Obsah (4)

§ 65§ 68§ 424§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-23-7248 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm

) § 424 lg 2 järgi 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 alusel kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 8.

juuni 2021. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuu ja 27 päeva võrra ning mõistis J. Bäärtile liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti J.

Bäärti karistuse kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev 15. oktoober 2023.

§ 424lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võttis kohus lisakaristusena J.

Bäärtilt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks.

1. Kohus tuvastas, et J. Bäärt juhtis
2. oktoobril kella 17.39 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee 4 juures mootorsõidukit Mazda 6 ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,06 mg alkoholi. Lisaks on J. Bäärtil 2 kehtivat ja 4 kustunud kriminaalkaristust joobes juhtimise eest. Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega nr 1-21-4098 karistati J. Bäärti

§ 424lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, millest ta kandis kohe ära 2 kuud.

Ülejäänud karistus jäeti

§ 74alusel 3 aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõpeb

1. juunil
2. Seega juhtis J. Bäärt
3. oktoobril 2023 seitsmendat korda mootorsõidukit alkoholijoobes, viibides samal ajal kriminaalhooldusel. Praegusel kriminaalhooldusel on J. Bäärt sageli unustanud registreerimiskohustust täita ja on rikkunud kolm korda alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna leebemad meetmed on ebaõnnestunud, tuleb J. Bäärti karistada reaalse vangistusega. Apellatsioon
4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Bäärt ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes paluvad maakohtu otsuse tühistamist J. Bäärtile mõistetud karistuse osas ja kergema karistuse mõistmist.
5. J. Bäärt soovib kanda karistust vabaduses. J. Bäärti sõnul tunnistas ta oma tegu ja avaldas kahetsust. Tema eesmärk on edaspidi loobuda alkoholist, teha tööd ja olla perele olemas. J. Bäärt soovib elektroonilisele valvele allutamist ja on nõus andma vereanalüüse. Samuti on J. Bäärt nõus üldkasuliku töö kohaldamisega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks soovib J. Bäärt, et kohtulahendit ei avalikustataks.
6. Kaitsja hinnangul ei saa J. Bäärti süüd pidada suureks, sest J. Bäärt oli politsei saabumise hetkeks autojuhtimise lõpetanud ja raskeid tagajärgi ei saabunud. Tema süü on alla keskmise ning arvestama peab ka vastutust kergendava asjaoluga, milleks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust mõistes peab selle eesmärk olema selge ning see peaks toimima nii karistusena toimepandud teo eest kui ka ennetava meetmena uute rikkumiste ärahoidmiseks. Kuna alkoholism on kompleksne haigus, on vajalik spetsialistide sekkumine. Kinnises asutuses võib isik hästi toime tulla, kuid ainult vabaduses on võimalik alkoholisõltuvust ravida. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et J. Bäärti ja tema kaitsja apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ning jätab need KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
8. Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mistõttu ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks. J. Bäärtile mõistetud karistus on seaduslik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud veenvalt, millest tingituna ei ole võimalik jätta J. Bäärtile mõistetud vangistust täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Selleks annab põhjuse eeskätt asjaolu, et tegemist on J. Bäärti puhul seitsmenda mootorsõiduki joobes juhtimisega. Viimati võimaldas Tartu Maakohus
9. juuni
10. a otsusega nr 1-21-4098 J. Bäärtil kanda

§ 424lg 2 eest mõistetud karistust osaliselt vabaduses.

Olenemata sellest pani J. Bäärt katseajal toime uue kuriteo, juhtides järjekordselt alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ei vastaks J. Bäärti süü suurusele ega tema isikust tulenevatele asjaoludele. Seega on apellatsioonis esitatud väited maakohtu otsuse põhjal ammendavalt kummutatud. Eelnevale lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi. 8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab ringkonnakohus J. Bäärti ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioonid läbi vaatamata. 2