KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1490 Haldusasi Xi kaebus Kaitseressursside Am

) § 215 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt oli KAVK kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev iseseisev haldusorgan. Vaidekomisjoni ülesandeks oli tuvastada arstliku komisjoni otsuse tegemise õiguspärasus, kontrollides sealjuures nii isiku terviseseisundi hindamisel arvestatud meditsiinilisi asjaolusid kui ka otsuse tegemisel kohaldatud õiguslikke asjaolusid. Vaidekomisjon on 29.11.2022 vaideotsuse tegemisel lähtunud eriarstide koostatud dokumenteeritud ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud andmetest, mille õigsuses ei olnud vaidekomisjonil kaebaja vaide läbivaatamisel põhjust kahelda. 2) KRA pidi praegusel juhul tuvastama, kas esinesid asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine (terviseseisundi hindamine) kohustuslik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 või asjassepuutuva eriseaduse ehk

normide kohaselt (

§ 40lg 1 p 6).

Kaebaja terviseseisundi muutumise teate juurde esitatud 13.10.2022 haigusjuhtumist nr 17940005 ei nähtunud patoloogiat, mis oleks viidanud kaebaja tervise halvenemisele ega uusi asjaolusid kaebaja terviseseisundi kohta. Sealjuures 13.10.2022 haigusjuhtumit on vaidekomisjoni hinnanud 29.11.2022 koosolekul väga põhjalikult ning järeldused nende pinnalt on selged. Seega on põhjendamatu taotleda uut terviseseisundi hindamist. 3) Kui arst on kutsealusel hiljaaegu diagnoosinud ravi vajava haiguse või on kutsealusega äsja toimunud trauma (nt luumurd vms), siis peab kutsealune ametile esitama teate terviseseisundi muutumisest, lisades teatele eriarsti meditsiinilise tõendi, millel on kirjas kõik haiguse või traumaga seonduvad anamnestilised andmed ja tegema seda koheselt pärast terviseseisundi muutumist ehk haiguse diagnoosimist. Nagu vaideotsuses osundatud, diagnoos I47.9 on kaebajal tuvastatud esmakordselt 13.10.2022 ning määratud ravimit kaebaja välja ostnud ei ole. Samuti ei ole kaebaja pöördunud näidustatud Holter-monitooringu tegemiseks perearsti vastuvõtule. See viitab, et kaebaja terviseprobleemid ei saa olla sedavõrd tõsised nagu kaebaja kaebuses väidab. Üksnes kaebaja üldsõnaline väide terviseseisundi olulise halvenemise kohta ei ole piisav. 4) Juhul kui kaebaja pöördub kardioloogi vastuvõtule ja läbib näidustatud Holtermonitooringu, hinnatakse kaebaja terviseseisundit uuesti. Seega kui kaebaja on seisukohal, et tema tegelik terviseseisund ei ole leidnud kajastust, tuleks esmalt pöörduda arstide vastuvõtule ning alles seejärel taotleda uut terviseseisundi hinnangut. 5) Põhjendamatu on kaebaja etteheide selle kohta, et vaideotsus on kaebaja poolt kätte saamata.

§ 15

lg 1 kohaselt toimetatakse kõik kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee. Vastav e-posti aadress on kõigil Eesti isikukoodiga isikutel.

§ 15

lg-s 3 on sätestatud, et elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee saadetud dokument loetakse kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kätte toimetamine. Vaideotsus edastati kaebajale 09.12.2022 tema isikukoodiga elektronposti aadressile. Seega ei ole vaidekomisjon kättetoimetamise korda rikkunud. 3

§-s 15 sätestatud kättetoimetamise korrale.

§ 15

lg 1 kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

§ 15

lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

§-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1327, p 14). 4

§ 40

lg 1 p 6 sätestab, et kutsealune on kohustatud teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis KRA-d oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ning vajaduse korral esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid.

§ 261

lg 11 alusel kehtestatud määruse nr 14 § 4 lg 6 sätestab, et kui kutsealune või reservis olev isik on KRA-d teavitanud oma terviseseisundi muutumisest, otsustab KRA arst olemasolevate andmete põhjal, kas isiku terviseseisundit on vaja uuesti hinnata. Praegusel juhul esitas kaebaja 15.06.2023 KRA-le teate oma terviseseisundi muutumisest, lisades teatele uuesti 13.10.2022 haigusjuhtumi nr

1. KRA vastas kaebaja taotlusele 19.06.2023, selgitades et kuna KAVK on juba 29.11.2022 vaideotsuses leidnud, et 13.10.2022 haigusjuhtumis toodud diagnoosi esinemine Xi terviseseisundit ei muuda, siis puudub Xi teatele lisatud dokumendi põhjal ametil alus Xi terviseseisundi vastavuse uuesti hindamiseks. Kohtu hinnangul on KRA põhjendatult keeldunud kaebaja terviseseisundi uuesti hindamisest, kuivõrd kaebaja ei esitanud KRA-le selliseid tervisega seonduvaid asjaolusid ega terviseseisundi muutumist kajastavaid dokumente, milliseid KRA pole oma varasemas hinnangus arvesse võtnud (vt ka HMS § 44 lg 1 p 2).
2. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta võtab alates
3. a oktoobrist regulaarselt ravimeid ja käib uuringutel ning on pärast KRA-le esitatud haigusjuhtumit veel pöördunud arstide poole. Samas ei ole kaebaja enda väidete tõenduseks esitanud KRA-le ega ka kohtule ühtegi dokumenti. Sealjuures kohtule edastatud KAVK-i 29.11.2022 vaideotsusest nähtuvalt ei olnud kaebaja vaidekomisjoni 29.11.2022 koosoleku toimumise ajaks välja ostnud talle määratud ravimit (bisoprolool) ega pöördunud perearsti vastuvõtule talle näidustatud Holter uuringu tegemiseks. Vaidekomisjoni 29.11.2022 koosolekul kaebaja ei soovinud ka põhjendada talle raviks määratud bisoprolooli tarvitamata jätmist. Eelnev viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebaja terviseprobleem ei saa olla sedavõrd tõsine, nagu ta kaebuses väidab. Kohtu hinnangul on KAVK oma vaideotsuses kui ka KRA oma 19.06.2023 vastuskirjas kaebajale asjakohaselt selgitanud, et kaebajal tuleb terviseseisundi uueks hindamiseks esitada KRA-le uuemad terviseseisundi muutumist kajastavad andmed (s.o pärast 13.10.2022 haigusjuhtumit), kuivõrd kaebajale pandud diagnoos I47.9 võib esineda ka ühekordselt ning selleks tuleb kaebajal esmalt pöörduda arstide poole (sh talle näidustatud uuringu tegemiseks). Üksnes kaebaja paljasõnalised väited tema terviseseisundi muutumise kohta ei ole piisavad, et kohustada vastustajat uuesti hindama kaebaja terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Ühtlasi puudub kohtul alus kahelda arstide kui eriala spetsialistide otsuses, et ka ainuüksi kaebajale määratud diagnoosi I47.9 tõttu ei saanud kaebajat tunnistada kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks.

§ 261

lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määruse nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ lisas 1 on selgitatud diagnoosi I47 „Paroksüsmaalne tahhükardia“ korral vastab isik tervisenõuetele, kui südametegevus on normaalne või raviga kompenseeritud, kiiret-aeglast tüüpi tahhükardiat on diagnoositud kuni kaks korda aastas. Lisaks eeltoodule väärib märkimist, et ka ajateenistuse jooksul on ajateenijale tagatud vajalik arstiabi ning vajadusel suunamine ravile (

§ 55). 5