KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-6731 Kohtuasi A. T. hagi M. O. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. T. (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja M. O. (isikukood xxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
- Jätta menetlusse võtmata A. T. hagi M. O. vastu elatise väljamõistmiseks.
- Jätta menetluskulud A. T. kanda ning jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
- A. T. (hageja) esitas
- aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. O. (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse perioodi 02.05.2023–29.04.2024 eest summas 2400 eurot, sest kostja ei ole lapsele ülalpidamist andnud. 1
(3)KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.
- Esmalt selgitab kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Lapse hooldusõiguslik vanem on PKS § 120 lg 1 esimese lause järgi lapse seaduslik esindaja, sh ei välista ühine hooldusõigus PKS § 120 lg 4 järgi last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks hagi. Seega on elatiseasjas hagejaks alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses lapse piiratud teovõime tõttu TsMS § 202 lg 2 ja § 217 lg 3 järgi seadusliku esindajana üldjuhul tema hooldusõiguslik vanem (vt Riigikohtu
- juuni 2015 otsus asjas nr 3-2-1-56-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt saab hagejaks olla alaealine laps, keda esindab tema hooldusõiguslik vanem. Praegusel juhul on hagis hagejaks märgitud lapse ema. Seega on elatise nõue esitatud selleks mitteõigustatud isiku poolt. Seetõttu esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
- Lisaks selgitab kohus, et TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-18-117583 teinud 09.10.2018 kohtumääruse (maksekäsu), millega kohustati kostjat tasuma lapsele elatist 200 eurot kuus alates 20.08.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.05.
- Nimetatud kohtulahend on jõustunud. Hagist nähtuvalt palub hageja kostjalt välja mõista elatise võla perioodi 02.05.2023–29.04.2024 eest 2400 eurot, mis teeb 200 eurot kuus (2400/12). Seega taotleb hageja elatise välja mõistmist perioodi eest, mille eest on kohus juba elatise 200 eurot kuus välja mõistnud. Kohus märgib, et poolte vahel on juba olemas jõustunud kohtulahend (maksekäsk), mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab hagejale, et kui kostja ei täida kohtumäärusest (maksekäsust) tulenevat igakuist elatise nõuet, siis saab kohtumääruse (maksekäsu) täitmist nõuda täitemenetluse korras. Täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid ning kohtutäitur viib täitemenetluse läbi täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Hagejal on võimalik kohtumääruse (maksekäsu) täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole.
- Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. 2
(3)6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)