1-17-7698/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7698 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ivan Grebeshkov määruskaebus (isikukood: 38610242260), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai
4. a määrus muutmata ja Ivan Grebeshkovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohtu
6. detsembri 2017 otsusega tunnistati I. Grebeshkov süüdi KarS § 141 lg 2 p 6, § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 5 järgi. Üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Liitkaristust – 11 aasta ja 28 päeva pikkust vangistusest arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva, mistõttu jäi lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 aastat 25 päeva vangistust alates
9. juunist
10. Otsus jõustus Riigikohtu määrusega
11. juunil
12. I. Grebeshkovi enda esitatud teistmisavaldus jäeti
13. mail 2019 läbi vaatamata.
14. I. Grebeshkov esitas maakohtule taotluse kvalifitseerida Paul Kerese 19 aset leidnud tegu, mis kvalifitseeriti KarS § 141 järgi ümber KarS § 1411, vähendada talle mõistetud karistust ning moodustada uus liitkaristus. Ta ei ole toime pannud lõpuleviidud kuritegu, mistõttu on tegu kvalifitseeritud valesti, karistus on mõistetud raskema süüteokoosseisu alusel ning see avaldab talle ebasoodsat mõju vangistuses.
15. Viru Maakohtu
16. mai
17. a määrusega taotlust ei rahuldatud.
18. Viru Maakohtu
19. detsembri
20. a otsus on jõustunud kõigis kohtuastmetes, st on lõplik ning seda saab läbi vaadata vaid teistmismenetluses. I. Grebeshkovi taotluses puuduvad teistmismenetluse aluseks olevad asjaolud ja tõendid.
21. Viru Maakohtu süüdimõistva
22. detsembri 2017 otsuse kohaselt pani I. Grebeshkov varem KarS § 141 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannud isikuna toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise (
23. novembri 2016 episood) ja muu sugulise iseloomuga teo vägivallaga (
24. juuni 2017 episood).
25. Nii süüdistuses kui ka kohtuotsustes tuleb tegu kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi, mis tagab KarS § 2 lg 1 kohase kontrolli, et tegu oli karistatav selle toimepanemise ajal ning kindlustab KarS § 5 lg-tes 1-3 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse põhimõtete rakendamise (RKKKo nr 3-1-1-4-08 p 23).
26. juulil 2019 jõustunud karistusseadustiku muudatuse kohaselt on tahtevastane sugulise iseloomuga tegu kvaliftseeritav KarS § 1411 järgi. I. Grebeshkovi tegu on seega endiselt kriminaalkorras karistatav.
27. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.
28. KrMS § 432 lg-te 3,4 kohaselt, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt KarS § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. KrMS § 432 lg-te 3,5 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse.
29. I. Grebeshkov on varem (ehk enne
30. juuni 2017 episoodi) toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. Kirjeldatud teo toimepanemise eest näeb KarS § 1411 lg 2 p 6 ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Tõendamist leidis süüdistatava poolt kahe erineva kannatanu suhtes vägistamise toimepanemine. Süüd suurendava kvalifitseeriva tunnuse esinemise tõttu pidas kohus
31. detsembri 2017 otsuses põhjendatuks karistada süüdistatavat karistuse keskmäära lähedase karistusega, s.o 9 aasta pikkuse vangistusega.
32. juulil 2019 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatusega on kirjeldatud tegu endiselt kuritegu ning toimepandu eest on võimalik karistada vangistusega kuni viisteist aastat. Seega ei ületa I. Grebeshkovile mõistetud karistus samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära ning puudub põhjus mõistetud karistuse vähendamiseks. Seega tuleb maakohtu
33. detsembri 2017 otsusega mõistetud liitkaristus jätta muutmata. MÄÄRUSKAEBUS
34. I. Grebeshkov palub anda tema määruskaebusele sisuline hinnang. Viia karistuse kvalifikatsioon vastavusse tegelikkusega II episoodi (25.06.2017 Paul Kerese tn 19) osas ning kvalifitseerida KarS § 141 järgi süüks arvatud tegu ümber KarS § 1411 järgi või alternatiivselt lisada katsele viitav paragrahv.
35. Alates
36. juulist 2019 on tegu kvalifitseeritav KarS § 1411 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi. Teo toimepanemise ajal oleks karistusseadustik võimaldanud teo kvalifitseerida kuriteo katsena, mitte lõpuleviidud teona.
37. I. Grebeshkov leiab, et teda mõisteti juba algusest peale süüdi raskema süüteo toimepanemise eest, mida ta reaalselt toime pole pannud ning milles süüditunnistamise tegelik põhjus oli puudulik seadusloome. Kuna praeguseks on KarS § 141 eraldatud kaheks erinevaks kuriteokoosseisuks, tuleks kvalifikatsioon tegelikkusega vastavusse viia. Õigusriigi põhimõttega ei sobi olukord, kus isik kannab karistust vägistamise eest, ehkki ta ei ole kedagi vägistanud. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38. Kohtukolleegium leiab, et alus maakohtu määruse tühistamiseks puudub.
39. Maakohus on asjakohaselt leidnud, et nii süüdistuses kui ka kohtuotsustes tuleb tegu kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi. Seega I. Greshkovi väide, et tema süüditunnistamise tingis puudulik seadusloome, ei päde. Niisamuti puuduvad alused seadusjõus otsuse muutmiseks põhjusel, et I. Grebeshkovi arvates kvalifitseeriti tema tegu juba süüdimõistmise ajal vääralt (kaebaja arvates pidanuks selle kvalifitseerima süüteo katsena).
40. Täitmiskohtuniku pädevus karistuse ümbervaatamiseks KarS § 5 lg-s 2 järgi hõlmab endas võimalusi karistuse vähendamiseks või isiku vabastamiseks ainult juhul, kui uus seadus 1) välistab teo karistatavuse, 2) välistab karistamise vangistusega või 3) lühendab vangistust. Sellise olukorraga praegu tegemist ei ole. Põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras, kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. Maakohus on I. Grebeshkovile kohtuotsusega mõistetud karistust ja selle aluseks olnud koosseisu kontrollinud ja seda alates
41. juulist 2019 jõustunud karistusseadustiku muudatustega võrrelnud. I. Greshkovile mõistetud karistus on kooskõlas seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega.
42. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja I. Greshkovi määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3