← Eesti

4-23-4349/29

4-23-4349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2024, Paide, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-4349 (940023000466) Kohtunik Indrek Nu

§ 1201

lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindajad uurija Kristiina Assmann ja vanemjurist Annika Koha Kaebuse esitaja Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ (registrikood 12393306; asukoht Raidmäe, Y, Paide linn, Järva maakond; juhatuse liige AA al 05.05.

  1. a; e-post x; seisuga 24.10.
  2. a üks kehtiv väärteokaristus MKS § 154 lg 2 järgi) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:
  3. Rahuldada Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ kaitsja Janar Urrese 27.12.
  4. a kaebus Keskkonnaameti uurimisosakonna uurija Kristiina Assmanni 11.12.
  5. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940023000466 alternatiivse taotluse osas ja tühistada eelnimetatud otsus karistuse osas.
  6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ-le

§ 1201lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 5000 (viis tuhat) eurot.

Makserekvisiidid trahvi tasumiseks jäävad samaks, mis on märgitud kohtuvälise menetleja 11.12.

  1. a üldmenetluse otsusesse väärteoasjas nr
  2. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse tegemisest arvates.
  3. Lepingulise kaitsja tasu ja kulud jäävad Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ kanda.
  4. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, kaitsjale ning Keskkonnaametile. 1

(10)4-23-4349 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 26.04.2024. a, ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat. Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 29.04.2024. a päeva jooksul avaliku e-toimiku vahendusel või Paide kohtumaja kantseleis. Väärteo kirjeldus I. 22.05.2023. a Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ, registrikood 12393306 (nimedega SW Sorting OÜ kuni 21.08.2023 a, Scanwaste OÜ kuni 05.05.2023) juhatuse liikme, ajavahemikul 30.11.2022 kuni 27.11.2023. a, XX korraldusel ladustatakse ettevõtte Y käitluskohas (
  1. x)jäätmeid väljaspool keskkonnaloa nr x (kehtis kuni 02.06.2023) tabelis J4 määratud ladustamiskohti: 1. ladustamiskohas nr 14, ehitus- ja lammutussegaprahi töötlemisjääki (põlevjäätmed) on ladustatud väljapoole lubatud ala; 2. ladustamiskohas nr 8 ja nr 9 vahelisele alale on segaehitusjäätmed ladustatud väljaspool ladustamiskohta; 3. ladustamiskohas nr 10 idapoolsesse külge väljapoole ladustamiskohta on ladustatud plastijäätmed; 4. ladustamiskohas nr 2 väljapoole ladustamiskohta on ladustatud vanarehvid, plastijäämed ja puidujäätmed; 5. ladustamiskoha nr 20 hoonest väljapoole lääne- ja põhjapoolsesse külge välisterritooriumile on ladustatud plastijäätmeid (peamiselt põllumajandusplast); 6. ladustamiskohast nr 25 väljapoole läänepoolsesse külge on ladustatud ehitus- ja lammutussegaprahi sorteerimisjääki. II. 22.05.2023. a Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ, registrikood 12393306 (nimedega SW Sorting OÜ kuni 21.08.2023 a, Scanwaste OÜ kuni 05.05.2023), juhatuse liikme (ajavahemikul 30.11.2022 kuni 27.11.2023
  2. a)XX korraldusel ladustatakse ettevõtte Y käitluskohas (
  3. x)jäätmeid puuduva finantseerimiseasutuse garantiita, mis annaks õiguse ettevõttel jäätmeid ladustada jäätmekäitluskohas O (s), L (p), K (
  4. f)ja H (
  5. u)kinnistutel. Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ omas keskkonnaluba nr x (kehtis kuni 02.06.2023 a). Eeltooduga rikkus Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liige (ajavahemikul 30.11.2022 kuni 27.11.2023
  6. a)XX jäätmeseaduse § 983 lg 1, mille kohaselt peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidivõi finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks ning vastavalt sama seaduse § 983 lg 2 ja 3, peab finantsgarantii olemas olema kogu jäätmete ladustamise aja jooksul ja jäätmete ladustamine finantsgarantii puudumisel on keelatud. Menetluse käik 2
(10)4-23-4349 Keskkonnaameti 11.12.2023. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940023000466 karistati kaebuse esitajat

§ 1201lg 2 alusel eelnevalt kirjeldatud rikkumiste eest rahatrahviga 80 000 eurot.

Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja rasekndavad asjaolud puuduvad. Süüd vähendavate asjaoludena võttis kohtuväline menetleja arvesse asjaolu, et tegu ei toonud kaasa keskkonnakahju ega kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda, samuti asjaolu, et Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ-l puuduvad varasemad kehtivad keskkonnaalased karistused. Süüd suurendavate asjaoludena arvestas kohtuväline menetleja finantsgarantiita jäätmete ladustamise puhul aga asjaolu, et see tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega ning kokku on toime pandud kaks jäätmeseaduste alaste nõuete rikkumist. 27.12.

  1. a vaidlustas kaebuse esitaja kaitsja Keskkonnaameti otsuse, millega taotles kaebuse rahuldamist ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning 1) esimese alternatiivina väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu või 2) teise alternatiivina väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või 3) kolmanda alternatiivina menetlusalusele isikule kergema karistuse määramist. Etteheitele jäätmete väljaspool loa piiri ladustamise kohta leiab kaitsja kokkuvõtlikult, et väärteomaterjalidest ei ole jälgitav, mil viisi on menetleja 22.05.
  2. a määratlenud jäätmete asukohad ning andnud hinnangu, et osa jäätmeid ei asu ettenähtud asukohtades. Sisuliselt esineb vaidlus selles, kas menetlusalune isik on või ei ole olnud jäätmete paigutamisel täpne ning lähtunud üks-ühele KeA etteantud juhisest – foto 3 näitel, kas ehitusjäätmed on paar meetrit ühel või teisel pool. Väärteo kvalifikatsiooni osas avaldab kaitsja kokkuvõtlikult, et väärteoprotokollis ei ole jälgitavalt tuvastatud rikkumine vastavalt

§ 120

¹ lg-le 2, vaid kohtuväline menetleja on pealiskaudselt hinnanud rikkumiseks igasuguse väidetava ebatäpsuse jäätmeloa tabeli ja faktilise olukorra vahel. Karistusõiguslik vastutus eeldab KeÜS §-s 22¹ väljatoodud seadustes sätestatud rikkumise tuvastamist.

§ 120

¹ on blanketne norm, mis tuleb sisustada viidetega jäätmeseaduse nendele sätetele, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse ning siduda need faktiliste asjaoludega, mis kinnitaksid isiku poolt teo toimepanemist. Nõuded jäätmete käitlemisele tulevad jäätmeseadusest. Kui isik neid kohustusi eirab, tuleb kohtuvälisel menetlejal tuvastada konkreetne

säte, mida isik on rikkunud ning milline tegevus on karistatav

§ 120¹ alusel.

Vaidlusalune väärteoprotokoll ei vasta eelkirjeldatud nõudmistele. Finantsgarantii puudumise osas avaldab kaitsja, et garantiikirja mittepikendamine ei olnud tingitud menetlusaluse isiku pahatahtlikkusest, vaid ettevõtte majanduslikust seisundist ning kaebaja on seisukohal, et

§ 120

¹ lg 2 mõtteks ei ole olnud see, et finantsgarantii kaotamisel (nt majanduslikel põhjustel) peab ettevõtte ettenägelikult ja koheselt vabanema kõigist kinnistul olevatest jäätmetest, vastasel korral on ta toime pannud väärteo, mille eest võib teda karistada kuni 400 000 euro ulatuses. Äririski realiseerumine ei ole

§ 120¹ lg 2 alune väärtegu.

Väärteokaristus peab olema ultima ratio e äärmuslik abinõu. See põhimõte kohaldub ka

§ 120¹ lg-le 2.

Kaebaja on seisukohal, et jäätmeloas on fikseeritud garantii mitte-esitamise tagajärg: „Keskkonnaametil on õigus tunnistada käesolev keskkonnaluba kehtetuks.“. Kaitsja leiab ka, et rikutud on topeltkaristamise keeldu. Kohtuväline menetleja tuvastas väärteoasjas kaks eraldiseisvat väärteorikkumist: 1) osa jäätmeid ladustatakse kinnistutel väljaspool keskkonnaloa tabelis J4 määratud ladustamiskohti; 2) jäätmeid ei tohi kinnistutel ladustada, kuna puudub kehtiv finantsgarantii. Tegemist on sisult ühe ja sama etteheitega – jäätmeid ei tohtinud kinnistutel ladustada. Esimese väärteoetteheite kohaselt kohustus menetlusalune isik jäätmeid ladustama asukoha X asemel asukohas Y (osa jäätmeid ei asunud jäätmeloas määratletud asukohas). Teise väärteoetteheite kohaselt ei tohtinud menetlusalune isik jäätmeid ladustada asukohas X ega asukohas Y (kuna puudus kehtiv finantsgarantii). 3

(10)4-23-4349 Juhul, kui kohus ei nõustu kaebajaga selles, et väärteomenetlus tuleb lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu, palub kaebaja kohtul hinnata karistamise otstarbekust. Väärteootsuses ei ole vähimalgi määral käsitletud väärteokaristuse määramise vajalikkust, olukorras, kus KeA on otsustanud sama olukorra raames kohaldada haldusmeetmeid. Väärteomenetleja on jätnud kohaldamata ning tähelepanuta ultima ratio põhimõtte. Siinsel juhul ei ole isiku karistamine rahatrahviga eesmärgipärane. See ei toeta ka KeA enda ettekirjutuse nr 3090 eesmärki – likvideerida jäätmed kinnistutelt hiljemalt 01.04.2024. Lisaks leiab kaitsja, et väärteokaristuse otsustamisel nähtub, et kohtuväline menetleja on: 1) jätnud kohaselt hindamata, kas lisaks haldussunni kohaldamisele on üldse otstarbekas määrata menetlusalusele isikule täiendavalt veel väärteokaristus; 2) lähtepunktiks võtnud ½ sanktsiooni ülemmäärast, mis on 200 000 eurot; 3) seejärel võtnud arvesse süüd vähendavaid ja suurendavaid asjaolusid, eksides süüd suurendavate asjaolude hindamisel - väärtegu
(2)ei ole toime pandud otsese tahtlusega ning toime ei ole pandud kahte eraldiseisvat väärtegu; 4) määranud rahatrahvi 80 000 eurot, õigustades, et see on alla keskmise määra. Kaebaja kordab, et tema hinnangul on kohane VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus lõpetada, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur, väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning tõhusam abivahend on sunniraha ja asendustäitmise rakendamine, mida KeA juba kohaldas. Keskkonnaamet esitas kohtule 22.01.2024. a oma seisukoha kaebusele. Jäätmete ladustamise kohta väljaspool keskkonnaloas määratud asukohti avaldab kohtuväline menetleja, et sündmuskoha vaatluse protokolliga on määratletud käitluskohas asuvate jäätmete asukohad. Keskkonnaamet möönab, et asendiskeemi sõnastuses oleks võinud selguse huvides märkida „fotode asukoht on“ asemel „fotodel kujutatu asukoht ja fotol kujutatud vaate suund“ ning fotode tegemise ümardatud (komakohajärgsed numbrid eemaldatud) asukoht on märgitud foto väljatrükil, kuid eelöeldu ei muuda antud protokolli ja selles sisalduvate tuvastatud faktiliste asjaolude esinemist ebausaldusväärseks. Ladustamisaladel ning väljaspool määratud ladustamisalasid asuvate jäätmete asukohad on määratud kohapeal visuaalselt ümbritsevate objektide suhtes kasutades alusena (võrdlusena) Y ehitusjäätmete käitluskoha asendiplaani. Hilisemas andmete analüüsis kasutati ka droonifotosid. Keskkonnaamet märgib, et asendiskeemil punasega viirutatud alad tähistavad töötsoonidest väljaspool asuvaid jäätmeid, ning juhib tähelepanu, et ei ole mõõdetud millises koguses ja mitme meetri ulatuses need jäätmed asuvad väljaspool loaga määratletud töötsooni. Töötsoonidest väljaspoole jäävate jäätmete kogus ja kaugus töötsooni piirist ei ole loa tingimuste mõttes oluline. Samuti ei ole oluline kas väljutakse ühe või mitme erineva töötsooni piirest. Väärteo kvalifikatsiooni osas avaldab kohtuväline menetleja, et kaebaja on jätnud tähelapanuta, et kõigi loa tingimuste täitmine on kohustuslik. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KeÜS § 221 on väljatoodud ka jäätmeseadus, mille § 73 lg 1 kohaselt määrab jäätmeloa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuste õiguste realiseerimise tingimused. Jäätmeseaduse § 81 lg-s 2 on sätestatud, et mis lisaks KeÜS § 53 lg-s 1 sätestatule jäätmeloas märgitakse. Keskkonnaamet nõustub, et

§ 1201

järgi ei ole karistatav igasugune ebatäpsus, vaid jäätmete käitlemine loa nõudeid rikkudes. Just viimast Keskkonnaamet menetlusalusele isikule ette heidab. Nõuded, millede rikkumist Keskkonnaamet ette heidab, on jäätmekäitluse seisukohalt äärmiselt olulised. Nimelt ladustatakse ettevõtte Y käitluskohas (x) jäätmeid väljaspool keskkonnaloa nr x (kehtis kuni 02.06.2023) tabelis J4 määratud ladustamiskohti ja jäätmete ladustamine ilma kehtiva finantsgarantiita, mis on olulised rikkumised, mis igaüks eraldi või koos võivad kaasa tuua märkimisväärse keskkonnamõju. Seega menetlusaluste isikute väide, nagu Keskkonnaamet oleks väärteoprotokollis ette heitnud rikkumisi, mis on käsitletavad tühiste ebatäpsustena, ei vasta tegelikkusele ning on käsitletavad paljasõnaliste seisukohtadena. 4

(10)4-23-4349 Finantsgarantii puudumise kohta avaldab kohtuväline menetleja, et

§ 983lg 3 kohaselt on jäätmete ladustamine finantsgarantii puudumisel keelatud.

. Finantsgarantii olemasolu on vajalik keskkonnariskide maandamiseks, milleks kaebuse esitajal finantsvõimekus puudub. Sellises olukorras ei ole jäätmete ladustamise lubamine kooskõlas avaliku huviga tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ning keskkonnaohutus. Topeltkaristamise keelu osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu asjaolule, et Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ omas Keskkonnaameti poolt teostatud kontrolli hetkel 22.05.

  1. a keskkonnaluba x, mis tühistati 02.06.2023 a. Kehtiva keskkonnaloa ajal on loa omanikul kohustus järgida loas sätestatud nõudeid, st antud juhul tabel J4 (jäätmete ladustamine) toodud nõudeid, millega on määratud lubatud asukohad jäätmete ladustamiseks. Sama kehtib ka keskkonnaloa tabelis J6 toodud finanstgarantii nõude puhul. Eelnimetatud nõudega (tabelis J
  2. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded), et jäätmete ladustamine peab olema tagatud finantsasutuse garantiiga (finantsgarantii), millega kaetakse ladustatud jäätmete veo, laadimise ja käitlemise kulud ning mis peab kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul. Rõhutame, et etteheidetavate tegude (1 ja 2) nõuded on sätestatud keskkonnaloas x, mis on kvalifitseeritavad ainult jäätmeseadus § 1201 lg 2 järgi, täpsemalt loa nõuete rikkumine. Topeltkaristamise keeld ei laiene süü suuruse hindamise küsimusele. Süü suuruse hindamisel on lubatud arvestada asjaolu, et ühe teoga on mitut nõuet rikutud ja seega on tegemist süüd suurendava asjaoluga. Karistamise ebaotstarbekuse etteheite osas leiab Keskkonnaamet, et kaebuse esitaja kaebuse lisas olev saneerimisnõustaja seletuskiri ei oma menetletava väärteoasjaga puutumust. Keskkonnaamet peab oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et saneerimisnõustaja ST 06.06.
  3. a (keskkonnaluba kehtis kuni 02.06.2023) seletuskiri on saadud peale keskkonnaloa kehtivuse lõppu. Samuti edastab Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS loa omajale automaatselt teavituse ja meeldetuletuse, et olemasolev finantsgarantii tähtaeg hakkab lähenema ning on aeg esitada uus tagatis. Ettevõtte keskkonnaloa x finantsgarantii esitamise tähtaeg oli 02.03.2023 a, mis tähendab, et ettevõttel oli võimalus enda tegevus seadusega kooskõlla viimiseks. Väärteomenetluse läbiviimine samaaegselt haldusmenetlusega on tavapärane praktika, kuivõrd antud menetlused ei oma omavahel puutumust. Peale väärteo toimepanemise aega isiku teojärgne käitumine ei ole üks osa menetluse otstarbekusega lõpetamise eeldustest. Vastavalt VTMS § 30 on menetluse otstarbekusega lõpetamise eeldusteks süü väike suurus ning avaliku huvi puudumine. See, et hiljem on alustatud isiku osas haldusmenetlus viitab pigem sellele, et isik ei alustanud jäätmete vabatahtliku likvideerimisega, vaid teda pidi riigi poolt mõjutama käituma seaduskuulekalt. Nimetatu ei viita sellele, et isiku süü oli väärteotoimepanemise ajal väike. Samuti ei viita see avaliku huvi puudumisele, kuivõrd jäätmete ebaseaduslik ladustamine omab keskkonnariski. Rõhutame, et Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ omas keskkonnaluba jäätmekäitlusega tegelemiseks, seega on ettevõtte juhatuse liikmed keskkonnaloast ja vastavate seaduste otsekohalduvate nõuetega kursis ning omavad teadmisi ja vastutust äritegevuse eest. Keskkonnaamet on seisukohal, et VTMS 30 lg 1 p-s 1 toodud menetluse lõpetamise eeldused ei ole täidetud, sest Keskkonnaamet leiab, et kuna käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel on piisavalt suur ja omab avalikku huvi, siis puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Rõhutame, et kaebuses ei ole täpsustatud VTMS 30 lg 1 punkti 1 toodud eelduste esinemist, vaid on toodud paljasõnaliselt, et isiku süü ei ole suur ja jätkamiseks puudub avalik huvi. Seega ei ole nimetatud taotlus menetluse lõpetamiseks põhistatud. Karistuse määramise osas avaldab Keskkonnaamet, et antud juhtumi puhul on juba üldpreventiivselt karistamine põhjendatud, kuivõrd üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal jäätmekäitluse valdkonnas tegelevatele isikutele, et õiguskaitseorganid 5

(10)4-23-4349 reageerivad piisava rangusega toimepandud rikkumistele, mõjutades sellega olema jäätmealaste reguleerivate õigusaktide järgmisel hoolsam ning ümbritseva suhtes lugupidavam. Samuti oli kaebaja karistamine vajalik ka eripreventiivses mõttes. Karistusõiguses on levinud põhimõte, et kuritegevus ei tohi ära tasuda. Sama põhimõte on rakendatav ka väärteomenetluses ja kaebajale on vajalik anda selge signaal, et taoline jäätmealane rikkumine ei tohi olla aktsepteeritav. Rõhutame veelkord, et nn üldteada asjaolu, et jäätmete käitlemine on kulukas tegevus, mistõttu selles valdkonnas liiguvad suured rahasummad. Keskmisest karistusmäärast lähtumise nõue tuleneb Riigikohtu praktikast. Antud juhul määratud 80 000 euro suurune rahatrahv on alla sanktsiooni veerandi (200 000 eurot)

§ 1201lg 2 karistusmäärast.

Menetlusalusele isikule karistuse mõistmine on menetleja väärtusotsustus. Karistuse leidmisel mänguruumi piires ei olevat tegemist mitte punkte või kriipse sisaldava joonise ega ka arvutusega, vaid menetleja väärtushinnanguga. Samuti ei olevat olemas teaduslikku meetodit, mille abil seda väärtushinnangut selliselt mõõta, et saada vastusena kontrollitav tulemus ehk üks ja ainuõige karistus. Karistusseadustiku § 56 lg 1 lg kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Neist esimene sätestab karistuse eripreventiivse ja teine üldpreventiivse eesmärgi. Kokkuvõtteks taotleb Keskkonnaamet jätta Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ kaebus rahuldamata osas, millega on Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ-d karistatud keskkonnaloa (jäätmeloa) nr x nõuete rikkumise eest ja jätta Keskkonnaameti 11.12.2023. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023000466 muutmata eelpool nimetatud osas. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja selle lisad, kohtuvälise menetleja seisukoha, kohtule esitatud väärteoasja toimiku ja poolte poolt taotletud tõendid, on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt on toime pandud keskkonnaloa ja jäätmeseaduse rikkumised, millega on täidetud

§ 1201lg 2 väärteokvalifikatsioon.

I. Jäätmete ladustamine väljaspool keskkonnaloa nr X tabelis J4 määratud ladustamiskohti 1.1 Keskkonnaloa nr x (kohtuvälise menetleja toimik (edaspidi viidatud kui kvt) tl 64-78) kohaselt on kaebuse esitajale tegevuskohaga Y käitluskoht, väljastatud alates 27.06.2022. a luba jäätmete käitlemiseks. Käitise territoorium koosneb kahest lahustükist ja ühest august ning puudutatud katastriüksusteks on H, K, O ja L, millised kõik on seotud ka nendest piiridest jäätmete väljaspoole ladustamise etteheitega. Nimelt on viidatud keskkonnaloa lahutamatuks osaks tabel J4 (kvt tl 6871), mis reguleerib jäätmete ladustamiskohad jäätmeliikide kaupa ning ladustusplaan (kvt tl 7478). Tabeli J4 ning ladustamisplaani kohaselt, haakuvalt esitatud süüdistusega: 1) ladustamiskohas nr 14, milleks on kruusakattega väliplats, on lubatud ladustada põlevjäätmeid; 2) tsoonides 8 ja 9 asuvad sorteerimisliinid, kus käsitsi eraldatud jäätmeliigid tuleb koguda liini all olevatesse salvedesse; 3) tsoonis 10 on ette nähtud jääkjäätmete ladustamine, maksimaalse ladustamisajaga üks ööpäev (jäätmed liiguvad sealt edasi tsooni 7); 6

(10)4-23-4349 4) ladustamiskohas nr 2, milleks on freesasfaltiga plats, on lubatud ladustada puitjäätmeid; 5) ladustamiskohas nr 20, milleks on betoonpõrandaga hoone, on lubatud ladustada erinevat liiki pakendeid, plasti, paberit, kartongi, alumiiniumit ja tekstiili; 6) ladustamiskohas nr 25, milleks on freesasfaldist kattega väliplats, on lubatud ladustada mineraaljäätmeid – näiteks liiva ja kive. Objekti kontrollimise protokolli (kvt tl 2) punktis
  1. on fikseeritud eelnimetatud ladustamiskohtadest väljapoole ladustatud jäätmed ning protokolli lisas, 22.05.
  2. a fototabeli fotodel nr 3 (kvt tl 7); 7-8 (kvt tl 11-12); 9, 13 (kvt tl 13, tl 16); 15-20 (kvt tl 19-24); 24 (kvt tl 28) on näha ka eelviidatud ladustamiskohtades- või tsoonides olevad jäätmed. Sisuliselt samad fotod on ka sündmuskoha vaatlusprokolli lisas (kvt tl 38-63). Kuigi fotodelt ei ole võimalik teha kindlaks teha täpselt, kui suures mahus või kui suurel alal fotografeeritud jäätmed ladustamiskohtade piire ületasid, on võimalik nimetatud asjaolu tuvastada sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaga – 22.05.
  3. a asendiskeemiga (s.o kvt tl 74 asuva ladustusplaani koopia, kvt tl 36), millel on punasega viirutatud ära alad, kus tuvastati väljapool ettenähtud tsoone prügi ladustamine. Kogumis antud tõenditega on üheselt tõendatud, et jäätmeid ladustati väljaspool antud keskkonnaloa nr x tabelis J4 määratud ladustamiskohti. Ka tunnistaja TT, kes on Keskkonnaameti vaneminspektor, ning kes käis 22.05.
  4. a Ys keskkonnaloa ja muude kohalduvate õigusaktide nõuete täitmisega seotud asjaolude tuvastamiseks kontrolli teostamas, on oma ütlustes avaldanud, et kohapealse kontrolli tulemusel tuvastati ladustamiskohtades nr 14, 8 ja 9, 10, 2, 20 ja 25 väljapool ladustamiskohta asuvaid jäätmeid (kvt tl 108-109). Eelviidatud tõendid kogumis võimaldavad tuvastada, et 22.05.
  5. a kontrolli käigus Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ territooriumil, Y käitluskohas, Y, O, L, K ja H katastriüksustel olevates jäätmete ladustamiskohtades eirati jäätmete väljapool ladustamiskohti ladustades keskkonnaloa nr x tabeli nr J4 nõudeid, kus on määratletud ladustamiskohad ning seal lubatavate jäätmete liigid. Seejuures ei ole süüteokoosseisu täitmise osas oluline, kui suures mahus või kui suurel piire ületatud alal jäätmeid väljaspool lubatud kohti ladustati –

§ 1201näeb ette vastutuse mh jäätmete käitlemise eest loa nõudeid rikkudes.

Loaks, mille nõudeid käesoleval juhul rikuti, oli keskkonnaluba nr x, mille lahutamatuks osaks on ka tabel J4, kus on selgelt välja toodud, millises kohas milliseid jäätmeid ladustada tohib. Kui jäätmeid ladustatakse väljaspool lubatud piire, on ilmselgelt tegemist keskkonnaloa nõuete rikkumisega, millega täidetakse

§ 1201koosseisuline tunnus.

Mis puutub kaitsja poolt 27.03.2024. a kirjalike kohtukõne teeside punktis 1 viidatud asjaolule, justkui ei vastaks kohtuvälise menetleja poolt prügi väljaspool lubatud piire ladustamise tuvastamine mõõteseaduse nõuetele, leiab kohus, et süüteo toimepanemise tuvastamine on kohtu jaoks väljaspool kahtlust piisavalt jälgitavalt ja selgelt tuvastatud ning talletatud kohtuvälise menetleja poolt. Süüteokoosseisu objektiivse koosseisu tuvastamiseks ei olegi vajalik kindlaks teha, mis mahus ja/või kui suurt ala ületavas osas prügi väljaspool piire ladustati – oluline on fakt, et kontrolli teostanud Keskkonnaameti ametnikud oma dokumentatsioonis ja selle juurde kuuluvates lisades, so fototabelis ning asendiplaanil – ära näidatud, millistest asukohtadest tuvastati väljaspool piire ladustatud jäätmeid. Tõendeid tuleb hinnata kogumis ning käesoleval juhul võimaldab kohtuvälise menetleja toimikus olev tõendikogum jäätmete väljaspool lubatud piire ladustamise ka tuvastada. 7

(10)4-23-4349 Kuivõrd väärteo toimepanemise ajal oli Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liige mh XX (äriregistri väljavõte, kvt tl 151-152), kes viibis tunnistaja ütluste kohaselt ka kontrolli teostamise juures (kvt tl 109), kujuneb juriidilise isiku vastutus juhatuse liige XX tegevuse kaudu KarS § 14 lg 1 p 1 ning KeÜS § 221 alusel. Seega on Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ-le etteheidetav keskkonnaloa nõuete rikkumine, millega täideti jäätmeid väljaspool keskkonnaloa piire ladustamisega

§ 1201väärteokoosseis, tuvastamist leidnud ning ka õigesti kvalifitseeritud.

Tegu on juhatuse liikme XX poolt toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd olles teadlik keskkonnaloa tingimustest ning olles jäätmeid käitleva ettevõtte juhatuse liige, pidi XX olema keskkonnaloa tingimustega kursis ning pidi jäätmete hooletu ladustamise puhul pidama võimalikuks ka jäätmeloa nõuete rikkumise toimepanemise. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II. Jäätmete käitlemine ilma kehtiva finantsgarantiita

§ 983

lg 1 kohaselt peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Äriregistri väljavõtte kohaselt (kvt tl 151-152) on Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ põhitegevusalaks tavajäätmete kogumine. Keskkonnaloa punkti J6 kohaselt (kvt tl 72) peab jäätmete ladustamine olema tagatud finantsasutuse garantiiga, millega kaetakse ladustatud jäätmete veo, laadimise ja käitlemise kulud ning mis peab kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul. Muuhulgas on keskkonnaloas fikseeritud asjaolu, et ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid. 22.05.

  1. a objekti kontrollimise protokolli punktis 3.1 (kvt tl 2) on fikseeritud asjaolu, et ettevõtte finantsgarantii kehtis kuni 02.04.
  2. a ning uut kehtivat finantsgarantiid Keskkonnaametile esitatud ei ole. Väärteotoimikusse on lisatud ka väljavõte andmebaasist KOTKAS seoses keskkonnaloaga nr x (kvt tl 149), millest nähtub, et Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ-le on nii 23.02.
  3. a kui ka 05.03.
  4. a esitatud teavitus finantsgarantii uuendamise tähtaja saabumisest. Tunnistaja TT ütlustest (kv tl 109) tuleb välja, et üheks järelevalve raames teostatud kontrolli põhjuseks Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ territooriumil oli kontrolli eelselt teada olev info, et ettevõttel puudub keskkonnaloa tingimustes ja seaduses nõutud finantstagatis. Eelnimetatud tõendid kogumis võimaldavad üheselt tuvastada, et nii seaduses kui ka väljastatud keskkonnaloas nõutud kehtiv finantsgarantii Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ-l puudus. Sellega on ettevõte rikkunud väljastatud keskkonnaloa ja

§ 983

nõudeid ning sellise tegevusega on toime pandud

§ 1201järgi kvalifitseeritav väärtegu.

Väärtegu on samaselt jäätmete väljaspool keskkonnaloas märgitud piire ladustamise etteheitega pandud toime juhatuse liikme XX tegevuse kaudu KarS § 14 lg 1 p 1 ning KeÜS § 221 alusel. Tahtluse osas tuvastab maakohus kavatsetuse, kuivõrd XX teadis jäätmekäitlusega tegutseva ettevõtte juhatuse liikmena nii seadusest kui ka keskkonnaloast tulenevast finantsgarantii nõudest. Seda enam, et kuni 02.04.2023. a oli kehtiv finantsgarantii ettevõttel täiesti olemas ning selle lõppemise kohta oli ettevõttele andmebaasi KOTKAS kaudu saadetud ka kaks meeldetuletust. 8

(10)4-23-4349 Ettevõtte tegevus jäätmete käitlemisel jätkus aga finantsgarantii puudumisest hoolimata. Asjaolu, et ettevõttel puudus finantsiliste raskuste tõttu antud finantsgarantii, ei õigusta rikkumist, vaid näitab tahtlust, kui tegevusi jätkatakse. Seaduse mõtte kohaselt tohivad antud valdkonnas tegutseta just ettevõtted, kel on piisav finantsvõimekus, et probleemide korral oleks ettevõttel võimalik ka reaalselt keskkonna riske maandada või enda tegevuse tõttu põhjustatud (kas tahtlikult või ettevaatamatust) keskkonnaprobleeme ka likvideerida. Lisaks sedagi, et piisava finantsvõimekuse puudumise korral tekib risk, et ettevõte võib kalduda kõrvale keskkonna nõuetest just majandusliku kitsikuse motiividel. Eeltoodu ei ole aga puhta keskkonna kui üldise õigushüve kaitsmise eesmärgiga kooskõlas. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III. Karistus

§ 1201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot. Keskkonnaamet määras Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜle karistuseks rahatrahvi 80 000 eurot, s.o 1/5 maksimaalsest karistusest. Kohtu hinnangu tuleb karistuse määramisel käesolevas asjas arvesse võtta asjaolu, et tuvastatud on kaks erinevat rikkumist ja tegemist on ideaalkogumiga, milline asjaolu mh välistab kaitsja poolt viidatud topeltkaristamise temaatika. Arvesse tuleb võtta ka seda, et jäätmete väljaspool lubatud piire ladustamise etteheite puhul on üheselt tuvastamist leidnud, et kuigi erinevat liiki jäätmeid ladustati väljaspool nende jäätmete jaoks etteantud piire, toimus kogu jäätmete ladustamine siiski jäätmete käitlemiseks mõeldud territooriumil (vt asendiskeemi kvt tl 36), st jäätmed ei väljunud suurest territooriumist, mida Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ prügi käitlemiseks kasutada võis keskkonnaloa järgi. Mh tähendab see, et keskkonnakahju, mis pole ka iseenesest koosseisuline tunnus, ei saa olla tekkinud. Sündmuskohal tehtud fotosid ja kvt tl 36 olevat asendiskeemi hinnates ei saa järeldada ka asjaolu, et jäätmete ladustamine üle lubatud piiride oleks toimunud väga suures mahus. See iseloomustab kogumis rikkumise ebaõigussisu pigem väiksemana. Kohtu hinnangul eelnevalt välja toodud asjaolud võimaldavad jõuda järelduseni, et süüd saab hinnata keskmisest väiksemaks. Karistus peab eripreventiivselt olema mõjus, teisalt ei saa juriidilisele isikule mõistetud karistus viia ettevõtte lõppemiseni. Juba maakohtule esitatud kaebuses avaldab kaitsja, et näiteks finantsgarantii mittepikendamine oli tingitud ettevõtte majanduslikust seisundist, millist väidet tõendab saneerimisnõustaja seletuskirjaga. Asjaolule, et ettevõtte majanduslik seis ei ole kiita, viitab ka äriregistri väljavõttelt nähtuv maksuvõlg, samuti kohtumenetluses ilmnenud asjaolu, et algselt kohtuistungil lahendatama pidanud kaebus lahendati lõpuks kirjalikus menetluses, kuna menetlusalune isik ei soovinud täiendavaid kaitsekulusid seoses kohtuistungiga. Kohus võtab arvesse sedagi, et jäätmekäitlusega tegeleval ettevõttel varasemad kehtivad keskkonnaalased rikkumised puuduvad, ainus kehtiv väärteokaristus on maksualase süüteo eest. Seega on maakohus seisukohal, et proportsionaalne ja mõjus karistus

§ 1201lg 2 järgi on rahatrahv 5000 eurot.

Seega rahuldab kohus kaitsja kolmanda alternatiivse taotluse menetlusalusele isikule kergema karistuse määramiseks. Kuivõrd maakohus väärteotunnused tuvastas, ei kuulu rahuldamisele kaitsja esimene alternatiiv väärteomenetluse lõpetamiseks väärteotunnuste puudumise tõttu. Ka otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetamist 9

(10)4-23-4349 maakohus sobivaks ei pea, kuivõrd tuvastatud on ideaalkogumis kahe erineva rikkumise toime panemine, neist ühe rikkumise puhul on tuvastatud ka raskeim tahtluse vorm. Rahatrahvi 5000 eurot tasumise makserekvisiidid jäävad samaks, mis on märgitud kohtuvälise menetleja 11.12.
  1. a otsuses. Tulenevalt VTMS § 111 p-st 10 tuleb rahatrahv tasuda panka 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. IV. Menetluskulud Kaitsja taotles kaebuses menetluskulude täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda jätmist ning menetlusaluse isiku kasuks välja mõistmist. Menetluskulude suuruseks on kaitsja poolt 27.03.
  2. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt 2773,33 eurot. Kuivõrd maakohus ei lõpetanud väärteomenetlust, tuleb kantud menetluskulud kogu ulatuses jätta Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ enda kanda (vt ka Riigikohtu 01.03.
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-22-3337 pp 6 jj). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.