← Eesti

3-24-43/9

Obsah (4)§ 57§ 58§ 1§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-43 Hald

) § 57 lg 7 alusel luba kanda riigi omandisse X valduses olnud sularaha 350 000 Ukraina grivnat, mis on võetud MTA poolt hoiule. Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määrusega nr 3-23-432 antud loa alusel RAB-i 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-10 varale kehtestatud 1-aastane käsutuspiirang lõppes 05.03.

  2. Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2024 määrusega RAB-i 05.01.2024 taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). X valduses olnud MTA poolt 30.11.2022 hoiule võetud vara 350 000 Ukraina grivnat on kuritegelikku päritolu. X saabus 30.11.2022 Narva piiripunkti kell 14.15 ja deklareeris suuliselt 350 000 Ukraina grivnat. Isiku ja tema pagasi läbivaatuse käigus tuvastati tema jope taskust kummidega pakendatud 700 500-grivnast pangatähte (350 000 grivnat, konverteerituna ca 9100 eurot). Isik selgitas tolliametnikele alguses, et tegeleb „freelance“-ga (ehk on vabakutseline) ning kaasavõetud on tema teenitud raha. Isik ei selgitanud, miks on teenitud raha Ukraina grivnades ega täpsustanud, mis tööga ta Ukraina grivnad teenis. 28.02.2023 puudutatud isiku esindaja poolt antud ütluste kohaselt teeb isik arvutiprogrammiga 3-D mudeleid. Esindaja väitis, et isik tutvus Narvas Q nimelise Ukraina pagulasega, kes palus puudutatud isikul vahetada grivnad eurode vastu. Kuna Narvas ei teosta ükski valuutavahetuspunkt sellist vahetust, vahetas puudutatud isik valuuta enda säästude arvelt ning aluseks võeti internetis avaldatud ametlik valuutavahetuse kurss. Puudutatud isik arvas, et saab Venemaal vahetada grivnad USA dollariteks, kuid kohapeal selgus, et ka seal vahetust ei tehta. RAB-i hinnangul on puudatud isiku antud ütlused erinevatele ametkondadele vastuolulised ega ole tõepärased. Puudutatud isiku poolt antud selgitusi ja asjas kogutud tõendeid arvestades on RAB-l kahtlus, et isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud. X tegutses sularaha vedamisel rahamuulana. Tegevus, kus mitu isikut lühikese aja jooksul sarnase ümmarguse väärtusega ning sarnaselt pakendatud rahalisi vahendeid arusaadavate selgitusteta Venemaalt Narva piiripunkti veavad, viitab rahapesu „smurfing“ tüpoloogiale. Smurfing on tegevus, mille käigus kurjategijad värbavad mitmeid erinevaid isikuid (rahamuulasid), kes aitavad rahalisi vahendeid alla deklareerimise või teavitamiskohustuse piirmäära osadena üle tollipiiri vedada, eesmärgiga vältida õiguskaitseasutuste tähelepanu. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid vara legaalset omanikku ei ole õnnestunud tuvastada. Seejuures on RAB analüüsinud erinevaid infoallikaid ning isiku selgitusi ja käitumist kogumis. X ei ole RAB-le vara legaalse omandiõiguse tõendamiseks usutavaid dokumente ega selgitusi esitanud, mistõttu kinnitavad RAB-i kogutud andmed, et X ei ole tema valduses olnud vara tegelik omanik ning tema valduses olnud sularaha on pärit illegaalsest allikast. Vara legaalne omanik ei ole taotluse esitamise hetkeks teada. RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud, sh kas alustada kriminaalmenetlust või mitte, kas keegi mõistetakse kriminaalkorras süüdi rahapesus või terrorismi rahastamises. RAB-l puudub pädevus nõuda uurimisasutuselt kriminaalasja algatamist või asuda uurimisasutuse eest kriminaalmenetlust läbi viima. Samuti ei ole uurimisasutusel kohustust selgitada, miks ei ole kriminaalmenetlust alustatud. Isegi kui RAB-i sellest teavitatakse, ei ole RAB-l õigust sellist infot avaldada. Kriminaalmenetluse 2

(8)3-24-43 algatamise või algatamata jätmise põhjusi saab selgitada vaid uurimisasutus ise. RAB-l puudub informatsioon käimasolevate või võimalike alustatavate kriminaalmenetluste kohta, kriminaalmenetluse alustamist või mittealustamist ei kooskõlastata RAB-ga. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine uurimisasutuste poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi halduskonfiskeerimise (

§ 57lg 7).

Tegemist on eraldiseisvate menetlustega. Halduskonfiskeerimise eesmärgiks on taastada õiguspärane olukord, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse talle mittekuuluv vara ära ning antakse võimalus kannatanule see vara tagastada. Kriminaalmenetluses vara mittearestimine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei tähenda automaatselt rahapesu kahtluse kadumist ning vara suhtes seatud piirangute tühistamist. Halduskonfiskeerimise institutsioon on loodud selleks, et kriminaalmenetluse väliselt oleks rahapesu kahtluse korral samuti võimalus piiratud vara kriminaalmenetluse väliseks konfiskeerimiseks ja riigi tuludesse kandmiseks. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (

54 lg 1 p 1). Selline pädevus on RAB-l ka rahvusvahelisel tasandil. RABi kohustus on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist, sest rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. RAB teavitab isikuid oma ettekirjutustes võimalusest esitada omapoolseid tõendeid ja selgitusi seoses vara päritoluga. Seega tulnuks isikul endal esitada usutavaid tõendeid. Mis tahes illegaalse päritoluga kahtlusega vara lubamine legaalsesse majanduskäibesse on Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandusruumi ohustav. Isik ei ole esitanud usutavaid selgitusi ega tõendeid, mis kas või kaudselt viitaksid, et tema valduses olnud Ukraina grivnad kuuluvad temale. Seega esineb põhjendatud kahtlus vara illegaalsest päritolust. Vara legaalsel omanikul säilib nõudeõigus riigi vastu kolme aasta jooksul riigi omandisse kantud vara tagastamist legaalse omandiõiguse tõendamisel. Isegi kui kriminaalmenetlust ei algatata, ei ole õiguspärane tagastada illegaalse päritoluga vara isikutele, kes küll ise võib-olla kuritegu toime ei pannud, kuid nende omandis olev vara on illegaalse päritoluga. 4. Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 taotluse rahuldamata. Kohus on haldusasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist tuvastanud, et puudutatud isik on 06.06.2023 kuulatud tunnistajana üle (protokoll 175-182) kriminaalasjas nr 23240100004, mille esemeks on suures koguses sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamine (KarS § 391). Kriminaalasjas on kahtlustatavad, kelle suhtes on teostatud toiminguid. See tähendab, et RAB-le pidi hiljemalt taotluse esitamise hetkel olema teada kriminaalasja menetlemine suures koguses sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise kuriteos. Kui RAB-l tekkiks kahtlus, et puudutatud isiku poolt Euroopa Liidu tolliterritooriumile toodud sularaha pärineb kuritegelikust tegevusest, oli RAB-l võimalik võtta vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks (halduskohtu poolt antud loa alusel vara arestimine haldusasjas nr 3-23-432) ning edastada kuriteo tunnuste avastamisel materjal viivitamata pädevale asutusele, teavitades ka vara arestimisest. Uurimisasutus oleks saanud hinnata kriminaalmenetluse käigus, kas on põhjendatud kahtlustada isikut kuriteos ja teostada vajadusel KrMS-s sätestatud toiminguid vara arestimiseks selle hilisema konfiskeerimise eesmärgil (laiendatud konfiskeerimine KarS § 832). Rahapesu tõkestamise eesmärk vältida kuriteost pärineva vara sattumist majanduskäibesse oleks olnud seeläbi saavutatav. Olukorras, 3

(8)3-24-43 kus RAB ei ole pädeva asutuse poole pöördunud raha tegeliku omaniku väljaselgitamiseks kuriteo tunnuste avastamisel, ei ole RAB-l volitust vara riigi omandisse kandmiseks halduskonfiskeerimise korras.

§ 57lg 7 kohaldamisel on jagatud tõendamiskoormus.

Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel on tehing tehtud). Samas tuleb ka RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja.

§ 58

lg 1 kohaselt on RAB-l õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Lisaks tuleneb RAB-le uurimiskohustus

§ 1lg 3 alusel koostoimes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 6.

Seega on RAB-l selge volitus koguda teavet lisaks puudutatud isikult ka kolmandatelt isikutelt ning teostada uurimiskohustust. Esitatud materjalidest nähtub, et puudutatud isik selgitas vara päritolu 28.02.2023 kirjas (dtl 17‒18), 20.10.2023 kirjas (dtl 84) ning andis tunnistajana ütlusi pooleliolevas kriminaalmenetluses 06.06.2023 (dtl 175‒181). Puudutatud isiku selgitustes esineb puudujääke ja vastuolusid. Samas nähtub, et isik on viidanud võimalikele tõenditele, esitades telefoninumbri ja kolmanda isiku nime, mistõttu saab lugeda puudutatud isiku tõendamiskoormuse HMS § 38 lg 3 kohaselt täidetuks. RAB ei ole uurimiskohustust iseseisvalt rakendanud, vaid on lähtunud üksnes puudutatud isiku poolt esitatud teabe analüüsist. See tähendab, et RAB ei ole kontrollinud talle antud informatsiooni õigsust (nt kolmanda isiku telefoni nr) ega küsinud teavet kolmandalt isikult. Sellises olukorras ei ole RAB uurimiskohustust tegelikult täitnud ega teinud vastavaid mõistlike pingutusi vara tegeliku omaniku väljaselgitamisel. Kui RAB oleks soovinud puudutatud isikult veel täiendavate tõendite esitamist, tulnuks RAB-l selgitada esitatud tõenditele ja selgitustele tuginedes, milliseid asjaolusid tuleb puudutud isikul täiendavalt tõendada või esitada küsitavuste korral täiendavaid küsimusi. Kokkuvõtvalt ei ole täidetud eeldus, et vara tegelikku omanikku ei õnnestunud kindlaks teha. RAB on uurimiskohustust rikkunud, jättes kontrollimata isiku väited, jätnud teostamata mõistlikud jõupingutused rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku välja selgitamiseks, mistõttu ei ole RAB vara tegeliku omaniku kahtlust piisavalt põhjendanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. RAB palub 28.02.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada uue määrusega taotlus.

§ 57lg 7 kohaldamise eeldused on täidetud.

Normi sõnastusest ega

§ seletuskirjast ei nähtu, et sätte kohaldamise eelduseks oleks ka võimaliku kriminaalmenetluse algatamise otsustamine. Ka kohtud ei ole haldusasjas nr 3-23-432 üheaastase käsutuspiirangu seadmiseks loa andmisel seadnud kahtluse alla, et üheaastase käsutuspiirangu seadmise eeldused on täidetud, sh leidis kohus, et puudutatud isiku valduses olnud vara osas on rahapesu kahtlus. RAB on aasta jooksul pärast 03.03.2023 ettekirjutuse tegemist teinud lisatoiminguid ja püüdnud välja selgitada vara päritolu, kuid see ei ole õnnestunud. Isiku poolt esitatud dokumendid ja selgitused ei tõenda vara legaalset päritolu ega hajuta kahtlust vara kuritegeliku päritolu kohta. Seega esineb jätkuvalt kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud Ukraina grivnad on illegaalse päritoluga ega kuulu tegelikult puudutatud isikule. RAB on täitnud

§ 54

lg-s 3 toodud kohustust ning teavitanud pädevat asutust tekkinud rahapesu kahtlusest, samuti edastanud asjakohased andmed ja teavitanud vara piiramisest. Pädevale asutusele info andmine ei tähenda seda, et uurimisasutus peab üksikasjalikult oma 4

(8)3-24-43 edasisi toiminguid RAB-le selgitama. Praeguseks hetkeks ei ole puudutatud isiku vara kriminaalmenetluses arestitud. Sõltumata kriminaalmenetluse alustamisest on RAB-l õigus taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara legaalset omanikku ei ole õnnestunud välja selgitada ning esineb jätkuv rahapesu kahtlus. RAB-l ei ole võimalik kohustada kolmandaid isikuid selgitusi ja ütlusi andma. RAB saab esile tuua ja sisustada üksnes põhjendatud kahtluse. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke ega koguda tõendeid kuriteo toimepanemisega seonduvalt või tuvastada võimalikud kannatanud. Isegi kui kriminaalmenetlust ei alustata, ei ole õiguspärane lubada legaalsesse majanduskäibesse rahapesukahtlusega vara. RAB ei ole rikkunud uurimiskohustust. Arvestades kõiki asjas kogutud tõendeid, sh varaga seotud isiku poolt antud selgitusi ja ütlusi kogumis, on RAB-l kahtlus, et isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud. Puudutatud isiku ütlusi ei saa pidada usutavaks. Seejuures tuleb arvesse võtta, et alates
  1. a-st on isik saanud palgaväljamakseid alla 1000 euro, isik on võtnud laenu ja mängib hasartmänge ning talle teeb peaaegu igapäevaselt rahaülekandeid tema ema. Sellises olukorras ei ole usutav, et isikul on võimalik raha säästudeks kõrvale panna. Isik on ka enne 30.11.2022 ületanud piiri Ukraina grivnadega. X ei ole esitanud ühtegi veenvat tõendid, mis taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks. Taotluses toodud asjaolud kinnitavad RAB-i kahtlust, et vara ei kuulu tegelikult isikule ning tõenäoliselt on tegemist kuritegelikust tegevusest pärineva varaga. RAB on teinud kõik mõistlikult eeldatava vara omaniku välja selgitamiseks. RAB-le ei ole teada, kes võiksid olla võimalikud kuriteo ohvrid (ehk vara tegelikud omanikud) ja RAB-l puudub võimalus selle väljaselgitamiseks. X väitel olevat vara olnud Ukrainast tulnud põgeniku pere säästud. RAB-l ei ole võimalik seda väidet kontrollida, küsitledes kolmandat isikut. Üksnes kolmanda isiku kinnitus ei saa hajutada RAB-i kahtlust, eriti arvestades asjaolusid kogumis. Halduskohus ei ole täitnud omapoolset uurimis- ja selgitamiskohustust. Kohus ei ole kohustanud RAB-i esitama täiendavaid dokumente.
  2. X määruskaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Praeguse vaidluse keskseks küsimuseks on

§ 57

lg 7 kohaldamise eeldused ning nende täidetus RAB-i 05.01.2024 taotluse nr 1.2-1/6-1 esemeks oleva vara (sularaha 350 000 UAH – 500-grivnased kupüürid, kokku 700 tk) riigi omandisse kandmiseks. RAB-i taotlus tugineb

§ 57

lg 7 esimesele lausele, mis näeb ette järgmist: „Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.“ Sättest nähtuvalt eeldab RAB-i loataotluse rahuldamine seda, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud vähemalt üks aasta ning vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha või alternatiivselt on vara valdaja teatanud kirjalikult soovist varast loobuda. Täiendavalt tuleb arvestada, et kõigi

§ 57

lg-tes 1, 3, 6 ja 7 toodud meetmete rakendamiseks peab esinema jätkuv rahapesu kahtlus (vt ka

§ 57lg 10; samuti Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p 17).

Lisaks sätestab

§ 57

lg 8, et kontol oleva vara puhul käsitatakse mh

§ 57

lg 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata. 8. Tallinna Ringkonnakohus leidis 23.04.2024 määrustes haldusasjades nr 3-23-2814 ja nr 323-2858 (mõlemad jõustumata) kokkuvõtlikult, et nõustuda ei saa RAB-i seisukohaga, et 5

(8)3-24-43

§ 57

lg 7 näeb sisuliselt ette nn halduskonfiskeerimise ning võimaldab kanda riigi omandisse mh vara, mille suhtes esinevat rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust ei ole puudutatud isik suutnud käsutuspiirangu tähtaja jooksul kõrvaldada ja mille legaalset päritolu või terrorismi rahastamisega mitteseotust ei ole ka RAB-l endal õnnestunud kindlaks teha. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab

§ 57

lg 7 kanda riigi omandisse üksnes n-ö peremehetut vara, mitte lihtsalt kõrvaldamata rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara.

§ 57

lg 7 alusel saab vara kanda riigi omandisse kahel juhul: 1) vara valdaja on RAB-le või prokuratuurile kirjalikult teatanud soovist varast loobuda; 2) vara, millest valdaja ei ole soovinud loobuda, saab riigi omandisse kanda vaid siis, kui on tõendatud, et vara valdaja on variisik (st isik, kes üksnes hoiab temale mittekuuluvat vara) või poleks vara kunagi pidanud isiku valdusesse jõudma (vrd haldusasi nr 3-20-664). 9. Eeltoodust tulenevalt ei piisa

§ 57

lg 7 alusel vara riigi omandisse kandmiseks pelgalt kõrvaldamata rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest. Ka

§ 57

lg-d 1, 3 ja 6 ei nõua puudutatud isikult mitte RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe) ümberlükkamist, vaid tõendite esitamist kahtlusaluse vara päritolu või varakäsutuse eesmärgi kohta. Hinnangu sellele, kas vara päritolu või varakäsutuse eesmärk on seaduslik või esineb jätkuv rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, annab RAB temal oleva teabekogumi põhjal (st arvestades nii puudutatud isiku esitatud dokumente ja selgitusi kui ka välisriikide rahapesu andmebüroodelt saabunud või muul viisil RAB-i enda poolt kogutud teavet). Jätkuv kahtlus on piisav selleks, et seada

§ 57

lg-te 1, 3 ja 6 alusel piirangud vara käsutamisele, kuid mitte selleks, et kanda vara

§ 57lg 7 alusel riigi omandisse.

10. Ringkonnakohus jääb

§ 57

lg 7 tõlgendamise osas haldusasjades nr 3-23-2814 ja nr 3-23-2858 väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. Kuigi viidatud 23.04.2024 määrused puudutasid kontol oleva vara riigi omandisse kandmist, on neis toodud üldised põhimõtted laiendatavad ka praegusele vaidlusele. Täiendavalt märgib ringkonnakohus siiski, et nõustub RAB-i seisukohaga selles, et

§ 57

lg 7 kohaldamise võimalikkus ei sõltu vahetult kriminaalmenetluse toimingutest, v.a osas, et kui vara on arestitud kriminaalmenetluses, tuleb RAB-l käsutuspiirangud viivitamata lõpetada (

§ 57lg 5).

Seega on kriminaalmenetluses vara arestimisel küll eesõigus, kuid vara kriminaalmenetluses arestimata jätmine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välista iseenesest

§ 57lg-te 6 ja 7 kohaldamist.

Põhjusel, et RAB-i haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei sõltu vahetult üksteisest, ei pea

§ 57

lg 7 sisustamisel lähtuma ka samadest eeldustest nagu kriminaalmenetlusliku laiendatud konfiskeerimise puhul (st aluseks ei ole mitte eeldus, et isik ei ole vara omanik, vaid eeldus, et isik on vara omandanud kuriteo toimepanemise tulemusel või sellise vara arvel – nt Riigikohtu 14.12.2023 määrus nr 1-23-4049, p-d 16–17). Sellele viitab selgelt ka

§ 57

lg 8, mille eesmärgiks oli tulevikus vältida varasemas praktikas ette tulnud olukordi, kus oli küll teada, et vara ei kuulu majanduslikus mõttes seda valdavale isikule, kuid valdajat tuli sellele vaatamata käsitada vara omanikuna (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2013 määrused nr 3-13-892 ja nr 3-13-893, 13.09.2013 määrus nr 3-13-891). 11. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et RAB oli pädev taotlust esitama ja asjaomase vara käsutamise esmasest piiramisest oli taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui aasta ning samas esines RAB-l jätkuvalt kahtlus, et tollipiiri ületamisel puudutatud isiku valduses olnud ja MTA poolt hoiule võetud vara on seotud rahapesuga. Vaidlus puudub ka selles, et puudutatud isik ei ole teatanud soovist varast loobuda. Loataotluse kohaselt selgitas puudutatud isik grivnade päritolu kohta algselt tolliametnikele, et on vabakutseline ning tegemist on tema enda teenitud rahaga. 28.02.2023 kirjas RAB-le (dtl 17‒18) väitis isik, et tutvus Narvas Ukraina pagulase Olenaga, kes palus võimalust vahetada 350 000 grivnat eurode vastu, kuna Narvas ei teosta ükski valuutavahetuspunkt sellist vahetust. Puudutatud isik vahetaski grivnad eurode vastu isiklikest säästudest, võttes aluseks internetis oleva ametliku valuutavahetuse kursi ning 6

(8)3-24-43 selliselt, et puudutatud isik saaks vahetuselt lisaraha teenida. Puudutatud isik arvas, et saab Venemaal grivnad USA dollarite vastu vahetada, kuid kohapeal selgus, et ka seal vahetust ei tehta, mistõttu pöördus tagasi Narva piiripunkti. Kuna puudutatud isiku selgitused ja kontoväljavõtted ei tõendanud Ukraina grivnade omandamist, küsis RAB temalt 11.10.2023 ekirjaga (dtl 83) selgitust, millal saabus Olena Eestisse ning miks ta ei soovinud grivnasid USA dollariteks vahetada Eestis. Puudutatud isik selgitas 20.10.2023 e-kirjas (dtl 84‒85), et Olena saabus Eestisse
  1. a märtsis ning puudutatud isik arvas Venemaal, et saab grivnad vahetada USA dollariteks, kuid kohapeal selgus, et seda ei tehta. PPA 06.06.2023 tunnistaja ülekuulamise protokolli (dtl 176 jj) kohaselt on puudutatud isik andnud kriminaalasjas nr 23240100004 ütlusi ning on selgitanud, et sai Ukraina grivnad Ukraina pagulaselt Olenalt, kellega oli tutvunud umbes aasta varem. Olena palus vahetada grivnad eurode vastu. Puudutatud isikul oli kogutud 9000 eurot sularahas, mille andis grivnade vastu Olenale. Isik selgitas, et käis varem Venemaal tihti oma asjus ja kauplustes, sest sealt tohtis sigarette tuua. Ivangorodist kaugemale ta ei sõida ning piiri ületab jalgsi.
  2. RAB on põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku väide säästude olemasolust on ebausutav. Isiku kontoväljavõtetest nähtub, et tema kontole on teinud regulaarseid ülekandeid suur hulk isikuid ning samad nimed korduvad aastate lõikes. Sageli on ülekantavad summad alla 10 euro, kuid ka alla 1 euro. Sageli on selgituseks märgitud võlgnevus. Kõige sagedamini on ülekandeid teinud puudutatud isiku ema, kandes reeglina samuti väikeseid summasid ning vahel ka mitu korda päevas. Loataotlusest nähtuvalt on puudutatud isiku töötasu Aquaphor International OÜ juures alla 1000 eurot ning palgalist tööd on isik teinud alates maist
  3. Kontoväljavõttest nähtub, et isik on võtnud 28.05.2021 laenu Coop Finants AS-lt summas 2940 eurot. Puudutatud isikule on laekunud ka hasartmängude võitude ülekandeid (OB Holding 1 OÜ, Brite AB Olybet), mis viitab, et tal puuduvad säästlikud eluviisid. Puudutatud isiku väited säästude olemasolust muudab ebausutavaks ka fakt, et isik tunnistati Viru Maakohtu 12.04.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1870 süüdi karistusseadustiku § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ning rahalise karistuse 2431 eurot tasumine määrati ositi 1 aasta jooksul. Seega puudus isikul võimalus tasuda kohustus ühekorraga. Loataotlusest nähtuvalt on puudutatud isik ka varem (18.11.2022) saabunud Venemaalt Narva piiripunkti Ukraina grivnadega ning sel korral lubati isikul grivnadega riiki siseneda.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on RAB-i välja toodud asjaolude ja tõendite põhjal veenvalt tuvastatud, et puudutatud isik ei olnud temal piiriületusel kaasas olnud 350 000 UAH omanik, vaid ta osutas üksnes tasu eest sularaha üle piiri toimetamise teenust. Puudutatud isiku tunnistajana antud ütlused on seejuures kooskõlas RAB-i tuvastatud faktiliste asjaoludega: s.o 30.11.2022 püüdsid Ukraina grivnasid Venemaalt Eestisse toimetada hulk inimesi, kes ei ole raha päritolu usutavalt selgitanud ning kellel kaasas olnud rahasummad ja nende pakendamisviis langesid suures osas kokku.
  5. Eelneva põhjal tuleb RAB-i määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab RABi 05.01.2024 taotluse ja annab RAB-le loa kanda puudutatud isiku valduses olnud ning MTA poolt hoiule võetud 350 000 UAH riigi omandisse.
  6. RAB taotles määruskaebuses puudutatud isiku vara arestimist vähemalt kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või kui vara riigi omandisse kandmise taotlus rahuldatakse, siis sellekohase RAB-i haldusakti andmiseni. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.02.2024 määrusega RAB-i taotluse määruskaebus tagada ning arestis puudutatud isiku valduses olnud ja MTA poolt hoiule võetud sularaha kuni haldusasja nr 3-24-43 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitas, et HKMS § 249 lg 4 ei võimalda kohtumenetluse kestel kohaldada esialgset õiguskaitset kauemaks kui kohtumenetluse lõpuni 7
(8)3-24-43 (vt Riigikohtu 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 50; 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 30). Seevastu võimaldab HKMS § 168 lg 1 teine lause (koostoimes HKMS § 178 lg-ga 3) kohtul lõpplahendis määrata, et lahendi täitmine tagatakse mõne esialgse õiguskaitse vahendiga või esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni haldusorgani poolt asja uuesti otsustamiseni.
  1. Kuna puudutatud isiku valduses olnud sularaha käsutamiseks RAB-i seatud piirangud on alates 05.03.2024 lõppenud ning ringkonnakohtu 29.02.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtib üksnes kuni käesoleva määruse jõustumiseni, siis vältimaks olukorda, kus MTA-l tuleks pärast siinse määruse jõustumist vaidlusalune vara riigi omandisse kandmise taotluse rahuldamisele vaatamata viivitamata aresti alt vabastada (vt HKMS§ 246 lg 1, § 252 lg-d 3 ja 6), on põhjendatud HKMS § 168 lg 1 teise lause, § 178 lg 3 ja § 203 lg 2 alusel määrata, et ringkonnakohtu 29.02.2024 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldatakse kuni RAB-le antud loa n-ö realiseerimiseni ehk puudutatud isiku valduses olnud sularaha riigi omandisse kandmise kohta RAB-i haldusakti andmiseni.
  2. Puudutatud isiku eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.