← Eesti

2-24-103601/7

Obsah (8)§ 487§ 422§ 67§ 3401§ 66§ 168§ 174§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-103601 Kohtuasi OÜ GS Core hagi väljamõ

) § 3111 lg 1 alusel kätte

  1. veebruaril
  2. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise ja täiendava riigilõivu tasumise tähtpäev saabus
  3. märtsil
  4. Hageja esitas
  5. märtsil 2024 kohtule taotluse hagi esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus jättis tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata.
  6. Hageja esitas
  7. märtsil 2024 kohtule hagiavalduse ja taotluse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus määras
  8. märtsil 2024 hagejale tähtaja ennistamise avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks – tähtaja ennistamise aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ja ennistamise avalduselt riigilõivu tasumiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus
  9. aprillil
  10. Hageja puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT
  11. Kohus leiab, et hageja taotlus hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
  12. Hageja esitas
  13. märtsil 2024 kohtule taotluse hagi esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Kohus selgitas hagejale, et

§ 487

lg-s 1 märgitud tähtaeg on seaduses sätestatud tähtaeg, mida kohtul ei ole võimalik pikendada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. märtsi 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-116229, p 9 ja
  2. oktoobri määrus tsiviilasjas nr 2-23-127055, p-d 8 ja 9). Hageja esitas
  3. märtsil 2024 kohtule hagiavalduse ja taotluse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja on tähtaja ennistamise vajadust põhjendanud töökoormusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ja põhistanud asjaolusid, mis on

§ 422

lg 1 mõistes mõjuvaks põhjuseks, mis takistasid hagiavaldust esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvad põhjused on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine, lähedase ootamatu raske haigus või muu samaväärne asjaolu (

§ 422lg 1).

Hageja esindaja töökoormus ei anna

§ 67lg 1 mõistes alust tähtaja ennistamiseks.

Hageja sai mõjutada seda, kui palju maksekäsu kiirmenetluse avaldusi hageja kohtule esitab ja hageja pidi aru saama, et ühel hetkel võib tekkida olukord, kus kohus annab asjad üle menetlemiseks hagimenetluses. Samuti saab hageja ise mõjutada oma tööjaotust. Kohus määras hagejale täiendava tähtaja ennistamise aluseks olevate asjaolude välja toomiseks, kuid hageja puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 20 sätestab, et menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses tasutakse riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, ning hagita menetluses tasutakse riigilõivu veerand hagita 2

(3)asja riigilõivust, kuid mitte vähem kui 35 eurot. Hagihinnalt 100,15 eurot kuulus riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot. Kohus määras hagejale tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 100 eurot tasumiseks, kuid hageja kohtu määratud tähtajal riigilõivu ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. 7.

§ 487

lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.

§ 487

lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab

§ 3401

lg 2 esimene lause, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 487

lg 1 lauses 1 märgitud tähtaeg on seaduses sätestatud tähtaeg.

§ 66

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohus teavitas hagejat 23.02.2024 määrusega

§ 487lg 1 nimetatud tähtajast.

Avaldaja sai kohtumääruse kätte 27.02.2024, millest tulenevalt oli nõude kohtule esitamise ja hagiavaldusele ettenähtud vormis põhjendamise tähtpäev 12.03.

  1. Avaldaja esitas hagiavalduse 15.03.2024, st pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kohus jättis eelnevalt rahuldamata avaldaja tähtaja ennistamise taotluse. Kohus jätab hagiavalduse nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis õigeaegselt esitamata jätmise tõttu menetlusse võtmata.
  2. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamiseks. 9.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.