-i SEB Pank arvelduskontolt (dtl 396). Kinnistusregistri andmete kohaselt on korteriomandi asukohaga xxx ühisomanikud hagejate ema ja xxx. Lisaks omab hagejate ema kinnisasja asukohaga xxx ning korteriomandeid xxx ja xxx (dtl 421). Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on hagejate emale viimase väljamakse teinud xxx AS 12.2023 (dtl 422). Transpordiameti andmetel omab hagejate ema sõiduautot xxx, mudel xxx, reg nr xxx, xxx (dtl 424). Muud vara hagejate emal kohtu poolt teostatud registri päringutele laekunud vastuste kohaselt ei ole (dtl 420; dtl 423). Kostja omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille kontojääk oli 17.01.2024 seisuga 328,99 eurot (dtl 409-414). Arvelduskontolt nähtuvad kohtule kostja sissetulekuna laekumised Töötukassalt 13 27.07.2023 3,84 eurot, 04.08.2023 19,20 eurot, 08.08.2023 418,87 eurot, 07.09.2023 418,87 eurot, 09.10.2024 405,36 eurot, 08.11.2023 418,87 eurot, 06.12.2023 539,40 eurot, 07.12.2023 405,36 eurot, 05.01.2023 576,60 eurot ja 08.01.2024 283,75 eurot (kokku 3490,12 eurot/ 6 kuud= keskmiselt 581,68 eurot). Lisaks nähtuvad kohtule sularaha sissemaksed 21.07.2023 50 eurot, 25.07.2023 50 eurot, 30.07.2023 20 eurot, 11.08.2023 350 eurot, 09.09.2023 220 eurot, 15.09.2023 200 eurot, 20.09.2023 50 eurot ja 05.10.2023 50 eurot (kokku 990 eurot /4 kuud= keskmiselt 247,50 eurot), millele lisanduvad üksikud ülekanded abikaasalt. Konto on kostja igapäevases kasutuses ja sellelt nähtuvad igapäevakulud (toit, KÜ arved, telefoniarved, gaasi eest maksed, xxx AS-i lepingu täitmine jms; dtl 409-414). Töötukassa andmetel oli kostja töötuna arvel perioodil 28.10.2022-21.12.2023 ja talle oli määratud töötuskindlustushüvitis. Eesti Töötukassa 28.11.2023 otsusega nr TVH/23/045089 „Töövõime hindamine” hinnati kostja töövõimet ning tuvastati puuduv töövõime perioodiks 25.10.2023-24.04.
3. Töövõimetoetus on määratud perioodiks 02.11.2023-24.04.
4. Kostja maksete info viimasel kuuel kuul on järgmine: 08.01.2024 283,75 eurot töötuskindlustushüvitis, 05.01.2024 576,60 eurot töövõimetoetus, 07.12.2023 405,36 eurot töötuskindlustushüvitis, 06.12.2023 539,40 eurot töövõimetoetus, 08.11.2023 418,87 eurot töötuskindlustushüvitis, 09.10.2023 405,36 eurot töötuskindlustushüvitis, 07.09.2023 418,87 eurot töötuskindlustushüvitis, 08.08.2023 418,87 eurot töötuskindlustushüvitis, 04.08.2023 19,20 eurot koolituse stipendium, 27.07.2023 3,84 eurot koolituse stipendium, 07.07.2023 405,36 eurot töötuskindlustushüvitis (dtl 345). Maksu- ja Tolliameti tõend kinnitab kostjale Töötukassa poolt esitatud andmetel tehtud väljamakseid (dtl 398). Kinnistusregistri andmetel on korteriomandi asukohaga xxx ühisomanikud V G ja E D (dtl 415). Äriregistri andmetel on kostja xxx juhatuse liige ja xxx osanik (dtl 416). Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on viimase väljamakse kostjale sooritanud xxx 05.2021 (dtl 419). Muud vara kostjal registri päringutele laekunud vastuste kohaselt ei ole (dtl 417-418). Hagejad on asunud seisukohale, et kostjal on varjatud sissetulekuid seoses talle kuuluva ettevõttega xxx (dtl 153-156). Kohus märgib, et kostja panagakontolt nähtuvad sularaha sissemaksed perioodil juuli kuni oktoober 2023 (hilisemad sissemaksed puuduvad), kuid sularaha päritolu ei ole selge ja neid ei saa seetõttu seostada otseselt xxx-ga. Kuivõrd viimane laekumine kostjale antud ettevõttelt pärineb aastast 2021, siis ei saa kohus otsese sissetulekuna (töötasu) xxx arvestada. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2022 majandusaasta kohta ja sellelt nähtub kohtule aruandeaasta kahjum -1324 eurot. Mis puudutab konkreetse ettevõtte põhivara s.o sõiduki müüki, siis ka seda ei saa iseenesest arvestada kostja sissetulekuks, kuivõrd tegemist on eelkõige ettevõtte varaga (dtl 157-160; dtl 519528). Kohtu hinnangul on siiski kuni oktoobrini 2023 regulaarselt kostja pangakontole kantud sularaha sissemakseid võimalik arvestada kostja igakuise sissetuleku osana. Sularaha sissemaksed kinnitavad, et kostjal oli kuni haigestumiseni oktoobris 2023 lisasissetulek, mille osas kostja ise pole andmeid kohtule esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja sissetulekuks olid perioodil juuli 2023 kuni oktoober 2023 Töötukassalt laekunud maksed 1671,50 eurot (vt Töötukassa teatis)/ 4 kuud= keskmiselt 417,87 eurot kuus, millele lisanduvad sularaha sissemaksed kokku 990 eurot /4 kuud= keskmiselt 247,50 eurot kuus, seega 417,87 + 247,50= keskmiselt 665,37 eurot kuus. Alates novembrist 2023 kostjal lisasissetulekuid ei nähtu. Kostja ainsaks sissetulekuks on laekumised Töötukassalt. Perioodil november kuni jaanuar on kostja sissetulek kokku 2223,98 eurot/3 kuud= keskmiselt 741,32 eurot kuus. Kohus märgib siiski, et seoses töötuskindlustushüvitise lõppemisega detsembrist 2023 jääb kostja sissetulekuks edaspidiselt töövõimetoetus arvestatavalt 558 eurot kuus.
5. Arvestades kostja varalist seisundit ja igakuise sissetuleku suurust, samuti lähtudes asjaolust, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps ning kostja puhul on alates 25.10.2023 tegemist puuduva töövõimega isikuga, kellel diagnoositud haigus on raskekujuline ning isik vajab pikaajalist ravi ja abi igapäevatoimingutes, ei ole kohtu hinnangul kostja osalus hagejate ülalpidamisel võrdselt teise vanemaga võimalik. Antud juhul ei ole selge, kas ja millal on võimalik kostja terviseseisundi paranemine ja töövõime taastumine. Käesoleval ajal on kostja ravikulude kandmiseks vajalikud ka omavahendid ning arvestades kostja igakuise sissetuleku suurust, ei piisa sellest nii kostja enda ravi- ja ülalpidamiskulude kui ka tema kolme alaealise lapse ülalpidamiseks

§ 101sätestatud 14 miinimumsumma ulatuses 558 eurot/4 isikut= 139,50 eurot.

Kostja on käesoleval ajal ise abivajav isik, keda toetab igapäevaselt tema abikaasa, püüdes samal ajal tagada pere toimetulekut (2 last ja abikaasa). Arvestades kohtu ette toodud andmeid ja esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et antud juhul on tegemist

§ 102

lg 1 ja sätestatud olukorraga, mistõttu vähendab kohus kostjalt välja mõistmisele kuuluvat elatist alla

§ 101

alusel arvutatud elatise miinimumsumma, kuna mõjuv põhjus selleks on nii vanema töövõimetus kui ka kostja kolmas alaealine laps, kes elatise hagejatele väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Eeltoodust tulenevalt vabaneb kostja hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejatele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja varalist seisundit, samuti lähtudes hagejate ema igakuisest sissetulekust ja varalisest seisundist tuleb antud juhul kalduda kõrvale vanemate võrdsusest laste ülalpidamiskohustuse täitmisel. Hagejate ema igakuise sissetuleku suurus on tõendite kohaselt keskmiselt 2812,18 eurot kuus ja kulud 1305 eurot, millele lisandub laste ülalpidamiskulu. Kohus märgib, et tsiviilasjas kogutud tõendite kohaselt kuulub hagejate emale erinev kinnisvara, mida on võimalik laste ülalpidamiskulude katteks võõrandada ning vajadusel tuleb piirata igakuiste kulude suurust. Kostja igakuiseks sissetulekuks on alates jaanuarist 2024 töövõimetoetus arvestatavalt 558 eurot kuus/ 4 isikut= 139,50 eurot. Muu võõrandatav vara puudub. Kostja on igakuiste kulude suurusena märkinud 815,34 eurot kütteperioodil/ 2 isikut kulude kandjatena= 407,67 eurot ja 552,35 eurot ilma kütteta/ 2 isikut kulude kandjatena= 276,17 eurot muul ajal. Arvestada tuleb seejuures, et kostjal on igakuised väljaminekud lisaks enda pere ülalpidamiskuludele ka enda vältimatute ravikuludega seoses, mille täpne suurus ei ole käesoleval ajal selge, kuid arvestades esitatud ravikulude tõendeid, ületavad kostja igakuised kulud kokku ilmselgelt igakuist sissetulekut, millest tulenevalt abistab kostja toimetulekut tema abikaasa. Kohus märgib, et kostja abikaasa ei ole kohustatud ülalpidamist andma hagejatele tulenevalt

§ 96lg 1.

Seoses hagejate esitatud vastuväitega ravikulude tõenditele märgib kohus, et kohtul puudub põhjendatud alus mitte arvestada kostja poolt tõenditena esitatud ravikulude tšekke. Asjaolu, et mõnel tšekil puudub kostja nimi või et sellelt nähtub tema abikaasa nimi, ei tähenda iseenesest, et tegemist oleks ebausaldusväärse tõendiga. Arvestades kostja terviseseisundit ei käi kostja ilmselt ise ravimeid endale apteegist ostmas ja seda teeb abikaasa tema eest. Samuti leiab kohus, et arvestades kostjale pandud diagnoosi, on usutav tšekkidelt nähtuvate ravimite kasutamine kostja poolt. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja kompromissläbirääkimistel leidnud, et tal on võimalik lastele maksta elatist 50 eurot kuus. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et õiglane ja põhjendatud on hagejatele elatise tasumine seoses kostja haigestumisega alates novembrist 2023 50 eurot lapse kohta kuus. Samas haigestumisele eelnenud perioodil leiab kohus, et põhjendatud ei ole elatise vähendamine alla

§ 101sätestatud miinimumsumma.

Ainuüksi asjaolu, et kostja oli töötu ja tema sissetuleku moodustas hageja I nõudeperioodil alates 21.06.2023 ja hageja II nõudeperioodil alates 01.09.2023 kuni haigestumiseni töötuskindlustushüvitis, ei vabasta vanemat alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest

§ 101sätestatud miinimummääras.

Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad kohtule sularaha sissemaksed, mis kinnitavad kostjal lisasissetuleku olemasolu nimetatud perioodil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja varaline seisund võimaldas hagejatele elatise tasumist kuni oktoobrini 2023 (k.a)

§ 101sätestatud miinimumsummas lapse kohta.

38. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus V Gi ja K Ga hagi V Gi vastu elatise nõudes osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 21.06.2023 kuni 31.10.2023 ja hageja II kasuks alates 01.09.2023 kuni 31.10.2023

§ 101

miinimumsummas s.o 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kummalegi hagejale. Alates 01.11.2023 mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise kummalegi hagejale igakuiselt 50 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus juhib hagejate tähelepanu asjaolule, et kostja tervise paranemisel ja vähemalt osalise töövõime taastumisel 15 on võimalik esitada kohtule hagi väljamõistetud elatisesumma suurendamiseks. Tõendina esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja hagejatele elatist maksnud 21.07.2023 260 eurot, 15.08.2023 260 eurot, 15.09.2023 260 eurot ja 15.10.2023 260 eurot (dtl 181; dtl 286). Kuna hageja I on elatise võlgnevusena juunikuus märkinud 75,33 eurot ja kostja kinnituse kohaselt tasus ta 15.06.2023 lastele elatisena 370 eurot / 2= 75,33 eurot, siis järeldab kohus, et poolte vahel puudub vastavas osas vaidlus. Hagejad on seisukohal, et lastele tasutud elatis tuleb jagada mõlema lapse vahel. Kohus nõustub eeltooduga. Arvestades eeltoodut loeb kohus elatise kostja poolt hagejatele tasutuks järgmiselt: juuni 2023 370/ 2 last s.o hageja I 185 eurot, juulis 2023 260/ 2 last s.o hageja I 130 eurot, august 2023 260/ 2 last s.o hageja I 130 eurot, september 260/ 2 last s.o 130 eurot mõlemale hagejale ja oktoober 2023 260/2 last s.o 130 eurot mõlemale hagejale. Hageja I elatisest on seega vähem tasutud- juuni 2023 75,33 eurot, juuli 2023 130,33 eurot, august 2023 130,33 eurot, september 130,33 eurot, oktoober 130,33 eurot ja hageja II elatisest september 2023 130,33 eurot ja oktoober 2023 130,33 eurot.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad on palunud määrata, et elatis kantakse üle

1. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja S Ga arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatis K Ga / V G“. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad on esitanud kostja vastu hagi

§ 101

sätestatud elatise miinimummäära nõudes kuni täisealiseks saamiseni (alates 01.04.2023 on elatise miinimummäära suuruseks 260,33 eurot kuus). Eeltoodust tulenevalt on nii hageja I nõude puhul tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot (9 kuud x 260,33 eurot) kui ka hageja II nõude puhul tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot (9 kuud x 260,33 eurot). Menetluskulude jaotus 40. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 16