Obsah (12)

§ 657§ 442§ 654§ 232§ 449§ 456§ 162§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras menetluskulud kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 6099,28 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2. Kostja hinnangul hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Kostjale on jäänud arusaamatuks, miks maakohus andis suurema tähenduse ühe tunnistaja ütlustele kui teisele. Vastavalt tunnistajate ütlustele on leidnud tõendamist, et testaator oli otsustusvõimeline, mõlemad tunnistajad olid kursis, mis eesmärgil nad olid kutsutud, mõlemad tunnistajad kirjeldasid tegelikult samasuguselt testamendi koostamise protsessi. Ainukene lahknevus oli see, et tunnistaja K väitel viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja ja tema ise. Teist tunnistajat kohal ei olnud. Tunnistaja I sõnul viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja, K ja tema ise.
3. Kohus oleks pidanud hindama tunnistajate ütlusi koostoimes teiste tõenditega ning pidanuks arvestama ka sellega, et testamendi koostamisest on möödunud rohkem kui 8 aastat. Sellele, et testamendi allakirjutamise juures viibisid kaks tunnistajat üheaegselt, viitavad järgnevad asjaolud: testamendil on olemas mõlema tunnistaja allkirjad ning ei olnud tuvastatud et allkirjad olid pandud erinevatel aegadel; tunnistajad on ligikaudselt sarnaselt kirjeldanud testamendi koostamise ja allakirjutamise protsessi; mõlemad tunnistajad olid kutsutud notari juurde ning mõlemad tunnistajad kinnitasid notari juures, et koduse testamendi koostamisel rikkumisi ei olnud (vastasel juhul notar ei väljastaks pärimistunnistust); kostja on kinnitanud oma selgitustega, et mõlemad tunnistajad viibisid kohal.
4. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
5. Maakohus rikkus menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6099,28 eurot. Kuna hagiavaldus oli rahuldatud mitte põhinõude, vaid ainult alternatiivnõue osas, tulnuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades ka vaidluse asjaolusid on menetluskulude jätmine kostja kanda äärmiselt ebaõiglane. 5 2-19-11847 Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja menetluskuludest 80% hageja kanda ja 20% kostja kanda. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 23. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ja sellest tulenevalt jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Muus osas on maakohtu otsus õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus hagi rahuldamisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud hageja nõude rahuldamisel menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa hageja nõude rahuldamise osas vastab

§ 442

lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse nende põhjendustega ning tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele ja jaotab uuesti poolte maakohtus kantud menetluskulud.

1. Käesolevas asjas on vaidluse all Q 14.08.2014 koduse testamendi (I kd tl 19, tõlge II kd tl 99) kehtivus. Maakohus tuvastas, et Q oli testamendi allkirjastamise ajal otsusevõimeline ja et testament oli allkirjastatud Q poolt. Samuti tuvastas maakohus, et antud juhul on rikutud PärS § 23 lg 1 esimesest lausest tulenevat kuupäeva märkimise nõuet, kuid see ei tähenda, et testament oleks seetõttu tühine. Neid maakohtu tuvastatud asjaolusid ja järeldusi ei ole pooled ringkonnakohtus vaidlustanud. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all üksnes see, kas Q 14.08.2014 testament on tühine vorminõude rikkumise tõttu, mis seisneb testamendi allkirjastamisel kahe tunnistaja üheaegse juuresoleku nõude täitmata jätmises.
2. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja seetõttu ebaõigesti testamendi tühisuse tuvastamist. Kostja väitel on maakohus andnud suurema tähenduse ühe tunnistaja ütlustele kui teisele. 25.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on tõendite hindamise reegleid rikkunud.

§ 232

lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

§ 232

lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus hindas kõiki asjas esitatud tõendeid, sealhulgas mõlema tunnistaja ütluseid. Seejuures ei eelistanud maakohus ühe tunnistaja ütluseid teisele ega andnud mingile tõendile ette kindlaksmääratud jõudu, vaid tõi välja nendes esinevad vastuolud. Nende vastuolude pinnalt (kes ja millal viibisid testamendi allkirjastamise juures ning mis järjekorras testamendi allkirjastamine toimus) leidis maakohus, et tõendatud ei ole, et mõlemad tunnistajad oleksid viibinud testamendi allkirjastamise juures üheaegselt. 25.

1. Maakohus ei ole ka ühtegi tõendit ebaõigesti hinnanud. Maakohus viitas õigesti, et tunnistajate ütluste olulisim lahknevus on selles, kes viibisid testamendi allkirjastamise juures. Tunnistaja K väitel viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja ja tema ise. Teist 6 2-19-11847 tunnistajat kohal ei olnud. Tunnistaja I sõnul viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja, K ja tema ise (II kd tl 93-93p, 115-115p). K sõnul toimus testamendi allkirjastamine ajavahemikus kella 11.00-st kella 13.00-ni ning I sõnul, et testamendi allkirjastamine toimus päeva teises pooles. Erinevus on tunnistajate ütlustes ka selles, mis järjekorras toimus allkirjastamine - K ütluste kohaselt allkirjastas esmalt Q ja seejärel tema. I ütluste kohaselt allkirjastas dokumendi esimesena K, seejärel tema ja alles viimasena Q. Selliste lahknevuste tõttu ei saanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et tõendatud oleks tunnistajate üheaegne testamendi allkirjastamise juures viibimine. 25.
2. Küsimus on antud juhul ka selles, kumb tõenditest oli kohtu jaoks usaldusväärsem. Tõendi madalama usaldusväärsuse järelmiks on harilikult ka tõendi väiksem kaal. Tunnistaja I ütluste kohaselt viidi Q haiglasse ja toodi tagasi (mis vastab AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kinnitusele, et Q saabus haiglasse kell 14.50 ja lahkus haiglast kell 17.31 – II kd tl 109). Tunnistaja I ütlustest nähtub, et testamendi allkirjastamine pidi toimuma pärast seda sündmust - I sõnul päeva teises pooles. Samuti teadis I, et Qle paigaldati haiglas kateeter (II kd tl 115115p). Kuigi tunnistaja K Q haiglasse viimist oma ütlustes ei maini, ei pruukinud ta seda teada, juhul kui ta tõesti viibis Q juures 14.08.2014 ajavahemikul kell 11.00-13.
3. Samas juhul, kui pidada usaldusväärsemaks I ütluseid, pidanuks ka K teadma seda, et Q käis haiglas. Seega ei saa asjaolust, et I teadis sellel päeval toimunud sündmusi, järeldada, et I ütlused oleksid usaldusväärsemad kui K ütlused. Samas kahandab tunnistaja I ütluste usaldusväärsust see, et tunnistaja ütluste kohaselt jäid testamendi allkirjastamise ja Q surma vahele üksikud päevad, vähemalt üks päev, mis ei ole kooskõlas testamendile märgitud kuupäevaga (10 päeva enne testaatori surma). Samuti tuleb nende tõendite usaldusväärsuse hindamisel arvestada, et Kl puudus igasugune alus anda tõele mittevastavaid ütlusi selle kohta, et testamendi allkirjastamise juures teist tunnistajat ei olnud. Seevastu I ütlustesse ei saa sellise usaldusväärsusega suhtuda, kuna teda kuulati üle oluliselt hiljem – K 28.03.2023 ja I 04.05.2023, mistõttu hiljem üle kuulatud tunnistajal esines võimalus oma ütluseid kohandada tulenevalt teise tunnistaja poolt varem avaldatust. 25.
4. Asjaolust, et mõlemad tunnistajad olid kutsutud notari juurde ning mõlemad tunnistajad kinnitasid notari juures, et koduse testamendi koostamisel rikkumisi ei olnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et mõlemad tunnistajad viibisid üheaegselt testamendi allkirjastamise juures. Kohtule esitatud 15.12.2014 kuupäevaga pärimistunnistusest ei nähtu, mida notar kohalviibijatele selgitas või milliseid selgitusi kohalviibijad notarile andsid (I kd tl 20).
5. PärS § 23 lg 3 lause 2 kohaselt on testamendile alla kirjutanud tunnistajate arusaamine testaatori teo- ja otsustusvõime kohta oluline ning sellele, et oluline on välja selgitada, kas tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile, on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-23-
6. Riigikohus märkis viidatud asjas, et tunnistajad peavad üheaegselt tajuma, millele testaator alla kirjutab. Oluline on see, et tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile (RKTKo 10.04.2008, 3-2-1-23-08, p 14). See tähendab kolleegiumi hinnangul seda, et tunnistajad peavad oma silmaga nägema seda hetke, kui testaator alla kirjutab, ja hindama sellel hetkel testaatori arusaamisvõimet. Olukorras, kus testaator kirjutab testamendile all ühe tunnistaja juuresolekul, see nõue täidetud ei ole. Seega tegemist on TsÜS § 87 olukorraga – tehingu tühisusega seadusest tuleneva keeluga vastuolu tõttu.
7. Kostja väitel on hageja nõue aegunud. Ringkonnakohus kostja väidet hageja nõude aegumise kohta paraku käsitleda ei saa, kuna maakohus tegi 25.02.2021 vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja see vaheotsus on jõustunud. 7 2-19-11847

§ 449

lg 3 võimaldab kohtul teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eelnevast tuleneb mh see, et ka vaheotsus jõustub

§ 456lg 1 järgi, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

Isegi juhul, kui asja edasisel menetlemisel ilmneb, et nõue on siiski aegunud, ei ole kohtul õigust jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu, kui aegumine jäeti jõustunud vaheotsusega kohaldamata (vt RKTKo 20.03.2013, 3-2-1-17-13, p 12).

1. Seega eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti hageja alternatiivse nõude rahuldanud ja tuvastanud Q 14.08.2014 koduse testamendi tühisuse, kohustanud andma kostjat tahteavalduse kinnistusraamatukande muutmiseks ja kohustanud kostjat andma hagejale üle korteriomandi valduse.
2. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel

§ 162lõikest 1.

Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks ja leidis, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 6099,28 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 162lõiget 1 jättes kõik menetluskulud kostja kanda.

Maakohus ei võtnud arvesse, et hagist kuulus rahuldamisele üksnes alternatiivne nõue ning ka selle nõude osas ei osutunud ükski hageja poolt hagiavalduses esitatud väide põhjendatuks. Alles tunnistaja K ülekuulamise järgselt 28.03.2023 asus hageja väitma, et testamendi vormipuuduseks on ka asjaolu, et tunnistajad ei viibinud testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Seega oli kogu eelnev menetlus ja tõendite kogumine (sealhulgas kahe ekspertiisi määramine) hageja jaoks edutu. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul neid asjaolusid arvestada. 29.1.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu

§ 162

lg 4 kohaselt on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531/37, p 20; RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Samas on Riigikohus leidnud, et kulude jaotamisel saab

§ 162

lg 4 järgi arvestada mh seda, et hageja esimene alternatiivne nõue jäi rahuldamata (RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p 71). Antud juhul jäi rahuldamata hageja esmane nõue – tuvastada testamendi puudumine. Samuti ei leidnud kinnitust hageja väited testamendi tühisuse kohta: et testamendi teksti kirjutas kostja ja testaator ei kirjutanud ise testamendile kuupäeva; et tunnistajatele ei teatatud, kuhu nad kutsuti ning et tunnistajad on allkirjastanud testamendi enne testaatorit; et testaator oli ravimite mõju all ega olnud oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tahet avaldama. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul, arvestades hageja alternatiivse nõude rahuldamist üksnes menetluse lõppfaasis esitatud ja tõendatud väite põhjal ning arvestades enamuse hageja väidete põhjendamatust, kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine täies ulatuses äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud olukorras tuleb hageja menetluskuludest 80% jätta hageja enda kanda. Seega kannab kostja enda menetluskulud ise ja 20% hageja menetluskuludest. 29.2. Maakohus poolt menetluskulude kindlaksmääramise osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohus oleks menetlusnorme rikkunud, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust ei hinda. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulu suurusest, milleks on 8 2-19-11847 6099,28 eurot. Lähtudes kostja kanda jäävast hageja menetluskulude ulatusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1219,8 eurot (s.o 20% 6099,28 eurost). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 163lg 1 alusel osaliselt apellandi ja osaliselt vastustaja kanda.

Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldatud osa ulatust (üksnes menetluskulude jaotuse osas) tuleb apellatsioonimenetluse kulud jaotada selliselt, et 80% menetluskuludest jääb kostja kanda ja 20% menetluskuludest jääb hageja kanda. 31. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja esitas 18.04.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 936 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 6,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). 32.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja 18.04.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud – apellatsioonkaebusega tutvumine, asja materjalide ülevaatamine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nende toimingute tegemiseks kulutatud aeg, kokku 6,5 tundi. 32.
3. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 144 eurot (käibemaksuga) on kolleegiumi hinnangul

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud ning on vastavuses senise kohtupraktikaga.

32.

1. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 936 eurot (käibemaksuga).
2. Kostja esitas 18.04.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 450 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot. Ringkonnakohus järeldab, et tegemist on summaga, mis sisaldab käibemaksu. 33.
3. Ringkonnakohus leiab, et kostja 18.04.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud – kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, nõupidamine kliendiga ja apellatsioonkaebuse koostamine, on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nende toimingute tegemiseks kulutatud aeg, kokku 4,5 tundi. 33.
4. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuga) on kolleegiumi hinnangul

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud ning on vastavuses senise kohtupraktikaga.

9 2-19-11847 33.

1. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 450 eurot (käibemaksuga).
2. Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja menetluskuludest 748,8 eurot (s.o 80% 936-st) ning hagejal kostjale hüvitada kostja menetluskuludest 90 eurot (s.o 20% 450-st).
3. Poolte vastastikuste menetluskulude tasaarvestamise järel tuleb kostjal hüvitada hagejale apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 658,8 euro ulatuses. Koos maakohtus kostja kanda jääva hageja menetluskuluga, tuleb kostjal hüvitada hagejale 1878,6 eurot (=1219,8 + 658,8).
4. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 37. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 10