← Eesti

3-23-2217/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2217 Määruse kuupäev

  1. mai 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  2. augusti
  3. a otsuse nr 15.3-10/447-4 ja
  4. septembri
  5. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/117 tühistamiseks ning kohustamiseks teha asjas uus otsus Menetlusosalised Kaebaja – XX, lepinguline esindaja Raiko Paas Vastustaja − Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-
  6. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. XX esitas
  8. juunil 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA jättis
  9. augusti
  10. a otsusega nr 15.3-10/447-4 tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata välismaalaste seaduse (VMS) § 219 lõike 1 punkti 6 alusel. PPA selgitas, et XXi puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. XXi kui kinnipeetava Eestis viibimise seaduslik alus tuleneb vahetult seadusest ja kohtulahendist (VMS § 43 lõike 1 punkt 5).
  11. XX esitas PPA
  12. augusti
  13. a otsuse nr 15.3-10/447-4 peale vaide. PPA jättis
  14. septembri
  15. a vaideotsusega nr 15.3-3.6/117 kaebaja vaide rahuldamata.
  16. Tartu Halduskohtusse saabus
  17. oktoobril 2023 XXi kaebus PPA
  18. augusti
  19. a tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse nr 15.3-10/447-4 ja
  20. septembri
  21. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/117 tühistamiseks ning kohustamiseks teha asjas uus otsus. Täitmisplaani § 17 lõike 2 punkti 5 kohaselt on välismaalasest kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise eelduseks elamisluba. Kaebaja osutab, et kui tal puudub kehtiv elamisluba, siis on tal avavanglasse ümberpaigutamine välistatud.
  22. Vastuseks kohtunõudele edastas PPA
  23. mail 2024 kohtule kaebaja
  24. juuni
  25. a tähtajalise elamisloa taotluse, PPA
  26. augusti
  27. a otsuse nr 15.3-10/447-4 ja
  28. septembri 3-23-2217
  29. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/
  30. Ühtlasi teatas PPA, et kaebaja on esitanud
  31. aprillil 2024 uue tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. KOHTU SEISUKOHT
  32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja vaidlustab PPA
  33. augusti
  34. a otsust nr 15.3-10/447-4 avavanglasse paigutamise võimalikkuse motiivil. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja on haldusmenetluses põhjendanud tähtajalise elamisloa vajadust ka tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemise võimalusega.
  35. Kohus leiab, et XXi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud. Kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Samuti puuduvad PPA
  36. augusti
  37. a otsuse nr 15.3-10/447-4 tühistamise nõudel ja sellest tulenevalt kogu kaebusel eduväljavaated.
  38. Kohus selgitab, et kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
  39. Kohtule ei nähtu, et kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsus võiks riivata kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Tähtajalise elamisloa puudumine ei välista kaebaja ümberpaigutamist avavanglasse ega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 8.
  40. Kaebusest nähtub, et kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsus välistab tema paigutamise avavanglasse. Kaebaja osutab seejuures kaebuse esitamise hetkel kehtinud justiitsministri
  41. märtsi
  42. a määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaani“ (täitmisplaan) § 17 lõike 2 punktile
  43. Kohus selgitab, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  44. novembri
  45. a otsusega asjas nr 5-23-35 tunnistati täitmisplaani § 17 lõike 2 punkt 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega ei välista elamisloa puudumine avavanglasse ümberpaigutamist. 8.
  46. Kaebajal kui vanglas kinnipeetavana viibival isikul on õigus Eestis viibida otse seaduse ja kohtulahendi alusel lähtuvalt VMS § 43 lõike 1 punktist
  47. Elamisloa puudumine ei takista ennetähtaegset vanglast vabanemist ning tal on õiguslik alus Eestis viibimiseks ka juhul, kui ta vabastatakse tingimisi vangistuse kandmisest ning ta peab täitma kontrollitingimusi. Kohtupraktikas on ka korduvalt kinnitatud, et vanglakaristust kandval isikul (sh tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenud isikul, kes lihtsalt jätkab karistuse kandmist teistel tingimustel ja kelle puhul võidakse vanglakaristus kohustuste rikkumise korral uuesti täitmisele pöörata) ei 2 3-23-2217 pea olema elamisluba (Tallinna Ringkonnakohtu
  48. märtsi
  49. a määrus asjas nr 3-22-1894 ja
  50. detsembri
  51. a kohtuotsus asjas nr 3-22-1929). 8.
  52. Kaebajal on võimalik vajaduse korral (nt vahetult enne 9-aastase karistuse ärakandmist) esitada uus tähtajalise elamisloa taotlus. Tulenevalt vangistusseaduse § 60 lõikest 1 abistatakse kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel.
  53. PPA jättis kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse
  54. augusti
  55. a otsusega nr 15.3-10/447-4 läbi vaatamata VMS § 219 lõike 1 punkti 6 alusel (otsuses märgitud „VMS § 219 p 6“). Vastavalt VMS § 219 lõike 1 punktile 6 loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. 9.
  56. Tartu Ringkonnakohus on
  57. augusti
  58. a kohtuotsuses asjas nr 3-22-1330 märkinud VMS § 219 lõike 1 punkti 6 kohta järgmist: „Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja normi sellises sõnastuses kehtestades sidunud normi õigusliku tagajärje normis nimetatud eelduse esinemisega selliselt, et eelduse esinemise korral ei ole PPA-l õigust jätta normis nimetatud tagajärg kohaldamata või valida selle asemel mõni muu tagajärg. Normis on loetletud eeldused ning nimetatud üks õiguslik tagajärg, mida eelduse tuvastamise korral kohaldada. Seejuures ei ole kasutatud otsustus- või kaalutlusruumile viitavat mõistet „võib“, vaid sõnastatud tagajärg kategooriliselt – „jäetakse läbi vaatamata“. Sellega on seadusandja andnud vastustajale käitumisjuhise jätmata võimalust sellest kõrvale kaldumiseks. Seega ei olnud PPA-l vaidlusaluses otsuses normi kohaldamisel võimalust hinnata taotluse ja/või kaebajaga seotud normis nimetamata asjaolusid ning neile toetudes jätta sättes nimetatud tagajärg kohaldamata.“ Lisaks tõi ringkonnakohus esile, et VMS § 43 lõikest 3 tuleneb otsesõnu, et Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava Eestis viibimise seaduslik alus on VMS § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus (vahetult seadusest ja kohtulahendist tulenev õigus ja kohustus Eestis viibida) ja tal ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud VMS-s ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. Kuna kinnipeetaval on seadusest ja kohtuotsusest tulenev viibimisalus, siis ei ole PPA-l alust vaadata läbi kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotlust. 9.
  59. Tuginedes eelnimetatud ringkonnakohtu lahendile, mis on asjakohane ka praeguses asjas, ning asjaolule, et kaebaja vangistuse tähtaeg on
  60. aprill 2029, leiab kohus, et PPA jättis kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata ning kaebuse edulootused on seetõttu vähesed. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.