Obsah (5)

§ 657§ 652§ 654§ 651§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2024, Tartu Tsiviilasja number

§ 657lg 1 p 21).

Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ja tõendid (

§ 652lg 1 ja 2).

Uue asjaolu või tõendi lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama (

§ 652lg 4).

Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uute tõenditena hagejate vanemate vahelise Messengeri vestluse kuvatõmmise 20-l lehel, fotoärakirja hageja kulude arvestusest ja kulutšekkide koopiad 4-l lehel. Hageja esitas

1. aprilli 2024 menetlusdokumendis uute tõenditena R.A. Facebooki sõnumite väljatrükid, e-kirjad E. T., kaebuse XXXXXXX juht K. K., A.K. Swedbanki pangakonto väljavõte perioodil juuli- august 2023, psühholoog K. Esperki koostatud isiksuse uuring J. R. aastast 2012, pildid ravimitest. Kostja esitas
2. aprilli 2024 menetlusdokumendis uued tõendid- Swedbanki pangkonto väljavõtte, millest nähtuvad ülekanded juunist kuni oktoobrini 2023 hagejale elatise tasumiseks ja Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2024 määruse tsiviilasjas nr 2-21-13717, millest nähtub, et hageja vanemate ühine hooldusõigus lõpetati hageja suhtes ja kostjale anti hageja ainuhooldusõigus hageja viibimiskoha, tervise ja haridusega seotud küsimustes ja määrati kindlaks hageja suhtluskord emaga. Määrus on jõustumata. Esialgse õiguskaitse korras on otsustusõigus hageja viibimiskoha osas kostjal kuni lahendi jõustumiseni. Kostja esitas
4. aprillil 2024 uue tõendina väljavõtte hageja ema A.K. kirjast. Ringkonnakohus võtab apellatsioonimenetluses esitatud uutest tõenditest asja juurde kostja poolt esitatud Swedbanki pangakonto väljavõtte, Tartu Maakohtu
5. jaanuari 2024 määruse tsiviilasjas nr 2-21-13717 ja A.K. kirja, samuti hageja esitatud A.K. Swedbanki pangakonto väljavõtte perioodil 30.06.2023- 02.04.
6. Ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid ei ole asjakohased ning tuleb lugeda esitajale tagastatuks. 6
7. Hageja esitas
8. oktoobril 2022 kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude PKS § 108 alusel 1792, 68 eurot ja elatise nõude alates
9. novembrist 2022 400 eurot kuus. Maakohus jättis elatise nõude (sh PKS § 108 alusel esitatud tagasiulatuva elatise nõude) perioodil kuni
10. juuni 2023 rahuldamata, sest kostja oli elatise maksmise kohustust kas vahetult või hageja/hageja ema pangakontole raha makstes täitnud. Maakohus mõistis alates
11. juulist 2023 kostjalt välja elatise PKS § 101 alusel kuni hageja täisealiseks saamiseni (
12. oktoober 2034) 260,33 eurot [249,78 eurot (baassumma seisuga
13. aprill 2023) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
14. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
15. aprillil (esimest korda
16. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
17. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et perioodil
18. november 2021 –
19. märts 2022 elas hageja koos emaga kostja elukohas ja perioodil
20. märts kuni
21. oktoober 2022 kehtis hageja vanematel suhtluskord 50:50 ehk et hagejal oli sel perioodil vahelduv elukoht. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et perioodidel, kui hageja elas koos kostjaga, sai kostja täita hageja suhtes ülalpidamiskohustust vahetult. Kuivõrd eluasemekulud on üks osa hageja kuludest, siis on maakohus põhjendatult kostja panuse hindamisel arvestanud ka eluaseme hooldamisega seotud kulusid vahetult antud ülalpidamise hulka. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks kõiki neid korrata (

§ 654lg 6).

1. Hageja väidab kaebuses, et kostja ei ole tasunud regulaarselt elatist novembrist 2022 kuni juunini
2. Maakohus on hageja nõuet sel perioodil käsitlenud otsuse p-des 12 jj. Maakohus arvestas sel perioodil elatise nõude lahendamisel kohtu poolt kindlaks määratud hageja ja kostja suhtluskorda. Maakohus tuvastas, et alates
3. oktoobrist 2022 kuni
4. märtsini 2023 oli hageja keskmiselt seitse ööpäeva kuus kostja juures, millisel perioodil kostja täitis ülalpidamiskohustust vahetult ja ülejäänud aja eest tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodil
5. oktoober 2022 kuni
6. jaanuarini 2023 elatis 120, 33 eurot kuus; perioodil
7. veebruar-
8. märts 2023 115 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et samal perioodil (viis kuud) on kostja tasunud hageja kulusid ja kandnud hageja emale raha 1053 eurot, st viie kuu jooksul 210, 60 eurot kuus, mistõttu jättis maakohus kostjalt elatise perioodil november 2022- märts 2023 välja mõistmata (vt otsuse p-d 16 ja 17). Hageja ei ole neid maakohtu järeldusi apellatsioonkaebuses selgelt vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
9. Maakohus käsitles hageja nõuet perioodil aprill- juuni 2023 otsuse p-s 18, märkides viitega II kd lk-le 84, et kostja on sel perioodil hageja ülalpidamiskohustust täitnud ja hagi ei kuulu selles osas rahuldamisele. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja andis maakohtus selgitusi ja esitas andmed hagejaga seotud kulude kandmise kohta perioodil aprilljuuni 2023 (II kd lk 84). Kostja on kandnud hageja ema pangakontole aprillis 200 eurot, mais 328 eurot, juunis 200 eurot ja tasunud ka hageja lasteaia ja teraapiaga seotud kulusid. Kostja on esitanud asjakohased pangakonto väljavõtted (II kd lk 71) ja ringkonnakohtu poolt tõendina asja juurde võetud kostja pangakonto väljavõtte. Hageja ei ole neid tõendeid vaidlustanud. Seega on maakohus jätnud hagi ka perioodi märts- juuni 2023 osas põhjendatult rahuldamata.
10. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt alates
11. juulist 2023 ja mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras. Miinimummääras elatise välja mõistmisel lapse vajadusi selles ulatuses eeldatakse ja hageja ei pea oma vajadusi eraldi tõendama. 7 Hageja apellatsioonkaebuse põhirõhk on asjaolul, et kostja peab tasuma hagejale elatist 400 eurot kuus. Elatise suuruse saab määrata kindlaks iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Kohtule jääb muu hulgas PKS § 102 lg 3 kohaselt võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.6). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud neid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu poolt alates
12. juulist 2023 välja mõistetud igakuulise elatise suurendamise. Hageja väited toidukulu osas 250 eurot kuus ei ole millegagi põhjendatud. Ka hageja ema soov tellida koju valmistoitu ei ole aluseks kostjalt välja mõistetava elatise suurendamiseks. Miinimummäärast suurema elatise vajadust ei tõenda üksikud kaupluse tšekid, millest ei nähtu kelle jaoks oli ost tehtud ega ka hageja vajaduste perioodiline suurus (ühes kuus). Samuti ei anna kostjalt väljamõistetava elatise suurendamiseks alust apellatsioonkaebuses tehtavad etteheited kostjale ebavajalike ostude tegemise ja antud lubaduste täitmata jätmise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et kulutused lapse meelelahutusele on alati toreduslikud, kuid üksnes see maakohtu seisukoht ei ole käesolevas asjas aluseks maakohtu poolt välja mõistetud elatise suurendamiseks. Kuivõrd hageja vanemad ei jõudnud ajal, kui hageja elas koos emaga, hagejale ülalpidamise andmise viisi osas üksmeelele, mõistiski maakohus põhjendatult kostjalt välja elatise PKS § -s 101 sätestatud ulatuses. Hageja esitatud A.K. pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on alates juulist 2023 hageja poolt vaidlustatud maakohtu otsust täitnud.
13. Kostja avaldas
14. aprilli 2024 menetlusdokumendis, et laps elab alates
15. oktoobrist 2023 kostja juures ja on kostja ülalpidamisel ning puuduvad alused kostjalt elatise välja mõistmiseks. Hageja ema ei ole neil kuudel lapse ülalpidamises osalenud. Kostja leiab, et hagi tuleks rahuldada hageja ema A.K. vastu. Ringkonnakohus tuvastab Tartu Maakohtu
16. jaanuari 2024 määruse tsiviilasjas nr 2-21-13717 (jõustumata) alusel, et maakohus on
17. oktoobri 2023 määrusega samas tsiviilasjas rakendanud esialgset õiguskaitset ja määranud hageja viibimiskoha kostja juurde.
18. jaanuari 2024 määrusega lõpetas maakohus hageja vanemate ühise hooldusõiguse hageja suhtes ja andis kostjale ainuhooldusõiguse hageja viibimiskoha, tervise ja haridusega seotud küsimustes. Hageja ei ole neile asjaoludele vastuväiteid esitanud. Seega täidab kostja alates
19. oktoobrist 2023 hagejaga koos elades hageja ülalpidamise kohustust vahetult (PKS § 100 lg 1) ja alates nimetatud kuupäevast puudub alus kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurendamiseks. Ringkonnakohus ei saa rahuldada hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamise käigus kostja
20. aprillil 2024 esitatud taotlust rahuldada hagi hageja ema A.K. vastu, kuivõrd sellist hagi ei ole hageja maakohtule esitanud. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

14. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 8